Töövaidlus

Kui töötajal ja tööandjal tekib lahkarvamus, püütakse vaidlus lahendada poolte kokkuleppel.

Töövaidluskomisjon

Nii tööandjal kui töötajal on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni, kui vaidlust pole võimalik kokkuleppe teel lahendada. Töövaidluskomisjon peab avalduse läbi vaatama hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saabumisele järgnevast päevast.

Töövaidluskomisjon on moodustatud tööinspektsiooni iga kohaliku inspektsiooni juurde. Komisjoni istungil langetavad otsuse riigi esindajana komisjoni juhataja, lisaks töötajate ja tööandjate esindaja. Kolmekesi kuulavad nad istungil ära mõlemad vaidlevad pooled ja teevad otsuse. Vaidluse lahendamine on tasuta. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsus on täitmiseks kohustuslik. Otsusega mittenõustumisel võib pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.

Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil (doc, 38,5 KB) või elektrooniliselt tööinspektsiooni kliendiportaalis eTI.

Paberil esitatud avaldusele tuleb alla kirjutada isiklikult. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui avaldusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument (lihtkirjalik volikiri). Paberil avaldus koos lisadega allkirjastatakse ja esitatakse kahes eksemplaris ja saadetakse postiga vastavale töövaidluskomisjonile või tuuakse isiklikult kohale.

Kui esitate avalduse e-posti teel, tuleb see allkirjastada digitaalselt. Kui avaldusele soovitakse lisada dokumente, esitatakse need samuti e-posti teel.

Lähemalt saab töövaidluskomisjonile avalduse esitamise kohta lugeda tööinspektsiooni kodulehelt.

Kohus

Teiseks töövaidlusi lahendavaks organiks on kohus. Kohus peab avalduse läbi vaatama kolme kuu jooksul. Piiranguna kehtib nõue, et üheaegselt avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud.

Tööalaste probleemide puhul tuleb eelkõige otsida vastust töölepingust, kollektiivlepingust, seadusest või haldusaktist. Töösuhted on keerulised ja probleeme tekib väga tihti, seetõttu on soovitav erimeelsuste (avastamisel) tekkimisel pöörduda töötajate usaldusisiku, ametiühingu või töötajate liidu juhtorgani poole.

Riiklik lepitaja

Kui töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu vahel on tekkinud kollektiivlepingu teemal vaidlus, milles pooled ei suuda kokkuleppele jõuda, on võimalus pöörduda abi saamiseks riikliku lepitaja või paikkondliku lepitaja poole.

Riiklik lepitaja on valitsuse määratud isik, kes püüab välja selgitada töötüli põhjused ning pakub lahendusi. Pöördumine on põhjendatud juhul, kui eelnevalt on peetud omavahel läbirääkimisi ja need ei ole andnud tulemusi, või ka siis, kui üks osapooltest keeldub läbirääkimistest. Läbirääkimiste õnnestumisel vormistatakse leppimine kirjalikult ning leppe täitmine on mõlemale poolele kohustuslik. Mitteleppimise korral vormistatakse eriarvamuste protokoll ning pooled on oma edasises tegevuses vabad.

Kollektiivsest töötülist ja selle lahendamise võimalustest saab pikemalt lugeda Tööelu portaalist.

Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida tasuta õigusportaal Jurist Aitab.

Viimati muudetud: 16-06-2017 00:00 | Teksti koostas: tööinspektsioon, riiklik lepitaja