Kui politsei karistas väärteo eest

Väärteo eest karistamise õigus on nii kohtul kui ka kohtuvälisel menetlejal (seega nt politseil). Politsei saab väärteo eest karistusena määrata üksnes rahatrahvi, aresti seadmise õigust tal pole.

Politseil on õigus isikut väärteo eest karistada kas hoiatus-, kiir- või üldmenetlusega. Politsei peab koostama ka menetlusdokumendid (protokoll ja otsus), mille alusel on võimalik otsuse peale edasi kaevata.

Hoiatamismenetlust kohaldab politsei vähetähtsa väärteo puhul. Karistuse (rahatrahv) asemel hoiatatakse isikut suuliselt (hoiatamisotsust ei koostata) või määratakse hoiatustrahv füüsilisele isikule 3-15 eurot, juriidilisele isikule 15-60 eurot. Kirjalikus hoiatusmenetluses hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot . Hoiatustrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 7 päeva jooksul, vastasel juhul uuendab politsei väärteomenetluse.

Politsei kohaldab kiirmenetlust, kui väärteo asjaolud on selged ning menetlusalune isik (kes peab olema vähemalt 18-aastane) on sellega nõus. Kiirmenetlusega ei saa politsei isikule määrata suuremat rahatrahvi kui 100 trahviühikut (1 trahviühik on 4 eurot). Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates politsei poolt tehtud otsuse kätte saamisest.

Üldmenetlus, erinevalt hoiatamis- ja kiirmenetlusest, ei toimu väärteo toimepanemise kohal. Menetlusalusele isikule saadetakse kutse ilmuda kohtuvälise menetleja juurde (politseiprefektuuri). Üldmenetlusega otsustatakse, kas lõpetada väärteomenetlus või määrata isikule rahatrahv. Rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 15 päeva jooksul, alates päevast, millal otsus oli menetleja (prefektuur) juures kättesaadav. Otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui isik pole 15 päeva jooksul trahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale kaebust esitanud.

Menetlusotsuse vaidlustamine

Menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteomenetluse seadustikus ette nähtud korras. Samuti on menetlusosalisel õigus esitada kaebus politsei (kohtuvälise menetleja) tegevuse peale menetleja juhile (politseiprefektuur). Juhile saab kaebuse esitada vaid tegevuse, mitte aga tehtud otsuse peale. Juht peab kaebuse lahendama viie päeva jooksul. Kui isik ei jää juhi tehtud otsusega rahule, on tal õigus esitada kaebus maakohtule.

Kiir- või üldmenetluses tehtud otsuse peale on menetlusosalisel kaebuse esitamise õigus 15 päeva jooksul alates otsuse vastavalt kas kättesaamisest või kättesaadavaks tegemisest. Kaebust arutab see kohtumaja, kelle tööpiirkonnas politsei menetluse lõpule viis ja otsuse tegi. Kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides otsuse tegemiseks olnud asjaolusid.

Maakohtu otsuse peale on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtusse (apellatsioonkaebus) ning riigikohtusse ringkonnakohtu otsuse peale (kassatsioonkaebus).

Endaga seotud tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluse dokumente, nendega seotud toiminguid jm saate vaadata veebipõhises infosüsteemis e-toimik. Samuti saab seal vaidlustada nõudeid ja otsuseid.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: Politsei- ja Piirivalveamet