Arstiabi

Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde.

Perearst koostöös pereõega

  • diagnoosib ja ravib enamikku haigusi
  • jälgib lapse arengut ja kroonilisi haigeid
  • teeb väiksemaid kirurgilisi protseduure
  • suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse
  • vaktsineerib
  • vajadusel teeb koduvisiite
  • annab nõu hoolduse, vigastuste või mürgistuste korral ning ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantutele.

Perearst

Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, selleks leidke perearst, kelle juures soovite käima hakata. Teie kodule lähemat perearsti saate otsida terviseameti või haigekassa kodulehel. Seejärel esitage avaldus uude nimistusse saamiseks otse perearstile.

Kui perearsti nimistus ei ole vabu kohti, vastatakse teile 7 päeva jooksul. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, määrab arsti terviseamet inimese rahvastikuregistris oleva elukoha aadressi alusel.

Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise edendamisel ja säilitamisel, ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.

Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni 5 eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.

Oma perearsti nime saab kontrollida:

  • riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info
  • helistades haigekassa klienditelefonil (+372) 669 6630
  • haigekassa klienditeeninduses
  • saates digiallkirjastatud küsimuse e-postiga aadressil info@haigekassa.ee.

Infot perearstide kohta saab:

Lisaks saab kergemate probleemide korral ööpäev läbi küsida perearsti nõuandeliinilt numbritel 1220 või (+372) 634 6630 nii eesti kui ka vene keeles professionaalset meditsiinilist nõu.

Eriarst

Eriarstiabi on ambulatoorne, päeva- või statsionaarne ravi, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse mõni protseduur (vereanalüüs, kardiogramm vms) kohapeal ning vajadusel määratakse edasine ravi. Haiglasse patsient pikemalt ei jää.

Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtul, kuid ei jää ööseks haiglasse.

Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.

Ravikindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on haigekassaga leping.

Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Samuti saab traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma saatekirjata.

Eriarstiabist saab lähemalt lugeda haigekassa kodulehelt.

Hambaravi

  • Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta. Tasuta hambaravi saab ainult arsti juures, kellel on haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise leping. Lähemalt saab laste hambaravist ja ortodontiast lugeda haigekassa kodulehelt.
  • 19,18 euro suurust hambaravihüvitist saavad taotleda vanaduspensionärid, üle 63-aastased ravikindlustatud inimesed ning osalise või puuduva töövõimega inimesed üks kord kalendriaastas.
  • 28,77 euro suurust hüvitist makstakse rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaravi vajadus.
  • Haigekassa hüvitab üks kord kolme aasta jooksul 255,65 eurot hambaproteeside eest tasutavast summast töövõimetus- või vanaduspensionäridele, üle 63-aastastele ravikindlustatud inimestele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele.

Lähemalt saab hambaravihüvitisest ja hambaproteeside hüvitisest lugeda haigekassa kodulehelt.

Nii ravikindlustatud, kui ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravina vaid vältimatut abi, mida osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu abiga, otsustab hambaarst.

Hambaravihüvitise uus kord

1. juulil 2017 muutub hambaravihüvitise kord.

  • Kõigile kindlustatud täiskasvanutele alates 19. eluaastast kehtib juulist alates mitterahaline hüvitis (ühe aasta jooksul kuni 30 eurot).
  • Neile, kes juba varem said hambaravihüvitist (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased, rasedad, alla 1-aastase lapse emad, suurenenud hambaravivajadusega isikud), muutub hüvitise summa ning nende hüvitis muutub samuti mitterahaliseks (kuni 85 euro väärtuses hüvitist).

Mitterahaline hüvitis tähendab, et patsient ei pea enam hambaraviteenuse hüvitist ise taotlema ja dokumente haigekassale esitama. Uue süsteemi järgi toimub kogu arveldus hambaarsti ja haigekassa vahel. See tähendab, et kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib mitterahaline hüvitis, arvestatakse haigekassa hüvitatav summa arvelt maha kohe maksmise hetkel. Tagantjärele ei pea inimene haigekassale tagantjärele ühtegi kviitungit ega dokumenti esitama.

NB! Enne 2017. aasta 1. juulit osutatud hambaraviteenuste eest maksab haigekassa täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise välja juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on esitatud hiljemalt 2017. aasta 1. oktoobriks.

Lähemalt saab hambaravihüvitise uuest korrast lugeda haigekassa kodulehelt.

Küsimuste korral helistage haigekassa klienditelefonil 16363 või 669 6630 või kirjutage e-posti aadressil info@haigekassa.ee.

Viimati muudetud: 16-01-2017 00:00 | Teksti koostas: haigekassa