Järgmisel nädalal algava suurõppuse Siil ajal võib Eesti teedel liiklemas näha tavapäraselt rohkem kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukeid ning kolonne.Kaitseväe liikumise koordineerimise keskuse ülema kapten Toomas Pärnpuu sõnul on kaitseväe kolonnide marsruudid ja ajad valitud selliselt, et see koormaks võimalikult vähe tavapärast liiklust.   „Kohtudes kaitseväe kolonniga tuleb varuda kannatust ning möödasõitudel veenduda selle manöövri ohutuses, kuna tegemist on raskeveostega mille mass võib olla kuni 110 tonni,“ ütles kapten Pärnpuu. „Nähes kolonni ees või lõpus alarmsõidukit või teedel liiklusreguleerijaid, siis tuleb kindlasti järgida nende juhiseid. Panustage riigikaitsesse viisakalt liigeldes.“   Läbi aegade suurim õppus Siil 2018 algab 2. mail ja kestab 14. maini. Siil hõlmab kogu Eestit, kuid suuremad õppelahingud peetakse Lõuna ja Kagu-Eestis. Kandev roll on seekord Kaitseliidul. Õppusel on plaanitud osalema vähemalt 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, ajateenijat, reservväelast, naiskodukaitsjat ja liitlasvägede sõdurit.   Õppus on jagatud kolme etappi - 4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu. https://www.youtube.com/watch?v=M-xSQEYMcP0

Homme, 27. aprillil osaleb välisminister Sven Mikser Brüsselis toimuval NATO välisministrite kohtumisel. Ministrid keskenduvad strateegilisele arutelule Venemaa suunal, stabiilsuse peegeldamisele, lõunaohtudele ning NATO terrorismivastasele tegevusele, poliitilistele arengutele Afganistanis ning NATO avatud uste poliitikale eelseisva NATO tippkohtumise valguses. Välisministrite stabiilsuse peegeldamise arutelul, mille fookuses on NATO-EL koostöö lõunasuunal, eriti Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, osaleb ka EL välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 53424541 Kõik uudised

Valitsus kiitis täna heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2019‒2022, millega eraldatakse 2019. aastal põllumajandusele täiendavalt 7,4 miljonit eurot. „Riigi eelarvestrateegias on maaelu, põllumajandus ja toiduainetööstus väga oluline tegevusvaldkond, mille arengu toetamine on üks valitsuse prioriteete. Tehtud otsused aitavad lahendada peamisi põllumajanduse valupunkte,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. Eelarvestrateegia kokkulepped annavad Maaeluministeeriumile ka üle 1,9 miljoni euro lisaraha taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve ning seemnete sertifitseerimise tagamiseks, toiduohutuse seirete laiendamiseks ja järelevalveks. „Lahenduse leiab pikka aega probleemiks olnud veterinaarõppe ja veterinaararstide palgaküsimus,“ ütles Tamm. Järgmisel neljal aastal toetab riik 300 000 euroga aastas tõhusama praktilise veterinaarõppe korraldamist. Lisaks tõusevad Veterinaar- ja Toiduameti veterinaaride töötasud järgmisest aastast 29%. Mahetootmise soodustamiseks investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt üle kaheksa miljoni euro Eesti maaelu arengukava ja riigieelarvelisi vahendeid. „Mahemajanduse edendamine on üks valitsuse prioriteete. Rõõm on näha, et leiti lahendus mahemajanduse toetamiseks,” ütles Tamm. Mesilasperede toetuseks on riigieelarvest igal aastal ette nähtud pool miljonit eurot. „Mul on hea meel, et saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule,” lisas Tamm. Riik suunab 3,1 miljonit eurot kaasaegse sisseseadega teraviljade aretuskeskuse väljaarendamisse ja uute sordiaretustehnoloogiate kasutuselevõttu, mis suurendab oluliselt Eesti Taimekasvatuse Instituudi katse- ja analüüsivõimekust ning kiirendab Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobivate sortide aretamist. Tamme sõnul parandab investeering Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suurendab toidusektori ekspordipotentsiaali. Lisaks paraneb seeläbi Eesti sortide konkurentsivõime meie lähiturgudel. Taustainfo Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning Riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. Kõik uudised Keel EST

“Olen otsustanud peale seitset aastat tööd Riigikogus suunduda erasektorisse. Tänan oma toetajaid Haaberstist, Kristiinest ja Põhja-Tallinnast, kes mind kahel korral Riigikokku valinud on,” ütles Remo Holsmer. “Seljataga on suurepärased aastad, valitsuse moodustamise ja parlamendi poolse valitsusevastutuse realiseerimise kogemus. Tänan kõiki töökaaslasi Riigikogust, Riigikogu kantseleist, valitsusest ja ministeeriumitest, kellega on olnud võimalus koos töötada.” “Pööran oma […] Link uudisele: Riigikogu liige Remo Holsmer suundub erasektorisse

Kaitseväelaste palk hoitakse järgmisel neljal aastal 30 protsenti üle Eesti keskmise. Valitsus kinnitas täna riigieelarvestrateegia, mis näeb selleks ette püsiva rahastuse. "Keskmisest kõrgema palga maksmine on täpselt sama tähtis kui investeerimine laskemoona," lausus kaitseminister Luik. Tema sõnul vajab riigikaitse ka laskemoona, varustust ja taristut, kuid kindlasti ennekõike pühendunud inimesi, kes neid asjatundlikult kasutavad. Tegevväelaste palgatõus parandab palgapositsiooni tööturul ning aitab värvata kaitseväkke uus inimesi. Riigikaitse arengukava 2017-2026 eesmärkide saavutamiseks tuleb igal aastal võtta tööle täiendavat 50 tegevväelast. Eesti sõjalise kaitsevõime arendamiseks tõstetakse järgmistel aastatel ajateenistuse läbinud isikute osakaalu. Alates aastast 2020 kutsutakse ajateenistusse 3500 ning 2022. aastast 4000 inimest aastas. Suurema reservi ettevalmistamiseks tuleb suurenda ka tegevteenistujate arvu. Lisaks planeeritakse personali kasvu seoses Küberväejuhatuse loomisega tänavu 1. augustil. Eesmärkide saavutamiseks tagatakse tegevväelastele motiveeriv palk, järgmisel aastal kavandatav keskmine palgatõus on seitse protsenti. Riigieelarve strateegia 2019–2022 näeb riigikaitsele ette kokku 2,4 miljardit eurot. Sellest on erivarustuse hangeteks planeeritud ligi miljard eurot, millest 330 miljoni eest soetatakse sel ja neljal järgneval aastal laskemoona. Perioodil vahetatakse välja kogu struktuuri käsitulirelvad ja kuulipildujad, soetatakse öövaatlusseadmeid ning kuuli- ja killuveste. Viiakse lõpule jalaväe lahingumasinate CV90 programm ning hangitakse esimesed liikursuurtükid. Kõik uudised Keel EST

Eesti-Egiptuse parlamendirühma esimees Oudekki Loone ja liige Erki Savisaar ning Eesti-Aafrika parlamendirühma esimees Mart Nutt lõpetavad täna visiidi Egiptusesse. Kohtumistel Kairo linnapea ning parlamendi, ministeeriumide ja Eesti saatkonna esindajatega rõhutasid nad kahe riigi vahelist suhete tugevdamise vajadust. Link uudisele: Riigikogu liikmed rõhutasid Egiptuse visiidil vajadust tugevdada riikidevahelisi suhteid

Valitsus kiitis heaks määruse eelnõu, millega laiendatakse töötajate ringi, kellel on võimalik saada Eesti Töötukassa kaudu tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Eelnõu kohaselt on need võimalused edaspidi avatud kuni keskmist palka teenivatele inimestele ning ka töövõtulepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötajatele. „Tööjõuturul toimuvad muutused kiiresti ning seetõttu peab ka riik investeerima töötajatesse, et aidata neil omandada uusi oskusi,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Alates suvest saab veel rohkem inimesi end riigi toel erialaselt täiendada, samuti pakub töötukassa tööandjatele toetust, et parandada töötajate eesti keele oskust.“ Eelnõu järgi antakse lisaks töölepingu alusel töötajale ja avalikule teenistujale ka töövõtu,- käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel töötavale isikule õigus saada tasemeõppes osalemise toetust ja tööturukoolitust. Võlaõiguslike lepingutega töötavate inimeste arv, kes võivad edaspidi tööturukoolitust saada on umbes 3500 inimest. Tasemeõppe toetuse saajate sihtrühma lisandub seeläbi 9000 inimest. Kehtiva määruse alusel on üheks tingimuseks koolituse saamisel see, et töötaja sissetulek on väiksem mediaanpalgast. Sissetuleku piiri tõstmisega keskmise palgani laieneb inimeste ring, kellel on õigus neid teenuseid saada, 60 000 inimese võrra. Seejuures jäävad oluliste kriteeriumidena alles madal kvalifikatsioon või vananenud oskused, toetamaks koolitusel ja tasemeõppes osalemist just nende puhul, kel seda enim vaja on. Eesti keele koolituse kvaliteedi tagamiseks antakse edaspidi nii töötule kui töötajale koolituskaart ainult sellistel koolitustel õppimiseks, mis on kavandatud tasemeeksami sooritamiseks ettevalmistamiseks või A1 ehk keelekasutuse madalaima astme omandamiseks. Ühtlasi avardatakse eesti keele koolitusel osalemise võimalusi, andes ka tööandjale võimaluse taotleda oma töötajatele korraldatud eesti keele koolituse kulude hüvitamist. Töötajate arv, kes ei oska eesti keelt on ligi 50 000. Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa nõukogu liikmete, sealhulgas Vabariigi Valitsuse esindajate, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajate ettepanekutele. Määrus jõustub 2018. aasta 1. juunil. TAUST 2017. aasta mais alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu, samuti tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puuduliku või vananenud hariduse või oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes. Lisainfot tööturu koolituste kohta leiate töötukassa kodulehelt. 26.04.2018 Kõik uudised Keel EST

