Rehabilitatsiooniteenus

Riiklik rehabilitatsioonisüsteem jaguneb sotsiaalseks, tööalaseks ja meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tööalase rehabilitatsiooni teenust ei või saada samaaegselt.

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Sotsiaalne rehabilitatsioon on mõeldud kõigile puudega inimestele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi puudest või erivajadusest tulenevate piirangutega toimetulekuks. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakub sotsiaalkindlustusamet.

Kuidas sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust taotleda

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on õigus saada:

  • kõigil alla 16-aastastel esimest korda puude tuvastamist ja puude raskusastme määramist taotlevatel lastel ning neil korduvalt puude tuvastamist ja puude raskusastme määramist taotlevatel lastel, kelle kohta on vastava otsuse teinud sotsiaalkindlustusamet
  • alla 16-aastastel puudega lastel
  • alaealiste komisjoni otsusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama suunatud 7–18-aastastel lastel
  • puudega või püsivalt töövõimetutel või osalise töövõimega tööealistel (16-aastastel kuni vanaduspensioniealistel), kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvel ja kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele
  • puuduva töövõimega tööealistel, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele
  • puudega tööealistel, kes saavad ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust ning kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele
  • puudega vanaduspensioniealistel, kellel sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud vajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse järele.

NB! Üleminekuperioodil ehk aastatel 2016–2018 võivad ka tööealised tööalaselt aktiivsed inimesed, kellel on enne 1. jaanuari 2016 koostatud ja kehtiv rehabilitatsiooniplaan, kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid plaani kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2018.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlust ei pea esitama:

  • alla 16-aastased lapsed, kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid puude ekspertiisi taotluse alusel seoses puude raskusastme määramisega ja
  • 7–18-aastased lapsed, kelle kohta on sotsiaalkindlustusametile esitatud alaealiste komisjoni otsus, kus ühe mõjutusvahendina on määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus.

Lapse teenuse taotluse (pdf, 205 kB) või täiskasvanu teenuse taotluse (pdf, 175 kB) saab esitada inimene ise või tema seaduslik esindaja:

Täpsemat teavet sotsiaalse rehabilitatsiooni ja teenuste taotlemise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Tööalane rehabilitatsioon

Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad, ajateenistuses olijad) või otsivad tööd (on registreeritud töötud). Tööalast rehabilitatsiooni pakub töötukassa.

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Tööalane rehabilitatsioon võib sisaldada järgmisi tegevusi:

  • füsioteraapia
  • tegevusteraapia ja -nõustamine
  • loovteraapia
  • logopeediline abi
  • eripedagoogiline abi
  • kogemusnõustamine
  • psühholoogiline nõustamine
  • õendusalane nõustamine
  • sotsiaalnõustamine
  • arsti (sh psühhiaatri) nõustamine.

Tööalase rehabilitatsiooni tegevused toimuvad teie vajadustest lähtuvalt kas individuaalselt või grupis.

Rehabilitatsiooniteenust pakuvad sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad, kelle seast saate valida endale sobiva. Kui teie osalemine teenusel on juhtumikorraldajaga kokku lepitud, peate end hiljemalt seitsme päeva jooksul teenusele registreerima.

Kuidas tööalase rehabilitatsiooni teenus toimub

  • Töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust,
  • lepite juhtumikorraldajaga kokku rehabilitatsiooni eesmärgi,
  • valite enda jaoks sobiva rehabilitatsiooniasutuse,
  • lepite kokku kohtumise teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks
  • töötukassa kinnitab tegevuskava,
  • alustate rehabilitatsiooniteenusel osalemist.

Kui te töötate, kuid vajate vähenenud töövõime tõttu tuge töötamise jätkamiseks, võtke ühendust teile sobiva töötukassa esindusega ja leppige kokku kohtumine juhtumikorraldajaga.

Vajadusel makstakse teile – olenemata sellest, kas olete töötuna registreeritud või mitte – rehabilitatsiooniteenusel osalemisel sõidu- ja majutustoetust.

Lisainfot tööalase rehabilitatsiooni kohta leiab töötukassa kodulehelt.

Meditsiiniline rehabilitatsioon

Meditsiinilise rehabilitatsiooni ehk taastusravi või muude tervishoiuteenuste ja sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.

Kui teil on küsimusi sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta, helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 või (+372) 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Kui teil on küsimusi tööalase rehabilitatsiooni kohta, helistage töötukassa infotelefonil 15501 (välismaalt helistades +372 614 8500), võtke ühendust Skype’i kaudu (tootukassa) või kirjutage e-posti aadressil info@tootukassa.ee.

Viimati muudetud: 28-03-2017 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalkindlustusamet, töötukassa