Abielu sõlmimine

Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Piiratud teovõimeline täisealine võib abielluda juhul, kui ta saab aru abielu õiguslikest tagajärgedest. See peab olema kirjas määruses, millega on talle määratud eestkostja.

Abielluda ei saa inimesed, kellest üks on juba abielus; samast soost inimesed; sugulased, kes on otsejoones ülenejad või alanejad; vennad ja õed ning poolvennad ja õed, lapsendajad ja lapsendatud ning ühe inimese lapsendatud lapsed. Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele, mis selles kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtivad.

Dokumentide esitamine

Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. Abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, lisaks käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet.

NB! Kuna maavalitsuste tegevus lõpeb, hakatakse 2018. aasta algusest abielusid sõlmima maavalitsuste asemel maakonnakeskuste kohalikes omavalitsustes. Lisaks abielude sõlmimisele hakatakse seal ka sünde, surmi ja lahutusi registreerima, rahvastikuregistrist andmeid ja tõendeid väljastama jne. Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse ülesanded.

Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuamet):

  • ühine kirjalik avaldus (pdf, 129 KB)
  • isikut tõendavad dokumendid
  • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
  • varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus
  • vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
  • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
  • abieluvõimetõend (väljastab maavalitsus või Eesti konsulaarametnik ses piirkonnas, kus abielu sõlmitakse, tõendi väljastamise avalduse (pdf, 32,7 KB) alusel), kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu
  • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega
  • riigilõivu tasumist tõendav dokument. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti.

Abielu sõlmimisel võib inimene valida uue perekonnanime või säilitada senise. Uus perekonnanimi võib:

  • olla abikaasaga ühine perekonnanimi (ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi)
  • koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele sidekriipsuga järgnevast abikaasa perekonnanimest.

Abielu ei sõlmita üldjuhul varem kui ühe, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel päevast, mil abiellujad esitasid perekonnaseisuasutusele avalduse. Mõjuval põhjusel võib perekonnaseisuasutus tähtaega lühendada või pikendada seda kuni kuue kuuni. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine.

Varalised õigused

Abielu sõlmimisel peavad abiellujad avalduse esitamisel valima, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon. Kui abiellujad valivad vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte, edastab perekonnaseisuasutus vastava avalduse koos kandeavaldusega abieluvararegistrile. Seejärel avatakse abieluvara registrikaart, mille kohta saadab abieluregister abikaasadele ka teate.

Viimati muudetud: 03-06-2016 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium