Töötava lapsevanema õigused

Lisavaheaeg lapse toitmiseks

Emale, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, võimaldatakse lisaks üldisele vaheajale puhkamiseks ja einestamiseks töö juures lisavaheaeg lapse toitmiseks (minimaalselt 30 minutit lapse kohta). Vaheaega on õigus saada vähemalt iga kolme tunni järel. Kahe või enama kuni pooleteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.

Kuidas lapse ema neid vaheaegu kasutada soovib, lepitakse täpsemalt kokku tööandjaga. Vaheajad lapse toitmiseks loetakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk.

Haige lapse hooldamiseks makstav hüvitis

Alla 12-aastase lapse hooldamisel kodus makstakse kindlustatud isikule hoolduslehe alusel 80% keskmisest tulust kuni 14 kalendripäeva jooksul. Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Kui tekib vajadus kauem lapse eest hoolitseda, võib pöörduda tööandja poole sooviga saada palgalist või palgata puhkust üldises korras.

Ületunnitöö, öötöö, töölähetus

Ületunnitöö tegemiseks peavad töötaja ja tööandja alati eelnevalt kokku leppima. Tööandja võib töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega, kui ei ole kokku lepitud rahalises hüvitamises. Rahas hüvitamisel makstakse ületunnitöö eest 1,5-kordset töötasu.

Kui tööaeg on kella 22.00–6.00, on tegemist öötööga. Tööandja maksab selle eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Riigipühal töötamise eest makstakse 2-kordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad leppida kokku ka täiendava vaba aja andmise osas rahalise hüvitise asemel.

Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.

Teksti koostas: tööinspektsioon, haigekassa