Abielu sõlmimine

Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Piiratud teovõimeline täisealine võib abielluda juhul, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest. See peab olema kirjas määruses, millega on talle määratud eestkostja.

Abielluda ei saa inimesed, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja -õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta usutunnistusejärgsetele abielu sõlmimise tingimustele, mis selles kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtivad.

Dokumentide esitamine

Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari juures või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. Abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, millele lisandub käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.

NB! Kuna maavalitsuste tegevus lõpeb, hakkavad 2018. aasta algusest maavalitsuste asemel abielusid sõlmima maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused. Lisaks abielude sõlmimisele lähevad neile üle ka teised maavalitsuse perekonnaseisuülesanded ehk sünni, surma ja lahutuse registreerimine, rahvastikuregistrist andmete ja tõendite väljastamine jne. Maakonnakeskuste omavalitsusteks on Rapla vald, Hiiumaa vald, Saaremaa vald, Haapsalu linn, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Valga vald, Põlva vald, Tartu linn, Jõhvi vald, Narva linn, Rakvere linn, Tallinna linn, Paide linn ja Jõgeva vald. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse vastavad ülesanded.

Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures, abielu sõlmimise õigusega vaimuliku juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuamet):

  • ühine kirjalik avaldus (pdf, 129 KB)
  • isikut tõendavad dokumendid
  • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
  • varem abielus olnud inimese abielulahutuse dokument, abikaasa surmadokument või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus juhul, kui neid andmeid rahvastikuregistris pole
  • vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
  • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
  • abieluvõimetõend (ainult siis, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on Eestis elanud alla 6 kuu)
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument
  • riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Abieluvõimetõend

Kui Eestis soovib abielluda inimene, kes on elanud siin vähem kui 6 kuud või kelle elukoht on välisriigis, peab ta Eesti perekonnaseisuasutusele esitama oma kodakondsus- või elukohariigi pädeva asutuse välja antud abieluvõimetõendi. Tõend peab abiellumise ajal kehtima.

Kui välisriigi kodanik aga ei saa mõjuval põhjusel abieluvõimetõendit esitada (nt välisriigis ei väljastata sellist dokumenti), on tal õigus pöörduda Eestis kohtusse ja taotleda luba abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Kui Eesti kodanik või Eesti elanik soovib abielu sõlmida välismaal, tuleb juhinduda selle riigi nõuetest abielu sõlmimiseks (st milliseid dokumente seal nõutakse), kus nad soovivad abielluda. Näiteks võidakse sealgi nõuda abieluvõimetõendit. Eestis väljastab tõendi maavalitsus (2018. aastast maakonnakeskuse kohalik omavalitsus), Tallinna perekonnaseisuamet või Eesti konsulaarametnik selles piirkonnas, kus abielu sõlmitakse, tõendi väljastamise avalduse (pdf, 32,7 KB) alusel. Abieluvõimetõend kehtib selle väljastamisest arvates kuus kuud.

Välisriigis abiellumist tõendav dokument tuleb ühe kuu jooksul pärast abiellumist esitada Eestis perekonnaseisuasutusele, et vajalikud muudatused saaksid tehtud ka rahvastikuregistris.

Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Muul juhul peavad need olema tõlgitud ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu sõlmimine

Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid perekonnaseisuasutusele avalduse. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuasutus tähtaega lühendada või pikendada seda kuni kuue kuuni. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest.

Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Hiljem saab seda vajadusel (nt on tõend kadunud) tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Korduvtõendi väljastamine on tasuline - selle eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke ühendust täpsema info saamiseks teile sobiva maavalitsusega või Tallinna perekonnaseisuametiga.

Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise. Abiellumise järel saab uue perekonnanime üks abiellujatest. Uus perekonnanimi võib olla:

  • teise abikaasa perekonnanimi
  • sidekriipsuga seotud kaks nime, kus oma perekonnanimele on sidekriipsuga lisatud abikaasa perekonnanimi.

Varalised õigused

Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon. Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate.

Abiellumisega seoses tekkida võivate küsimuste korral pöörduge maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Tallinna perekonnaseisuameti poole.

Viimati muudetud: 07-08-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium