Kutsehaigus

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguse oluliseks tunnuseks on pikkamööda järk-järgult progresseeruv kroonilise kuluga haigusprotsess. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta.

Levinumad kutsehaiguste grupid on:

  • füüsilise ülekoormuse haigused
  • kopsuhaigused
  • hüpertooniatõbi, hüpertoonia ja isheemiatõbi
  • kuulmiskahjustused
  • kutsenahahaigused
  • töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused.

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab tööandja uurimine, milles peab hääleõigusega osalema töökeskkonnavolinik, viimase puudumisel töötajate usaldusisik.

Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.

Kahjude ja kulude hüvitamine

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.

Kui töötajal, kes kutsehaiguse tagajärjel suri, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastab ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.

Kannatanul on õigus tööandjalt nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võivad pooled vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Rohkem saab kutsehaigustest lugeda Tööelu portaalist.

Viimati muudetud: 22-11-2016 00:00 | Teksti koostas: tööinspektsioon, Tööelu portaal