Harrastuskalastus ja -jaht

Jaht ja kalastamine on muutunud Eestis populaarseks ajaveetmise vormiks ning palju harrastatakse Eestis ka jahiturismi.

Kalastamine

Harrastuslik kalapüük on lubatud kõigile avalikul või avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel. Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, võib ühe lihtkäsiõnge ja kuni kolme õngpüünisega kalastada vaid kinnisasja omaniku loal.

Õngepüük

Igaüks tohib avalikul ja avalikult kasutataval veekogul tasuta ja püügiõigust vormistamata püüda kala ühe lihtkäsiõngega. Arvestama peab keeluaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud piirangutega. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust, raskusest ja ujukist. Püügil kasutatakse ainult looduslikku sööta.

Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega

Harrastuspüügiõiguse ehk püügiõiguse eest tasumisel on igaühel õigus õngpüünistega kala püüda avalikult kasutatavatel veekogudel. Arvestama peab keeluaega, -kohta ja kalaliikudele kehtestatud piiranguid. Õngpüünised on: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (krunda, tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun ning haakeõng.

Harrastuspüük on üldjuhul tasuline. Püügiõiguse tasu maksmisest on vabastatud:

  • koolieelikud
  • alla 16-aastased õpilased
  • pensionärid
  • õigusvastaselt represseeritud või represseerituga võrdsustatud isikud
  • puudega isikud
  • osalise või puuduva töövõimega isikud.

Soodustatud isikul, v.a koolieelik, peab harrastuskalapüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on kas õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus, puude raskusastet ja kestust tõendav dokument või osalist või puuduvat töövõimet tõendav dokument.

Soodustatud isikud tohivad kala püüda harrastuskalapüügivahendiga püügiõiguse eest tasumata, v.a kalapüügil kalastuskaardi alusel.

Harrastuspüügiõiguse eest saab tasuda internetis pilet.ee kaudu.

Kalastuskaart

Kalastuskaarti on vaja, kui:

  • püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, kuni 100 konksust koosnev õngejada, kadiskat, liivi, vähinatta ja -mõrda ning kuuritsat
  • püük toimub spinningu ja lendõngega Kesk-Eesti forellijõgedel või Põhja-Eesti lõhe- ja meriforellijõgedel
  • püük toimub Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis või Silma looduskaitsealal.

Nakkevõrgul, õngejadaga püügil, vähipüügil ja Silma looduskaitsealal on kalastuskaartide arv piiratud.

Igale taotlejale väljastatakse sama püügivahendiga püüdmiseks samale veekogule samaks perioodiks üks luba. Nii ei saa juba internetist ostetud loale osta lisaks luba keskkonnaametist kohapealt ning vastupidi.

Taotlemine internetis

Kalastuskaarti saab taotleda pilet.ee keskkonnas. Kalastuskaardil on toodud lubatud püügivahendid ning püügipiirkond, kuid lisaks on kohustuslik järgida ka muid selle püügivõimaluse kohta kehtestatud piiranguid. Kalastuskaart väljastatakse ainult seda taotlevale isikule ning hiljem pole võimalik seda muuta ega kehtetuks tunnistada. Samuti ei saa seda kellelegi teisele kasutamiseks edasi volitada.

Taotlemine keskkonnaametis

Keskkonnaameti kontoris saab kalastuskaardi taotluse (doc, 40,5 kB) esitada paberil. Kui taotlus esitatakse teise isiku eest, peab sellele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri (vabas vormis), mis volitab teise isiku taotleja nimel taotlust üle andma. Loa andmise või mitteandmise otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul ning see edastatakse loa taotlejale posti või e-posti teel.

Taotluse võib saata ka

  • postiga aadressil Paala tee 4, 71014 Viljandi
  • e-posti teel aadressil jave@keskkonnaamet.ee. E-postiga saadetav taotlus peab olema digiallkirjastatud. Teise isiku eest taotlust allkirjastada ei saa.

Taotlemine mobiiliga

Mobiiliga on võimalik kalastuskaarti osta vaid nendesse piirkondadesse, kus välja antavate lubade arv ei ole piiratud (forellijõed, lõhejõed, Endla ja Silma LKA jne). Mobiilimaksel tuleb sisestada telefoni vastav numbrikombinatsioon (1322püügipiirkonna koodisikukood) ning helistada (NB! mitte saata sõnumina). Koodid leiab kalastusinfo lehelt.

Piirarvuta kalastuskaarte saab osta ka mitmetest Omniva postkontoritest (pdf, 31,5 kB).

Kalastamise kohta saab rohkem lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Jaht

Küttimise limiidid pannakse igal aastal paika seiretöö tulemusena maakondade lõikes. Kui mõne loomaliigi arvukus on märkimisväärselt suurenenud, jagatakse välja rohkem jahilube. Lubade väljastamine on kohalike jahiseltside pädevuses, kes määravad ka vastava looma küttimiseks loa hinna.

Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid (peavad jahipidamise ajal kaasas olema) ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu (võimalik maksta vaid ühe aasta ehk 365 päeva eest).

Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:

  • jahitunnistus
  • jahiluba
  • jahist osavõtjate nimekiri (nõutav üksnes ühisjahi korral)
  • suuruluki laskekatse tunnistus
  • vibujahi laskekatse tunnistus.

Jahipidamisõiguse tasu peavad maksma kõik jahimehed, ka välisriikide kodanikud, kes soovivad Eestis jahile minna. Tasuda saab internetimaksega, mobiilimaksega või käsimüügipunktides. Informatsiooni ja juhised tasumise kohta leiab pilet.ee veebilehelt.

Jahipidamisel tohib kasutada jahikoera, kellel on jahikoerapass või muu jahikoera tõugu tõendav dokument, mis peavad jahil kaasas olema, ning kes on kiibistatud või tätoveeringuga märgistatud. Koeraga võib looduses liikuda vaid teda lõas pidades, välja arvatud jahi ajal. Maastikul liikuja peab vältima metsloomade ja lindude häirimist, seda eriti nende sigimis- ja pesitsuspaikades. Ka veekogudel ei ole lubatud sõita kalade kudemis- ja lindude hulgalise pesitsemise paikadesse.

Jahitunnistus

Jahitunnistus on nimeline dokument, millega antakse jahipidamisõigus ja mis tõendab inimese oskust iseseisvalt jahti pidada. Selle omamine pole kohustuslik vaid juhul, kui jahist osavõtjate nimekirja kantud inimene ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit – näiteks ei pea olema jahitunnistust ajujahis ajajana osaleval inimesel, kui ta ei kasuta jahipüssi.

Jahitunnistuse antakse vähemalt 16-aastasele, kes on läbinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami ja relvaga jahipidamise soovi korral ka laskekatse. Koolituse maht on 56 tundi (38 tundi teooriat, 18 tundi praktikat). Jahitunnistust ei anta inimesele, kellel on kehtiv karistus ehk jahipidamisõigus ära võetud või kes on noorem kui 16-aastane.

Jahitunnistuse pikendamine ja vahetamine

Jahitunnistus kehtib 10 aastat. Kui jahitunnistust ei ole pikendatud 12 kuu jooksul selle kehtivusaja möödumisest arvates, tuleb kehtivuse uuendamiseks uuesti teha jahiteooriaeksam.

Jahitunnistuse kaotamise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral vastavalt antakse või vahetatakse jahitunnistus 10 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja tasu maksmist.

Välismaalase jahitunnistus

Välisriigis antud kehtiva jahitunnistuse alusel antakse selle saanud isikule tema soovil, ilma et ta jahindusalase koolituse läbiks ning jahiteooriaeksami sooritaks, jahitunnistus kehtivusajaga kuni üks aasta.

Laskekatse tunnistus antakse välisriigis väljastatud laskekatse tunnistuse alusel kui laskekatse ei ole vanem kui 2 aastat, kehtivusega kaks aastat. Kui välismaalane ei oma nõuetele vastavat laskekatse tunnistust, peab ta laskekatse sooritama Eestis.

Jahiluba

Jahiload jaotatakse kaheks: suurulukiküttimise luba ja teiste ulukite (väikeulukite) küttimise luba. Suurulukid on karu, põder, hirv, metskits, metssiga, hallhüljes, hunt ja ilves. Suurulukiküttimise loale tohib kanda kuni 3 loa kasutajat.

Jahiluba on nõutav mis tahes jahipidamise korral, v.a suurulukijahist osavõtmine jahist osavõtjate nimekirja alusel. Jahist osavõtjate nimekirja kantud isikult ei nõuta teisi jahipidamist õigustavaid dokumente, kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu nõudvat jahipidamisvahendit, näiteks jahirelva. Jahist osavõtjate nimekiri on seaduspärane ainult siis, kui sellele on lisatud vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud suurulukiküttimise luba.

Jahiloa annab ja selle hinna kehtestab ning jahilubade andmise ja tagastamise arvestust peab jahipiirkonna kasutaja (nt jahiselts). Oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema poolt volitatud, kehtivat jahitunnistust omavatele isikutele annab väikeuluki jahiloa kinnistu asukohajärgne jahipiirkonna kasutaja.

Jahiloale kantakse andmed jahimehe, kütitava jahiuluki, jahipidamise koha ja küttimise aja kohta. Jahiloale on keelatud parandusi teha, samuti ei kehti see nende isikute käes, kelle nimi pole loale kantud. Jahilubade vormi kehtestab keskkonnaminister.

Jahiloa kehtivus

Suuruluki surmamise või haavamise korral luba suletakse ning tagastatakse loa andjale hiljemalt 10 päeva jooksul pärast loa kehtivusaja lõppemist. Teiste ulukite küttimise luba kehtib loale märgitud tähtajani ning tuleb kehtivuse lõppedes tagastada loa andjale 10 päeva jooksul.

Jahinduse kohta saab rohkem lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Viimati muudetud: 11-09-2017 00:00 | Teksti koostas: keskkonnaamet