Vahialuse, süüdistatava ja kannatanu õigused

Kokkupuutes politsei või õiguskaitseorganitega on igal inimesel õigused, mida kaitsevad Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Üldtunnustatud põhimõte on, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isiku vabadust võib piirata ainult seaduse alusel.

Kõigil isikutel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, õigus keelduda ütluste andmisest iseenda või oma lähedaste vastu, õigus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Sama teo eest ei tohi mitmekordselt süüdi mõista.

Vahialuse ja süüdistatava õigused

Vahi alla võetud isikul on õigus:

  • saada teada oma õigused
  • saada teavet arusaadavas keeles ja viisil
  • saada viivitamatult teada vabaduse võtmise põhjus
  • teatada lähedastele inimestele vabaduse võtmisest (seda õigust saab piirata kuriteo tõkestamise või kuriteo uurimise huvides)
  • vahi all ei tohi ilma kohtu loata kedagi pidada üle 48 tunni
  • viivitamatult saada teada kohtu otsusest
  • oma õiguste rikkumise korral on õigus saada hüvitist.

Kuriteos süüdistataval isikul on õigus:

  • saada teavet arusaadavas keeles ja viisil
  • saada aega ja võimalusi enda kaitsmiseks
  • kaitsta end ise või valida kaitsja (saada ka tasuta õigusabi, kui süüdistataval puuduvad võimalused õigusabi eest tasuda)
  • küsitleda või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid
  • kutsuda ise tunnistajaid ja neid küsitleda
  • kasutada vajadusel tõlgi abi.

Täpsemalt on teile kahtlustatava või süüdistatavana kohalduvad õigused kirjas kriminaalmenetluse seadustikus. Kokkuvõtlikult on kriminaalmenetluse regulatsioon esitatud ka Euroopa Liidu E-Justice portaalis.

Kannatanu õigused

Teid käsitletakse kuriteo ohvrina (kannatanuna), kui teile on õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, nt teid on vigastatud või teie vara on kahjustatud või varastatud vms mingi juhtumi tagajärjel, mis kujutab endast vastavalt siseriiklikule seadusele kuritegu. Seadus annab teile kui kuriteos kannatanule teatud õigused enne kohtumenetlust (kohtuprotsessi), selle kestel ja pärast seda.

Kriminaalmenetlus koosneb kuriteo uurimisest, mille viib läbi politsei ja prokurör ning mille käigus kogutakse sooritatud kuriteo ja väidetava õiguserikkuja kohta tõendusmaterjali. Kui tõendeid on piisavalt, siis läheb asi kohtusse. Kohtuprotsess lõpeb sellega, et kohus mõistab süüdistatava süüdi või mõistab ta õigeks. Süüdimõistva otsuse korral teeb kohus otsuse ka esitatud tsiviilhagi kohta, õigeksmõistva otsuse korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Kohus võib tsiviilhagi rahuldada kas täielikult või osaliselt, jätta selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtuotsusega mittenõustumise korral on võimalik esitada apellatsioon kõrgema astme kohtule.

Lisainfot teile menetluses kehtivate õiguste ja abi kohta leiab Euroopa Liidu E-Justice portaalist.

Viimati muudetud: 20-04-2017 00:00 | Teksti koostas: justiitsministeerium