Surma registreerimine ja matused

Eestis registreeritakse surm juhul, kui surm ei ole registreeritud välisriigis ja

  • isik suri Eestis või
  • välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või
  • välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus.

Välisriigis registreeritud surma andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.

Kuidas surma registreerida

Surma registreerimiseks tuleb seitsme päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada perekonnaseisuasutusele avaldus (pdf, 35,2 kB). Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Kes saab surma registreerida

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutava asutuse juht
  • politseinik
  • muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.

Kus saab surma registreerida Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist.

Surma registreerimiseks tuleb esitada:

  • arstlik surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi jätab perekonnaseisuametnik enda kätte. Kui dokument on välja antud Eestis, toimetab perekonnaseisuasutus selle politsei- ja piirivalveametile, kui välismaal, saadetakse see vastavale riigile.

Surmatõendi väljastamine

Surma registreerimisel koostatakse rahvastikuregistris surmakanne ja avaldaja soovil väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab arstlik surmateatis.

Kui teil on vaja esitada perekonnaseisuakti või perekonnaseisukande alusel välja antud perekonnasündmuse tõendit (iseenda sünnitõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, oma lapse sünnitõend, oma lapse või abikaasa surmatõend), aga te olete selle kaotanud või ei ole tõend kättesaadav, saate rahvastikuregistri e-teenusega tellida uue. Korduvtõendi väljastamine on tasuline - paberil tõendi eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot, elektroonilise tõendi eest 5 eurot. Maksmiseks vajalikud andmed leiate siseministeeriumi kodulehelt ja ka e-teenuse juurest. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke täpsema info saamiseks ühendust teile sobiva maakonnakeskuse kohaliku omavalitsusega, Tallinnas perekonnaseisuametiga.

Kui inimene suri välismaal

Eesti kodaniku või määratlemata kodakondsusega inimese surm on vaja registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses (tavaliselt perekonnaseisuasutuses). Kui surnukehal on vägivalla tundemärgid, võib surma registreerimisele eelneda politseijuurdlus ning lahkamine. On riike, kus lahatakse kõik välismaalastest (välisriikide kodanikest) surnud (nt Tai). See tähendab, et surmatunnistuse väljaandmine võib sellevõrra kauem aega võtta (u 1 nädal kuni kuu või sõltuvalt asjaoludest ka kauem).

Surmatunnistus on vaja lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist).

Kinnitada ega legaliseerida ei ole vaja Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Cabo Verde (Roheneemesaared), Hispaania, Hollandi (Euroopa territoorium), Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Luksemburgi, Läti, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Soome, Sloveenia, Šveitsi, Taani, Türgi, Ukraina ja Venemaa dokumente.

Legaliseerimise kohta leiate lisainfot välisministeeriumi kodulehelt.

Surmatunnistusest on vaja teha notariaalselt kinnitatud tõlge kas vene või inglise keelde. Kui surmatunnistus on juba vene- või ingliskeelsena välja antud, ei ole tõlget enam vaja.

Lühiajaliselt välismaal viibinu (nt oli inimene puhkuse- või tööreisil) surma registreerimise ja surmatunnistuse kinnitamisega, st apostillimise või legaliseerimisega välismaal tegeleb reisikindlustusfirma, kui surnul oli sõlmitud reisikindlustus, või lähedaste valitud matusebüroo.

Lähedastel on vaja otsustada, kas põrm soovitakse tuua Eestisse ning kas seda teha kirstuga või lasta surnukeha tuhastada ja säilmed transportida urniga. Surnukeha transporti kirstuga saab korraldada vaid rahvusvahelist tegevusluba omav matusebüroo. Urniga võib surnu säilmed Eestisse tuua ka eraisik (nt surnu lähedased). Nii kirstu kui urni transpordiks on vaja kirst või urn pitseerida, mida tavapäraselt teeb transporti korraldav matusebüroo. Kirstu ja urni saab lasta pitseerida ka asukohariigis olevas Eesti saatkonnas või aukonsuli juures, kuhu tuleb kirst või urn kohale viia. Sealsamas saab täita ka pitseerimiseks vajaliku taotluse.

Urni või kirstu pitseerimise eest tuleb tasuda riigilõiv 30 eurot.

Euroopa Liidu riikides teeb kõik vajalikud toimingud matusebüroo.

Lisateavet saab välisministeeriumi 24/7 konsulaarabi valvetelefonilt (+372) 5301 9999 või Facebookis veebikonsulile kirjutades. NB! Surnukeha transpordikulud Eestisse katab kindlustusfirma, kui surnul oli sõlmitud reisikindlustus. Kui kindlustust ei olnud, tuleb kulud kanda surnu lähedastel.

Surmatunnistus ja vajadusel selle tõlge tuleb esitada Eesti kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse.

Kui surnu lähedased otsustavad, et surnu maetakse välisriiki (surnu elas ja töötas seal, lähedastel pole raha, huvi või soovi põrmu Eestisse tuua vms põhjusel), on vajalik korraldada surmatunnistuse kinnitamine (kui on nõutud apostillimine või legaliseerimine) ning tunnistusest notariaalselt kinnitatud tõlke tegemine vene või inglise keelde (kui dokument ei ole nendes keeltes juba välja antud). Surmatunnistus ja vajadusel selle tõlge tuleb esitada Eesti kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matusetoetus

Matusetoetust maksab kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus) enda kehtestatud tingimustel ja korras. Matusetoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda surnu viimase rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsuse poole. Matusekulude kandjal tuleb kohalikule omavalitsusele esitada surmatõend (originaal) ja avaldus, milles on märgitud taotleja nimi, kontakttelefon ja arvelduskonto number.

Eesti kalmistute info

Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.

Portaalist leiate ka Tallinna kalmistute registri ning Tallinna kalmistute pakutavad e-teenused. Tallinna kalmistute haldamise, matuseteenuste osutamise, maa-ala aastaringse korrashoiu ja elektroonilise arhiivi haldamisega tegeleb Tallinna Kalmistud (Pärnamäe tee 36).

Viimati muudetud: 09-01-2018 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium, välisministeerium