Vanemahüvitis

Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul, Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel.

Vanemahüvitise taotluse saab esitada riigiportaalis.

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2 aasta ja 6 kuu vanuseks ning haigekassa on maksnud teile uue lapse sünniga seoses sünnitushüvitist, võib teil olla õigus saada lisaks kompensatsiooni vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe eest.

Te ei pea seda eraldi taotlema ja sotsiaalkindlustusamet arvestab selle teile ise välja, kui teie saadavate hüvitiste summad vastavad kompensatsiooni saamise reeglitele. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise taotluse võite esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi. Neile, kes sünnitushüvitist ei saa, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitist saavale vanemale ei maksta lapsehooldustasu.

Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni võib hüvitist saada ainult ema, pärast seda võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda. Kui lapse isa soovib hakata saama vanemahüvitist kohe pärast lapse 70-päevaseks saamist, peab ta taotlema vanemahüvitist esimesena.

Eelisõigus hüvitisele on sellel vanemal, kes viibib tööandja juurest lapsehoolduspuhkusel.

Saaja vahetamise korral määratakse hüvitis uuele saajale alates taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest päevast ja kuna vanemahüvitis makstakse välja tagantjärele eelmise kuu eest, jõuab see uue saajani ülejärgmisel kuul.

Hüvitise suurus

Hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust ning see arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta tulude põhjal. Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne keskmine palk, mille kinnitab valitsus. Täpsemalt saate vanemahüvitise arvutamise kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Oma hüvitise ligikaudse suuruse saate välja arvutada vanemahüvitise kalkulaatoriga.

Kui eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga. Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra (2018. aastal 470 eurot) suurune sissetulek.

Vanemahüvitiselt peetakse kinni tulumaks ning see arvestatakse esimeselt eurolt. Kui soovite tulumaksuvabastust kasutada vanemahüvitiselt, esitage vastav avaldus pärast otsuse saamist elektrooniliselt riigiportaalis eesti.ee, kasutades teenust Tulumaksuvabastuse taotlemine. Sama teenust kasutades saate soovitud tulumaksuvabastuse summat muuta või maksuvabastusest loobuda.

Täpsemalt saab tulumaksumuudatustest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Hüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

NB! Pärast 1. jaanuari 2013 sündinud lapse vanem saab taotleda täiendavate sissemaksete tegemist kohustuslikku kogumispensionisse – pensioni II sambasse. Täpsem info artiklis “Täiendavad sissemaksed pensioni II sambasse”.

Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 või (+372) 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Viimati muudetud: 12-02-2018 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalkindlustusamet