Maksud ja maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse.

Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.

Riiklikud maksud:

  • tulumaks
  • sotsiaalmaks
  • maamaks
  • hasartmängumaks
  • käibemaks
  • tollimaks
  • aktsiisid
  • raskeveokimaks

Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Kohalikud maksud:

  • müügimaks
  • paadimaks
  • reklaamimaks
  • teede ja tänavate sulgemise maks
  • mootorsõiduki maks
  • loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu

Linna- ja vallavolikogude maksumäärused.

Maksud

Tulumaksu maksavad residendist füüsilised isikud kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on kalendriaasta ja maksuvaba tulu 2016. aastal 170 eurot kuus ning maksumäär 20%.

Juriidilise isiku tulumaksu määr 2016. aastal on 20/80.

Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline vabas vormis kirjalik avaldus. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures.

Lapsevanemal või lapse ülalpidajal on võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu (1848 eurot) alates teisest lapsest, kui lapsel endal maksustatavat tulu ei ole või kui see on maksuvaba tulu summast väiksem.

Lisaks sellele kehtib täiendav maksuvaba tulu pensionile (2700 eurot) ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisele (768 eurot). Pensioni saaja ei pea pensionile ettenähtud täiendava maksuvaba tulu arvesse võtmiseks avaldust esitama. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise puhul tuleb täiendava maksuvaba tulu arvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus.

Loe tulumaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2016. aastal on 390 eurot.

E-maksuametis saab igaüks vaadata, milliseid töö- ja muid tasusid on tema tööandjad igakuiselt deklareerinud ning kontrollida, millised maksud ja maksed palgalt on arvestatud.

Loe sotsiaalmaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa ja maksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid:

  • soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (näiteks pensionärid, represseeritud).
  • soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud).

Loe maamaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ja päästeasutuste raskeveokid ning päästetöid tegeva kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtja raskeveokid, mida kasutatakse peamiselt päästetööl.

Loe raskeveokimaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Käibemaksu standardmäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Loe käibemaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Tollimaks on Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud riiklik maks, mille isik või äriühing peab maksma, kui ta kaupa impordib kolmandatest riikidest Euroopa Liitu (imporditollimaks) või ekspordib Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse (eksporditollimaks). Euroopa Liidus puuduvad liikmesriikide vahel impordi- ja eksporditollimaksud ning kõik samaväärse toimega maksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad.

Loe tollimaksust ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja. Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe turniiri korraldamise periood, mis algab turniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval. Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb võitude väljaandmise viimasel päeval.

Aktsiisid on Eestis kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus.

Loe aktsiisidest ka maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Teksti koostas: Maksu- ja Tolliamet