Ajutine töövõimetus

Ajutise töövõimetuse (haiguse, vigastuse vm) korral kirjutab raviarst (perearst, ämmaemand või eriarst) isikule välja töövõimetuslehe. Töövõimetusleht vabastab inimese töö- ja teenistuskohustuse täitmisest. Ajutise töövõimetuslehe liigid:

  • haigusleht
  • sünnitusleht
  • lapsendamisleht
  • hooldusleht.

Ajutise töövõimetuse hüvitised

Oma ajutise töövõimetuslehe menetlemise käigu kohta saab infot teenuse Isiku töövõimetushüvitised kaudu või helistades haigekassa klienditelefonil +372 669 6630. Kui e-teenuse kasutamisel andmeid ei kuvata, ei ole haigekassa menetlust veel alustanud. Infot töövõimetuslehe perioodi kohta näete juba hetkest, mil arst on elektroonilise töövõimetuslehe edastanud haigekassa andmekogusse.

Päringu tulemusena kuvatakse kõik kolme viimase aasta jooksul väljastatud töövõimetuslehed. Varasemate töövõimetushüvitiste andmete saamiseks tuleb võtta ühendust haigekassa piirkondliku osakonnaga.

Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab kindlustatud isikule töövõimetuslehe alusel. Ajutise töövõimetuse hüvitised on:

  • haigushüvitis, mida makstakse haiguse või vigastuse korral
  • hooldushüvitis, mida makstakse põetamise eest (80% alates töövabastuse esimesest päevast)
  • sünnitushüvitis, mida makstakse rasedus- ja sünnituspuhkuse eest (100% alates töövabastuse esimesest päevast)
  • lapsendamishüvitis, mida makstakse lapsendamispuhkusel oldud aja eest (100% alates töövabastuse esimesest päevast).

Hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse.

Haigushüvitiste maksmise kord

  • Haigushüvitisi hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise või vigastuse 4. päevast.
  • Haigestumise või vigastuse 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust. Tööandja arvutab haigushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.
  • Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa 70% päevatulust. Hüvitist arvutades võrdub kalendripäeva keskmine tulu töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust hüvitise määra protsent, mis korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga. Erinevate töövabastuse põhjuste korral erinevad ka hüvitise määrad. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
  • Tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast haigekassa.

Täpsemalt saab hüvitiste kohta lugeda haigekassa kodulehelt.

Küsimuste korral helistage haigekassa klienditelefonil 16363 või 669 6630 või kirjutage e-posti aadressil info@haigekassa.ee.

Viimati muudetud: 22-04-2016 00:00 | Teksti koostas: haigekassa, sotsiaalkindlustusamet