Laste ja perede heaolu suureneb tänu vanemlike oskuste arendamise ning pereteraapia programmidele, mis saavad järgmisest aastast riikliku püsirahastuse. Riik suunab järgneval neljal aastal vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja mitmedimensioonilisse pereteraapiasse kokku 4,4 miljonit eurot. See võimaldab esimesse kaasata ligi poole rohkem 2-8-aastaste laste vanemaid, rohkem kohalikke omavalitsusi ja suurendada rahastust Ida-Virumaal; mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, lühendades praeguseks tekkinud järjekordi ning võimaldades lastel ja nende peredel saada õigeaegselt abi, mida nad vajavad. Abivahendite kättesaadavus paraneb veelgi, et abivajaduse tekkimisel paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimine või süvenemine. 2019. aastast tehakse abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus (ravimite kompenseerimisega sarnane eelarve planeerimine), mis võimaldab abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel tagada abivahendi igale abivajajale. Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/uus-rahastamispohimote-toob-jargnevatel-aastatel-abivahendite-huvitamisse-olulises-mahus Ohvriabi rahastamine suureneb nelja aasta jooksul 2,8 miljoni euro võrra, et parandada ohvriabi erinevate teenuste kättesaadavust ja mõjukust ning vähendada vägivalla ohvriks langemist. Muu hulgas tõuseb naiste tugikeskuste rahastamine seniselt 770 000 eurolt miljoni euroni aastas ning perevägivalla juhtumite lahendamisel jätkatakse lähenemisega, et kodust peab lahkuma vägivallatseja. Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenused laienevad nelja Eesti piirkonda. Samuti tagatakse 24/7 kriisinõustamine kõigile vägivalla ohvritele, sõltumata vägivalla liigist ja ohvri soost. Lisainfo ohvriabi teenustest: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus HIV/AIDSi leviku piiramiseks laienevad nii testimise kui ravi ja ennetuse võimalused; samuti paranevad narkomaania ravi kättesaadavus ja kvaliteet. Kummalgi juhul ei räägi me üksnes elu hammasrataste vahele jäänutest – nii HIV/AIDS kui narkomaania mõjutavad tavalisi inimesi ja perekondi. Tänu igal aastal lisanduvale 1,5 miljonile eurole suurendatakse HIV kiirtestimise võimalusi üle Eesti, HIV raviteenuseid (integreeritud antiretroviirusravi ja opioidsõltuvuse asendusravi) hakatakse osutama Ida-Virumaal, kus nende järele on olnud suur vajadus ning kättesaadavamaks muutuvad nõustamisteenused patsientidele ja nende lähedastele. Narkomaania raviks ja kahjude vähendamiseks on kavas laiendada ravikohtade arvu, et pakkuda karistamise alternatiivina ravi, ja luua Ida-Virumaal noorukitele suunatud uus ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste keskus. Vabariigi Valitsuses vastu võetud HIV tegevuskava aastateks 2017-2025 on seadnud eesmärgiks vähendada 2025. aastaks uusi HIV nakatumise juhtusid enam kui kaks korda, praeguselt 229 juhult alla saja. http://www.sm.ee/et/uudised/riik-suurendab-hiv-ennetuse-rahastust-ja-parandab-ravi-kattesaadavust Sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande ja asendushoolduse töötajate palgad tõusevad. Palkade tõstmiseks on RESis 2019. aastaks kavandatud ligi 4 miljonit eurot, mis loob võimaluse tõsta neis valdkondades töötavate spetsialistide palkasid eeldatavalt keskmiselt 12%. Täpse palgatõusu määrab teenuseosutaja, kuna palgatõusuks ette nähtud raha sisaldub riigi rahastatava teenuse hinnas. Paraneb erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kättesaadavus, suurendades seeläbi inimeste iseseisvat toimetulekut ja vähendades lähedaste hoolduskoormust. Kui praegu on teenust vajavad inimesed pikalt järjekorras, siis lisaraha toel on võimalik nii tagada olemasolevate teenuskohtade rahastamine kui ka luua uusi, sh nt ööpäevaringseid, päeva- ja nädalahoiu ning kogukonnas elamise kohti. Sotsiaalse rehabilitatsiooni puhul on eesmärk tagada kiirem teenusele jõudmine ja teenuse osutamine vajadusel suuremas mahus. Rehabilitatsiooniteenustele on kavandatud aastas 5,05 miljonit eurot rohkem ehk kokku 12,7 miljonit eurot aastas, erihoolekandeteenuste rahastamine kasvab enam kui 8 miljonit eurot aastas, ulatudes 37 miljoni euroni. Riik panustab järgneval neljal aastal täiendavalt 20 miljonit personaalmeditsiini arendamisse, et jätkata 2018. aastal alanud geeniproovide kogumise järel geenikaartide koostamise ja personaalmeditsiini teenuste arendamisega. Geeniandmete kogumine oluline samm ennetava meditsiini suunas, mis muudab tänapäevast tervishoidu ning võimaldab pakkuda tulevikus inimestele paremat ja õigeaegset ravi. Geeniandmete kasutamine suurendab täpsust inimeste haigestumise ja ravimite kõrvaltoimete riskide hindamisel, võimaldades arstil patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada ka inimese personaalset geeniinfot. 2018. aastal kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja järgneva nelja aastaga soovitakse jõuda veelgi suurema arvu inimeste geeniandmete kogumiseni ning nende põhjal individuaalsete geenikaartide koostamiseni. Samuti on kavas arendada välja infotehnoloogiline tugi geeniandmete kasutamiseks igapäevameditsiinis. Ida-Viru keskhaigla kaasajastamine viiakse riigi toel lõpuni, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas. Nelja aasta jooksul investeeritakse Ida-Viru keskhaigla kaasajastamisse 15,5 miljonit eurot. Haiglavõrgu arengukavas seati 2003. aastal prioriteediks Kirde-Eestisse keskhaigla väljaehitamine ja investeeringuid on oodatud pikka aega. Ida-Viru keskhaiglal on piirkonnas oluline roll jätkusuutliku haiglavõrgu tagamisel ning piirkonna elanikele kvaliteetsete ning kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamisel. Lisainfo: http://www.sm.ee/et/uudised/ida-viru-keskhaigla-kaasajastamine-viiakse-riigi-toel-lopuni Tõhusama järelevalve abil paraneb KOVide korraldatavate ja riiklike sotsiaalteenuste kvaliteet. Nõustava järelevalve ja sotsiaalkindlustusameti analüüsivõimekuse suurendamiseks on lisaraha planeeritud 1 miljon eurot. Sotsiaalkindlustusameti järelevalve võimekuse tõstmisel pöörab riik juba tänavu esmajoones tähelepanu üldhoolekande teenustele ja nende kvaliteedile, kuid jätkab ka riiklike teenuste süsteemi korrastamisega. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ja optimaalseks rahastamiseks suurendab riik edaspidi nõustavat järelevalvet ka teistes sotsiaalhoolekande valdkondades, samuti tõhustatakse koostööd teiste järelevalveasutustega. Nõustava järelevalve ning ameti analüüsivõimekuse suurendamiseks on lisaraha planeeritud 1 miljon eurot. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser kohtus eile õhtul Londonis Suurbritannia välisministri Boris Johnsoniga, kellega kinnitati Eesti ja Suurbritannia häid suhteid ning arutati Euroopa julgeolekuolukorra üle. „Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostöö on suurepärane näide ohte ja julgeolekuolukorda sarnaselt tajuvate liitlaste ühistegevustest,“ sõnas välisminister Mikser. „Hindame kõrgelt nii meie hea liitlase kohaolu meie regioonis eFP lahingugrupi juhtriigina kui ka osalust õhuturbe teostamisel,“ sõnas Mikser. Välisminister lisas, et kaitsekoostöö kontekstis on oluline panna rõhku ka küberkoostöö süvendamisele. Juulis toimuvast NATO tippkohtumisest rääkides sõnas Mikser, et oluline on liikuda edasi Walesi ja Varssavi tippkohtumisel vastuvõetud otsustega. „Eesti eesmärk NATO tippkohtumisel on edendada NATO kollektiivkaitse võimet ning tugevdada allianssi heidutushoiakut,“ rõhutas Mikser. Samuti viitas välisminister õiglasele koormajagamisele NATO raames, avaldades lootust, et NATO riigid kiirendavad 2% kaitsekuludeni jõudmist. Lisaks arutasid välisministrid suhteid Venemaaga. Välisminister Johnson tänas Eestit toetuse eest seoses Salisburys toimunud keemiarünnakuga. „Seni kuni Venemaa jätkab Euroopa ja NATO julgeoleku ja stabiilsuse õõnestamist ning üritab diskrediteerida demokraatlike ühiskondi, ei ole meil võimalik liikuda temaga avatuma ja konstruktiivsema koostöö poole,“ rõhutas Mikser. Välisministrid olid ühel nõul, et suhetes Venemaaga peab Euroopa säilitama ühtsuse ja kindlameelsuse nagu seni. Välisminister Sven Mikser kohtus Londonis ka Suurbritannia parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni liikmetega, kellega arutati samuti Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostööd ja lähenevat NATO tippkohtumist. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. „Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest. Nimetatud erisust on Eesti rakendanud juba alates 2015. aastast,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre. Metsasuse erisuse andmeid tuleb uuendada ja uus analüüs esitada iga kolme aasta järel. Seda tuleb teha ka juhul, kui muudetakse halduspiire, mis võib avaldada mõju erisuse saamise aluseks olevatele suhtarvudele. Kuna Eestis toimus 2017. aastal haldusterritoriaalse korralduse muudatus, mis jõustus pärast 15. oktoobrit 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist, muutusid sellega oluliselt ka seni kehtinud kohalike omavalitsusüksuste piirid, mis omakorda avaldasid mõju ka metsasuse erisuse senisel kujul rakendamisele. Aastateks 2018-2020 metsasuse erisuse rakendamise jätkamisel ja uue homogeense piirkonna väljatöötamisel lähtuti samadest põhimõtetest ja metoodikast nagu eelmisel perioodil, mille tulemusel moodustati Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond, mille territooriumist 59,28% on kaetud metsaga ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv on 3,03. Ühtse geograafilise piirkonna hulka kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste loetelu on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisas 6. Kõik uudised Keel EST

9. aprillil kohtus probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks Vabaühenduse Hea Kodanik juhatuse liikme Alari Rammo ja Riigikantselei Strateegiabüroo nõuniku Merilin Truuväärtiga, et arutada avatud valitsemise partnerluse ja osalusdemokraatia rakendamise olukorda ja häid praktikaid. Link uudisele: Probleemkomisjon arutas avatud valitsemise väljakutseid

Maaeluminister allkirjastas määruse muudatuse, millega lihtsustub erandkorras rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava 2018. aastaks ja tõstetakse noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära. Määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” muutmise määrusega suurendatakse alates 2018. aastast kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse ökoalade tava raames kohustuslikke kaalutegureid lühikese raieringiga madalmetsaga alal ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga alal. Lühikese raieringiga madalmetsaga ala kaalutegur hakkab senise 0,3 asemel olema 0,5 ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga ala senine kaalutegur hakkab 0,7 asemel olema 1,0. Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul võimaldavad suuremad kaalutegurid ökoalade tava järgimisel arvesse võtta senisest suuremaid pindasid ja taotlejal on hõlpsam täita ökoalade tava järgimise kohustust ehk määratleda vähemalt 5% põllumaast ökoalana, kui põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindala on suurem kui 15 hektarit. Teine oluline muudatus puudutab rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava erisuse kohaldamist 2018. aastaks. Kristel Maidre sõnul anti erisuse kohaldamise võimalus käesolevaks aastaks lisaks Eestile ka Lätile, Leedule, Soomele, Taanile ja Poolale, kuna nendes riikides polnud põllumajandustootjatel 2017. aastal augustist oktoobrini liigsete sademete tõttu võimalik talivilja külvata või külvatud talivili hävines. Erisuse kohaldamise lisatingimus on see, et selline ala, kuhu ei olnud võimalik talivilja külvata või millele külvatud talivili hävines, peab moodustama vähemalt 30% tootja taliviljade külviks kavandatud põllumaast. „2018. aastal on põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava täitmisest täielikult vabastatud need taotlejad, kelle üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu kahjustatud põllumaa puhul on täidetud eelnimetatud tingimused ja kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa pindala on alla 30 hektari,“ lisas Kristel Maidre. Taotlejatele, kelle põllumaa pindala jääb vahemikku 30–150 hektarit, kohaldub kahe erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue senise kolme kultuuri asemel. Taotlejatele, kelle põllumaa on suurem kui 150 hektarit, kehtib jätkuvalt vähemalt kolme erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimise nõude erisus kohaldub terves Eestis. Viimase muudatusena tõstetakse alates 2018. aastast noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära 25%-lt 50%-le ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ühikumäärast hektari kohta. „Seda võimalust saavad kasutada kõik Euroopa Liidu liikmesriigid innustamaks noori alustavaid põllumajandustootjaid põllumajandusega tegelema,“ märkis Kristel Maidre. Otsetoetuste eelarve on 2018. aastal 133,93 miljonit eurot. Otsetoetuste taotlemine toimub 2. maist 21. maini PRIA e-teenuse keskkonnas. Kõik uudised Keel EST

„Lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisega saaksid turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõik tarneahela lülid. Kui muuta kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemine efektiivsemaks, parandaks see nende toodete konkurentsivõimet nii siseturul kui ka välisturgudel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm täna, 25. aprillil toiduainetööstuse XII aastakonverentsil peetud ettekandes. Oma ettekandes tõi maaeluminister välja põllumajandus- ja toiduainesektori tulevikueesmärke: „Tuleviku põllumajandus- ja toiduainesektor peavad ka edaspidi kohanema muutuvate oludega, nagu näiteks kasvavad tööjõukulud, ühise põllumajanduspoliitika arengud, üha mitmekesisem nõudlus ja kliimamuutused, mis pakuvad sektorile nii võimalusi kui ka väljakutseid.“ Tarmo Tamm märkis, et kasutusele tuleks võtta taastuvenergia allikaid, arendada ressursitõhusaid tehnoloogiaid ning põllumajanduse innovatsioonisüsteemis võiksid erinevad pooled aktiivsemalt osaleda. Samuti peaks nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil olema tagatud parem koostöö avaliku ja erasektori vahel. Tamm lisas, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus. Samuti tuleks ministri sõnul tugevdada tarneahelat, mis aitaks leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ka ekspordiväärtust. Rõhutama peaksime oma regionaalseid tugevusi – puhast õhku, mahetootmist ja palju muud.“ „Oluline tegur ekspordis edu saavutamiseks on konkurentsivõimeliste toodete olemasolu, mis tänast ekspordistruktuuri vaadates eeldab suuremas mahus kõrge lisandväärtusega kaupade tootmist, nõudluspõhist ja innovaatilist tootearendust ning teadus- ja arendustegevuste saavutuste ärakasutamist,“ võttis maaeluminister Tarmo Tamm oma ettekande kokku. Maaeluminister Tarmo Tamm osales toiduainetööstuse XII aastakonverentsil ettekandega „Toidupoliitika tulevikusuunad“. Kõik uudised Keel EST

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti. Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba. Kogu päeva jooksul, kella 8–14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater. „Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.“ Üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval osaleb kokku 23 sadamat ja igal sadamal on oma programm. Rohkem infot veebilehel www.avatudsadamad.ee. Päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020. Kalasadamateni jõudmiseks on võimalus kasutada tasuta mobiilirakendust NaviCup, mille saab alla laadida Google Play poest. Kalasadamate asukohad ja programmid » Avatud kalasadamate päev Facebookis » Kõik uudised Keel EST

