Lapsendamine ja eestkoste seadmine

Lapsendamine, eestkoste seadmine ja perekonnas hooldamine on võimalused, et vanema hoolitsusest ilma jäänud laps saaks perekonnas kasvada.

Lapsendamine

Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis bioloogilise lapse sünnil, lapsendamine on tähtajatu ega tohi olla seotud mingite tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist üksnes lapse huvides ja vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul, kuid ka noorema lapse arvamus selgitatakse välja. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanem(ad) on surnud või kellelt on ära võetud vanema õigused.

Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane, kelle teovõimet ei ole piiratud, ja lapsendaja võib olla ka üksikisik. Abielus olevad isikud lapsendavad ühiselt, erandina võib lapsendada üksi, kui teise abikaasa teovõimet on piiratud. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul. Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel.

Lapsendamine on nii lapse kui lapsendamise jaoks lõplik ja pöördumatu sündmus, lapsendamist ei saa tühistada ja kehtetuks tunnistamise alused on väga piiratud.

Lapsendamist reguleerib perekonnaseadus ja korraldavad maavalitsused, erandina rahvusvahelise lapsendamise puhul sotsiaalministeerium. Lapsendada soovija peab pöörduma maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kelle ülesanne on lapsendajat juhendada ja ette valmistada.

Lapsendamisest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale. Lapsendamistoetuse suurus on 2017. aastal 320 eurot. Alla 10-aastase lapse lapsendamisel on võimalik kasutada hoolduslehega ette nähtud kuni 70-päevast puhkust, mille alusel makstakse hüvitist. Lapsendamistoetuse saamiseks täitke riigiportaalis peretoetuste taotlus. Taotlusele tuleb lisada ka lapsendamise kohtumäärus.

Toetuse saamise avalduse (pdf, 317,94 kB) võite esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Eestkoste

Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või kelle teovõimet on piiratud, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on perekonnast eraldatud ilma vanema õiguste ära võtmiseta.

Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest (vanem kannab karistust kinnipidamisasutuses, vanema tervislik seisund ei võimalda last kasvatada vms). Eestkosteseadmise otsustab kohus. Eestkosteasutus (kohalik omavalitsus) teeb ettepaneku isiku määramiseks lapse eestkostjaks. Isikut saab määrata eestkostjaks ainult tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja võib olla üksi elav isik, samuti võib ta olla noorem kui 25 aastat, kuid mitte alaealine. Seega on võimalus saada eestkostjaks pere vanimal lapsel ja üksi elavatel sugulastel ning hõimlastel.

Kui eestkostjaks sobivat füüsilist isikut ei leita, võib selleks olla ka juriidiline isik. Juriidiline isik peab tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus või selle puudumisel hariliku viibimiskoha järgne valla- või linnavalitsus.

Kui lapse huvide kaitseks on vaja määrata eestkostja, kuid pole alust võtta vanemalt ära tema vanema õigusi, on võimalik määrata erieestkoste üksnes nende ülesannete täitmiseks, mida vanemad täita ei saa.

Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste seadmine loob lapse ja eestkostja vahel lapse ja vanema õigussuhte piiratud ulatuses. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

Eestkostja ei ole kohustatud last ülal pidama. Eestkostjal on lapse seadusliku esindajana õigus ja kohustus nõuda lapsele elatist selleks kohustatud isikutelt. Eestkostel oleval lapsel on õigus kõikidele peretoetustele ning lisaks perekonnas hooldamisel või eestkostel oleva lapse toetusele.

Valvet eestkostjate üle teostavad kohtud.

Perekonnas hooldamine

Perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, mille liikmete hulka ta ei kuulu. Perekonnas hooldamine on alternatiivne teenus laste hoolekandeasutusele (lastekodule või turvakodule), et tagada lapsele stabiilne ja turvaline perekeskkond. Perekonnas hooldamine võib olla lühi- või pikaajaline sõltuvalt lapse vajadusest, eesmärk on lapse tagasipöördumine oma perekonda.

Hooldajaks saada soovijal tuleb esitada kirjaliku avaldus enda elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul.

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust makstakse iga kuu ning toetust makstakse 2017. aastal 240 eurot kuus. Toetuse saamiseks täitke riigiportaalis peretoetuste taotlus. Lisaks tuleb esitada eestkostjaks määramise kohtumäärus või perekonnas hooldamise leping.

Toetuse saamise avalduse (pdf, 317,94 kB) võite esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Asenduskodu

Asenduskodu on hoolekandeasutus, kus osutatakse asenduskoduteenust. Asenduskoduteenuse eesmärgiks on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.

Tegemist on riiklikult rahastatava teenusega, mille hinna ning maksimaalse maksumuse lapse kohta kalendriaastas kehtestab valitsus oma määrusega. Asenduskoduteenuse osutajad on kantud tegevusloa alusel majandustegevuse registrisse.

Asendushoolduse tugiteenustest saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Viimati muudetud: 17-06-2017 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalministeerium