Ülalpidamiskohustused perekonnas

Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte.

Ülalpeetavateks võivad olla ka täisealised lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad eeldusel, et nad ei ole võimelised ise ennast ülal pidama.

Abikaasa ülalpidamine pärast lahutust

Abikaasalt on võimalik nõuda ülalpidamist ka pärast lahutust. Lahutatud abikaasa saab ülalpidamist nõuda, kui ta:

  • hooldab kuni kolmeaastast last
  • on kõrges vanuses
  • on halva tervisega.

Elatise suurust määrates arvestatakse, et lahutatud abikaasa elustandard jääks samasuguseks nagu abielu jooksul.

Lapsevanema kohustus

Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Samuti tuleb ülal pidada last, kes on täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kui laps saab 21-aastaseks, ülalpidamiskohustus reeglina lõpeb.

Kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele.

Kui vanem elatist vabatahtlikult ei maksa, pöörduge kohtusse. Kui olete juba pöördunud kohtusse, kuid kohtuotsust ei ole veel tehtud, on teil võimalik saada riigilt kohtumenetlusaegset elatisabi.

Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse.

Kui teine vanem elatisnõudele põhimõtteliselt vastu ei vaidle, on mõistlik algatada maksekäsu kiirmenetlus. Seda saate teha elektrooniliselt keskkonnas www.e-toimik.ee.

Kohus arvestab elatise maksmise puhul vanemate varalist seisundit. See tähendab, et võetakse arvesse töökohta, teisi ülalpeetavaid jne. Kõige olulisemaks teguriks elatise suuruse määramisel on aga lapse huvid, mida kohus igal üksikul juhul eraldi kaalub.

Elatisabi saamise eelduseks on kohtult elatise väljamõistmise taotlemine maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Kui taotlete elatise maksmist maksekäsu kiirmenetluses, on elatisabi taotlemise aluseks makseettepaneku määrus. Kui taotlete elatise maksmist hagimenetluses, peate elatisabi taotlemiseks kohtule esitama hagi tagamise taotluse, kus taotlete seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ehk kostja kohustamist kohtumenetluse ajal elatist maksma. Kui kohus hagi tagamise taotluse rahuldab, on hagi tagamise määrus elatisabi taotlemise aluseks.

Elatisabi saamiseks peate esmalt pöörduma kohtusse elatise väljamõistmiseks.

Kui üks vanem on algatanud teise vanema vastu kohtumenetluse elatise väljamõistmiseks ja olemas on:

  • kohtu makseettepaneku määrus elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral või
  • hagi tagamise määrus, milleks on kohtule esitatud hagi tagamise taotlus ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, saab elatisabi taotleda riigiportaali kaudu.

Ülalpidamiskohustusest vabastamine – kohus võib abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustustest või piirata seda kohustust tähtajaga.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 21-03-2016 00:00 | Teksti koostas: justiitsministeerium