Keskkonnakomisjon korraldab täna algusega kell 14 Riigikogu konverentsisaalis koostöös EUFORES-ga (European Forum on Renewable Energy Sources) seminari „EL-i puhta energia pakett: Eesti energiasektori väljakutsed ja võimalused“. Link uudisele: Keskkonnakomisjoni eestvedamisel toimub täna seminar puhta energia paketi rakendamisest

Välisminister Sven Mikser sõidab täna visiidile Suurbritanniasse, kus ta kohtub oma kolleegi Boris Johnsoniga. Välisministrid arutavad Eesti ja Suurbritannia koostööd, selle nädala reedel toimuvat NATO välisministrite kohtumist ja juulis toimuvat NATO tippkohtumist, Salisbury juhtumit ning olukorda Süürias. Mikser kohtub ka alamkoja kaitsekomitee esimehe Julian Lewise ja teiste komitee liikmetega, kellega räägitakse lähemalt Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostööst ja lähenevast NATO tippkohtumisest. Välisministril on lisaks kavas kohtumine Londonis tegutsevate mõttekodade esindajatega arutamaks aktuaalseid välispoliitilisi küsimusi. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Sõjaväepolitsei Vahipataljonis algas täna arvutisüsteemides peetava juhtimisharjutuse Vombat aktiivne faas, millel osalevad kokku ligi 65 tegevväelast ja ajateenijat."Väljaõpe simulatsioonikeskkonnas hõlmab ülesandeid sõjaväepolitsei meeskonna tasemelt kuni kompanii juhtkonnani. Harjutatakse operatsioonide planeerimist, alluvate juhtimist ning pidevalt muutuvatele oludele reageerimist," ütles Vahipataljoni ülema ülesannetes olev major Romet Kaevu. Neljapäevane juhtimisharjutus Vombat on jätkuks kuu algul peetud kaardiharjutusele. Lisaks alluvate tegevuse koordineerimisele harjutatakse matkekeskuse arvutisüsteemides kolonnide julgestamist, isikukaitseoperatsioone ning objektide läbiotsimist, saades kogu tegevuse juures kohest tagasisidet. Vombat on Vahipataljoni ajateenijatele viimaseks kontrollharjutuseks enne osalust suurõppusel Siil 2018. "Lahingutegevuse matkimise tarkvara ei asenda küll tegelikku kogemust, kuid aitab see-eest säästa looduskeskkonda ja vähendada tsiviilelanikkonna häirimist. Ühtlasi tagavad arvutipõhised väljaõppevahendid paremad tingimused võimaliku vastase kujutamiseks, tulemuste hindamiseks ning dokumenteerimiseks," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuse simulatsioonisüsteemide õppejõud kapten Meelis Sõukand. Ajateenistus sõjaväepolitsei Vahipataljonis kestab 11 kuud, kutsealuste jaoks algab teenistus jaanuaris või juulis. Pärast sõduri baaskursust jätkavad valitud ajateenijad õpinguid nooremallohvitseride kursusel. Ajateenistuse teises pooles omandatakse teadmised sõjaväepolitsei erialal.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon koosseisus komisjoni esimees Hannes Hanso, liikmed Johannes Kert, Ants Laaneots ja Margus Tsahkna osalevad iga-aastasel Põhjamaade, Balti riikide ja Poola parlamentide kaitsekomisjonide julgeolekufoorumil, mis sellel aastal toimub  22. – 24. aprillil Poola Vabariigis, Szczecini linnas. Link uudisele: Osalemine julgeolekufoorumil

Tallinnas kohtunud Euroopa Liidu parlamentide esimeeste tänane arutelu keskendus Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele. Ettekandjad tõid esile kaitsevõime tugevdamist ja koostööd. Link uudisele: Rahvusparlamentide esimehed kutsusid üles panustama rohkem turvalisusesse

Arvestades toetusesaajate prognoositust suuremat huvi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mahepõllumajanduse meetme 2017. a taotlusvooru vastu ning tagamaks, et toetusesaajad saavad kätte toetuse maksimaalses lubatud määras, allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm 23. aprillil käskkirja, millega suurendatakse meetme 2017. a taotlusvooru eelarvet 1 720 000 euro võrra. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mahepõllumajandus Eesti jaoks oluline põllumajandustootmise haru, mis on kasvanud ennaktempos. „On näha, et ettevõtjad tunnevad selle keskkonnasõbraliku tootmisviisi vastu suurt huvi. Kahjuks lõi see olukorra, kus pidime sel aastal vaatamata lisavahendite leidmisele vähendama väljamakstavaid toetusi,“ sõnas Tarmo Tamm. „Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus. Lisaks on riigieelarve seaduse raames kokku lepitud lisavahendite jaotus aastateks 2019–2021 – esialgu 1,5 miljonit aastas, mis tõuseb 2,5 miljonini. Kui mahetootmine kasvab samas tempos, siis ei pruugi need vahendid järgnevatel aastatel tagada toetuse väljamakset 100% ulatuses, kuid me ei pea kartma ka toetuse märkimisväärset vähendamist,“ lisas minister Tamm. 2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve. Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust toetuse ühikumäärade vähendamise minimeerimiseks ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt. Kõik uudised Keel EST

Staabi- ja sidepataljon juhib ja korraldab sel nädalal Eesti osalust maailma suurimal rahvusvahelisel küberkaitseõppusel Locked Shield 2018.Eesti poolse õppuse meeskonna juhi staabi- ja sidepataljoni ülema abi, major Uko Valtenberg´i sõnul on tänavune õppus eriline selle poolest, et eestlased harjutavad õppusel ebatavaliselt suure meeskonnaga, millest ligi poole moodustavad Ameerika Ühendriikide õhuväe rahvuskaardi sõjaväelased. "Sel aastal on Eesti meeskonnas ligi 50 eksperti, mis on ligi kolm korda suurem kui varasematel kordadel," ütles major Valtenberg. "See on taas suurepärane näide Eesti ja Ameerika Ühendriikide omavahelisest tugevast koostööst," ütles major Valtenberg. Major Valtenberg´i sõnul on tegemist suurima omataolise õppusega maailmas, kus kasutatakse realistlike tehnoloogiaid, arvutivõrke ja rünnakumeetodeid. "Locked Shields annab suurepärase võimaluse meie valmisolekut ja oskusi realistlikus olukorras proovile panna ja harjutada." Õppus Locked Shield tugineb stsenaariumile, mille järgi õppusel osalevad meeskonnad kaitsevad fiktiivse riigi arvutivõrke ja infosüsteeme. Õppuse eesmärk on anda realistlik ettekujutus sellest, kui suure mõjuga võivad olla küberründed ja intsidendid ning kui keeruline on nende tõrjumine ja lahendamiseks. Õppuse käigus saavad eri riikide eksperdid enda teadmisi ja oskusi päriselule lähedastes olukordades proovile panna ja koostööd harjutada. Locked Shields 2018 korraldaja on Eestis asuv NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus ning õppust toetavad Eesti ja  Soome kaitsevägi, Rootsi kaitseülikool, Suurbritannia ühendarmee, Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus, Lõuna-Korea riikliku julgeoleku uurimise instituut ja Tallinna Tehnikaülikool. Lisaks staabi- ja sidepataljoni ekspertidele osalevad õppuse meeskonnas kaitseministeeriumi, riigi infosüsteemide ameti, Elektrilevi, Linx Telecomi, SEB panga, Starmani, Telia ja Zone Media küberturbe ja infotehnoloogia eksperdid. Ühtlasi aitavad õppust korraldada mitmed Eesti ja rahvusvahelised ettevõtted nagu Siemens AG, Ericsson, Bittium, Goodmill, Threod Systems, Cyber Test Systems, Clarified Security, Iptron, Bytelife, BHC Laboratory, openvpn.net, GuardTime ja paljud teised. NATO küberkaitse keskuse õppus Locked Shields 2018 on suurim omanäoline õppus maailmas, mis keskendub reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisele. Õppusel osalevad kokku ligi 1000 küberturbe eksperti ja juhti 30 riigist. NATO Küberkaitsekoostöö Keskus korraldab õppust "Locked Shields" alates aastast 2010. Eesti osaleb õppusel juba kuuendat korda.

Eesti diplomaatia saab jõudu juurdeVälisminister Sven Mikser Kahe viimase aasta jooksul oleme andnud tugeva panuse Eesti julgeolekusse, edendanud Eesti majandushuve ning pühendunud meie kodanike kaitsele. Selle aja sisse jääb ka edukas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise läbiviimine. Välisministrina tunnen heameelt, et riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel õnnestus saavutada valitsuskabineti toetus jätkamaks koalitsioonilepinguga kokku lepitud Eesti Vabariigi välisteenistuse tugevdamise kavaga. Valitsuses kokku lepitud riigi eelarvestrateegia 2019-2022 annab diplomaatilisele tegevusele jõudu juurde. Valitsuse soov on tugevdada Eesti välisministeeriumi võimekust Eesti jaoks oluliste välis- ja julgeolekupoliitiliste prioriteetide realiseerimisel, aidata tagada meie inimeste heaolu ja pürgida majandushuvide realiseerimise suunas. Sellest tulenevalt on valitsus otsustanud eraldada välisteenistuse tugevdamiseks, julgeoleku tagamiseks ja majandushuvide kaitseks aastateks 2019-2022 14 miljonit eurot. Euroopa Liit on Eesti eduka arengu ja toimimise jaoks kõige olulisem keskkond. Kindlasti on EL ühiselt NATOga üheks meie julgeoleku nurgakiviks. Me oleme läbi viinud eduka EL eesistumise, omandanud eelneva 14 aasta jooksul palju teadmisi ja kogemusi. Nüüd on aeg neid oskuseid senisest aktiivsemalt kasutada. Selleks tugevdab valiministeerium järgneva nelja aasta jooksul oma esindusi Euroopa suuremates pealinnades. Ühe olulisema sammuna taasavame ka oma esinduse Budapestis, et arenda kahepoolseid suhteid hõimurahva ungarlastega ning tugevdada meie kohalolekut Balkanil. Lääne-Balkani poliitika saab olema järgnevate aastate EL üks kesksemaid teemasid ning tingib vajaduse olla piirkonnas esindatud ja tegutseda seal senisest veelgi aktiivsemalt. Traditsiooniliste välis- ja julgeolekupoliitiliste tegevuste kõrval on oluline meie kampaania saavutamaks Eesti valimine ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Selle eesmärgi saavutamisel paraneb märkimisväärselt Eesti võime kaitsta meie huve ja väärtusi kõige olulisemas rahvusvahelises organisatsioonis. Riigi eelarvestrateegia näeb ette vahendid ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania lõpule viimiseks. Samuti kaetakse mittealalise liikmelisusega seotud tegevuskulud juhul, kui peaksime osutuma valituks. Eesti majandusarengu kindlustamisel, ekspordi kasvatamisel ning välisinvesteeringute Eestisse meelitamisel peame olema senisest ambitsioonikamad ja riigi eelarvestrateegia kaudu oleme saanud siin olulised lisavõimalused. Neist kõige olulisem on esinduse avamine Araabia Ühendemiraatides. Oleme selle asukoha valinud tulenevalt meie ettevõtete soovidest. Seeläbi saame osaleda rohkem ka piirkonna välis- ja julgeolekupoliitilistes protsessides ning pakkuda oma kodanikele tõhusamat kaitset ja toetust ning soodustada turismi arengut. Eesti Vabariigi majandushuvide edendamiseks ja Eesti ettevõtete tegevuse toetamiseks kavatseme avada lähiaastatel esinduse USA läänerannikul. See võimaldab meil paremini teenindada ka Eesti kodanikke selle kiiresti arenevas piirkonnas. Lisaks soovib välisministeerium senisest rohkem panustada küber- ja digidiplomaatiasse selge eesmärgiga toetada Eesti ettevõtete tegevust ning panustada Eesti digitaalsete arenguabi ja rahvusvahelistesse koostöö projektidesse. Välisministeeriumi kui tööandja konkurentsivõime parandamiseks ning töötajate paremaks motiveerimiseks suureneb juba tuleval aastal ka välisministeeriumi palgafond ning seda 1,4 miljoni euro võrra. Kuna on selge, et Eesti julgeolekuhuvide kaitsmine ja Eesti majanduse konkurentsivõime tagamine nõuab pidevalt muutuvas globaalses keskkonnas üha rohkem pingutusi, siis jätkame tööd ka selle nimel, et meie välisteenistuse vajadused leiaksid ka tulevastes eelarvearuteludes piisavat tähelepanu ja saaksid adekvaatset lisarahastust.Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Kaitseminister Jüri Luike külastas täna Prantsuse küberväejuhatuse ülem kindralmajor Olivier Bonnet de Paillerets, kellega arutati kahe riigi vahelise küberkoostöö suurendamist ning NATO tippkohtumise eelseid teemasid. Kaitseminister Luige sõnul on Prantsusmaa Eesti jaoks küberkaitsealases koostöös väga tähtis partner. „Eesti ja Prantsusmaa vahel on viimastel aastatel küberkaitses välja kujunenud väga lähedane koostöö,“ lausus Luik. Kaitseminister lisas, et kuna küberruumis sõdimine on tänaseks muutunud tavapäraseks, soovib Eesti koostööd tugevana hoida ja edasi arendada. „Seda eriti nüüd, kus oleme ise asutamas küberväejuhatust,“ ütles Luik. Luige sõnul pannakse riikide oskusi ja vastupidavust küberruumis praegu pidevalt proovile. „Et ohtudele vastu seista, peavad koostööd tegema sarnaselt mõtlevad riigid, nagu Eesti ja Prantsusmaa, mis peavad küberkaitse osa sõjalises riigikaitses väga tähtsaks,“ lisas ta. Ühtlasi arutasid Luik ja Paillerets Prantsusmaa osalemist NATO Tallinnas asuvas küberkaitse keskuses, kus Prantsusmaa on aktiivne liige. Samuti rõhutati küberkaitse täieliku integreerimise olulisust liitlaste planeerimistegevusse. Luik tänas kindral Paillerets’d Prantsusmaa otsuse eest järgmisel aastal naasta Eestis paikneva NATO lahingugrupi koosseisu. Samuti plaanib Eesti panustada 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisele operatsioonile Barkhane Malis. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaministeerium kutsub osalema järgneva kümnendi metsanduse arengukava koostamise raames läbiviidavas uuringus, mille eesmärk on huvirühmadelt arengukavale esitatavate ootuste kokkukogumine. Uuring viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega. Kõik uudised Keel EST

Eile pärastlõunal sai kaitseväe keskpolügoonil vigastada õppusel osalenud Kuperjanovi pataljoni ajateenija.Laskmiste järgselt tekkinud tulekahju kustutamisel sai ajateenija vigastada suure tõenäosusega 40 mm rauaaluse granaadiheitja lõhkemata jäänud laskemoona plahvatuses. Sõdurile anti kohapeal kiirelt esmaabi ning seejärel toimetas kiirabi kannatanu haiglasse. Sõduri elu ei ole ohus ja tema vanemaid on juhtunust teavitatud. Sõjaväepolitsei alustas juhtunu asjaolude täpsemaks selgitamiseks juurdlust. Kaitsevägi loodab ajateenija kiirele paranemisele.

Veebilehelt leiate info Riigikogu korraldatatud ürituste kohta. Link uudisele: PARLEU2017.EE lehelt leiab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse mõõtme info

Riik suunab järgneval neljal aastal 4,4 miljonit eurot vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja mitmedimensioonilisse pereteraapiasse, et toetada suuremas mahus lapsi ja peresid, lepiti kokku riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. „Eestis tehtud mõju-uuringud kinnitavad, et mõlemad programmid toimivad hästi ning aitavad läbi vanemlike oskuste arendamise kaasa laste ja perede heaolule,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Mida paremini osatakse tulla toime erinevate olukordadega, mis lastega peredes ju ikka võivad ette tulla, seda vähem on stressi ja seda paremad on omavahelised suhted. Tugevad pered on aga üks alustalasid, et Eestis sünniks rohkem lapsi ja nad sirguksid õnnelike ning tervetena.“ Riigi eelarvestrateegias planeeritud lisaraha abil saab „Imeliste aastate“ programmi kaasata ligi poole rohkem 2-8-aastaste laste vanemaid, rohkem kohalikke omavalitsusi ning suurendada programmi rahastust Ida-Virumaal. Mitmedimensioonilist pereteraapiat saab pakkuda järjepidevalt kuni 200 lapsele aastas, lühendades praeguseks tekkinud järjekordi ning võimaldades lastel ja nende peredel saada õigeaegselt abi, mida nad vajavad. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ eesmärk on aidata lapsevanematel arendada kasulikke tehnikaid, et ennetada ja tulla toime laste käitumisprobleemidega ning luua vanema ja lapse vahel turvaline ning lapse arengut toetav keskkond. Tänu õpitule oskavad vanemad vältida stressi tekitavaid olukordi, leida tuge ning saada hakkama raskustega laste kasvatamisel. Uuringutest on selgunud, et tänu programmile suureneb lastel probleemide lahendamise oskus, paranevad suhted eakaaslastega, areneb väljendus- ja enesekehtestamisoskus, kasvab õpiedukus. Programmi on rakendatud ligikaudu 30 riigis ning tegemist on rahvusvahelise koolituse süsteemiga, mis on aidanud vähendada laste käitumisprobleeme paljudes riikides. Tervise Arengu Instituut viib läbi vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolieelset põhiprogrammi ja jätkuprogrammi. Koolitusi korraldatakse eesti ja vene keeles koostöös kohalike omavalitsustega. Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) on tõenduspõhine programm, mille kohta on ka Eestis tõendatud, et see vähendab lapse käitumisprobleeme soodustavaid riske enam kui poole võrra. MDFT programm on suunatud 11-18-aastastele tõsiste probleemidega ja mitmekülgse abivajadusega lastele ja noortele ning nende peredele. Teraapias on neli erinevat rõhuasetust: laps/nooruk, vanem, pere ja pereväline keskkond. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4-6 kuud, kohtumised toimuvad iganädalaselt. Programm aitab peres esile tuua püsivamaid muutusi, läbi mille on võimalik panna alus ka noorte käitumise muutumisele ning suunata neid probleemidest eemale. MDFT programmi suunatakse noored kohtu, prokuröri, kriminaalhooldaja, politsei või kuni 14. aastaste laste puhul kohaliku omavalitsuse poolt. Taustainfo Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. 24.04.2018 Kõik uudised Keel EST

Euroopa Liidu parlamentide esimehed rõhutasid Tallinnas toimuval kohtumisel liikmesriikide ühtsust, rahvusparlamentide rolli ja kodanike edukama kaasamise vajadust ühenduse tuleviku kujundamisel. Link uudisele: Rahvusparlamentide esimehed rõhutasid kodanike edukama kaasamise vajadust

ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid veteranipäeva eile viktoriini ja ühise grilliõhtuga, mille käigus mälestati leinaseisakuga langenud võitlejaid. Eelnenud nädala jooksul peeti rühmasiseseid sportmänge ja jõukatsumisi. Grilliõhtul pakuti Eestist Liibanoni saadetud grillvorste, suitsuvorsti, suupisteid, alkoholivaba õlut ja kalja. Koosviibimine tähistas ühtlasi ka Estpla-24 teenistuse lõppu ÜRO tugibaasis 2-45. Käesoleval nädalal suundub rühm Liibanoni ja Israeli eraldusjoonel paiknevasse ÜRO patrullbaasi 6-50, kuhu jäädakse oma ülesandeid täitma rahuvalvemissioonil lõpuni. ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL Iiri-Soome pataljoni IRISHFINBATT koosseisu kuuluv Eesti kontingent koosneb jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest. Kokku on Eesti kontingendi suuruseks Liibanonis ligikaudu 40 kaitseväelast. Eesti üksuse ülesandeks rahuvalvemissioonil on vaatlus, patrullid, kontrollpostide mehitamised ja rahuvalvealased operatsioonid, mille käigus tehtaks muuhulgas koostööd ka Liibanoni relvajõududega.UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) loodi ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1978. aastal ning selle ülesandeks on Iisraeli-Liibanoni vahelise kontrolljoone (nn Blue Line) jälgimine, Liibanoni relvajõudude toetamine ja nendega koostöö tegemine ning konflikti osapoolte vahel sõlmitud lepetest kinnipidamise jälgimine. UNIFIL-i vastutusalaks on Lõuna-Liibanoni Litani jõe ja Iisraeli-Liibanoni kontrolljoone vaheline ala.UNIFIL-i koosseisus on kokku üle 10 000 sõjaväelase 41 riigist ning umbes 1000 nii kohalikku kui osalejariikidest pärit tsiviiltöötajat. UNIFIL-i ülemaks on kindralmajor Michael Beary Iiri kaitseväest. Eesti osaleb UNIFIL-i rahuvalvemissioonil alates 2015. aasta maikuust.

Välisminister Sven Mikser osales täna Tallinnas Austraalia esimese pop-up-saatkonna* avamisel. Kohal viibis Austraalia suursaadik Eestis Kerin Ann Burns Ayyalaraju ning Skype´i vahendusel ka Austraalia välisminister Julie Bishop. „Eesti ja Austraalia on head sõbrad ja partnerid, kes jagavad ühiseid väärtusi. Mul on äärmiselt hea meel, et Austraalia on otsustanud avada esimese niinimetatud pop-up-saatkonna just Tallinnas,“ sõnas välisminister Sven Mikser. „See samm viib meie niigi konstruktiivse koostöö uuele tasandile. Eesti innovaatiline keskkond ja e-riigi areng kindlasti mõjutasid Austraalia otsust,“ ütles ta. Välisministri sõnul pakub pop-up-saatkonna avamine uudset kogemust mõlemale osapoolele. „Jälgime huviga pop-up-saatkonna tegevust Tallinnas. Olen veendunud, et selline uuendusmeelne lähenemine osutub edukaks ning suurendab Austraalia nähtavust Eestis ja meie regioonis laiemalt,“ sõnas välisminister Mikser. Ta avaldas lootust, et Austraalia saab olema eeskujuks Eestis tegutsemiseks ka teistele riikidele. Austraalia välisminister Julie Bishop teatas oma avasõnades, et Austraalia on samuti otsustanud liituda Eestis asuva NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskusega. „Tervitame Austraalia otsust kaasuda kompetentsikeskuse töösse,“ sõnas Mikser, lisades et Eesti näeb tugevat potentsiaali IKT-alases koostöös ka laiemalt. Fotod: flic.kr/s/aHskwLDbmV *pop-up-saatkond on riigi esindus, milles suursaadik ei tööta igapäevaselt, vaid viibib kohapeal lühiajaliselt vastavalt vajadusele Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

23.–27. aprillil tulevad Eesti põllumajandusega tutvuma 12 Hiina noortalunikku. Õppereis toimub Euroopa Liidu ja Hiina noorte põllumeeste programmi 2017–2018 raames. „Väljakutsed põllumajanduses on Hiinas ja Euroopa Liidus väga sarnased,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Noorte toomine põllumajanduse ja maaelu juurde on meile strateegiliselt oluline ning tänu programmile tekib noortel võimalus teineteiselt õppida ja parimaid praktikaid vahetada.“ Programmi eesmärk on muuta põllumajandussektor noorte ettevõtjate jaoks atraktiivseks ja läbi selle põllumajandust ja seotud valdkondi elavdada. Samuti on siht anda noortele uusi teadmisi ja edendada innovatsiooni. Eesti külastusel õpitakse nii põllumajandushariduse, ühistegevuse, põllumajanduse rahastamise kui ka maaturismi kohta. „Eestit külastavate Hiina noortalunike hulgas on näiteks loomakasvatuse, aianduse, veinitootmise valdkondade esindajaid, mis teeb ka siinse nädala programmi väga mitmekesiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Kristiina Lillestik. „Nii esmatootmise kui ka töötlemise tasemel on eesmärk esile tuua ettevõtteid, kus innovatsioon ja ressursisäästlikus on olulisel kohal,“ ütles Lillestik. Eestis külastavad Hiina noortalunikud ettevõtteid, nagu näiteks Grüne Fee, Estonia farmid Türi lähedal, Andre juustumeierei ja teraviljaühistu Kevili. „Eesmärk on, et kõigil oleks midagi õppida ja uus teadmine või kogemus endaga koju kaasa viia,“ lisas Lillestik. Hiina noortalunikud külastavad aprillis ka Belgiat ja Ühendkuningriiki. 2018. aastal toimub veel kaks vahetust nii Euroopa kui ka Hiina sunnal. Programm lõpeb 2018. aasta detsembris Hiinas suure konverentsiga, kus tehakse ettekandeid ja järeldusi põllumajanduse innovatsioonist läbi noorte kogemuse. Esimesel, 2017. aasta novembris toimunud Hiina põllumajandust tutvustaval õppereisil osales ka Eesti noortalunik Ragnar Viikoja. Hiina noorte põllumajandustootjate (YF) programmi rakendamises 2017. ja 2018. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu ja Hiina vahelise laiema koostöö raames põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning 2005. aastal loodud EL-Hiina dialoogi raames. Programmis osalevad 10-liikmeline Euroopa Liidu ja 12-liikmeline Hiina noortalunike grupp. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaametnike Pirita tee rannajoone paikvaatluse saldo: 4 kilomeetri peale mitu illegaalset toruotsa ning hulgaliselt prügi. Tallinna lahe Pirita teega piirnev osa on tuntud oma haisu poolest, mis peamiselt põhjustatud vetikatest. Haisutekitajaid on aga teisigi, mistõttu korraldasid Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur paikvaatluse võimalike saasteallikate avastamiseks. Kõik uudised Keel EST

Laupäeval, 28. aprillil toimub teine üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 23 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. „Eesti on kalariik ja juba meie esivanemate toidulaual oli kala hinnatud söök,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest. Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.“ Avatud kalasadamate päevale registreerus kokku 23 sadamat. Igal sadamal on oma programm ja tegevust jätkub kogu perele. Sadamates on kohal kalateadlased, kalakokad; kohapeal saab osaleda käsitöö- ja õpitubades ja käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused. Pärnumaalt osalevad Pärnu Japsi kai, Sauga kaluriküla, Lindi ja Võiste sadamad. Harjumaalt Ristna, Leppneeme, Hara ja Tallinna Kalasadam. Hiiumaalt Salinõmme, Roograhu ja Tärkma; Läänemaalt Dirhami ja Puise; Peipsi piirkonnast Kolkja, Räpina ja Varnja; Saaremaa piirkonnast Nasva ja Ringsu; Virumaalt Toila, Võsu ja Eisma; Võrtsjärve äärest Jõesuu ja Oiu sadamad. 2018. aasta avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus. Avatud kalasadamate päeva korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014‒2020. 2018. aasta avatud kalasadamate päev on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Kalasadamateni jõudmiseks on võimalus kasutada tasuta mobiilirakendust NaviCup, mille saab alla laadida Google Play poest. Kalasadamate asukohad ja programmid: www.avatudsadamad.ee. Avatud kalasadamate päev Facebookis. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kutsel on täna ja homme Tallinnas Euroopa Liidu rahvusparlamentide esimehed ja Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, et arutada Euroopa Liidu tuleviku ja julgeolekuga seotud küsimusi. Link uudisele: Tallinnas kohtuvad rahvusparlamentide esimehed arutava Euroopa tuleviku üle

Kultuuriministeerium jagas käesolevaks aastaks muusikafestivale, -kollektiive ja -korraldajaid toetava taotlusvooru kaudu 830 000 eurot. Sellest 430 000 eurot eraldati muusikafestivalidele ja suursündmustele. Taotlusvooru eelarve kasvas tänavu 70 000 euro võrra. Taotlusvooru suurem rahaline maht võimaldas toetada senisest rohkem selliseid tegijaid, kelle ideed ja tegevus mõjutavad tuntavalt eesti muusikaelu. Toe ja kindlustunde on saanud märgilised suurfestivalid, aga ka väiksemad, muusikamaastikul mitmekesisust loovad algatused. Taotlusvooruga kindlustatakse järjepidev kontserttegevus ka kollektiividele. „Kaks miljonit kontserdikülastust aastas ei ole tekkinud lihtsalt niisama. See on meie muusikute ja korraldajate järjekindla töö tulemus. Kontserdisaalides ja muudes esinemispaikades pakutav on kirev ja väga kõrge tasemega,“ kinnitas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts. Kahes osas toimuva taotlusvooru kogumaht oli 830 000 eurot. Toetust said märgilised, suurt publikut haaravad sündmused nagu Rahvusvaheline Muusikapäev, Jazzkaar, Eesti Muusika Päevad või Viljandi Pärimusmuusika Festival, aga ka kõrgetasemelised teemafestivalid nagu Haapsalu Vanamuusikafestival, bachFest, Tallinna Kitarrifestival või Arvo Pärdi Päevad. „Sündmuste korraldajate jaoks on väga tähtis kindlustunne. Festivalid planeerivad oma tegevust kahe ja isegi kolme aasta peale ette, sest paljud rahvusvahelised ja ka kodumaised suurprojektid vajavad pikka ettevalmistusaega. Tihti on sellised projektid seotud ka Euroopa rahastusega, mis seavad korraldajale veelgi suurema vastutuse ja vajaduse teada oma lähiaastate rahalisi võimalusi. Selleks et olla kolleegidele usaldusväärne partner, võetakse otsused vastu varakult,“ selgitas Parts. „Stabiilsusest võidab publik, kes saab nautida väga kvaliteetset programmi, ja võidab Eesti, mis kogub kuulsust kui professionaalne koostööpartner ja head muusikat hinnata oskav maa,“ lisas muusikanõunik. Esildiste hindamisel võetakse kõige muu hulgas arvesse näiteks festivali programmi suunatust eri sihtrühmadele, publiku arendusprogrammi ja piletimüügi prognoosi. Muusikakollektiivide puhul jälgitakse lisaks planeeritavatele kontsertidele ka muid muusikavaldkonna edendamisega seotud tegevusi nagu salvestused ja mitmesugused koostööettevõtmised. „On väga oluline, et lisaks kunstilisele programmile mõeldakse ka sellele, kuidas pakkuda mitmekülgseid meeldejäävaid elamusi ning kuidas publiku hulka kasvatada, olgu siis noorema põlvkonna või hoopis rahvusvahelise kuulaja sihiga. Festivalide jaoks on väga tähtis kasvatada lojaalset publikut,“ täiendas Parts. Eraldatud toetuste ja taotlusvooru täpsemate tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisainformatsioon Madli-Liis Parts Kultuuriministeeriumi muusikanõunik 628 2252 madli-liis.parts@kul.ee

Riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste tulemusel suunatakse järgneva nelja aasta jooksul Eesti taluarhitektuuri restaureerimise pilootprojekti 400 000 eurot. Kultuuriministeeriumi eesmärk on toetada neid omanikke, kes soovivad teha korda ja võtta kasutusele Eestile ainuomased ning arhitektuuriliselt olulised taluhooned. „Me oleme suhteliselt värskelt linnastunud rahvas ja seetõttu on senini säilinud Eestile ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri. Soovime selle lisarahastusega omanikele appi tulla, et aidata neil hooned kvaliteetselt restaureerida ja kasutusele võtta ning seeläbi tagada, et väärtuslik taluarhitektuur säiliks ja meile armsad kohalikud kultuuri- ja ehitustraditsioonid oleksid elujõulised, “ selgitas kultuuriminister Indrek Saar. Juba 2007. aastal loodi Kultuuriministeeriumi algatusel Eesti Vabaõhumuuseumi juurde Maa-arhitektuuri keskus, kus tegeletakse maa-arhitektuuri uurimise ja omanike nõustamisega. Selle tulemusel on märgatavalt kasvanud teadlike omanike hulk, kes soovivad talumaju korrastada, kuid riiklikud toetused talumajade restaureerimiseks on seni olnud väikesed. Täpsemad tingimused pilootprojekti rakendamiseks plaanib Kultuuriministeerium koostöös valdkonna ekspertide ja Maaeluministeeriumiga välja töötada käesoleva aasta jooksul. Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia oma 19. aprilli istungil. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgnevaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgneva aasta riigieelarvet ning siis selguvad konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas ka eri valdkondade täpne palgafond. Kultuurivaldkonna eelarvestrateegia 2019-2022 kõigi kokkulepetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisainfo: Liina Jänes Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik 6 282 381 liina.janes@kul.ee

Kultuuriministeerium avas 2018. aasta digitaalse kultuuripärandi projektide taotlusvooru, mille eesmärk on toetada digitaalse kultuuripärandi vallas eri valdkondade koostööd, tõsta mäluasutuste spetsialistide oskusi ning parandada digisisu kättesaadavust. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. mai 2018. Taotlusvoorust toetatakse digitaalse kultuuripärandiga seotud arendustegevusi, kogude terviklikku digitaalselt kättesaadavaks tegemist, koolituste, ja üleriigiliste ürituste korraldamist ning valdkonna digi-innovatsiooni tutvustamist nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Toetust võivad saada ka kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava projektide ettevalmistamisega seotud tegevused. Ühtekokku jagatakse taotlusvooruga toetusi 50 000 euro ulatuses. Jagatava toetuse ülempiir taotleja kohta on 10 000 eurot. Taotlus tuleb esitada 1.-15. mai 2018 elektrooniliselt projektitoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas. Taotlusvooru tingimused koos vajalike vormidega, taotlusi hindava komisjoni koosseisu ja toetusprogrammi aluseks oleva ministri käskkirja leiate SIIN. Lisainfo: Ülle Talihärm Raamatukogunõunik ulle.taliharm@kul.ee

Maaeluministeerium saatis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetuse eelnõu. Toetuse andmise eesmärk on säästlikemate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu suurendada energiasäästu, seejuures vähendades vesiviljelusettevõtete mõju keskkonnale. „Plaanis on toetada neid ettevõtteid, kes reaalselt vesiviljelussaaduste tootmisega juba tegelevad. Toetust on võimalik taotleda vesiviljelusettevõtte taastuvatele energiaallikatele ülemineku edendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamiseks,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. Toetuse omafinantseeringu minimaalne määr on 50% abikõlblike kulude maksumusest ning maksimaalne toetuse suurus taotleja kohta on 300 000 eurot. Toetuse tegeliku suuruse määramisel arvestatakse taotleja vesiviljelustoodangu müügitulu ja taotleja omakapitalu suurust. Seega saavad taotleda toetust vaid need taotlejad, kes sektoris tegutsevad ja vesiviljelustoodangut annavad. Toetuse taotlemiseks on vajalik esitada energiaaudit või teatud juhtudel eksperdihinnang, mis on toetuse taotlemisel samuti abikõlblikud. Kusjuures abikõlblikuks loetakse ainult neid tegevusi, mis on välja toodud energiaauditi aruandes või eksperthinnangus. Meetme rakendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) 2014–2020 esialgu ette nähtud 4 179 185 eurot, millest 75% ehk 3 134 389 eurot kaetakse EMKF vahenditest ning 25% ehk 1 044 796 eurot Eesti riigieelarvest. EMKF 2014–2020 rakenduskava on fond, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Kõik uudised Keel EST

18. aprillil avati LIFE programmi 2018. aasta taotlusvoor. Keskkonna-, looduskaitse- ja kliimaprojekte toetatakse sel korral ligikaudu 400 miljoni euroga. Kõik uudised Keel EST

Spordialaliidud saavad järgmise nelja aasta jooksul 8 miljonit eurot lisarahastust koondise tasemel sportlaste ja võistkondade toetamiseks. Kultuuriministeerium soovib seeläbi tagada andekate sportlaste ja koondiste parema ettevalmistuse ning luua eeldused edukaks osalemiseks tiitlivõistlustel. Selleks, et meie sportlased ja võistkonnad suudaksid püsida rahvusvahelises tippkonkurentsis ja saavutada tiitlivõistlustel häid tulemusi, on vajalik tagada sportlastele tingimused tiitlivõistlustel osalemiseks ja nendeks valmistumisel. Seda nii noorte, juunioride kui täiskasvanute vanuseklassis. „Praegune toetamise süsteem ei vasta täielikult tegelikele vajadustele. Me suudame toetada sportlasi, kes ei ole veel gümnaasiumi lõpetanud, või on juba tõusnud rahvusvaheliste võistluste medalisoosikute sekka. Sinna vahele jäänud ajal on Eesti tulevikulootustel raske hakkama saada,“ selgitas kultuuriminister Indrek Saar. „Spordialaliitudele antav lisatoetus on oluline tugi meie andekatele noortele. See vähendab ohtu, et tulevased medalipretendendid peavad jääma spordist kõrvale vaid seetõttu, et neil endil või nende vanematel pole piisavalt paks rahakott,“ lisas Saar. Kultuuriministeeriumi uus regulaarne toetus võimaldab perspektiivikatel sportlastel keskenduda sportlike saavutuste parandamisele ning noored andekad sportlased ei pea valima töö või spordi tegemise vahel. Seeläbi väheneb sportlaste loobumine saavutusspordist ja tiheneb siseriiklik konkurents. Süsteemne toetusmudel annab kindlustunde ka spordialaliitudele ja võimaldab neil paremini ja pikaajalisemalt planeerida koondiste tegevusi. Konkreetsed kriteeriumid ja põhimõtted toetuse eraldamiseks töötab Kultuuriministeerium välja koos EOK ja spordialaliitudega 2018. aasta teises pooles. Lisarahastuse eraldamise leppis valitsus kokku riigi eelarvestrateegias 2019-2022, mille valitsus kinnitas oma istungil 19. aprillil. Kultuurivaldkonna eelarvestrateegia 2019-2022 kõigi kokkulepetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisainfo: Margus Klaan Spordiosakonna nõunik 6 282 328 margus.klaan@kul.ee

Täna selgusid erihoolekande kaasajastamise projektid, mida riik otsustas välisvahendite toel rahastada. Hindamiskomisjoni heakskiidu said 13 projekti uute teenusekohtade loomiseks. Lisaks toetatakse kolme projekti praeguste hooldekodude reorganiseerimiseks. Kokku luuakse 317 uut teenusekohta ning reorganiseeritakse 154 erihooldekodu kohta üle Eesti. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul aitab uute teenusekohtade rajamine oluliselt vähendada praeguseid teenuse järjekordi ning leevendada lähedaste hoolduskoormust. „Erihoolekande kaasajastamisega toetame psüühika- ja intellektihäirega inimeste võimalikult iseseisvat hakkamasaamist,“ ütles minister Iva. „Riik toetab algatusi, millega luuakse abivajajatele inimväärsed ja tänapäevased elamistingimused – see on üks olulisemaid sotsiaalvaldkonna reforme. Selle tegevusega soodustame inimeste aktiivsust ja võrdväärset osalemist ühiskonnaelus – anname neile võimaluse oma lähedastega rohkem suhelda, ennast teostada ning olla aktiivsed. Loodame, et riik näitab sellega head eeskuju hoolekande asutuste korrastamisel ning kohalikud omavalitsused saavad julgustust sama kõrgete standardite kehtestamiseks ka üldhooldekodudes.“ Taotlusi psüühilise erivajadusega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomiseks sai esitada jaanuari lõpuni. Projektidele eraldatakse 11,8 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, millele lisandub 2,3 miljonit eurot omafinantseeringuna ja 1,2 miljonit eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Toetusmeetme on välja töötanud sotsiaalministeerium, taotlusi hindab ja menetleb rahandusministeerium. Rahandusministeeriumile esitati õigeaegselt 30 taotlust: kolm taotlust teenusekohtade reorganiseerimiseks ning 27 taotlust uute kohtade loomiseks. Taotlusi sai esitada 24. jaanuarini. Rahandusministeerium kontrollis projektide vastavust nõuetele ning suunas need edasi kuueliikmelisele valikukomisjonile, kes hindas projekte ning moodustas koondhinnete alusel projektide pingerea. Ekspertkomisjoni esimehe, sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul ei olnud komisjoni töö sugugi kerge. „Ühelt poolt valmistas heameelt, et projekte laekus üle kogu Eesti ning nende seas oli tugevaid kandidaate – näiteks plaanitakse esmakordselt luua kohad ka Hiiumaale, kus seni erihoolekandeteenuseid ei pakutud. Samuti on rõõm tõdeda, et projekti kirjutamisel mõeldi töökorralduse arendamisele ning koostööle erinevate partneritega," ütles Kuuse. „Kahjuks esitati meile jätkuvalt ka projekte, mille eesmärk oli taastoota neid institutsionaalseid lahendusi, mida käimasoleva erihoolekande reformiga soovime kaotada. Taolised lahendused ei paku abivajajatele inimväärseid elutingimusi ega anna neile võimalust iseseisvaks eluks – see ei ühti riigi seatud eesmärkidega.“ Toetatavate projektide osas koostab rahandusministeerium lähinädalal taotluse rahuldamise otsused, mis kooskõlastatakse taotlejatega. Kõik teenusekohad peaksid valmima 2020. aasta lõpuks. Toetust mitte saanud projektidele koostab rahandusministeerium taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Uued teenusekohad maakonniti Harju 79 Hiiu 20 Ida-Viru 10 Lääne-Viru 30 Pärnu 105 Tartu 21 Valga 18 Võru 34 KOKKU 317 Reorganiseeritavad teenusekohad maakonniti Viljandi 90 Harju 32 Ida-Viru 32 KOKKU 154 19. aprill 2018 Kõik uudised Keel EST

Suursaadik Tiina Intelmann Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis avas eile Eesti aukonsuli esinduse Leedsis. Uus aukonsul on ettevõtja ja ingelinvestor Prof. Adam Beaumont, rahvusvahelise tehnoloogiafirma aql asutaja ning juht. Ajaloolises Salemi kabelihoones paiknevas aql peakorteris toimunud vastuvõtul esines Eesti džässilaulja Susanna Aleksandra Veldi koos Leedsis tegutseva Jordan Dinsdale trioga. Suursaadik Intelmanni sõnul on aukonsuli esinduse avamine tähtis samm nii konsulaarteenuste osutamisel kui majanduskoostöö arendamisel. „Leeds ja selle ümbrus on üks Eesti kogukonna peamisi keskusi Suurbritannias,“ ütles suursaadik. „Samuti on kiiresti arenevasse 800 000 elanikuga linna koondunud märkimisväärne osa Briti pangandus-, tehnoloogia- ja loomemajandusest, mis teeb selle Eesti ettevõtete jaoks atraktiivseks. Suurbritannia turg on väga konkurentsitihe. Leedsis võib olla kergem saada jalga ukse vahele kui Londonis,“ märkis suursaadik Intelmann. Lisaks aukonsuli esinduse avamisele kohtus suursaadik koos äridelegatsiooniga Leedsi linnajuhtide ja äriliidritega, et arutada koostöövõimalusi finantstehnoloogia ja andmeteaduse vallas. Briti-Eesti Kaubanduskoja juhtimisel toimunud kaubandusmissioonil Leedsi osalesid nelja ettevõtte esindajad – LHV, Mooncascade, Mobi Lab ja Spectx. Dr Adam Beaumonti konsulaarpiirkonnaks on Põhja-Inglismaa ja Mani saar. Aukonsuli kontaktid ja lisainfo leiab siit: http://london.mfa.ee/et/saatkond-ja-kontaktid/eesti-aukonsulid-riigis. Suurbritannias on Eestil seitse aukonsulit. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmgjLuzv Lisainfo: Triinu Rajasalu Eesti suursaatkond Londonis +44 7920 197993triinu.rajasalu@mfa.ee Kõik uudised

Valitsus leppis aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia aruteludel kokku, et Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate miinimumtöötasu võib 2019. aastast tõusta 1250 euroni. Palgakasv käib samas tempos õpetajate palga suurenemisega. „Kultuur on meie riigi esimene ja peamine olemise mõte ning kultuurivaldkonnale pühendunud inimesed peavad saama oma töö eest väärilist tasu. Seetõttu on Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõusu tagamine olnud eesmärk kõikidel eelarve läbirääkimistel,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. Vastavalt valitsuses kokkulepitule võib Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate kavandatav miinimumtöötasu tõusta 2019. aastal 1250 euroni. Kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõusis esmakordselt üle tuhande euro piiri, praegu kehtiva 1150 euroni alates käesolevast aastast. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Selles öeldu kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. Veel 2015. aastal oli kultuuritöötaja miinimumtöötasu 731 eurot. Kui järgmisest aastast on see 1250 eurot, on nelja aasta palgatõus 519 eurot ehk 71%. „Alusdokumendis Kultuur 2020 seatud eesmärgi täitmiseks tuleb praegust palgatõusutempot hoida,“ toonitas minister Saar. Lisaks miinimumpalga tõstmisele püütakse alati tagada vajalik palgatõus ka nendele kultuuritöötajatele, kelle palk on juba varem üle miinimumtaseme. 2018. aastal suurenes see palgafond 7,5% ja 2019. aastaks plaanitakse 5% tõusu. Riigi eelarvestrateegias kokku lepitu kinnitas valitsus oma 19. aprilli istungil. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgnevaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgneva aasta riigieelarvet ning siis selguvad konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas ka eri valdkondade täpne palgafond. Kultuurivaldkonna eelarvestrateegia 2019-2022 kõigi kokkulepetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

59% Eesti elanike hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal jäänud võrreldes varasemaga samale tasemele ning 35% hinnangul on see vähenenud, sh on alkoholi tarbimine langenud ka piiri tagant alkoholi ostnute hulgas. 77% Eesti inimestest ei ole valmis odavama alkoholi järele reisima mitte ühtegi vahemaad, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS küsitlusuuringust alkoholi tarbimise ja piiriülese ostmise kohta. Uuringu andmeil tarbib Eestis iganädalaselt alkoholi 19% vähemalt 15-aastatest elanikest. Sagedasi alkoholitarbijaid on enam meeste ja kõrge sissetulekuga inimeste seas. Alkoholi tarbivatest elanikest 7% hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal suurenenud võrreldes varasemaga, samas kui 59% hinnangul on nende tarbimine jäänud samaks ning 35% hinnangul on see vähenenud. Seejuures on tarbimist enda hinnangul vähendanud ka need inimesed, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest. Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul oli uuringu üks eesmärke saada teada, kas piiri tagant alkoholi ostmine ja mõnel juhul ka suures koguses varumine, on mõjutanud inimesi rohkem alkoholi tarbima. „Uuringust selgus, et alkoholitarbimise suurenemine on keskmisest levinum nende seas, kes on käinud alkoholi toomas piiri tagant, seega on seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel olemas,“ ütles Vaike Vainu. „Samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg, st kas alkoholitarbimise suurenemine tuleneb piiri tagant toodud odava alkoholi koju varumisest või siis kasutavad inimesed, kelle alkoholitarbimine on suurenenud muudel põhjustel, lihtsalt aktiivsemalt võimalust piiri tagant odavamat alkoholi osta. Siiski on üldine suundumus selgelt alkoholitarbimise vähenemisele ja seda ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.“ Kokku on viimase 12 kuu jooksul naaberriikidest odavamat alkoholi ostnud 39% vastanutest. 29% inimestest on toonud alkoholi kaasa muul eesmärgil naaberriigis reisil viibides või on palunud kellelgi teisel endale alkoholi tuua. Spetsiaalselt odavama alkoholi järele on naaberriiki reisinud 10% inimestest. Odavama alkoholi järele reisivad pigem sagedasemad alkoholitarbijad, valdavalt Lääne- või Lõuna-Eesti elanikud. Samas kui 77% Eesti inimestest, sõltumata vahemaast, selleks spetsiaalset reisi ette ei võtaks. „Ei see ega ka ükski teine viimase poole aasta jooksul avaldatud küsitlusuuring inimeste alkoholitarbimise kohta ei näita, et alkoholi tarbimine Eesti inimeste seas oleks piiriüleste ostude tõttu kasvanud,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Tegemist on inimeste eneste hinnangutega oma alkoholitarbimisele ja selle muutustele. Müügimahtude pealt arvutatud alkoholitarbimise näitajad avaldab Konjunktuuriinstituut maikuus. See, et küsitlusuuringud näitavad pigem tarbimise jätkuvat vähenemist, on märk inimeste muutuvast suhtumisest, mis näitab, et meil, nagu mujalgi, saab tulemuse kui alkoholipoliitika on terviklik ja tegevusi viiakse ellu järjepidevalt.“ Turu-uuringute AS omnibuss-küsitlus 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike seas viidi läbi perioodil 8.-23. märtsini 2018. Uuringu eesmärk oli hinnata muutusi Eesti elanike alkoholitarbimises ja valmidust osta alkoholi naaberriikidest. Kõik uudised Keel EST

Juhtiv majandusajakiri The Economist pidas Abu Dhabis maha majanduskonverentsi „Green Business Summit“, mille üks võtmeesinejaid oli ka keskkonnaminister Siim Kiisler. Kõik uudised Keel EST

Valitsus leppis riigi eelarvestrateegias kokku olulistes eesmärkide kultuuris järgneva nelja aasta jooksul. Nende seas on Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate palgatõus, aga ka eelarvetõus eesti filmile, spordile ning kultuuriobjektide projekteerimise alustamine. Riigi eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgnevaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgneva aasta riigieelarvet ning siis selguvad konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas ka näiteks eri valdkondade täpne palgafond. Eelarvestrateegias kokku lepitu kinnitas valitsus oma 19. aprilli istungil. Kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgad Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasud tõusevad järgmisel aastal kava kohaselt 100 euro võrra ehk 1250 euroni. Palgakasv on samas tempos õpetajate palgakasvuga. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu peab aastaks 2020 jõudma Eesti keskmise brutopalga tasemele nagu kinnitab 2014. aastal Riigikogus vastu võetud dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ (PDF) (Kultuur2020). „Väärikas palk hoiab motivatsiooni ja tagab meie kultuurilise järjepidevuse. Kultuur on meie riigi esimene ja ainus olemise mõte ning seetõttu on hüppelise palgakasvu jätkumine vältimatu,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. Lisaks miinimumpalga tõstmisele püütakse tagada vajalik palgatõus ka nendele kultuuritöötajatele, kelle palk on juba varem üle miinimumtaseme. Selleks on ette nähtud palgafondi tõus 5%. Eesti filmile lisandub miljon eurot aastas Riik lisab iga-aastaselt eesti filmile 1 miljon eurot, mis peab tagama, et eesti filmide tootmine jätkub vähemalt senisel tasemel. „Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praegu. Meie film elab häid aegu. Eesti filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, meie enda lugusid, meie enda režissööride ja armastatud näitlejate töid,“ ütles kultuuriminister. Lisandunud miljon eurot võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi. Lisaraha spordivaldkonnale Spordialaliitudele lisatakse nelja aasta jooksul ühtekokku 8 miljonit eurot, et valmistada ette ja lähetada tiitlivõistlustele andekaid sportlasi ja koondisi. Järjepidev süsteemne toetus võimaldab sportlastel senisest veelgi enam keskenduda tulemuste saavutamisele. Tagatakse perspektiivikate noorte ja täiskasvanute koondiste osalemine ja ettevalmistus tiitlivõistlusteks. „Kui praegu oli meil tugev süsteem sportlaste toetamiseks kuni gümnaasiumi lõpuni ja medalitetoojatele, siis selle lisarahaga parandame ära vahepealse nõrga koha,“ selgitas kultuuriminister. Tervisespordi keskused saavad aastas juurde 600 000 eurot, et parandada piirkonniti tervispordi kättesaadavust ja kvaliteeti. Riik peab tähtsaks, et suureneks regulaarselt liikuvate inimeste hulk. Seetõttu panustab riik koostöös kohalike omavalitsustega tervisespordikeskustesse järgnevatel aastatel lisaraha. Sportimisvõimaluste arendamine jätkub koostöös sihtasutusega Terviserajad ja kohalike omavalitsustega, et igaühel oleks ligipääs suusa-, jooksu- või mõnele muule tervisespordirajale. Riiklik toetus taluarhitektuuri eraomanikele Taluarhitektuuri taastamisele ja restaureerimisele näeb valitsus järgneval neljal aastal ette 100 000 eurot. Maa-arhitektuur on seni pälvinud vähe tähelepanu. Riik tuleb eraomanikele appi, et suurendada korrastatud ja kasutuses olevate kultuuriväärtuslikke taluhoonete hulka ning kasvatada omanike soovi hoida neile kuuluvat pärandit. Paraneb venekeelse telekanali ETV+ levi Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi parandamiseks kavandab valitsus 300 000 eurot. „ETV+ roll meie mitmekultuurilise ühiskonna sidumisel, keelebarjääri ületamisel on väga suur. Rahvusringhääling ei saa täita oma põhiülesannet, elanikkonna informeerimist, kui kanali sisu on olulisele osale sihtrühmale kättesaamatu,“ ütles Saar. Eesti Rahvusringhäälingu telestuudiote projekteerimine ja Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise algatamine Eesti Rahvusringhääling (ERR) saab uue telekompleksi projekteerimiseks 1,5 miljonit eurot. Praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ning hooned amortiseerunud. Perspektiivis rajatakse uus telekompleks, mis vähendab ERRi ülalpidamiskulusid ning loob organisatsioonis sees suuremat koostööd. Eesti Rahvusraamatukogu (RRK) hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. RRK vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand. Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või nõuetekohase reoveemahuti paigaldamiseks saavad eraisikud hakata riigilt toetust küsima. Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Siiski on märkimisväärne hulk neid, kes pole ühiskanalisatsiooniga liitunud, ehkki vee-ettevõte ja kohalik omavalitsus on selleks võimaluse loonud. Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 15 000 sellist elamut. Kõik uudised Keel EST

Valitsus jõudis riigi eelarvestrateegia arutelul kokkuleppele, et riik lisab iga-aastaselt eesti filmile miljon eurot. See peab tagama, et eesti filmide tootmine jätkub vähemalt senisel tasemel. Filmivaldkond vajas lisarahastust, et tagada kodumaise kinotööstuse elujõud ning toodetavate filmide hulk vähemalt senisel tasemel. „Eestis pole kunagi toodetud nii palju filme kui praegu. Meie film elab häid aegu. Eesti filmipublik peab ka tulevikus saama nautida rahvuslikku kino, meie enda lugusid, meie enda režissööride ja armastatud näitlejate töid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Eesti Vabariigi saja aasta juubelist saadud hoog on võimas ja selle ärakasutamiseks lisabki riik filmivaldkonnale miljon eurot aastas juurde,“ lisas Saar. Lisandunud miljon eurot võimaldab Eesti Filmi Instituudil (EFI) tõsta filmidele makstavate toetuste piirmäära ning aastas saab ka edaspidi toetada kuni kuut filmi. Filminduse eelarve on viimaste aastate jooksul pidevalt tõusnud. Toetus Eesti Filmi Instituudile tõusis juba käesolevast aastast 350 000 euro võrra ning väliskapitalil tuginev filmi- ja seriaalitootmise toetuskava Film Estonia maht suurenes kaks korda ehk 2 miljoni euroni aastas. Film Estonia analüüs on näidanud, et juba 2017. aastal tõi iga investeeritud üks euro Eestisse tagasi 6,7 eurot välisinvesteeringutena. Kokkulepe filmi lisarahastuse kohta saavutati riigi eelarvestrateegia arutelul. Strateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgnevaks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgneva aasta riigieelarvet ning siis selguvad konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas ka näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. Kultuurivaldkonna eelarvestrateegia 2019-2022 kõigi kokkulepetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

17. aprillil, toimuval inimkaubanduse teemalisel seminaril vahetavad Eesti, Ungari ja Austria inimkaubanduse eksperdid kogemusi, kuidas inimkaubanduse vastu võidelda ning milliste väljakutsetega lähitulevikus silmitsi seistakse. Justiitsministeeriumi analüüsi talituse nõuniku Anu Lepsi sõnul on ühelt poolt igal riigil erinev positsioon inimkaubandusega tegelemisel, teisalt aga nõuab muutuv olukord maailmas sarnast valmisolekult igaühelt. „Kui Ungari on suuresti inimkaubanduse nö lähteriigiks, siis Austria on oma asukoha tõttu nii inimkaubanduse siht- kui ka transiitriik. Eestis seevastu olid mullu peaaegu kõik registreeritud inimkaubanduse kuritegu kodumaised, ent see ei tähenda, et see tendents ei või lähiaastatel muutuda,“ märkis Leps ja lisas, et Euroopasse jõudnud suurenenud migratsioonivoolu tõttu on põgenike ärakasutamine üha enam avaliku tähelepanu all. Spetsialistid arutavad seminaril põhjuste üle, kuidas jõuda inimkaubanduse valdkonnas selleni, et inimesed teatavad seda liiki kuritegudest tänasest rohkem ja et inimesed jõuaksid õigeaegselt tugiteenuste juurde. Mullu registreeriti Eestis 10 inimkaubanduse kuritegu, neist pooled olid seksuaalse ekspluateerimise juhtumid ning koguarvu sekka sattusid üksikud piiriülesed kuriteod. Lepsi sõnul peab võitlus inimkaubanduse vastu olema mitmetasandiline ettevõtmine, kus ennetustegevustel ei tohi olla väiksem tähelepanu kui ohvrite tuvastamisel ning kurjategijate karistamisel. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht julgustab ohvreid rohkem abi küsima. „Riiklikud teenused on olemas ja eelmisest aastast saab inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenuseid juba enne kriminaalmenetluse alustamist. Näiteks on sotsiaalkindlustusameti kaudu on võimalik saada psühholoogilist nõustamist, turvalist majutust jm teenuseid vastavalt vajadusele,“ ütles Luht. Seminaril esinevad ettekannetega Austria siseministeeriumi inimkaubanduse vastase võitluse keskosakonna juhataja Gerald Tatzgern, Eesti justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Leps ja sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht ning Ungari politsei kuriteoennetuse osakonna juht Ágnes Németh. Seminar toimub Austria suursaatkonna, Ungari Instituudi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi koostöös.

Euroopa Liidu Läänemere strateegia üheksas aastafoorum toimub 4.–5. juunil Tallinnas Kultuurikatlas, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat Eestist ja Euroopast. Aastafoorumi peamine teema on Läänemere piirkond pärast aastat 2020. Foorumil tutvustatakse Välisministeeriumi tellitud uuringut „EL Läänemere strateegia pärast 2020“, mis analüüsib Läänemere strateegia (LMS) võrgustike ja projektide tööd ning tulemuslikkust strateegia eesmärkide täitmisel. Lisaks arutab foorum strateegia panust Läänemere ökosüsteemi seisundi parandamisel ning otsitakse võimalusi, kuidas piirkonda edasi viia globaalse digitaalkeskusena. Foorumil viiakse läbi 21 temaatilist seminari strateegia võtmevaldkondades, näiteks merekeskkonna kaitse, ohutus, energia- ja transpordi sektor ning piirkonna digiareng. „Läänemere strateegia aastafoorumil otsitakse lahendusi kolmele strateegia eesmärgile: kuidas parandada Läänemere elukeskkonda, ühendada Läänemere piirkonda ja suurendada selle heaolu. Kinnitan omalt poolt, et Läänemere riikide valitsused teevad koostööd selleks, et edendada kestlikku, kaasavat ja loodust säästavad majandust,“ sõnas välisminister Sven Mikser. Strateegiaga seotud eesmärke viiakse ellu rahvusvaheliste ja rahvuslike projektide kaudu. Tegevuskavas on üle 100 lipuprojekti kogueelarvega ligi 300 miljonit eurot. Rohkem kui seitsmekümnes projektis osalevad ka Eesti partnerid. Juhtpartner on Eesti seitsmes lipuprojektis – kultuuri, energia, innovatsiooni ja kliimamuutustega kohanemise poliitikavaldkondades. „Läänemere saastatus langetab meie kõigi elukvaliteeti, kuid tänu Läänemere regiooni valitsuste, ettevõtete, teadlaste, looduskaitsjate ja inimeste koostööle saavutame parema olukorra. Eesti huvi on senise hea koostöö jätkumine,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Läänemere strateegia on Euroopa Liidu esimene makroregionaalne strateegia, millel on kolm eesmärki: kaitsta Läänemerd, ühendada regiooni ja suurendada heaolu. Strateegia puudutab 80 miljonit inimest (17 protsenti ELi elanikkonnast) ja kaheksat ELi riiki – Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Soome, Taani ja Saksamaa. Registreerimine aastafoorumile on avatud Läänemere strateegia raamistiku osavõtjatele, selle võrgustikudele, projektide partneritele ning Euroopa Liidu institutsioonidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes tegutsevad Läänemere regioonis. Aastafoorumit korraldavad Eesti Välisministeerium, Balti Arengufoorum ja teised partnerid, tehes koostööd Euroopa Komisjoniga. Aastafoorum on kaasfinantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondi programmist “Interreg – Baltic Sea Region“. Lisainfo: https://www.balticsea-region-strategy.eu/9th-annual-forum Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite hüvitamiseks olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist, lepiti kokku riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele. „Abivahendite rahastamises tuleb järgmisest aastast põhimõtteline muutus, mis võimaldab meil paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimist või süvenemist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Täpselt kokku lepitud reeglid, tõhus piirhinna süsteem ja järelevalve on eeldused, et saame abivahendite süsteemi vabastada murest raha lõppemise pärast aasta lõpus või vajadusest peatada mõningate abivahendite kompenseerimist juba aasta esimestest kuudest.“ 2019. aastast tehakse riigi eelarvestrateegia kokkuleppe kohaselt abivahendite eelarves esialgu kaheks aastaks põhimõtteline muutus, mis võimaldab tagada abivahendite regulatsioonis kokkulepitud alustel abivahendi igale abivajajale. Sotsiaalkindlustusamet jääb eelarve kasutust pingsalt jälgima ning edaspidigi rahuldatakse põhjendatud juhtudel erimenetluse taotlused. Sotsiaalkaitseministri sõnul on rikkumiste ennetamiseks ja riigieelarve vahendite tõhusaks kasutamiseks kavas tõhustada sotsiaalkindlustusameti järelevalvet ja analüütilist võimekust. „Kahe aasta jooksul analüüsitakse uue rahastamispõhimõtte toimimist ja selle mõju nii abivahendite kasutamisele kui riigieelarvele – iga euro peab minema õigesse kohta. Eesmärk on, et igapäevaselt möödapääsmatult vajalikud abivahendid oleksid inimestele tagatud konkreetse aasta eelarve mahust sõltumatult,“ sõnas Kaia Iva. Riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel arutati ka hoolekandeasutustes abivahendite tagamist ning ka selleks leiti täiendavad vahendid, et riigi toel hakkaksid isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed. Abivahendite süsteem korraldati ümber 2016. aastal, kui riik kehtestas abivahenditele piirhinnad ning koondas nende hüvitamise maavalitsustest sotsiaalkindlustusametisse. 2018. aastast said abivahendite tõendite väljastamise õiguse tegevus- ja füsioterapeudid ning laienes erisuste ring, mille puhul ei ole abivahendi korduval taotlemisel vaja arsti või rehabilitatsioonimeeskonna tõendit. Võrreldes 2016. aastaga lisandus mullu 35 abivahendi ettevõtet, sh kaks apteegiketti 205 teeninduspunktiga. Praeguseks on turul 92 abivahendi ettevõtet kokku 494 teeninduspunktiga. Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot. Taustainfo Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega kehtestatakse 1. augustist 2018 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenustele uued hinnad. Hinnamuutuse on tinginud spetsialistide puudus ning sellest tulenevalt teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemine. „Peame inimestele tagama teenuste kättesaadavuse, mis on viimastel aastatel takerdunud asjatundjate puuduse taha," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse hinnad on püsinud peaaegu muutumatuna mitmeid aastaid ning see on hakanud oluliselt mõjutama teenuste kättesaadavust. Teenuse pakkumiseks on vaja asjatundlikke spetsialiste ning see eeldab ka kõrgemaid tööjõukulusid. Seega, et kvaliteetset teenust oleks võimalik pakkuda ka edaspidi, peame olema võimelised maksma konkurentsivõimelist töötasu teenust osutavatele inimestele.“ Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Muudatused rehabilitatsiooniteenuste hindades lähtuvad SKA ettepanekutest, mis on tehtud senise praktika ja koostööpartnerite tagasisidel. Praeguste rehabilitatsiooniteenuste hindade asemel kehtestatakse uued, et tagada teenuste hindade suurem läbipaistvus. Augusti algusest tõusevad peaaegu kõikide sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hinnad. Hindade kujundamisel võeti arvesse teenust osutava personaliga kaasnevad kulud, seadmete ja muu inventari kulud ning teenuse lisakulud, näiteks ruumide korrashoid jms. Määrusega muudetakse ka rehabilitatsiooniprogrammide hindamise kriteeriumeid. Uued kriteeriumid annavad võimaluse kinnitata eelkõige neid programme, mis vastavad täpsemalt riiklikele arengusuundadele – eelistatud on programmid, mida muu hulgas pakutakse inimese igapäevases keskkonnas, näiteks kodus. Link määrusele Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/117042018006 17.04.18 Kõik uudised Keel EST

Eile õhtul, 16. aprillil kohtus välisminister Sven Mikser Luksemburgi välisministri Jean Asselborniga, kellega räägiti Eesti ja Luksemburgi koostööst, sealhulgas andmesaatkonna avamisest Luksemburgis, eesolevast NATO tippkohtumisest ning aktuaalsetest Euroopa Liidu küsimustest. Kohtumisel kinnitas välisminister Mikser riikide vahelisi häid suhted, seda eriti digi- ning kaitsekoostöö vallas. "Mul on hea meel, et Luksemburg panustab Eesti küberkaitseõppe arendamisse, mis tõhustab kahe riigi suhteid veelgi," ütles Mikser. "Eesti digitaalse järjepidevuse tagamise kohapealt on märkimisväärselt oluline niinimetatud andmesaatkonna rajamine Luksembourgi, mis võimaldab Eesti riigile kriitilise tähtsusega andmete hoiustamist väljaspool Eesti piire," lisas ta. Minister Mikser õnnitles oma kolleegi Beneluxi Liidu 60. aastapäeva puhul ning sõnas, et Eesti hindab kõrgelt Balti ja Beneluxi riikide arutelusid, mis nüüdseks on toimunud rohkem kui kümmekond aastat. Mikser lisas, et just väikeriikide ühise koostööna saavutame suuremat nähtavust rahvusvahelistest organisatsioonides. Mikser tutvustas oma kolleegile ka Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaaniat. Lisaks arutasid välisministrid kohtumisel eesolevat NATO tippkohtumist. Mikser sõnas, et tippkohtumisel peame keskenduma kindlasti alliansi tugevdamisele ning üheks arutelupunktiks saab olema avatud uste poliitika, mida Eesti toetab. Kohtumisel arutati ka aktuaalseid küsimusi Euroopa Liidu päevakorrast, nagu idapartnerlus ja laienemine. Pildid kohtumisest: https://flic.kr/s/aHskwo1Wnr Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Täna osales välisminister Sven Mikser Euroopa Liidu välisasjade nõukogul Luxembourgis, kus arutati olukorda Süürias, ELi ja Venemaa suhteid, Lääne-Balkani küsimust ning Iraani tuumaleppega seonduvat. "Süürias on vaja tõelist rahuprotsessi, ainult nii on võimalik saavutada püsiv rahu ja stabiilsus Süüria rahva jaoks," sõnas välisminister Mikser ning rõhutas veelkord Eesti hukkamõistu keemiarelva kasutamisele Süürias. "14. aprillil andsid liitlased kohase, proportsionaalse ja legitiimse vastuse keemiarelva korduvale kasutamisele Süüria režiimi poolt," ütles Mikser ning lisas, et ÜRO Julgeolekunõukogu peab suutma leida lahenduse pikaleveninud kodusõjale Süürias ning kõik selle liikmed peavad siin konstruktiivselt kaasa aitama. “Me peame Venemaa liidritele üheselt selgeks tegema, et rahvusvahelise õiguse põhimõtete eiramisel on kõrge hind. On oluline, et Euroopa Liit oleks Venemaale survet avaldades ühtne ja resoluutne ning et sanktsioonipoliitika oleks tihedalt koordineeritud meie partneritega Atlandi ookeani teisel kaldal,“ ütles välisminister Mikser arutelul ELi ja Venemaa suhete teemal. Iraani küsimuses keskenduti tuumaleppe tähtsusele nii piirkondliku kui ka globaalse julgeoleku jaoks ning rõhutati Euroopa pühendumist antud kokkuleppe püsimisele. Välisminister Mikser avaldas nõukogus toetust Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi initsiatiividele tuumaleppe säilitamiseks, sealhulgas Iraani raketiprogrammi ja regionaalse tegevuse osas. Välisministrite mitteametliku lõunal arutasid ministrid Lääne-Balkani piirkonna julgeoleku olukorda ning 17. mail Sofias toimuvat ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist. Välisminister Mikser avaldas lootust, et eesolev tippkohtumine tuleb ambitsioonikas ning aitab tugevdada ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelisi sidemeid. Mikser rõhutas, et tihendades koostööd riikide vahel, on Euroopal ühiselt võimalus tegeleda erinevate väljakutsete lahendamisel, seda näiteks julgeoleku ning rände küsimustes. Lisaks käsitlesid välisministrid nõukogul välistegevuse vahendite tulevast rahastamist pärast 2020. aastat. Välisasjade nõukogu järgselt andis välisminister Sven Mikser Luksemburgi peaministrile Xavier Bettelile üle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi Eesti ja Luksemburgi suhete edendamise eest. Pildid: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576925... Lisainfo: Liisa Toots Meedianõunikliisa.toots@mfa.ee Kõik uudised

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi „Eesti kultuur maailmas“ 2018. aasta teine taotlusvoor on avatud. Taotlusi oodatakse hiljemalt 15. maiks. Lisaks Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas on taotlusvooru prioriteediks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega välismaal seotud projektid. Projektide toetuse alampiir on 4000 ning ülempiir 75 000 eurot. 2018. aasta esimesest taotlusvoorust jagati toetusi kokku 413 090 eurot. Taotlusvooru toetuste kogumaht 2018. aastal on 650 000 eurot. Kõigi projektide abikõlblikkuse periood on 2018. aasta lõpuni. Loe lähemalt taotlusvooru ja toetuse andmise tingimuste, taotlusi läbivaatava komisjoni koosseisu ja eelnevalt eraldatud toetuste kohta siit. Lisainformatsioon Kristel Üksvärav Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik "Eesti kultuur maailmas“ taotlusvooru komisjoni esimees Tel. 6 282 249 E-post: kristel.uksvarav@kul.ee

Selle aasta maist on kõikidel mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetel võimalik saada riigilt toetust energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks. Algava vooru eelarve on 35 miljonit eurot. Tänasest algavad üle Eesti ka toetust ja selle taotlemist tutvustavad infoseminarid. Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeerium ootab veel nädala jooksul, 23. aprillini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendiumiga toetatakse peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit ning ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. Sarnaselt viimastele aastatele on ka tänavune prioriteet stipendiumide määramisel terve õppeaasta toimuva magistri- või doktoritaseme õppe toetamine välismaa kõrgkoolis või teadusasutuses. „Eesti kultuuri elujõu üks allikaid on rahvusvaheline kogemus,“ ütles Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein. „Välisriigis toimunud õpingutelt ammutatud teadmiste toomine meie kultuuriväljale muudab loomingu rahvusvaheliselt kõnetavamaks ja saadud kontaktid aitavad Eestit suuremaks teha,“ lisas Sein. Stipendiumi võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik või asutus. Ettepanekuid võivad esitada loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus. Füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Ettepaneku kultuuristipendiumide määramiseks teeb kultuuristipendiumide komisjon ning käskkirja stipendiumide määramiseks allkirjastab kultuuriminister Indrek Saar. Ettepanekud tuleb saata taotlusvormil, mis asub siin (DOC). Avaldused peavad olema laekunud 23. aprilliks 2018 digitaalselt allkirjastatuna aadressile min@kul.ee või postiaadressil Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Lähemalt saab kultuuristipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Lisainformatsioon Marion Selgall da Silva Kultuuriministeeriumi kunstide osakond 628 2237 marion.selgalldasilva@kul.ee

16.04.2018 Justiitsministeerium otsib uuringu läbiviijat, kelle abil välja selgitada vanglates ja arestimajades kinni peetud inimeste enam levinud vaimse tervise häireid ning vaimse tervise häiretega õigusrikkujate osakaalu. „Eestis puudub ülevaade õigusrikkujate vaimsest tervisest. Õiguskaitsetöötajatel napib oskuseid ja teadmisi vaimse tervise häiretega õigusrikkujatega suhtlemiseks – näiteks võivad vaimse tervise häirega inimesed olla impulsiivsemad, ootamatu käitumisega ning nendega suhtlemine eeldab vastavat väljaõpet. Niisamuti tuleb meil põhjalikumalt tegeleda vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemisega ehk skriinimisega ja nende oskusliku kohtlemisega kokkupuutel õiguskaitsega,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Lisaks vaimse tervise häirete sageduse välja selgitamisele peab uuring pakkuma teiste riikide kogemustele tuginedes välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks politseis ja vanglas ning õiguskaitsetöötajate vastavaks erialaseks ettevalmistamiseks. Ühtlasi peab uuring välja tooma võimalikud meetmed vaimse tervise häiretega inimeste kindlaks tegemiseks kokkupuutel õiguskaitsesüsteemiga. Sööt nentis, et uuring tuleb praktiline. “Uuringu eesmärk on leida lahendusi õigusrikkujate kohtlemiseks selliselt, et tervikuna ühiskonna turvalisus suureneks. USAs on vanglates rohkem psüühikahäiretega inimesi kui haiglas ning nende probleemid üksnes süvenevad vanglas. Vaimse tervise hädad põhjustavad probleeme ühiskonnas hakkamasaamisel ja töötamisel ning selliste inimeste oskuslik kohtlemine õigussüsteemis vähendab korduvkuritegevuse riski,“ märkis Mari-Liis Sööt. Uuringus analüüsitakse õigusrikkujate andmeid, hinnatakse praeguseid tööprotsesse ja koostöömudeleid õiguskaitse ja tervishoiu vahel. Uuringu tulemusena antakse õiguskaitseasutustele soovitused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kindlaks tegemiseks ja kohtlemiseks. „Näiteks sisekaitseakadeemiale loodame anda sisendi vangla- ja politseiteenistujate koolitus- ning täiendõppekava täiendamiseks,“ oli Sööt lootusrikas. Pakkumusi ootame digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 4. mail, 2018 aadressil mari-liis.soot@just.ee. Uuring peab valmima hiljemalt 1. aprilliks, 2019. Pakkumuse tingimustega saab tutvuda siin (403.8 KB).

Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul 15 miljonit eurot, lepiti kokku reedel lõppenud riigi eelarvestrateegia (RESi) läbirääkimistel. “Mul on tõeliselt hea meel, et kauaoodatud Ida-Virumaa keskhaigla rekonstrueerimise viimane etapp saab riigi ja haigla koostöös lõpuks tehtud,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Olen alati öelnud, et Ida-Virumaa vajab riigilt erilist tähelepanu ja täiendavat arengutuge. Otsus toetada haigla ehitust on reaalne samm selle kinnituseks.” Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas. Eelmisel aastal eraldas riik 0,8 miljonit eurot teise etapi projekteerimistöödeks. Esimese etapi ehitustööd lõpetati 2013. aastal. Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on ühe Eesti suurima haiglaga. "Nüüdisajastatud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt," lisas Ossinovski. Haiglavõrgu arengukavas seati juba 2003. aastal prioriteediks Kirde-Eestisse keskhaigla väljaehitamine ja investeeringuid on oodatud pikka aega. Keerulisema sotsiaalmajandusliku olukorra ning tööstuse negatiivse mõju tõttu elukeskkonnale, on piirkond ka tervisenäitajate poolest kehvemas positsioonis. "RESi läbirääkimiste raames otsustati suunata täiendavalt 15 miljonit eurot eurovahendeid haiglate investeeringuteks, et oleks võimalik Ida-Viru Keskhaigla ehitustööde II etapp ära teha," lisas minister. Lisaks aktiivravi hoone teisele ehitusetapile, rajab Ida-Viru Keskhaigla samal perioodil Euroopa Regionaalarengu Fondi toel uue, kaheksa perearstiga Ahtme esmatasandi tervisekeskuse ning neljateistkümne perearstiga Järve esmatasandi tervisekeskuse Kohtla-Järvel. Taustainfo: Tänavust riigi eelarvestrateegiat ehk RESi tehes lähtutakse valitsuse suurtest eesmärkidest: edendada majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle hiljemalt aprilli lõpul ning riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka 2019. aastal hiljemalt mai lõpul. Sügisel menetlevad valitsus ja Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet, siis selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplik palgafond. Kõik uudised Keel EST