Harrastuskalastus ja -jaht

Jaht ja kalastamine on muutunud Eestis populaarseks ajaveetmise vormiks ning palju harrastatakse Eestis ka jahiturismi.

Kalastamine

Harrastuslik kalapüük on lubatud kõigile avalikul või avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel. Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib ühe lihtkäsiõnge ja kuni kolme õngpüünisega kalastada vaid kinnisasja omaniku loal.

Õngepüük Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Arvestama peab keeluaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud piirangutega. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil kasutatakse ainult looduslikku sööta.

Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega Harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumisel on igaühel õigus õngpüünistega kala püüda avalikult kasutatavatel veekogudel. Arvestama peab keeluaega, -kohta ja kalaliikudele kehtestatud piiranguid. Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng.

Harrastuspüük on üldjuhul tasuline. Püügiõiguse tasu maksmisest on vabastatud:

  • koolieelikud
  • alla 16-aastased õpilased
  • pensionärid
  • õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isikud
  • puudega isikud
  • osalise või puuduva töövõimega isikud.

Soodustatud isikul, v.a koolieelik, peab harrastuskalapüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on kas õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus, puude raskusastet ja kestust tõendav dokument või osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.

Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, v.a kalapüügil kalastuskaardi alusel.

Harrastuspüügiõiguse eest saab tasuda internetis pilet.ee kaudu.

Kalastuskaart

Kalastuskaarti on vaja, kui:

  • püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, kuni 100 konksust koosnev õngejada, kadiskat, liivi, vähinatta ja -mõrda ning kuuritsat
  • püük toimub spinningu ja lendõngega Kesk-Eesti forellijõgedel või Põhja-Eesti lõhe- ja meriforellijõgedel
  • püük toimub Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis või Silma looduskaitsealal.

Nakkevõrgul, õngejadaga püügil, vähipüügil ja Silma looduskaitsealal on kalastuskaartide arv piiratud.

Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.

Taotlemine internetis Kalastuskaarti saab taotleda pilet.ee keskkonnas. Kalastuskaardil on toodud lubatud püügivahendid ning püügipiirkond, kuid lisaks on kohustuslik järgida ka muid selle püügivõimaluse kohta kehtestatud piiranguid. Kalastuskaart väljastatakse ainult seda taotlevale isikule ning hiljem pole võimalik seda muuta ega kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa seda kellelegi teisele kasutamiseks edasi volitada.

Taotlemine keskkonnaametis Keskkonnaameti kontoris saab kalastuskaardi taotluse (doc, 40,5 kB) esitada paberil. Kui taotlus esitatakse teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teise isiku taotleja nimel taotlust üle andma. Loa andmise või mitteandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul ning see edastatakse loa taotlejale posti või e-posti teel.

Taotluse võib saata ka

  • postiga aadressil Paala tee 4, 71014 Viljandi
  • e-posti teel aadressil jave@keskkonnaamet.ee. E-postiga saadetav taotlus peab olema digiallkirjastatud. Teise isiku eest taotlust allkirjastada ei saa.

Taotlemine mobiiliga Mobiiliga on võimalik kalastuskaarti osta vaid nendesse piirkondadesse, kus välja antavate lubade arv ei ole piiratud (forellijõed, lõhejõed, Endla ja Silma LKA jne). Mobiilimaksel tuleb sisestada telefoni vastav numbrikombinatsioon (1322püügipiirkonna koodisikukood) ning helistada (NB! mitte saata sõnumina). Koodid leiab kalastusinfo lehelt.

Piirarvuta kalastuskaarte saab osta ka mitmetest Omniva postkontoritest (pdf, 31,5 kB).

Kalastamise kohta saab rohkem lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Jaht

Küttimise limiidid pannakse igal aastal paika seiretöö tulemusena maakondade lõikes. Kui mõne loomaliigi arvukus on märkimisväärselt suurenenud, jagatakse välja rohkem jahilube. Lubade väljastamine on kohalike jahiseltside pädevuses, kes määravad ka vastava looma küttimiseks loa hinna.

Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid (peavad jahipidamise ajal kaasas olema) ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu (võimalik maksta vaid ühe aasta ehk 365 päeva eest).

Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:

  • jahitunnistus
  • jahiluba
  • jahist osavõtjate nimekiri (nõutav üksnes ühisjahi korral)
  • suuruluki laskekatse tunnistus
  • vibujahi laskekatse tunnistus.

Jahipidamisõiguse tasu peavad maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna. Tasuda saab internetimaksega, mobiilimaksega või käsimüügipunktides. Informatsiooni ja juhised tasumise kohta leiab pilet.ee veebilehelt.

Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument, mis peavad jahil kaasas olema, ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Koeraga võib looduses liikuda vaid teda lõas pidades, välja arvatud jahi ajal. Maastikul liikuja peab vältima metsloomade ja lindude häirimist, seda eriti nende sigimis- ja pesitsuspaikades. Ka veekogudel ei ole lubatud sõita kalade kudemis- ja lindude hulgalise pesitsemise paikadesse.

Jahinduse kohta saab rohkem lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Viimati muudetud: 16-05-2017 00:00 | Teksti koostas: keskkonnaamet