Lapsendamine, eestkoste ja asendushooldus

Lapsendamine, eestkoste ja asendushooldus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus) on võimalused, et laps, kes mingil põhjusel ei saa oma sünniperekonnas kasvada, saaks kasvada mõnes muus, talle sobivas perekonnas. Pärast asendushoolduse lõppu on võimalus saada järelhooldusteenust, mis toetab noorte iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist.

Lapsendamine

Lapsendamine on õiguslik toiming, mis loob lapsendaja ja lapsendatu vahele samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil. Lapsendamine on tingimusteta, tähtajatu ja pöördumatu, lapsendamist ei saa tühistada ja selle kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.

Lapsendada saab üksnes lapse huvides ning ainult alaealist last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, on surnud või kellelt on ära võetud hooldusõigus. Lapsendamise otsustamisel selgitatakse välja lapse arvamus ja soov.

Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik. Erandina võib kohus lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. Vallaline inimene võib lapsendada ainult üksinda. Abikaasad võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui ta lapsendab teise abikaasa lapse või teine abikaasa ei saa lapsendada põhjusel, et ta on piiratud teovõimega.

Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus. Lapsendamise ettevalmistusega seotud toiminguid korraldab sotsiaalkindlustusamet (nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lapsendamine). Kõikides lapsendamisega seotud küsimustes (sh enda päritoluandmete leidmisega seotud küsimustes) tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti spetsialisti poole.

Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel.

Lapsendamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, samast leiab ka lapsendamisega tegelevate spetsialistide kontaktid.

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale. Lapsendamistoetuse suurus on 2018. aastal 320 eurot. Alla 10-aastase lapse lapsendamisel on võimalik kasutada hoolduslehega ette nähtud kuni 70-päevast puhkust, mille alusel makstakse hüvitist. Lapsendamistoetuse saamiseks täitke riigiportaalis peretoetuste taotlus. Taotlusele tuleb lisada ka lapsendamise kohtumäärus.

Toetuse saamise avalduse võite esitada ka:

  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Rahvusvahelise lapsendamise alla ei kuulu peresisesed lapsendamised, kui lapse ema või isa uus abikaasa lapsendab lapse peresiseselt. Rahvusvaheline lapsendamine tähendab, et ühes riigis elav laps kolib püsivalt elama teise riiki teisest riigist pärit lapsendaja juurde.

Eestist välisriiki võib lapsi lapsendada ainult erandjuhtumina – siis, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eestis.

Rahvusvahelist lapsendamist ja rahvusvahelist lapsendamise komisjoni tööd korraldab sotsiaalkindlustusamet. Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, võib kohus välisriiki lapsendamise otsustada üksnes rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekul.

Eestkoste

Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkostja määratakse lapsele, kui kummalgi tema vanemal ei ole esindusõigust või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha.

Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkoste kohustusi. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks.

Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.

Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kui eestkostjaks sobivat inimest ei leita, võib selleks olla ka juriidiline isik. Juriidiline isik peab tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.

Lapsele, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha.

Järelevalvet eestkostja tegevuse üle teeb kohus.

Eestkostel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning eestkostetava lapse toetusele. Toetuste saamiseks täitke riigiportaalis peretoetuste taotlus.

Toetuste saamise avalduse võite esitada ka:

  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Asendushooldus

Asendushooldust osutatakse kolmel viisil – hooldusperes, perekodus või asenduskodus – kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

Asendushooldust osutatakse pikaajalise ööpäevaringse teenusena lapsele, kelle vanem on surnud, vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eeskostja, vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud või kes on vanemast eraldatud. Asendushooldus võib olla ka lühiajaline (vanema nõusolekul perioodiliselt või ajutiselt kuni 90 päeva).

Asendushooldusteenuse osutamiseks (v.a hooldusperes) peab olema tegevusluba. Hooldusperes võib teenust osutada füüsiline isik, kes on läbinud vastava hindamise ja ettevalmistuse. Asendushooldusteenust korraldab kohalik omavalitsus.

Asendushooldus hooldusperes

Asendushooldusteenus hooldusperes tähendab, et lapse eest hoolitseb pere, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldusperes võib samal ajal olla kuni neli hooldatavat, sealhulgas hooldaja enda kuni 14-aastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Hooldusperes võib olla rohkem kui neli hooldatavat juhul, kui see on asendushooldusel olevate laste huvides ja selle jaoks annavad loa perre paigutatud ja perre paigutatavate laste eestkostjad.

Hoolduspereks saada soovija peab esitama avalduse sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna piirkondlikule üksusele, kes hindab pere sobivust hoolduspereks ja viib läbi ettevalmistamisega seotud toimingud.

Lähemalt saab hoolduspereks saamise kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt, samast leiab ka perede hindamise ja nõustamisega tegelevate spetsialistide kontaktid.

Asendushooldus perekodus

Asendushooldusteenus perekodus tähendab, et lapse eest hoolitsetakse kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Perevanem elab teatud perioodil lühemat või pikemat aega koos perekodus olevate lastega. Vajadusel võib perevanematel olla ka abiline.

Asendushooldus asenduskodus Asendushooldus asenduskodus tähendab, et lapse eest hoolitsetakse kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last. Kui asenduskodu pere lapsed viibivad asenduskodus, peab seal iga pere kohta ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja ja vajaduse korral ka abiline. Asenduskodus hoolitsevad laste eest töölepingu alusel kasvatajad, mistõttu on asenduskodu peres rohkem laste eest hoolitsevaid inimesi ning nad vahetuvad graafiku alusel tihedamalt kui perekodus.

Järelhooldusteenus

Järelhooldusteenust korraldab kohalik omavalitsus ning sellega toetatakse asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva noore iseseisvat toimetulekut ja õpingute jätkamist. Noorele tagatakse eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

Kohalik omavalitsus tagab järelhooldusteenuse asendushooldusel viibivale täisealisele, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes kuni õpingute katkestamise või esmase nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 25-aastaseks saamiseni.

Kohalik omavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse ka mitteõppivale kuni 21-aastasele asendushooldusel või eestkostel viibinud isikule või kuni 25-aastaselt õppivale eestkostel viibinud isikule.

Järelhooldusteenust rahastatakse teenust saava isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

Lähemalt saab asendus- ja järelhoolduse kohta lugeda sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

Viimati muudetud: 05-01-2018 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet