Surma registreerimine ja matused

Eestis registreeritakse surm juhul, kui surm ei ole registreeritud välisriigis ja

  • isik suri Eestis või
  • välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või
  • välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus.

Välisriigis registreeritud surma andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis.

Kuidas surma registreerida

Surma registreerimiseks tuleb seitsme päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada perekonnaseisuasutusele avaldus (pdf, 35,2 kB). Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Kes saab surma registreerida

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutava asutuse juht
  • politseinik
  • muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.

Kus saab surma registreerida

  • maakonnakeskuses maavalitsuses
  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsuses
  • Tallinnas Harju maavalitsuses või Tallinna perekonnaseisuametis.

Kui linnas või vallas asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus. Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele valla-, linna- või maavalitsusele.

NB! Kuna maavalitsuste tegevus lõpeb, hakkavad 2018. aasta algusest maavalitsuste asemel abielusid sõlmima maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused. Lisaks abielude sõlmimisele lähevad neile üle ka teised maavalitsuse perekonnaseisülesanded ehk sünni, surma ja lahutuse registreerimine, rahvastikuregistrist andmete ja tõendite väljastamine jne. Maakonnakeskuste omavalitsusteks on Rapla vald, Hiiumaa vald, Saaremaa vald, Haapsalu linn, Pärnu linn, Viljandi linn, Võru linn, Valga vald, Põlva vald, Tartu linn, Jõhvi vald, Narva linn, Rakvere linn, Tallinna linn, Paide linn ja Jõgeva vald. Tallinna perekonnaseisuamet saab endale lisaks Harju maavalitsuse vastavad ülesanded.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist. Surma registreerimiseks tuleb esitada

  • arstlik surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi jätab perekonnaseisuametnik enda kätte. Kui dokument on välja antud Eestis, toimetab perekonnaseisuasutus selle politsei- ja piirivalveametile, kui välismaal, saadetakse see vastavale riigile.

Surmatõendi väljastamine

Surma registreerimisel koostatakse rahvastikuregistris surmakanne ja avaldaja soovil väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab arstlik surmateatis.

Kui teil on vaja esitada perekonnaseisuakti või perekonnaseisukande alusel välja antud perekonnasündmuse tõendit (iseenda sünnitõend, abielutõend, abielulahutuse tõend, oma lapse sünnitõend, oma lapse või abikaasa surmatõend), aga te olete selle kaotanud või ei ole tõend kättesaadav, saate rahvastikuregistri e-teenusega tellida uue. Korduvtõendi väljastamine on tasuline - selle eest tuleb maksta riigilõivu 10 eurot. Kui te soovite võõrkeelset tõendit, võtke ühendust täpsema info saamiseks teile sobiva maavalitsusega või Tallinna perekonnaseisuametiga.

Matused

Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul. Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.

Matusetoetus

Riiklikku matusetoetust makstakse majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral. Riikliku matusetoetuse suurus on 250 eurot.

Matusetoetust saab juhul, kui esitate avalduse toetuse saamiseks kuue kuu jooksul alates inimese surmapäevast või surmast teadasaamise päevast. Matusetoetuse taotlemise avalduse vormi (pdf, 174 kB) leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisaks riiklikule matusetoetusele maksavad matusetoetust ka mõned kohalikud omavalitsused.

Eesti kalmistute info

Eesti kalmistuportaalist (HAUDI) saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused.

Portaalist leiate ka Tallinna kalmistute registri ning Tallinna kalmistute pakutavad e-teenused. Tallinna kalmistute haldamise, matuseteenuste osutamise, maa-ala aastaringse korrashoiu ja elektroonilise arhiivi haldamisega tegeleb Tallinna Kalmistud (Pärnamäe tee 36).

Viimati muudetud: 07-08-2017 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium