Laenamine

Igasugune laenuotsus tuleb põhjalikult läbi kaaluda ning arvestada, kas võetud kohustusi täita suudetakse.

Laenulepingud jagunevad:

  • hüpoteegiga tagatud laenulepingud ehk kui laenu tagatiseks on panditud kinnisvara
  • väikelaenud, mis on tagatud kas käendusega ja/või tõestatud sissetuleku alusel
  • arvelduskrediit ehk erinevad krediitkaardid ja järelmaksukaardid, sh ka kaubamajade pakutavad maksekaardid
  • SMS- ja muud kiirlaenud, mida saab küsida ilma igasuguse tagatiseta.

Tarbija peab enne laenulepingu sõlmimist saama laenuandjalt detailse teabelehe, mille eesmärk on tutvustada vastutustundliku laenamise põhimõtet ning suurendada laenuandjate hoolsuskohustust. Teabeleht ei kaasne mitte ainult panga- ega kiirlaenudega, vaid ka erinevate järelmaksude, krediitkaartide jms.

Mis on laenuandja antav teabeleht

Teabelehe andmise kohustus puudutab kõiki laenusid. See peab olema kirjalikus vormis (või selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas), mis tagab tõestusmaterjali võimalike probleemide korral. Kindlasti peab teabelehe esitama enne laenulepingu sõlmimist, et tarbijal oleks kirjutatuga eelnevalt võimalik tutvuda. Teabelehel peab kirjas olema:

Teabelehel peab kirjas olema:

  • laenusumma suurus
  • aastane intressimäär
  • krediidi kulukuse määr
  • maksegraafiku korral kuumakse suurus
  • viivised
  • kõikvõimalikud muud võlgnevusega lisanduvad tasud.

Teabelehtede näidised leiab tarbijakaitseameti kodulehelt.

Teabelehte ei pea kaasa andma:

  • tööandja poolt oma töötajale antud turuintressidest madalamate laenude korral
  • krediidiasutuse või investeerimisühingu laen väärtpaberitehingu sooritamiseks
  • laenud käsipandi tagatisel (pandimajad).

Teabelehega kaasnevad olulisemad muudatused tarbija jaoks:

  • lepingut ei pea enam sõlmima kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist (ehk võib olla internetis sõlmitud, kui tingimustega saab hiljem tutvuda)
  • leping muutub põhjalikumaks ja informatiivsemaks – nt täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist
  • lepingust taganemise õigus pikeneb seniselt 7 päevalt 14 päevale
  • muutub ennetähtaegse tagasi maksmise kord, mis laieneb ka hüpoteegiga tagatud lepingutele
  • laenureklaamides tuleb näite abil selgitada krediidi kulukuse määra arvutamist
  • tarbija nõudmisel peab laenuandja lisaks teabelehele esitama tasuta ka lepinguprojekti koopia
  • seoses laenuettevõtete hoolsuskohuse suurenemisega võib laenu saamine olla raskem või võimatu, kuna laenuandjad kontrollivad senisest põhjalikumalt laenuvõtja tausta ning maksevõimelisust.

Tarbija kohustused

Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem kohustus laenuvõtjate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:

  • adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat
  • lugeda lepingutingimusi ning kui midagi jääb selgusetuks, siis vajadusel täpsustada
  • teha endale selgeks, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta
  • makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ning ignoreerida tekkinud olukorda
  • vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.

Kiirlaenud

Lisaks mitmetele muudele laenuvõimalustele võib eriti lihtsana näida kiirlaen (ehk SMS-laen). SMS-laen võib tunduda ahvatleva võimalusena saada laenu ilma, et peaks pangakontorit või isegi internetti külastama.

Paraku eksisteerivad kergesti kättesaadavate laenude puhul tarbija jaoks omad ohud – laenuotsus tehakse liiga kergekäeliselt, ei pöörata tähelepanu sellele, kui kalliks laenu võtmine lõppkokkuvõtteks läheb, ei kaaluta reaalselt, kas laenu võtmine muudab finantsolukorra kergemaks või hoopis raskemaks. SMS-laenu reklaamitakse kui kiiret ja kerget laenuvõimalust. Praktikas kipub aga just laenu kerge ja kiire kättesaamine osutuma kõige suuremaks ohuks. Kui laenu võtmise idee võib sama kiirelt teoks teha kui see tekkis, ilma et peaks ühe kiirlaenu pakkuja puhul isegi internetti külastama, võivad tagajärjed olla kurvad.

Kui jääte laenuga hätta, ärge jääge ootama probleemide süvenemist, vaid otsige abi kohe raskuste tekkides. Pöörduge laenuandja (pank, laenuühistu, eraisik vm) poole, et kokku leppida laenupuhkus või jõukohane maksegraafik. Nõu ja abi saab ka võlanõustajatelt.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustes aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 03-08-2017 00:00 | Teksti koostas: tarbijakaitseamet, finantsinspektsioon