Esindus ja volitamine

Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega.

Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning kuidas kumbki tekib:

  • seadusejärgne esindus - ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus/kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olenemata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse seaduslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus.
  • lepinguline esindus - kehtib ainult siis, kui on olemas vastav kokkulepe esindaja ja esindatava vahel, näiteks advokaadi ja kliendi suhe.

Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi ometi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest.

Esimene ja kõige tähtsam esinduse eeldus on see, et tehingut saaks üldse esindaja kaudu teha. Esindaja kaudu ei või teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Isikud võivad omavahel kokku leppida, millised tehingud tuleb teha isiklikult. Siinkohal on võimatu anda mingisugust loetelu. Seadusest tulenevad isiklikud tehingud on näiteks abiellumine või testamendi tegemine. See tuleneb nende tehingute ülimalt isiklikust iseloomust. Kui tehingu tegemise isiklikkus ei tulene seadusest või kokkuleppest, võib see tuleneda tehingu olemusest.

Esindusõigus tekib vastavalt adressaatide ringile kokkuleppe teel kahel juhul:

  • volituse kaudu kindlale isikule - esindaja on esindatavale täpselt teada ning ta teeb tahteavalduse konkreetsele isikule.
  • tahteavalduse tegemisega avalikkusele - tehakse tahteavaldus määramata isikute ringile, selliseks juhuks võib olla näiteks koera otsimise kuulutus ajalehes.

Volitus ja volikiri

Volitus antakse üle volikirjaga, mille tähtsus seisneb tõendamises ja avalikkuse põhimõtte täitmises. Volikiri tõestab, et esindajal on esindusõigus olemas ja kolmandad isikud saavad sellele tugineda. Seadusega ei ole kindlaks määratud volituse vormi, vaid sätestatakse üldpõhimõte, et volitus peab olema samas vormis, mis tehing, mille tegemiseks kedagi volitatakse.

Näiteks kõik kinnisasjadega tehtavad tehingud peavad olema notariaalselt tõestatud, mis tähendab, et ka sellise tehingu sõlmimiseks antav volitus peab olema notariaalselt tõestatud. Juhul kui puudub kirjalik volitus, siis tuleb tõlgendada, kas volitus on või ei ole. Kõige olulisem selle juures on see, et kolmas isik peab mõistlikult aru saama volituse olemasolust.

Volituse ulatus

Kõige mõistlikum on määrata volikirjaga kindlaks volituse ulatus. Kindlasti tuleb tähele panna, et volituse piirid määrab esindatav. Juhul, kui ulatus on määratud ebaselgelt, siis tuleb eelkõige arvestada esindaja arusaama volituse sisust. Kui esindajale antud õigusi volikirjas täpselt ei piiritleta, võib tekkida palju segadust – esindaja võib talle antud volituste piire vääriti mõista ning neid ületada; valesti võivad volituste piiridest aru saada ka kolmandad isikud. Volituse ulatust võib täpsustada seadus.

Esindussuhte lõppemine

Esindussuhe lõpeb juhul kui:

  • esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud.
  • tehingu tegemine, milleks volitus oli antud, on muutunud võimatuks.
  • volituse tähtaeg möödub.
  • saabub tingimus, millega on seotud volituse lõppemine.
  • esindatav võtab volituse tagasi.
  • esindaja loobub volitusest.
  • see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingust.
  • volituse andmise aluseks olev leping lõpeb.
  • esindatav sureb.
  • esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb.
  • kuulutatakse välja esindatava pankrot.
  • esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus.
  • esindatav võtab volituse tagasi. Seda võib ta teha igal ajal ja igal põhjusel. Volituse tagasivõtmiseks tuleb teha tahteavaldus esindajale või avalikkusele.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Teksti koostas: justiitsministeerium