Isikuandmete ja eraelu kaitse

Inimeste eraelulise teabe (isikuandmete) kaitstuse üle teeb järelevalvet andmekaitse inspektsioon (AKI). Samuti valvab inspektsioon, et teave asutuste tegevuse kohta (avalik teave) oleks piisavalt kättesaadav. Õigus isikuandmete kaitsele ja õigus avalikule teabele on põhiseaduslikud õigused. Samuti annab põhiseadus õiguse igaühel küsida, mis andmeid on tema kohta kogutud.

Isikuandmed

Isikuandmeteks on igasugune teave, mis võimaldab otse või kaude inimest tuvastada: nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht jne. Delikaatseteks isikuandmeteks loetakse usulised ja poliitilised veendumused, tervise ja seksuaalelu andmed jne.

Seadus annab inimesele õiguse nõuda

  • teavet selle kohta, mis andmeid ja milleks tema kohta kogutakse ja kasutatakse
  • ebaõigete isikuandmete parandamist
  • õigusvastase isikuandmete kogumise, kasutamise ja avaldamise lõpetamist.

Eeskätt on iga inimese enda hool tagada oma andmete turvalisus. Kui hoiate neid lohakalt või teete ise avalikuks, võite endale halba teha – rämpsposti-uputusest kuni konto- või identiteedivarguseni. Kui teie õigusi on rikutud ning rikkuja ei reageeri teie pöördumisele, pöörduge andmekaitse inspektsiooni poole.

Kui nõuate kahju hüvitamist, enda ees vabandamist ja vale teabe ümberlükkamist, peate pöörduma maakohtusse. Au ja hea nime teotamise (laim, solvamine) asjus pöörduge samuti maakohtusse.

Kui tegu võib olla kuriteoga – näiteks identiteedivarguse, eraviisilise jälitamise, ebaseadusliku inimuuringu või delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamisega –, pöörduge politseisse.

Isikuandmete kaitse seadus ei laiene sellisele isikuandmete kogumisele ja kasutamisele, mida tehakse isiklikul otstarbel ja mis jääb üksnes erasfääri.

Avalik teave

Avalik teave on dokumendid, andmebaasid jms, mida loovad asutused avalike ülesannete täitmisel. Juurdepääsu avalikule teabele võib piirata vaid seaduse alusel. Riigi ja omavalitsuse asutustes olev teave võib olla vajalik nii inimesele kui ka näiteks ettevõttele, ühingule, ajakirjandusväljaandele või teadusasutusele.

Avaliku teabe kättesaadavus teeb riigi tegevuse läbipaistvaks. See tagab tõhusama kontrolli avaliku võimu teostamise, avalike ülesannete täitmise ning avaliku raha kasutamise üle. Avaliku teabe seadus on kohustuslik nii asutustele kui ka ettevõtetele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kes täidavad avalikke ülesandeid või kasutavad avalikku raha. Näiteks võib tuua sotsiaalteenuste osutamise, era-lasteasutused jpm.

Avaliku teabe kättesaadavus on tagatud mitmel viisil:

  • teabenõude esitamisega (millele tuleb vastata 5 tööpäeva jooksul). Teabenõudega saab küsida teavet, mis on asutuses juba olemas
  • asutuse võrgulehel on sissetulevate ja väljaminevate dokumentide register, juurdepääsupiiranguta digitaaldokumendid avanevad klõpsates
  • asutuse võrgulehel olulisema teabe avaldamisega.

Kui küsite asutuselt selgitust või juhite tähelepanu probleemile, on tegu selgitustaotluse või märgukirjaga, millele vastatakse kuu aja jooksul.

Avaliku teabe juurdepääsupiirangud on enamasti inimeste eraelu kaitseks. Juurdepääsupiirang võib olla kehtestatud tervele dokumendisarjale – näiteks eraisikutega peetavale kirjavahetusele. Sarjapiirang tähendab, et teabenõude esitamisel vaadatakse konkreetne dokument üle – kas sellele ikka saab piirangut kohaldada.

Avaandmed

Avaandmete (open data) all mõistetakse kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetavas formaadis andmeid, millel puuduvad kasutamist ja levitamist takistavad piirangud. Avaandmeteks ei loeta seega juurdepääsupiiranguga isikuandmeid ja andmeid, mille levik on seadusega piiratud.

Avaandmete portaal on mõeldud andmete avalikustamise hõlbustamiseks ametkondadele ja taoliste andmehulkade leidmise kergendamiseks avaldatud andmete kasutajatele. Portaalile on juurdepääs igaühel.

Avaandmete portaalis saab:

  • otsida ja alla laadida avaandmeid.
  • lisada uusi avaandmeid: selleks on eelnevalt vaja portaali registreeruda ja saada ligipääsõigus portaali haldaja käest.
  • kasutada andmehulkade hoidlat, mis on üks võimalikest kohtadest, kuhu avaandmeid salvestada.
  • kasutada ja leida avaandmete põhjal loodud rakendusi.
  • postitada avaandmete teemal uudiseid, küsimusi, diskussioone ja juhendeid.

Avalikustamisele kuuluvad kõik nii riigiametite kui kohalike omavalitsuste loodud andmehulgad, mille avalik kasutus ei ole otseselt keelatud ning mis sisaldavad ka muid andmeid peale isikuandmete.

Avalikustatavad andmed ei sisalda isikuandmeid ega võimalda avaldatud andmete kokkusobitamise teel isikuid identifitseerida, v.a juhul, kui informatsioon on niigi avalik (nt ministeeriumide töötajad).

Rohkem infot ja kasutamisjuhendid leiab avaandmete portaali kodulehelt.

Kuidas andmekaitse inspektsiooni pöörduda

Andmekaitse inspektsiooni nõuandetelefonile 5620 2341 saab helistada tööpäeviti kella 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kella 10–12 ja 14–15.

Andmekaitse inspektsioon on koostanud ühtse vormi kõigi pöördumiste jaoks, mille puhul oodatakse inspektsiooni sekkumist. Vastavalt asjaoludele käsitletakse sekkumistaotlust kas kaebusena, vaidena teise haldusorgani tegevuse peale või märgukirjana. Sekkumistaotluse näidisvormi leiate inspektsiooni kodulehelt.

Kui küsite inspektsiooni selgitusi või seisukohti, esitage selgitustaotlus. Selgitustaotluse vormi leiate samalt lehelt.

Kui soovite saada dokumenti, mis on andmekaitse inspektsioonis juba olemas (nt mõni varasem kiri või juba tehtud otsus), esitage teabenõue. Teabenõude vormi leiate samalt lehelt.

Pöördumised saab

  • saata digitaalallkirjastatult e-postiga aadressile info@aki.ee
  • saata tavapostiga aadressile: Andmekaitse inspektsioon, Väike-Ameerika 19, 10129 Tallinn
  • viia samal aadressil tööpäeviti kl 10–12 ja 14–16, neljapäeviti kl 10–12 ja 14–15.

Vastuseid isikuandmeid puudutavatele küsimustele ning avalikku teavet puudutavatele küsimustele leiab ka andmekaitse inspektsiooni kodulehelt.

Viimati muudetud: 14-02-2017 00:00 | Teksti koostas: andmekaitse inspektsioon