Arstiabi

Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde.

Perearst koostöös pereõega

  • diagnoosib ja ravib enamikku haigusi
  • jälgib lapse arengut ja kroonilisi haigeid
  • teeb väiksemaid kirurgilisi protseduure
  • suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse
  • vaktsineerib
  • vajadusel teeb koduvisiite
  • annab nõu hoolduse, vigastuste või mürgistuste korral ning ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantutele.

Perearst

Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, selleks leidke perearst, kelle juures soovite käima hakata. Teie kodule lähemat perearsti saate otsida terviseameti või haigekassa kodulehel. Seejärel esitage avaldus (pdf, 113 kB) uude nimistusse saamiseks otse perearstile.

Kui perearsti nimistus ei ole vabu kohti, vastatakse teile 7 päeva jooksul. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, määrab arsti terviseamet inimese rahvastikuregistris oleva elukoha aadressi alusel.

Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise edendamisel ja säilitamisel, ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.

Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni 5 eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.

Oma perearsti nime saab kontrollida:

  • riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info
  • helistades haigekassa klienditelefonil (+372) 669 6630
  • haigekassa klienditeeninduses
  • saates digiallkirjastatud küsimuse e-postiga aadressil info@haigekassa.ee.

Infot perearstide kohta saab:

Lisaks saab kergemate probleemide korral ööpäev läbi küsida perearsti nõuandeliinilt numbritel 1220 või (+372) 634 6630 nii eesti kui ka vene keeles professionaalset meditsiinilist nõu.

Eriarst

Eriarstiabi on ambulatoorne, päeva- või statsionaarne ravi, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse mõni protseduur (vereanalüüs, kardiogramm vms) kohapeal ning vajadusel määratakse edasine ravi. Haiglasse patsient pikemalt ei jää.

Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtul, kuid ei jää ööseks haiglasse.

Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.

Ravikindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping.

Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Samuti saab traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma saatekirjata.

Eriarstiabist saab lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt.

Hambaravi

NB! Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest maksab haigekassa täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise välja juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks.

  • 1. juulist 2017 hüvitab haigekassa üks kord kolme aasta jooksul 260 eurot hambaproteeside eest tasutavast summast töövõimetus- või vanaduspensionäridele, üle 63-aastastele ravikindlustatud inimestele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele. NB! Kui te olete seni saanud viimase kolme aasta peale hüvitist summas 255,65, on teil õigus täiendavale mitterahalisele hüvitisele summas 4,35 eurot. NB! Proteesihüvitise maksmise kord ei muutu enne 2018. aastat. 1. jaanuaril 2018 muutub hüvitise vorm, mis tähendab, et siis ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, vaid soodustus arvestatakse hambaarsti juures maksmise hetkel.

Lähemalt saab hambaravihüvitisest ja hambaproteeside hüvitisest lugeda haigekassa kodulehelt.

Nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravina vaid vältimatut abi, mida osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu abiga, otsustab hambaarst.

Küsimuste korral helistage haigekassa klienditelefonil 16363 või 669 6630 või kirjutage e-posti aadressil info@haigekassa.ee.

Viimati muudetud: 17-07-2017 00:00 | Teksti koostas: haigekassa