Elatis ja elatisabi lapsele

Perekonnaseaduse järgi on vanematel ülalpidamiskohustus oma laste suhtes. Lapse ülalpidamiskohustusest vabaneb vanem vaid erandlikel asjaoludel (perekonnaseadus § 102 lg 2).

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Kui vanemad lähevad lahku või vanem lapse kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, on lapsel õigus saada vanemalt kohtu otsusel igakuiselt elatist ehk nn alimente vähemalt pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui last kasvatava vanema või teise vanema varanduslik seisund või lapse vajadused muutuvad, võib esitada kohtule hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks.

Ülalpidamist on õigustatud lisaks alaealisele lapsele saama ka täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks on täisealine laps õigustatud elatist saama, kui ta vajab abi ega ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik nõuda elatise väljamaksmist kohtu kaudu.

Hagiavalduse saate esitada elektrooniliselt keskkonnas www.e-toimik.ee, sealsamas on võimalik esitada ka elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse avaldus (seda saab teha, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on märgitud lapse sünnitunnistusel).

Elatisabi

Elatisabi on riigi ajutine abi alaealisele lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda seaduses sätestatud ulatuses. Elatisabi koosneb kohtumenetlusaegsest ja täitemenetlusaegsest elatisabist.

Kohtumenetlusaegne elatisabi

Kohtumenetluseaegset elatisabi makstakse ajal, mil inimene on elatisnõudega kohtusse pöördunud ja sellega on hakatud tegelema, kuid kohtuotsust pole veel tehtud. Alates uuest aastast makstakse elatisabi senise 90 päeva asemel 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi suurus on 100 eurot.

Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlemiseks on vajalik kas kohtu:

  • makseettepaneku määrus või
  • hagi tagamise määrus.

Taotluse esitamine

Kohtumenetlusaegse elatisabi taotlus (pdf, 246,7 kB) tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada 45 päeva jooksul alates kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest.

Taotlusega koos tuleb esitada

  • isikut tõendav dokument
  • makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus.

Samuti tuleb taotlusel märkida elatisnõude võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg ja võimaluse korral ka aadress.

Taotluse saab esitada:

  • sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses
  • posti teel aadressil Tallinna 30, 44311, Rakvere
  • digitaalallkirjastatult e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee

Elatisabi saab taotleda ka riigiportaali kaudu.

Sotsiaalkindlustusamet teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest. Otsus tehakse teatavaks elatisabi taotlejale ja elatisnõude võlgnikule.

Elatisabi makstakse taotlejale eelmise kuu eest vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Kohtumenetlusaegsest elatisabist saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Täitemenetlusaegne elatisabi

Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse siis, kui lapsele elatist maksma kohustatud isik ei maksa elatist, kuigi see on temalt kohtuotsusega välja mõistetud. Sellisel juhul tagatakse lapsele igakuine ülalpidamine kuni 100 euro ulatuses.

Kuidas saada täitemenetlusaegset elatisabi

  • Kui elatisnõudes on kohtulahend jõustunud, aga võlgnik siiski elatist ei maksa, pöörduge kohtutäituri juurde ja esitage avaldus täitemenetluse algatamiseks (doc, 35,5 kB).
  • Digitaalselt allkirjastatud avalduse täitemenetluse algatamiseks saab esitada ka e-posti teel. Lisadokumendid saate esitada e-posti või posti teel.
  • Kui täitemenetlusega ei ole võimalik võlgnikult elatist kätte saada, esitage kohtutäiturile taotlus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks (doc, 118 kB).
  • Digitaalselt allkirjastatud taotluse täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks saate esitada ka e-posti teel. Lisadokumendid saate esitada e-posti või posti teel.

Riik maksab täitemenetlusaegset elatisabi, kui võlgniku suhtes on elatise täitemenetlus kestnud vähemalt neli täiskuud (nn ooteperiood, mis annab võlgnikule võimaluse vabatahtlikult oma kohustust täita). Kui pärast ooteperioodi möödumist ei ole võlgnik oma võlgnevust tasunud, hakkab kohtutäitur järgmisest kuust pidama arvestust elatise laekumise üle (nn arvestusperiood).

Nende täitemenetluste puhul, mis on täitemenetlusaegse elatisabi taotluse esitamise hetkeks kestnud juba vähemalt neli täiskuud, täiendav ooteperiood ei kohaldu, ooteperiood kohaldub üksnes uute täitemenetluste puhul.

Elatisabi makstakse taotlejale eelmise kuu eest vähemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Täitemenetlusaegse elatisabi kohta saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Elatisabi saavad taotleda ka eestkostjad

Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda ka mõlema vanema suhtes, kui taotlejaoks on eestkostja. Sellises olukorras tuleb täitemenetlust alustada mõlema vanema suhtes ja esitada ka elatisabi taotlus mõlema vanema kohta. Kui taotlus esitatakse mõlema vanema kohta, on elatisabi võimalik saada kuni 200 eurot kuus ühe lapse kohta.

Elatise nõudmine piiri taha kolinud vanemalt

Kui lapsele elatist maksma kohustatud vanem on kolinud välisriiki ja lapsele elatist enam ei maksa, saab alustada täitemenetlust. Menetluse alustamiseks välisriigis tuleb esitada taotlus (sh täitemenetlusaegse elatisabi taotlus) Eesti justiitsministeeriumile.

Justiitsministeeriumile tuleb esitada ka volikiri, milles volitatakse endale sobivat Eesti kohtutäiturit välisriigist tulevat elatist vahendama.

Piiriülese täitemenetluse alustamise avalduses tuleb märkida elatise vastuvõtjaks volitatud kohtutäitur ja tema ametialane arvelduskonto.

Dokumendid tuleb justiitsministeeriumile esitada posti teel. Kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud, edastab ministeerium need ise õigetele osapooltele.

Edaspidi hakkab last kasvatav vanem täitemenetluse kohta infot saama kohtutäiturilt, kelle ta volitas elatist vahendama.

Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.

Viimati muudetud: 12-06-2017 00:00 | Teksti koostas: justiitsministeerium