Lepingute erinevad vormid

Leping on inimeste vastastikune tahteavaldus, millega lepitakse kokku õiguslikud tagajärjed. Lepingu mõiste on seotud ka lepinguvabaduse ideega, mis seisneb eelkõige vabaduses valida, milline leping, millise sisuga, kellega ja millises vormis sõlmida.

Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused.

Lepingute kasutamine

Lepinguid kasutatakse nii eraõiguses kui avalikus õiguses (näiteks halduslepingud). Eraõiguses on kõige tavapärasemad võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning nõustutakse teise poole nõuetega, kui kohustus jääb täitmata. Müügileping on tüüpiline võlaõiguslik leping.

Eraõiguslikke lepinguid kasutatakse ka asjaõiguses (näiteks asjaõiguste loomine, muutmine, ülekandmine), perekonnaõiguses (nt abikaasade vaheline abieluvaraleping), pärimisõiguses (nt pärimisleping), ühinguõiguses (nt seltside ja ühingute asutamislepingud).

Kõik lepinguga kaasnevad dokumendid (nt pant, käendus, viivisenõue, lepingu muudatused) peavad olema lepinguga samas vormis, vastasel juhul on leping ja selle lisad tühised.

Kirjalik leping

Kirjaliku lepingu peavad lepingupooled omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (näiteks võib seadus ette näha, et ainult kohustatud pool peab alla kirjutama). Seadus võib seada lepingule ka kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi. Sellisel juhul peab leping sisaldama küll lepingu sõlminud isikute nimesid, kuid ei pea olema isiklikult allkirjastatud. Teatud juhtudel lubatakse ka allkirja mehaanilist jäljendamist (nt pitsat), kui selle kasutamine on käibes tavaline.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm. Elektrooniline vorm tähendab, et leping sisaldab lepingupoolte nimesid ning on nende poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga.

Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid:

  • aeg ja koht, kus leping sõlmiti
  • kes on lepingupooled
  • mis on lepingu objekt (ostetav asi, üüritav korter, laenatav summa)
  • materiaalne väärtus (asja hind, üüri, laenu või palga suurus) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid)
  • poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine)
  • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks)
  • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral
  • lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord) poolte allkirjad.

Notariaalne leping

Lepingu kirjaliku vormi võib asendada lepingu notariaalse vormiga (nn raskema vormiga). Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjad tõendab notar. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine, mis tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada:

  • kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud
  • elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud
  • abieluvaraleping
  • äriühingu asutamisleping või asutamisotsus
  • osaühingu osa võõrandamise leping
  • õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.

Suuline leping

Kui suuline kokkulepe saavutati vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel ning poolte soov oli kokkulepe õiguslikult siduda, loetakse seda suuliselt sõlmitud lepinguks. Näiteks ostes poest leiba, on müügileping siiski sõlmitud ning seda isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Kõik sotsiaalse suhtlemise käigus saavutatud kokkulepped siiski ei ole õiguslikult siduvad. Kokkuleppest teeb lepingu just kokkuleppe õigusega tagatud iseloom.

Seadus pole sätestanud suulist vormi kohustuslikuna ühegi tehingu puhul. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada, kui vähegi võimalik, tuleks lepinguid sõlmida kirjalikult.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: Justiitsministeerium