Mida teha, kui kokkulepet ei täideta

Kuna kõik kokkulepped ei ole lepingu jõuga ega loo õiguslikke tagajärgi, siis näiteks lubadus kedagi eraviisiliselt külastada ei tekita üldjuhul küllakutsujale õigust nõuda lubatud külastust kohtu kaudu. See, kas kokkulepe on õigusliku tähendusega või mitte, sõltub peaasjalikult kokkuleppe osaliste tahtest – kas soovitakse luua õiguslikke tagajärgi või mitte.

Kui kokkulepe on õigusliku tähendusega, on sellel õiguslikud tagajärjed. Õiguslikeks tagajärgedeks võib lugeda kokkuleppega kirjeldatud lepinguosaliste lubamisi (õigustused), käske või keelde. Juriidiliselt saab sekkuda kokkuleppeküsimuste lahendamisse, kui kokkulepe on lepingu kvaliteediga.

Lepingu rikkumine

Lepingu rikkumisena käsitletakse lepinguliste kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist. Lepingulised kohustused tuleb täita kokkulepitud ajal ja viisil sellele isikule, kellele kokkuleppe kohaselt täitmine tuli adresseerida. Kui olete kohustuse täitmisegahiljaks jäänud või muul viisil ebakohaselt käitunud, võtke esmalt ühendust lepingupartneri endaga ning püüdke kokkuleppele jõuda, mida edasi teha.

Lepingu rikkumise kahtlusest teatage teist lepingupoolt viivitamatult, et muuta võimalikult minimaalseks rikkumisest tekkida võiv kahju ning anda lepingupartnerile võimalus rikkumine heastada. Samuti võib teatamisega viivitamine võtta võimaluse teatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks hiljem.

Kui kokkulepet ei saavutata rikkumise heastamiseks, tuleb jalge alla võtta kohtutee ning esitada hagiavaldus kohtusse. Sellist keerukat protsessi ei soovita küll kellelgi üksinda ja omal käel ette võtta, kindlasti tuleks nõu pidada juristiga. Hagiavalduse saate esitada elektrooniliselt keskkonnas E-toimik.

_Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: justiitsministeerium