Represseeritu toetus

Saksamaa ja Nõukogude Liidu okupatsiooniperioodidel (16. juuni 1940 – 20. august 1991) õigusvastaselt represseeritud inimestele (ning nendega võrdsustatud isikutele) tagab riik erikorraga toetused, soodustused ja riikliku pensioni.

Represseeritu saab taotleda toetust, mis on 192 eurot kalendriaastas.

Represseeritu toetuse ja soodustuste saamiseks tuleb kõigepealt taotleda represseeritu tunnistust.

Represseeritu tunnistus

Represseeritu tunnistuse saamiseks tuleb täita represseeritu tunnistuse taotlus (pdf, 105,6 kB) ja esitada see koos lisadokumentidega sotsiaalkindlustusametile. Lisadokumentidena esitage:

  • Eesti Vabariigi kodaniku pass või isikutunnistus (ID-kaart) või 1940. aasta 16. juuni seisuga Eestis elamise õigust tõendav dokument koos isikut tõendava dokumendiga
  • represseerimist tõendav dokument, kuhu on märgitud repressiooni alguse ja lõpu aeg.

Lastel, kes sündisid asumisel või kinnipidamiskohas, tuleb esitada ka sünnitunnistus (juhul, kui need andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse) ning vanema represseerimist ja selle alguse ja lõpu aega tõendav dokument. Meelsusvangidel tuleb esitada ka rehabiliteeriv kohtuotsus.

Kui teil ei ole represseerimist tõendavat dokumenti, teeb sotsiaalkindlustusamet selle saamiseks päringu arhiivi. Teill tuleb maksta arhiiviteatise väljastamisega kaasnev riigilõiv.

Taotluse võib:

  • saata e-postiga digiallkirjastatult aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
  • saata postiga piirkondlikku klienditeenindusse või
  • viia sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).

Represseeritu toetust saab taotleda alles siis, kui teil on represseeritu tunnistus juba olemas.

Toetuse taotlemine

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus (pdf, 105,6 kB). Avalduse võib saata ka posti teel. Avaldus tuleb esitada vaid üks kord, selle alusel makstakse teile toetust kogu elu.

Avaldust ei pea esitama need represseeritud, kes on saanud tervise taastamise toetust või sõidukulu hüvitist. Nendele makstakse represseeritu toetust ilma avaldust esitamata.

Toetuse maksmine

Toetust makstakse vastavalt toetuse saaja soovile toetuse saaja arvelduskontole või tema sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel teise isiku arvelduskontole Eestis või toetuse saaja kulul toetuse saaja arvelduskontole välisriigis.

Toetust makstakse üks kord kalendriaastas, 12. jaanuaril.

Soodustused

Lisaks toetusele saab represseeritu kasutada järgmisi soodustusi:

  • külastada tasuta riigimuuseume, üldlaulu- ja –tantsupidu ning koolinoorte laulu- ja tantsupidu
  • tegeleda tasuta harrastuskalapüügiga, välja arvatud püügivahenditega või piirkondades kus on nõutud kalastuskaart (nt püük nakkevõrguga, õngejadaga, vähipüügivahenditega, lõhe ja meriforelli püük jõgedes jt)
  • represseeritu omandis oleva kinnisasja kohta väljavõtete tegemine maakatastrist on vabastatud riigilõivust
  • kohalik omavalitsus võib maamaksust vabastada elamumaa, kui represseeritu ei saa sellelt rendi- või üüritulu.

Represseeritu pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta saab rohkem lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Info kõikide soodustuste, toetuste ja pensioniõiguste kohta leiate sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Kes on represseeritu

Õigusvastaselt represseeritute hulka kuuluvad:

  • genotsiidiohvrid
  • tõekspidamiste, varandusliku seisu, päritolu või usu tõttu vangistatud või asumisele saadetud inimesed
  • (oma) kodanikele okupantriigi kehtestatud erikohustuste (nt väeteenistus, riigitruudus) täitmata jätmise tõttu vangistatud või asumisele saadetud inimesed
  • okupatsioonirežiimide karistatud vabadusvõitlejad – meelsusvangid
  • küüditatud
  • II maailmasõja ajal või sõjavangina vahetult pärast II maailmasõja lõppu Nõukogude Liidu tööpataljonis sunniviisilisele tööle allutatud inimesed
  • Saksa okupatsiooni ajal väljapoole Eestit sunniviisilisele tööle saadetud inimesed
  • tuumakatsetuste ohvrid ja sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda saadetud inimesed
  • lapsed, kes sündisid asumisel või kinnipidamiskohas, kus vanem oli õigusvastase repressiooni ohvrina.

Represseerituga võrdsustatakse inimene, kes:

  • võttis osa alates 1940. aasta 16. juunist Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest peetud relvastatud võitlusest
  • invaliidistus mobiliseerituna või ajateenijana NSV Liidu relvajõududes ega võtnud osa Eesti territooriumil repressioonide läbiviimisest.

Küsimuste korral helistage sotsiaalkindlustusameti infotelefonil 16106 või (+372) 612 1360 või kirjutage e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Viimati muudetud: 07-06-2017 00:00 | Teksti koostas: sotsiaalkindlustusamet