Kogumispensionid

Kohustuslik kogumispension ehk II sammas

Pensioni teise samba liitumisavalduse esitamisega võetakse endale siduv kohustus – kogumispensionist ei saa enam loobuda.

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel – töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.

Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid ehk pensioni on võimalik saada siis, kui olete kohustusliku kogumispensioniga liitunud ja kohustuslikku pensionifondi raha kogunud (olete osakuomanik) ning olete saanud riikliku vanaduspensioni ealiseks. Seejuures ei oma tähtsust, kas olete läinud riiklikule vanaduspensionile või mitte. Soodustingimustel vanaduspension või ennetähtaegne vanaduspension jmt õigust väljamaksete saamiseks ei anna.

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeemid on:

  • pensionileping
  • fondipension
  • ühekordne väljamakse.

Väljamakseid teeb üldjuhul kindlustusselts pensionilepingu alusel. See, kuidas väljamakseid tegema hakatakse, sõltub kogutud summast, st kohustuslikes pensionifondides osakuomanikule kuuluvate kõigi osakute väärtusest (osakute koguväärtus).

Pensionilepingu sõlmimiseks tuleb avaldus esitada kindlustusseltsile. Fondipensioni kokkuleppimiseks või ühekordse väljamakse saamiseks tuleb esitada avaldus kontohaldurile (nt panka), avalduse saab esitada ka elektrooniliselt Pensionikeskuse veebilehe alajaotises „Minu konto“.

Väljamaksete võimalused:

Väljamaksete maksustamine

2018. aasta algul rakendus kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kadus täiendav maksuvaba tulu pensionidele. Täpsemat teavet maksustamise kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Infot selle kohta, kuidas mõjutavad mitu töökohta, muutuv töötasu, pension (riiklik pension ja kohustuslik kogumispension), toetused jt tulud maksuvaba tulu suurust, saate maksu- ja tolliameti lehelt „Oluline maksuvaba tulu arvestamisel alates 1. jaanuarist 2018”.

Pärimine

Kohustusliku kogumispensioni osakud on päritavad. Pärimismenetluse läbiviimiseks tuleb pärijatel pöörduda notari poole. Kui on välja antud pärimistunnistus, saab esitada avalduse osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.

Pärimise korral võib füüsilisest isikust pärija kanda päritud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. On võimalik ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas sama pärimisavalduse alusel. Osakute rahas väljavõtmisel tuleb väljamakse summalt tasuda tulumaksu.

Vajalikud dokumendid pangale esitamiseks:

  • avaldus
  • notariaalse pärimistunnistuse koopia
  • pärandvara jagamise kokkulepe (kui pärijaid on mitu).

Lähemalt saab füüsilisest isikust pärija ja juriidilisest isikust pärija õigustest ning pärandvara pankrotist lugeda Pensionikeskuse lehelt.

Riigipoolne täiendav sissemakse II sambasse

Alates 1. jaanuarist 2013 teeb riik täiendavaid sissemakseid II sambasse isikule, kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset kogumispensionide seaduse alusel ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last, kes on sündinud 1. jaanuaril 2013 või hiljem. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist.

Riik maksab II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Avaldus sissemaksete taotlemise kohta tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile. Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr – 1% vanemahüvitiselt.

Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb täiendavate sissemaksete õigust kasutab.

Täiendav kogumispension ehk III sammas

Vabatahtliku pensionifondiga liitumine tähendab seda, et inimene laseb endale avada väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertspankades (kontohaldurpangad). III sammast on võimalik koguda kindla intressiga pensionikindlustuses. Kindla intressi puhul on teada, kui palju fondi makstud raha teenib.

Võimalik on valida kahe kindlustusliigi vahel:

  • garanteeritud intressiga pensionikindlustus
  • investeerimisriskiga pensionikindlustus.

Täiendava kogumispensioni lepinguid on võimalik sõlmida elukindlustusseltsides või fondivalitseja juures. Enne lepingu sõlmimist konsulteerige vastava ala spetsialistiga. Nõustajad on olemas kõikide pankade ning kindlustusseltside juures.

Lähemalt saab III samba kohta lugeda Pensionikeskuse kodulehelt.

Infot selle kohta, kuidas mõjutavad mitu töökohta, muutuv töötasu, pension, toetused jt tulud maksuvaba tulu suurust, saate maksu- ja tolliameti lehelt „Oluline maksuvaba tulu arvestamisel alates 1. jaanuarist 2018”.

Viimati muudetud: 29-05-2017 00:00 | Teksti koostas: eesti.ee, sotsiaalkindlustusamet