Abielu lahutamine

Abielu saab lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses või notari juures, vaidluse korral ka kohtus. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus abielu lahutada, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.

NB! Kuna maavalitsuste tegevus lõpeb, hakkavad 2018. aasta algusest maavalitsuste asemel abielusid sõlmima maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused. Lisaks abielude sõlmimisele lähevad neile üle ka teised maavalitsuse perekonnaseisuülesanded ehk sünni, surma ja lahutuse registreerimine, rahvastikuregistrist andmete ja tõendite väljastamine jne. Maakonnakeskuste omavalitsusteks on Rapla vald, Hiiumaa vald, Saaremaa vald, Haapsalu linn, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Valga vald, Põlva vald, Tartu linn, Jõhvi vald, Narva linn, Rakvere linn, Tallinna linn, Paide linn ja Jõgeva vald. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse vastavad ülesanded.

Abielu lahutamisel võidakse isiku avalduse alusel taastada tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla:

  • lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi
  • esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses

Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse (pdf, 31,6 KB) ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi, samuti isikut tõendavad dokumendid. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielu lahutamise kande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv.

Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse (pdf, 30,1 KB).

Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele nende soovil abielulahutuse tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale ja selle esmakordne väljastamine on tasuta.

Kui teil on vaja esitada perekonnaseisuakti või perekonnaseisukande alusel välja antud perekonnasündmuse tõendit (iseenda sünnitõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, oma lapse sünnitõend, oma lapse või abikaasa surmatõend), aga te olete selle kaotanud või ei ole tõend kättesaadav, saate rahvastikuregistri e-teenusega tellida uue. Korduvtõendi väljastamine on tasuline - selle eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke ühendust täpsema info saamiseks teile sobiva maavalitsusega või Tallinna perekonnaseisuametiga.

Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Abielu lahutamine notari juures

Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.

Kõik välisriigi dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga (kui välisleping ei näe ette teisiti), tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notari juures abielu lahutamise kinnitamisel tuleb maksta notari tasu, millele lisandub käibemaks, ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.

Abielu lahutamine kohtus

Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tuleb tasuda riigilõiv.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 07-08-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium