Ohvriabi

Sõltumata sellest, kas kuritegu toimus kodus või tänaval, on oluline kiiremas korras teatada juhtunust politseile, säilitada sündmuskoht ja asitõendid võimalikult puutumatuna. Kiireimat abi annavad politsei- ja piirivalveamet ja päästeamet. Kuriteoohvreid aitavad sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna spetsialistid, aga ka kohalike omavalitsuste töötajad.

Kuriteosündmusest saab teavitada:

  • helistades häirekeskuse numbril 112
  • minnes kohale lähimasse politseiasutusse.

Riiklik ohvriabiteenus

Riiklikud ohvriabikeskused asuvad kõigis suuremates linnades ning nõustamine on neis tasuta. Ohvriabisse võivad pöörduda kõik inimesed, kes on langenud kuriteo ohvriks või on kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist.

Ohvriabitöötajad on toeks ja abiks ka siis, kui füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla tekitaja ei ole teada. Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ja juhendavad suhtlemisel teiste vajalike asutustega.

Ohvriabikeskusesse nõustamisele võib pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitiste ja teenuste taotlemisel on siiski vaja esitada oma isikuandmed. Ohvriabikeskuses tagatakse pöördujale konfidentsiaalsus.

Psühholoogilise abi hüvitis

Ohvril ja tema pereliikmetel on võimalus pöörduda psühholoogilisele nõustamisele. Psühholoogilise abi hüvitise saamiseks on vaja kohtuda ohvriabitöötajaga, kes vormistab taotluse. Vajalik on ka politsei tõend (selle saamisel aitab ohvriabi töötaja), mis kinnitab, et on algatatud menetlust. Psühholoogilise abi hüvitise suurus iga inimese kohta on ühe kuupalga alammäär (2017. aastal 470 eurot). Isiku nõusolekul maksab sotsiaalkindlustusamet osutatud teenuse eest otse teenuseosutajale arve alusel.

Lepitusteenus

Kuriteo ohvril on õigus osaleda lepitusmenetluses. Selleks peab toime pandud süütegu olema II astme kuritegu, mille suhtes ei ole suurt avalikku huvi. Lepitusmenetluseks on vajalik nii ohvri kui ka kahju tekitaja vabatahtlik nõusolek. Lepitusteenusele suunab prokurör või kohtunik ning lepitusmenetlusi viivad läbi sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna spetsialistid.

Lepitusmenetluse läbiviimisel arvestatakse ennekõike kannatanu huve. Lepitusmenetluse eesmärk on saavutada kokkulepe osapoolte leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks kannatanule. Selleks sõlmitakse osapoolte vahel kirjalik lepituskokkulepe. Kuriteo toimepanija võtab endale teo heastamiseks kohustused, mille täitmist kontrollib lepitaja.

Lepitusteenusest ja psühholoogilise abi hüvitisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Teenused inimkaubanduse ohvritele, seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ja saatjata alaealistele välismaalastele

Inimkaubanduse ohvritel, saatjata alaealistel välismaalastel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on õigus saada lisaks nõustamisteenusele, psühholoogilisele abile ja abistamisele suhtlemisel riigi- ja omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikutega ka teisi teenuseid: turvalist majutust, tervishoiuteenuseid, tõlketeenuseid ning muid füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Neid teenuseid on võimalik saada kuni vajaduse ära langemiseni juhul, kui on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustikus sätestatud inimkaubanduse või seksuaalse väärkohtlemise paragrahvide alusel.

Teenuseid on õigus saada ka isikul, kelle kohta on tekkinud kahtlus, et ta on langenud inimkaubanduse ohvriks või teda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud ning selle kohta on politseile või prokuratuurile edastatud kuriteoteade. Täisealisel, keda on alaealisena seksuaalselt väärkoheldud, on õigus taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist kolme aasta jooksul pärast tema täisealiseks saamist, kui kriminaalmenetluse ajend ei ilmnenud varem.

Naiste tugikeskuse teenus

Naiste tugikeskused (varjupaigad), kuhu võivad pöörduda vägivalla ohvriks langenud naised koos oma lastega, asuvad kõikides maakondades. Tugikeskuses pakutakse neile turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ka ajutist majutust. Lähemalt saab naiste tugikeskuse teenusest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Hüvitise maksmine kuriteoohvrile

Olles langenud raske kuriteo ohvriks, maksab riik kannatanule ohvriabi hüvitist. Kui kannatanu on raske kuriteo tagajärjel hukkunud, makstakse ohvriabi hüvitist tema ülalpeetavatele. Kuriteoohvri matusekuludest hüvitatakse kindlaks määratud summa sellele, kes on need kulutused tegelikult teinud. Ohvriabi hüvitise suuruse, määramise tingimuste ja vajalike dokumentide kohta saab täpsemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 06-02-2017 00:00 | Teksti koostas: politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet