Kui laps sünnib välismaal

Lapse sünni kohta antakse haiglast meditsiiniline sünnitõend. Lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuamet või muu pädev asutus), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus (lapse nime ja vanemate andmetega).

Kui olete Eesti kodanik, elate Eestis ja soovite lapsega siia võimalikult ruttu tagasi tulla, või kui jääte välismaale elama, aga soovite lapsele Eesti passi või ID-kaarti, on vaja sünnitunnistus lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist).

Dokumendi apostillimine või legaliseerimine

Apostillida saab välisriigi pädevas asutuses (enamasti selle välisriigi välisministeeriumis või välisesinduses, kus dokument on välja antud). Seejärel tuleb dokument kinnitada või legaliseerida ka Eesti välisesinduses või välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

Eesti territooriumil asuvate välisesinduste legaliseeritud dokumente ei pea lisaks ka välisministeeriumi konsulaarosakonnas legaliseerima.

Apostillida ega legaliseerida ei ole vaja Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Cabo Verde (Roheneemesaared), Hispaania, Hollandi (Euroopa territoorium), Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Luksemburgi, Läti, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Soome, Sloveenia, Šveitsi, Taani, Türgi, Ukraina ja Venemaa dokumente.

Dokumendi legaliseerimise kohta leiate lisainfot välisministeeriumi kodulehelt. Samast leiate ka taotlusvormid ning 30 euro suuruse riigilõivu maksmiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumbrid.

Sünnitunnistusest on vaja teha notariaalselt kinnitatud tõlge (või lasta tõlkida vandetõlgil) kas vene või inglise keelde (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne).

Kust ma saan lapsele reisidokumendi

Kuni 1-aastasele lapsele saab Eestisse sõiduks reisidokumendi (tagasipöördumistunnistuse) lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Selleks on vaja ühel vanematest minna saatkonda või aukonsuli juurde kohale (posti teel dokumenti ei väljastata) ning esitada:

  • taotlus (tuleb täita kohapeal)
  • lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või asukohariigis legaliseerituna) ja vajadusel selle notariaalselt kinnitatud tõlge
  • lapse 2 dokumendifotot
  • lapse teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks.

Tagasipöördumistunnistus tehakse tavaliselt valmis ühe tööpäeva jooksul ning võimalusel kantakse saatkonnas lapse sünd kohe ka Eesti rahvastikuregistrisse. Sellisel juhul ei ole vanematel Eestisse tagasi jõudes tarvis kohalikule omavalitsusele sünnitunnistust esitada, sest andmed lapse kohta on kõik rahvastikuregistris olemas, sh on lapsel Eesti isikukood.

Milliste toimingute eest maksta tuleb

Välisriigis sünnitamine ei kuulu reeglina reisikindlustuse kaetavate juhtumite hulka. Lapse vanematel tuleb endil tasuda haigla- jm arved (sh välisriigi sünnidokumentide saamise, tõlkimise ja kinnitamise eest küsitavad riigilõivud või teenustasud, lapsele täiendava lennuki- või muu transpordipileti ostmine jt kulud). Vajadusel saate nõu küsida, helistades välisministeeriumi konsulaarabi ööpäev läbi töötavale valvetelefonile (+372) 5301 9999 või kirjutades Facebookis veebikonsulile.

Kui laps jäi rahvastikuregistrisse kandmata

Kui Eesti rahvastikuregistrisse jäi kanne mingil põhjusel tegemata (nt ei saa seda teha Eesti aukonsulid), tuleb Eestisse jõudes esitada kohalikule omavalitsusele lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või legaliseerituna, mh tuleb lasta sünnitunnistus legaliseerida ka kas Eesti saatkonnas või Eesti välisministeeriumis) ja sünnitunnistuse notariaalselt kinnitatud tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne). Lapse andmed kantakse seejärel rahvastikuregistrisse ja laps saab Eesti isikukoodi.

