Väljaõpe ajateenistuses

Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ja eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema meeskonnana.

Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist. Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE- või DE-kategooria juhiloa.

Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitsejõududes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.

Ajateenistuse kestus

Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juunis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad reeglina 11 kuud, põhikutsega aprillis ja oktoobris saabunud 8 kuud.

Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Väljaõppetsükkel koosneb sõduri baaskursusest, sõduri erialakursusest, nooremallohvitseride kursusest, reservrühmaülema kursusest, allüksuse kursusest.

Sõduri baaskursus

Ajateenistuse esimeste kuude jooksul omandatakse üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutatakse teenistuse jätkamiseks vajalik füüsiline vorm. Õpitakse tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel, omandatakse esmaabivõtteid, teadmised kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kolmekuulise sõduri baaskursuse õppekava on ühtne kõikidele ajateenijatele. Kursuse lõpus tuleb sooritada nii teoreetilisest kui ka praktilisest osast koosnev sõdurieksam, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala erialakursusel või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Mereväes läbivad ajateenijad sõduri baaskursuse üldsõjalise osamoodulina madruse baaskursusest.

Pärast sõduri baaskursuse läbimist õpitakse sõduri erialakursusel kaitseväe erialaspetsialistidele (kuulipildur, tankitõrje-granaadiheitur, autojuht, sanitar-parameedik jt) vajalikke teadmisi ja oskusi. Kursuse pikkus sõltub omandatavast erialast.

Mereväes asendab sõduri erialakursust madruse baaskursuse mereväemoodul, mille läbivad kõik mereväe ajateenijad. Selle eesmärgiks on anda ajateenijatele esmased merealased ja mereväelised teadmised ning algteadmised teenistusest laevadel. Madruse baaskursus lõpeb madruseeksamiga. Pärast jätkub ajateenija väljaõpe juba erinevates mereväe allüksustes ja konkreetsel erialal.

Nooremallohvitseride kursus

Kursusel on kaks osa: kuuenädalane baaskursus ning kuue- kuni üheksanädalane erialakursus. Baaskursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmised. Erialakursusel õpitakse kindlat eriala: jalaväe, tulejuhtimise, logistika või side eriala ning selle relvaliigi meeskonna juhtimist.

Omandatakse teadmisi jao juhtimisest ja taktikast, pioneeriasjandusest, meditsiinist, allüksuse relvadest ja sidest. Suurt rõhku pannakse õpitu praktilisele harjutamisele. Kursuse lõpus sooritatakse eksamid, mille alusel otsustatakse nooremseersandi auastme andmine. Kursuse jooksul valitakse välja sobivad kandidaadid reservrühmaülema kursusele.

Mereväes on ajateenijatel võimalik läbida nooremallohvitseride baaskursus. Kursuse edukalt lõpetanud ajateenijatele antakse nooremmaadi auaste. Erialased teadmised omandatakse pärast kursuse läbimist erinevates mereväe allüksustes.

Reservrühmaülema kursus ajateenijale

Reservrühmaülema kursusel õpivad nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijad süvendatult rühma taktikat ning omandavad kindla eriala (pioneeri-, side vms) rühma juhtimise alused.

Kursuseid korraldatakse Kaitseväe Võru Lahingukoolis

Kursuse lõpetanud saavad vanemseersandi auastme ning nad võetakse arvele reservohvitseri kandidaatidena. Reservohvitseri kandidaadid võivad saada reservohvitseri auastme (lipnik), kui nad reservis olles läbivad reservõppekogunemise rühmaülema ametikohal.

Allüksuse kursus

Allüksuse kursusel õpitakse tegutsema jao, rühma, kompanii, laeva või nendega võrdsustatud allüksuste koosseisus põhilistes lahinguliikides ning tegema koostööd teiste relvaliikidega ning allüksustega.

Ajateenistusest saab põhjalikumalt lugeda kaitseväe kodulehelt ja kaitseressursside ameti kodulehelt.

Küsimuste korral helistage kutsealuste tasuta infoliini numbril 800 2525.

Viimati muudetud: 27-01-2017 00:00