Sünni registreerimine ja nime valik

Eestis registreeritakse lapse sünd juhul, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on välisriigis juba registreeritud. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumendid maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Tallinna perekonnaseisuametile või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.

Lapse sünni registreerib perekonnaseisuasutus vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni ning niisugusest soovist tuleb teavitada perekonnaseisuasutust, kus sündi soovitakse registreerida.

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele.

Sünni registreerimiseks esitatakse:

  • sünni registreerimise avaldus (pdf, 53,1 kB)
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta (juhul kui laps on sündinud haiglas, on meditsiiniline dokument lisatud rahvastikuregistrisse ning pabertõendit esitama ei pea)
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid (kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima tulla üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada)
  • abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse
  • kui sündi registreerib üks omavahel abielus olevatest vanematest, peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime sooviga
  • isaduse omaksvõtu avaldus (vajadusel), mida saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal või notariaalselt tõestatud vormis.

Kui laps on sündinud haiglas, saab lapse sünni registreerida ka riigiportaalis või digiallkirjastatult e-posti teel. Lapse vanemad peavad selle teenuse kasutamiseks olema omavahel abielus.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse:

  • emana – lapse sünnitanud naine
  • isana – mees, kes
    • on lapse emaga abielus või
    • on isaduse omaks võtnud või
    • kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Isaduse omaksvõtt

Isaduse omaksvõtu avalduse (pdf, 31,9 kB) võib esitada lapse sünni registreerimisel või hiljem. Erandjuhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka raseduse ajal. Sellisel juhul tuleb avaldus Eestis olles esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib avalduse esitada Eesti konsulaarasutuses, kes saadab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, võtab isaduse omaks, ei ole lapse emal abielus olles vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks isaduse omaks võtta.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi.

Kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Alaealine vanem

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Kui tegemist on üksikemaga, esitab tema asemel avalduse sündinud lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus. Kui üks vanem on alaealine ja teine täisealine (sõltumata sellest, kas nad on abielus või mitte), esitab avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse sünni registreerimise avaldusele tema seaduslike esindajate (tavaliselt vanemate) nõusolek. Alaealine vanem saab lapse sünni registreerimise avalduse ise esitada vaid juhul, kui kohus on tema teovõimet laiendanud.

Sünnitõend

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea tõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.

Kui teil on vaja esitada perekonnaseisuakti või perekonnaseisukande alusel välja antud perekonnasündmuse tõendit (iseenda sünnitõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, oma lapse sünnitõend, oma lapse või abikaasa surmatõend), aga te olete selle kaotanud või ei ole tõend kättesaadav, saate rahvastikuregistri e-teenusega tellida uue. Korduvtõendi väljastamine on tasuline - paberil tõendi eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot, elektroonilise tõendi eest 5 eurot. Maksmiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumbrid leiate siseministeeriumi kodulehelt ja ka e-teenuse juurest. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke täpsema info saamiseks ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsusega või Tallinna perekonnaseisuametiga.

Lapsele nime andmine

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, otsustab lapse nime eestkosteasutus. Kui sündi tuleb registreerima abielus olevatest vanematest ainult üks, on vajalik teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele eesnime andmiseks.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena. Selle kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Lapse hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Omavahel abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Vanemad, kes pole omavahel abielus, peavad sünni registreerimisel valima, kas hooldusõiguse saab üks vanem või mõlemad.

Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Viimati muudetud: 07-08-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium