Omand ja vara

Omand on isiku täielik võim asja üle. Vara on isikule kuuluvate õiguste ja kohustuste kogum, mida saab hinnata rahas.

Omandiks võib olla igasugune asi, mis pole seadusega keelatud, siia hulka kuuluvad nii kinnis- kui vallasasi ja õigused-kohustused, mida saab mõõta rahas.

Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on kinnisasjaks korteriomand (osa maast ja ehitisest). Vallasasjad on kõik, mis ei ole kinnisasi.

Kinnisasjadega tehingute tegemiseks tuleb pöörduda notari poole. Kinnisomandi üleandmiseks peavad müüja ja ostja sõlmima notariaalselt tõestatud kokkuleppe ning esitama kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe sõlmimisel notari juures selgitab notar pooltele tehingu sisu, asjaolusid ja õiguslikke tagajärgi, teostab registritest kontrollid, sealhulgas kontrollib esindus- ja käsutusõigust. Notari selgitusi tasub kuulata ja koostatud dokumendid vigade vältimiseks hoolega enne allkirjastamist läbi lugeda.

Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist (näiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik).

Ühis- ja kaasomand

Omandi võib inimene saada näiteks seadus- või testamendijärgsel pärimisel, lepinguga või ka juhuslike sündmustega, kui omand tekib sõltumata omaniku tahtest. Omand võib kuuluda korraga ühele või mitmele inimesele.

Kui omand kuulub ühele inimesele, on see ainuomand. Kui omand kuulub korraga mitmele inimesele, võib see olla:

  • kaasomand – kus omandi osade suurus on kindlaks määratud. Kaasomanik ei oma asja konkreetset osa, vaid üheaegselt teise kaasomanikega mõttelist osa omandist kogu asjale. Kaasomandiks võib tihti olla maja. Kui näiteks kaasomandis oleva maja üks korteritest hävib, siis väheneb sellega kõigi kaasomanike omand, mitte ainult selle kaasomaniku oma kelle korter see oli.
  • ühisomand – kus omandi osade suurus ei ole kindlaks määratud. Ühisomandi puhul ei ole kindlaks määratud ka nn mõttelist osa. Sageli kohtab sellist omandi liiki abielus (perekonnaseaduses).

Kaasomandi ühe erivormina eksisteerib korteriomand, mida käsitleb täpsemalt korteriomandiseadus, mis reguleerib eelkõige mitmekorruseliste majade korteriomanike vahelisi omandisuhteid. Korteriomand koosneb ainuomandist korterile ja kaasomandist ühises kasutuses olevatele hoone osadele ja maatükile, millel hoone asub.

Omandiõiguse lõppemine

Omandiõigus lõpeb vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

  • Vabatahtlikult lõpeb omand kui omanik asja hülgab, müüb, kingib.
  • Sunniviisil lõpeb omand asja hävides, seaduse alusel, sundvõõrandamisega ja ka konfiskeerimisega.

Veel lõpeb omand siis, kui teine isik omandab selle igamise teel, kohtuotsuse alusel või kaasomandis oleva eseme jagamisel. Juhul kui omandiõiguse aluseks oli mingi tingimus või kehtis see õigus ainult teatud tähtajani, siis nende saabumisel lõpeb õigus omandile samuti.

Intellektuaalne omand

Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand on õigus inimese loometöö tulemustele. Intellektuaalse omandi saab jagada kolmeks liigiks:

  • autoriõigus (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed)
  • autoriõigusega kaasnevad õigused (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale
  • tööstusomand (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).

Vara

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada, käsutada ja asjast kasutamisest tulenevalt ka asjast kõiki võimalikku kasu saada.

Valdamine on õigus asja enda käes pidada ja kõik kõrvalised isikud asja valdamisest kõrvaldada. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni keegi ei ole tõendanud vastupidist. Juhul kui omanik annab oma asja mõne teise isiku kätte, näiteks rentnikule, muutub rentnik otseseks valdajaks ja omanik ise kaudseks valdajaks. See tähendab seda, et omanikul on ikkagi õigus oma valdust kaitsta, välja arvatud ainult rentniku vastu, kes on hetkel otsene asja valdaja.

Kasutamine on õigus asja kasulike omadusi tarvitada ja temast viljasid saada. Tavaliselt on asja kasutamine omaniku enese käes, kuid omanik võib ka asja kasutamise õiguse edasi anda ka teistele isikutele.

Käsutamine on omaniku õigus asja saatust korraldada, näiteks võõrandada, pantida, maksma panna tema suhtes õigusi teiste isikute kasuks ning ette võtta omandis igasuguseid muutusi ning korraldusi. Käsutamise õigus on niivõrd oluline õigustus omandiõiguse juures, et selle täielikul äralangemisel või andmisel teisele isikule kaob ka õigus omandile. Samuti annab omanik olemine isikule õiguse nõuda kõigilt kolmandatelt isikutelt kohtu kaudu oma omandit või vara, ehk siis asju või rahaliselt hinnatavaid õigusi ning kohustusi tagasi.

Teksti koostas: Justiitsministeerium