Lepingu rikkumine

Leping loetakse täidetuks, kui on saavutatud õigussuhte eesmärk. Leping tuleb täita õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ning õigel viisil ning need tulenevad tavaliselt lepingust endast. Lepingu rikkumiseks nimetatakse kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist.

Reeglina lepivad pooled ise lepingus kokku, millised on lepingu rikkumise tagajärjed ja mida lepingu rikkumiseks peetakse. Kui vastavad kokkulepped puuduvad, sätestab kohaldatavate sanktsioonide korra võlaõigusseadus.

Rikkumise ja tagajärje seostamine

Enne kui õiguskaitsevahendeid rakendama saab asuda, tuleb kontrollida nende välistatust. Tuleb tuvastada nii rikkumine kui tagajärg (kahju). Teo ning tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos - tegu peab vahetult olema põhjustanud tagajärje.

Võlausaldaja ei saa tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt, kui ta ise põhjustas selle rikkumise. Reeglina ei vastuta võlgnik lepingu rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu (asjaolu, mida võlgnik ei saa mõjutada, näiteks loodusjõud). Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Võlgniku vastutusest hoolimata võib võlausaldaja rakendada teatud õiguskaitsevahendeid.

Rikkumise heastamine

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise heastada, kui teine pool sellega nõustub. Kui kohustust on rikutud, siis on võlausaldaja jaoks oluline, kas ta saab nõuda täitmist ja mittenõuetekohase täitmise parandamist või on ta täitmisnõude kaotanud ja peab leppima kahju hüvitamise või muude nõuete esitamisega.

Õiguskaitsevahendid kohustuste rikkumisel

Kohustuse rikkumisel kohaldatavad õiguskaitsevahendid on:

  • Täitmisnõue ehk esmane nõue. Raha maksmist võib alati nõuda. Mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda, kui see on võimatu või võlgnikule ebamõistlikult kulukas. Mittenõuetekohasel täitmisel on võlausaldajal ka täitmise parandamise nõue.
  • Hinna alandamine on võlausaldaja poolt kohaldatav, kui ta on vastu võtnud mittenõuetekohase täitmise. Aluseks on kohase täitmise ja mittenõuetekohase täitmise väärtuste vahe.
  • Viivis on õiguskaitsevahend mitteõigeaegse täitmise korral. Võlausaldaja saab võlgnikult viivist nõuda alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepingus pole viivise protsenti kokku lepitud, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse § 94.
  • Kahju hüvitamise nõue on kõige laiaulatuslikum õiguskaitsevahend. Kui rikutakse lepingulist kohustust, võib võlausaldaja vastu võtta mittenõuetekohase täitmise ja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist või nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ning lisaks sellele ka täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada reeglina ka koos kõikide teiste õiguskaitsevahenditega. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui poleks esinenud kahju kaasa toonud asjaolu.
  • Taganemine on kohaldatav õiguskaitsevahend, kui on toimunud oluline lepingurikkumine, mida võlgnik pole täiendava tähtaja jooksul täitnud. Kui oluline rikkumine toimus ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
  • Ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või „mõjuval põhjusel“ muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes.

Võlausaldaja õiguskaitsevahendid

Võlausaldaja võib ise valida nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ning eesmärgipäraseks peab. Ta võib kasutada ka mitmeid õiguskaitsevahendeid koos, kui nende kooskasutamine ei ole olemusest, seadusest või lepingust tulenevalt välistatud. Kui juba lepingu rikkumine on aset leidnud, tuleks kõigepealt võimalikult kiiresti esitada pretensioon lepingut rikkunud poolele. Sellega demonstreerib kahjustatud pool ühelt poolt oma head tahet ning annab lepingut rikkunud poolele võimaluse rikkumine kõrvaldada või see heastada.

Teiselt poolt on aga rikkumisest kiire teatamine tihti ka hilisema kahjuhüvituse eeltingimuseks ning rikkumisest vastaspoolele mitteteatamine võib kahjustatud poole õiguskaitsevahenditest hoopiski ilma jätta. On täiesti võimalik, et rikkunud pool vabatahtlikult hüvitab oma eksitusega tekitatud kahju või heastab rikkumise. Sageli tuleb aga siiski hüvitised välja nõuda ja õiguskaitsevahendeid rakendada kohtu kaudu.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: justiitsministeerium