Surma registreerimine ja matused

Lähedaste surm on raske sündmus, mis võib leinajas tekitada ajutist peataolekut ja abitust. Sellisel hetkel vajavad inimesed asjaajamise korraldamiseks sageli tuge.

Kuidas surma registreerida

Surma registreerimiseks tuleb seitsme päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada perekonnaseisuasutusele avaldus (pdf, 35,2 kB). Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Kes saab surma registreerida

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutava asutuse juht
  • politseinik
  • muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.

Kus saab surma registreerida

  • maakonnakeskuses maavalitsuses
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsuses
  • Tallinnas Harju maavalitsuses või Tallinna perekonnaseisuametis.

Kui linnas või vallas asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus. Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele valla-, linna- või maavalitsusele.

NB! 2018. aasta algusest saavad perekonnaseisuasutuste ülesanded endale maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused, kuna maavalitsuste tegevus lõpeb. Lisaks abielude sõlmimisele hakatakse seal ka sünde, surmi ja lahutusi registreerima, rahvastikuregistrist andmeid ja tõendeid väljastama jne. Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse ülesanded.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist. Surma registreerimiseks tuleb esitada

  • arstlik surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi jätab perekonnaseisuametnik enda kätte. Kui dokument on välja antud Eestis, toimetab perekonnaseisuasutus selle politsei- ja piirivalveametile, kui välismaal, saadetakse see vastavale riigile.

Surmatõendi väljastamine

Surma registreerimisel koostatakse rahvastikuregistris surmakanne ja surma registreerija soovi korral väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma ei registreerita ning ei väljastata ka surmatõendit. Sellisel juhul tõendab surma arstlik surmateatis.

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille‘iga) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis. Eestis surma uuesti registreerima ei pea.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matusetoetus

Riiklikku matusetoetust makstakse majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral. Riikliku matusetoetuse suurus on 250 eurot.

Matusetoetust saab juhul, kui esitate avalduse toetuse saamiseks kuue kuu jooksul alates inimese surmapäevast või surmast teadasaamise päevast. Matusetoetuse taotlemise avalduse vormi (pdf, 174 kB) leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisaks riiklikule matusetoetusele maksavad matusetoetust ka mõned kohalikud omavalitsused.

Eesti kalmistute info

Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.

Portaalist leiate ka Tallinna kalmistute registri ning Tallinna kalmistute pakutavad e-teenused. Tallinna kalmistute haldamise, matuseteenuste osutamise, maa-ala aastaringse korrashoiu ja elektroonilise arhiivi haldamisega tegeleb Tallinna Kalmistud (Pärnamäe tee 36).

Viimati muudetud: 12-01-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium