Tervis reisil

Minnes reisile, eriti kui reisisihiks on troopilised maad, on kasulik konsulteerida arstiga. Paljudesse riikidesse reisimiseks on kohustuslik teha kaitsepookimised.

Mitme Eesti haigla juures on tasulised reisimeditsiini kabinetid, kust saab oma probleemidele vastused. Seal saab teha ka vajalikud vaktsineerimised ning sealt saab ka rahvusvahelise sertifikaadi kollapalaviku vastase vaktsineerimise teostamise kohta.

Ühel visiidil võib korraga vaktsineerida kuni seitsme haiguse vastu. Antikehad kujunevad organismis välja 10–14 päeva jooksul pärast süsti saamist. Seega on miinimumvahemik vaktsineerimise ja reisilemineku vahel kaks nädalat. Soovitatav on aga kolm-neli nädalat, sest siis jõuab immuunsus kindlasti välja kujuneda.

Vaktsineerimine sõltub reisisihist ja -ajast

  • Mõnepäevasel äri- või konverentsireisil pealinna või suurematesse linnadesse ei pea spetsiaalselt millegi vastu vaktsineerima, kui tingimused on suhteliselt ohutud.
  • Ühe-kahenädalasel ja pikemal turismireisil, kus külastatakse ka halbade hügieenitingimustega maakohti, peab end vaktsineerima sihtmaal sagedamini esinevate haiguste vastu.
  • Mitu kuud kestval reisil või sugulaste külastamisel peab end kindlasti vaktsineerima.
  • Kui välisriigis viibitakse enam kui pool aastat või kui riskipiirkonda külastatakse korduvalt, peab end vaktsineerima.

Nakkushaigused ja vaktsineerimine

Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse, Aafrikasse, Kesk- või Lõuna-Ameerikasse, tuleks eelnevalt küsida arstilt nõu võimalike nakkushaiguste ja vajalike kaitsesüstimiste kohta. On riike, kus vaktsineerimistunnistust peetakse piiriületusel sama tähtsaks kui passi. Samuti on vaja arvestada sellega, et paljud kaitsesüstid tuleb teha mitu kuud enne reisile asumist.

Tuleb arvestada, et tüüfus, koolera, kõhulahtisus ja düsenteeria võivad levida saastunud toidu ja veega. Kui toitlustusasutuse hügieenistandardid jätavad soovida, tuleks vältida pastöriseerimata piima ja piimatooteid, toorest liha, salateid, salatikastet ja mereande.

Ravimitega reisimine

Reisile minnes tuleb eelnevalt läbi mõelda, milliseid ravimeid soovid kaasa võtta.

Enda ja oma pereliikmete ravimid võib reisile kaasa võtta, kuid vaja võib olla ravimiameti luba, mis kinnitab, et tegemist on arsti poolt välja kirjutatud ja apteegist välja ostetud isiklikuks kasutamiseks mõeldud ravimitega.

Loa vajadus sõltub

  • kaasa võetavatest ravimitest (psühhotroopsed või narkootilised ravimid võivad vajada ravimiameti luba)
  • kaasa võetavate ravimite kogusest
  • sellest, kuhu ja läbi milliste riikide reisite.

Kui võtate reisile kaasa narkootilisi ja/või psühhotroopseid ravimeid ning viibite reisi jooksul Schengeni õigusruumi riigis, vajate ravimiametilt kindlasti Schengeni tunnistust. Reisides riiki, mis asub väljaspool Schengeni õigusruumi, sõltub loa vajadus narkootilise ja/või psühhotroopse ravimi kogusest, mis reisile kaasa võetakse.

Vaata skeemilt (pdf) või videost, kas vajate ravimitega välisriiki reisides ravimiametilt luba.

Ravikindlustus Euroopa Liidus

Eesti haigekassas kindlustatud isik, kes viibib Euroopa Liidu liikmesriigis turistina, saab vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Euroopa Liidu territooriumil reisides on vaja kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat.

Viimati muudetud: 12-08-2015 00:00 | Teksti koostas: haigekassa