Abielu lahutamine

Abielu saab lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures, vaidluse korral ka kohtus. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus abielu lahutada, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.

NB! 2018. aasta algusest saavad perekonnaseisuasutuste ülesanded endale maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused, kuna maavalitsuste tegevus lõpeb. Lisaks abielude sõlmimisele hakatakse seal ka sünde, surmi ja lahutusi registreerima, rahvastikuregistrist andmeid ja tõendeid väljastama jne. Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse ülesanded.

Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse (pdf, 31,6 KB) ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv.

Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse (pdf, 30,1 KB). Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille‘iga), kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele nende soovil abielu lahutamise tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale. Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Abielu lahutamine notari juures

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Kõik välisriigi dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notari tasu abielu lahutamise kinnitamisel makstakse notari tasu ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.

Abielu lahutamine kohtus

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tuleb tasuda riigilõiv.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 16-06-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium