Vanemahüvitis

Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul, Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel.

Vanemahüvitise taotluse saab esitada riigiportaalis.

NB! Kui taotlete vanemahüvitist ja eelmine laps on noorem kui 2 aastat ja 6 kuud, tehke märge kasti “Vahe taotlemine”. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe makstakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Vanemahüvitise taotluse (pdf, 317,94 KB) esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressil Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi. Neile, kes sünnitushüvitist ei saa, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitist saavale vanemale ei maksta lapsehooldustasu. Vanemahüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

NB! 2018. aasta tulumaksumuudatused puudutavad ka vanemahüvitise saajaid. Täpsemalt saab lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Hüvitise suurus

Enne lapse 70 päeva vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, pärast seda võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda. Hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust ning see arvutatakse hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta tulude põhjal. Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne keskmine palk, mille kinnitab valitsus.

Kui eelmise aasta sissetulek oli alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on vanemahüvitise suurus võrdne kuupalga alammääraga. Kui sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid üldse polnud, võrdub hüvitise suurus hüvitise määraga. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra (2017. aastal 430 eurot) suurune sissetulek.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Hüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

NB! Pärast 1. jaanuari 2013 sündinud lapse vanem saab taotleda täiendavate sissemaksete tegemist kohustuslikku kogumispensionisse – pensioni II sambasse. Täpsem info artiklis Täiendavad sissemaksed pensioni II sambasse.

Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 või (+372) 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Viimati muudetud: 31-05-2017 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalkindlustusamet