Riigikaitselised ohud

Riigikaitselised ohud on need, mille puhul võib riigikogu välja kuulutada kas erakorralise seisukorra või eriolukorra.

Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht on:

  • Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise katse
  • terroristlik tegevus
  • vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon
  • ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt
  • Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine.

Erakorraline seisukord

Põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib riigikogu presidendi või valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja massiteabevahendites ning teates peab sisalduma info selle kuulutamise põhjuse ja kestuse kohta.

Lisaks võib valitsus erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, näiteks keelata rahvakogunemised või kehtestada politseitunni. Kõikidest piirangutest antakse teada ka massiteabevahendites. Teade erakorralise seisukorra lõpetamisest avaldatakse massiteabevahendites ning sellega lõpetatakse ka piirangud.

Eriolukord

Loodusõnnetuse või katastroofi ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib valitsus välja kuulutada eriolukorra. Eriolukord kuulutatakse välja juhul, kui ohu kõrvaldamine ja kannatanute abistamine ei ole võimalik ulatuslikke abinõusid rakendamata. Eriolukord kuulutatakse välja massiteabevahendites ning teates peab sisalduma info eriolukorra väljakuulutamise põhjuse ja piirkonna kohta.

Lisaks võidakse kehtestada ajutised kohustused, näiteks piirang füüsiliste isikute õigusele vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas või kohustus osaleda päästetöödel. Teade eriolukorra lõpetamisest avaldatakse samuti massiteabevahendites.

Katastroof on äkilise hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb näiteks:

  • paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastamises
  • tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariides
  • ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses
  • ulatuslikus laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetuses.

Nakkushaiguse leviku all mõistetakse:

  • taudina (ka loomataudina) levivat eluohtlikku nakkushaigust, mille tagajärg on massiline haigestumine
  • rahvusvaheliselt kontrollitava, taudina levida võiva eriti ohtliku nakkushaiguse Eestisse toomist, mille leviku tõkestamiseks on vaja kohe rakendada ulatuslikke tõrjeabinõusid massilise haigestumise vältimiseks.

Viimati muudetud: 29-01-2016 00:00 | Teksti koostas: siseministeerium