Kuritegu

Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand.

Karistusseadustik sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab KarS, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu.

Tahtlus on lai mõiste ja hõlmab ka näiteks seda, et isik peab võimalikuks vastava tagajärje saabumist. Näiteks kellegi jääauku viskamisel peab mõistlik inimene võimalikuks, et teine võib uppuda või külmuda. Teadvustades tagajärje võimalikkust, kuid sellest hoolimata edasi tegutsedes, toimib isik tahtlikult. Kui seadus eraldi ei sätesta, siis ettevaatamatu (kergemeelne või hooletu) tegu ei ole kuritegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest.

Kriminaalõiguslikult kuritegudel kehtivad kriteeriumid

  • Teo koosseisupärasus. Koosseisupärane tegu seisneb teos või teatud juhtudel ka tegevusetuses (näiteks poevargus või kannatanule abi osutamata jätmine). Tagajärg on muutus välismaailmas (müüja saab südamerabanduse ja sureb või kannatanu sureb). Tegu põhjustab vahetult antud tagajärje, seega ei saaks eelpool toodud näites varast süüdistada mitte müüja surmas, küll aga varguses.
  • ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid (vastavalt näiteks hädakaitse olukord või alaealisus).
  • tegu on tahtlik.

Karistusseadustiku eriosa annab ammendava kuritegude registri (peatükid 8 kuni 24). Kriminaalõiguses on analoogia kasutamine keelatud, seega teod, mida konkreetselt eriosas käsitletud pole, ei klassifitseeru kuritegudeks.

Kuritegude raskusastmed karistusseadustikus

  • Esimese astme kuriteo eest näeb antud seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise.
  • Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: politsei- ja piirivalveamet