Kui Eestis elavate määratlemata kodakondsusega vanemate laps sündis välisriigis

Ka Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega vanematele välisriigis sündinud lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuamet või muu pädev asutus), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus (lapse nime ja vanemate andmetega).

Sünnitunnistus tuleb lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist).

Lapsele väljastab tagasipöördumisloa lähim Eesti saatkond või aukonsul.

Eestisse jõudes tuleb vanematel pöörduda politsei- ja piirivalveameti poole lapsele Eesti elamisloa taotlemiseks. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide loetelu ja taotluse esitamise võimalused leiate politsei- ja piirivalveameti kodulehelt.

Kui laps sünnib välismaal ja jääbki sinna elama

Kui olete Eesti kodanik, elate välismaal ja soovite lapsega välismaale jääda, tuleb lapse sünd registreerida välisriigi vastavas ametis. Lapsele Eesti ID-kaardi või passi saamiseks tuleb lapse sünnitunnistus lasta kinnitada apostilliga või legaliseerida.

ID-kaardi või passi taotlus tuleb saata politsei- ja piirivalveametile postiga või esitada taotlus e-keskkonnas. ID-kaarti ja passi saab taotleda ka Eesti saatkonnas, kus saab ühtlasi esitada taotluse lapse püsiva elukoha registreerimiseks välisriigis. Taotluse peavad allkirjastama mõlemad hooldusõiguslikud vanemad või tuleb kaasa võtta teise vanema lihtkirjalik nõusolek. Lisainfot välismaa elukoha registreerimise kohta leiab välisministeeriumi kodulehelt.

Alates 12. eluaastast on passi taotlemisel lapsel vajalik anda oma sõrmejäljed, seega saab posti teel või e-keskkonnas lapsele passi taotleda kuni tema 12-aastaseks saamiseni. Pärast seda peab taotluse esitamiseks lapsega minema kas lähimasse Eesti saatkonda või Eestis politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroosse.

Kui lapse andmeid ei ole varem Eesti rahvastikuregistrisse kantud, tehakse seda ID-kaardi või passitaotluse esitamise järel (lapse andmete rahvastikuregistrisse kandmise korraldab politsei- ja piirivalveamet). Laps saab Eesti isikukoodi.

Kui lapse üks vanematest on Eesti kodanik ja teine mõne muu riigi kodanik

Laps loetakse Eesti kodanikuks, kui vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Kui lapse teine vanem on mõne muu riigi kodanik, võib laps sõltuvalt teise riigi seadustest saada ka teise riigi kodakondsuse (lapsel on siis topeltkodakondsus). On riike, mis annavad oma kodakondsuse lapsele, kes on nende territooriumil sündinud ja kelle vanemad ise ei pruugi sündimispaigaks olnud riigi kodanikud olla (nt USA). Sellisel juhul on võimalik, et lapsele tekib sündides mitmikkodakondsus (sündimise riigi oma, Eesti kodanikust vanema oma ja teise riigi kodanikust teise vanema oma). Lapse vanemad saavad valida ja otsustada, millise riigi reisidokument või -dokumendid (passid) lapsele taotleda.

Tuleb arvestada, et reisidokumendi taotlemisega kinnitatakse lapse kuulumist ühe või teise riigi kodakondsusse ning sellega kaasnevad tavapärased kodaniku õigused ja kohustused vastava riigi ees (nt õigus osaleda valimistel, noormeestel kohustus teenida kaitseväes jt). Samuti tuleb arvestada, et vastavalt rahvusvahelisele tavale ei saa Eesti pakkuda konsulaarkaitset topeltkodanikule, kes elab oma teise kodakondsuse järgses riigis (nt Eesti-USA topeltkodanik, kes elab USAs, ei saa Eesti saatkonnalt, aukonsulilt või Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnalt kaitset USA võimude eest).

Teksti koostas: välisministeerium