Liikluskindlustus

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Kindlustusfirma (kindlustusandja) hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Seega annab liikluskindlustus teile teadmise, et liiklusõnnetuse põhjustaja ei pea kahju ise hüvitama ja liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahju hüvitatakse.

Kindlustusandjal on kannatanule liikluskahju hüvitamise kohustus liikluskindlustuse lepingus ja liikluskindlustuse seaduses määratud ulatuses. Lisaks liikluskindlustusele on teil võimalik sõlmida sõidukikindlustuse leping (nn kaskokindlustus), millega kindlustatakse teie sõiduk näiteks varguse, vandalismi, liiklusõnnetuse, loodusõnnetuse vastu.

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimine

Sõidukile liikluskindlustuse tegija ei pea olema sõiduki omanik. Liikluskindlustuse lepingu võib sõlmida igaüks. Eestis registreeritud sõiduki kindlustuse peab tegema kindlustusandjaga, kes on Eesti Liikluskindlustuse Fondi liige.

Lepingu sõlmimise kohta väljastab kindlustusandja teile poliisi. Teil on kohustus tasuda kindlustusmakseid. Kui soovite, väljastab kindlustusandja ka rohelise kaardi. Roheline kaart on poliisi eriliik, mis tõendab kindlustuskaitse kehtimist peale Eesti ja lepinguriikide ka rohelisel kaardil märgitud muus riigis. Sõlmitud lepingu andmed esitab kindlustusandja viivituseta liikluskindlustuse registrisse.

Kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping

Liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Erandina ei pea Eestis liigeldes olema liikluskindlustust kaitseväe, kaitsepolitseiameti, Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti sõidukil.

Liiklusregistris registreeritud mootorsõidukil või selle haagisel peab olema kehtiv liikluskindlustuse poliis kogu aeg, arvestades kaht erandit:

  • kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et selle aja jooksul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi
  • vanasõiduk või võistlusauto, mida liikluses ei kasutata, ei pea olema kindlustatud.

Kui kindlustuskohustus on täitmata, rakendub sõiduki suhtes sundkindlustus, mis on tavalisest liikluskindlustusest kallim.

Kahju hüvitamine

Kindlustusandja peab maksma hüvitist, kui toimunud sündmus on liikluskindlustuslepingu järgi kindlustusjuhtum.

Kindlustusjuhtum on kahju tekitamine, kui esinevad kõik järgnevad tingimused:

  • kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus
  • kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel
  • kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju, näiteks:

  • kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise
  • kahjustada saanud hoone, piirdeaia, liiklusmärgi vmt asja taastamise või asendamise kulu
  • kulu kahju ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks
  • kulu hüvitise saamiseks või kahju kindlakstegemiseks
  • kannatanu ravikulu, sh hooldusravi ja kulu ravimitele
  • kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise
  • hukkunu ülalpeetavate ülalpidamise äralangemise
  • kannatanu vajaduste suurenemisest tekkinud kahju, näiteks kulutused meditsiinilistele abivahenditele (prillid, proteesid, ratastool vmt), põetajale vmt
  • kindlustusjuhtumist tekkinud täiendava muu kulu
  • mittevaralise kahju
  • sõiduki väärtuse vähenemise.

Lisaks eelnevale hüvitab kindlustusandja kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulu raviasutuses.

Millist kahju ei hüvitata

Liikluskindlustuse alusel ei hüvitata:

  • kindlustussummat ületavat kahju
  • kahju, mis tekkis teel olnud kivi või muu eseme paiskumisega vastu sõidukit või muud asja
  • raha, väärtpaberite, kunstiväärtuste ja väärismetallist esemete, välja arvatud isiklikud tarbeesemed, kahjustamisest või hävimisest tulenevat kahju
  • keskkonnakvaliteedi halvenemisest tulenevat kahju, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks
  • saamata jäänud tulu, välja arvatud surma põhjustamise, tervise kahjustamise või kehavigastuse põhjustamise tõttu saamata jäänud tulu liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses
  • samaväärse asja kasutamise kulu kahjustatud asja parandamise või uue hankimise aja jooksul
  • iseendale tekitatud kahju
  • sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud asja kahju
  • kahju, mille puhul ei ole tegemist sõiduki kui suurema ohu allika tekitatud kahjule iseloomuliku kahjuga, välja arvatud sõiduki uksega teisele sõidukile tekitatud kahju
  • edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju
  • kahjustatud asja väärtuse vähenemisest tekkinud kahju, välja arvatud käesoleva seaduse erand, mis puudutab sõiduki väärtuse vähenemist
  • kahju, mille ärahoidmine ei ole liiklusreeglite täitmise eesmärgiks, näiteks kahju, mis tuleneb sellest, et kahjustatud isikul jääb kindlustusjuhtumi tagajärjel täitmata kindlustusjuhtumis mitteosalenud isikuga sõlmitud leping.

Vaidlus kindlustusfirmaga

Nagu muudes valdkondades, nii tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad kindlustussuhte pooled vaidluse läbirääkimistega. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda liikluskindlustuse lepitaja poole.

Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi (LKF) juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan, mis on riigi tunnustatud organ vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Liikluskindlustuse register

Liikluskindlustuse register on andmekogu, milles on teave:

  • Eestis tegutseva kindlustusandja väljastatud kõikidest liikluskindlustuse kaitsetest (lepingutest ja poliisidest)
  • Eestis tegutseva kindlustusandja käsitletud kõikidest liikluskindlustuse kahjudest.

Liikluskindlustuse registrile esitavad teavet Eestis tegutsevad kindlustusandjad.

Teksti koostas: Eesti Liikluskindlustuse Fond