Riigi valmisolek hädaolukorraks

Riik peab hädaolukordadeks alati valmis olema. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist (nt on kümned inimesed vigastatud). See võib olla ka sündmus, mis põhjustab suure (nt enam kui miljoni euro suuruse) varalise kahju, suure keskkonnakahju (olukorra, kus looduse eelneva seisundi taastamiseks on vajalik inimese sekkumine) või tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimimises.

Hädaolukord erineb tavapärasest korrarikkumisest, kuna:

  • see on laiema ulatuse ja pikema kestusega ning selle tagajärjed on raskemad,
  • selle lahendamiseks läheb tarvis tavapärasest rohkem ressursse, vajadusel ka välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omi,
  • selle lahendamiseks on vajalik koostöö.

Hädaolukordade lahendamisel tuginetakse hädaolukordade lahendamise plaanidele ja eriseadustele. Väga laia ulatuse ja raskete tagajärgedega hädaolukorra puhul võib valitsus ühes piirkonnas või terves riigis kuulutada välja eriolukorra.

Hädaolukordadeks valmistumisel on aluseks riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid. Riskianalüüsid koostatakse selleks, et analüüsida tõenäolisemaid hädaolukordi ja nende põhjuseid, nende toimumise tõenäosust ning võimalikke tagajärgi. Hädaolukordade lahendamise plaanides kirjeldatakse muu hulgas seda, kuidas selliseid olukordi lahendada, kuidas kaasata ja kasutada vajalikke ressursse ning kuidas teavitada avalikkust nii, et elanike turvalisus oleks tagatud.

Hädaolukordade lahendamist juhivad sõltuvalt olukorrast ministeeriumid, ametid, inspektsioonid või ametnikud. Hädaolukorra ennetamiseks on moodustatud alaliselt tegutsevad kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid, regionaalsed kriisikomisjonid ja siseministri juhitud valitsuse kriisikomisjon. Kriisikomisjonid koordineerivad asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Ükski kriisikomisjon ei juhi sündmuste lahendamist, kuid aitab vajadusel hädaolukorda lahendavaid asutusi.

Eriolukord on hädaolukorrast veelgi tõsisem olukord. Eriolukord kuulutatakse vajadusel välja selleks, et tõhustada hädaolukorra lahendamist. Selleks koondatakse olukorra lahendamise juhtimine ühte kohta kokku ning kasutatakse meetmeid, mida tavaolukorras kasutada ei saa. Sellisel juhul määratakse eriolukorra juht ja vajadusel eriolukorra tööde juhid. Eriolukorra kuulutab välja valitsus.

Soovitusliku nimekirja, mis võiks **kodus hädaolukorraks varuks** olla, leiab päästeameti kodulehelt.

Viimati muudetud: 10-10-2016 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium