Vaktsineerimine

Paljude nakkushaiguste vastu võitlemiseks on tõhus vahend vaktsiin. Vaktsineerimine aitab kaitsta ohtlike nakkushaiguste eest.

Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja. Enne vaktsineerimise läbiviimist kontrollib tervishoiutöötaja inimese tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.

Millal vaktsineerida

  • Vastsündinute immuniseerimised tuberkuloosi ja B-viirushepatiidi vastu viiakse läbi sünnitusmajas. Koolieelikute immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab perearst või -õde.
  • Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliarst või -õde. Koolis toimuva vaktsineerimise kohta saadetakse eelnevalt lapsevanemale teade. Lapsevanem annab oma nõusoleku vaktsineerimiseks.
  • Enne reisile minekut küsige meditsiinilist nõustamist oma perearstilt, reisimeditsiini kabinettidest või reisibüroolt.
  • Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, millega võiks algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõiki alates 6. elukuust. Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või vaktsiini mõne muu koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
  • Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
  • Nakkushaigusesse nakatumise ohuga tööaladel peab tööandja tagama töötajate immuniseerimise.
  • Alates 25. eluaastast on igal täiskasvanul õigus saada iga 10 aasta järel difteeria-teetanuse vaktsiini. Küsige tasuta vaktsiini perearstilt. Marrastuste ja lõikehaavade kaudu võib organismi jõuda teetanust põhjustavad bakterid ka kõige lihtsamaid aiatöid tehes. Kui satute vigastusega haigla traumapunkti, siis üldiselt vaktsineeritakse teid teetanuse vastu. Kui teil on vaktsiinid kava järgi tehtud, öelge seda traumapunktis arstidele ja näidake immuniseerimispassi.

Et end vaktsineerimise küsimustes kindlalt tunda, tutvuge tervisameti kokku kogutud vaktsineerimisega seotud müütidega (pdf, 50 kB).

Tervishoiutöötaja selgitab patsiendile või tema esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda võimalikest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes vaktsineerimisega seotud küsimustes. Arst või õde teeb kõikide vaktsineerimiste kohta sissekande immuniseerimispassi, mis jääb patsiendile ja tuleb vaktsineerima minnes alati kaasa võtta. Immuniseerimispass tuleb alles hoida, sest seda võib vaja minna ka näiteks välisriiki reisima, tööle või õppima minnes. Immuniseerimispass väljastatakse vastsündinutele sünnitusmajas, teised saavad selle pärast vaktsineerimist perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja juures nende käest.

Viimati muudetud: 04-06-2015 00:00 | Teksti koostas: terviseamet