22.08.2017. Ööl vastu teisipäeva, 22.08.2017 tabasid Viru vangla ametnikud koostöös politseiametnikega Kohtla- Järvel avavangla osakonna kinnipeetava Leonid Sergejevi, kes ei naasnud 13.08.2017 ettenähtud ajaks vanglasse. Sergejev toimetati tagasi vanglasse. Viru vangla alustas Sergejevi suhtes kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Leonid Sergejevit on karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest.

22.08.2017. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile karistusseadustiku jt seaduste muutmise eelnõu, mis seob raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga, kuid vähem tõsiste rikkumiste puhul võimaldab senisest paindlikumat ja kergemat reageerimist, näiteks tingimisi karistust. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse. „Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab. Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab paratamatult erineva sissetulekuga isikuid erinevalt – mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,“ nentis Reinsalu. Minister rõhutas, et kuritegude puhul meil juba kehtib põhimõte, et rahalise karistuse suurus on seotud sissetulekutega. Samal ajal tuleks Reinsalu sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,“ märkis justiitsminister. „Muudatusega väheneks kolmandiku võrra nende väärtegude arv, mis jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.“ Eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks. Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Ka siin on eeskuju võetud kriminaalmenetlusest, kus lühimenetluse puhul karistust kolmandiku võrra vähendatakse. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha. Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest sarnaselt kriminaalkaristusega on ka väärteokaristuse üks eesmärke mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemistest hoiduma ning esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui isik aga üheaastase katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus. Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi. Kehtivas õiguses tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik. Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav. Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.

21.08.2017. Justiitsministeerium ja Eesti arstiteadusüliõpilaste selts kutsuvad osalema konkursil meditsiinitudengite huvide konflikti alase õppematerjali koostamiseks. Auhinnafond on 6000 eurot ning taotluste esitamise tähtaeg 11.09.2017. Konkursi eesmärk on suurendada meditsiinierialade tudengite teadlikkust huvide konflikti ennetamisest õppematerjalide ja originaalvideode koostamise abil. "Sooviksime, et arstiüliõpilased koostaksid videod huvide konflikti olukordadest arstide töös ning pakuksid välja sinna juurde käivad juhendmaterjalid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. "Eelkõige oleksid videod mõeldud loengutes ja seminarides kasutamiseks, aga sooviksime nende kasutamist ka täiendõppes haiglates." Konkursile on oodatud osalema meeskonnad, kuhu peavad kuuluma arstitudengid. "Kuigi konkurss on suunatud eelkõige arstitudengitele, võivad sellel osaleda ka teised Eesti kõrgkoolide tudengid, aga sellisel juhul peab meeskonnas olema vähemalt kaks arstitudengit," lisas Anu Parvelo Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsist. "Selle eesmärk on, et ideid pakuksid ja tegevused toimuksid võimalikult lähedal neile, kes õppevahendeid enim kasutama hakkavad." Taotlusi oodatakse 11.09.2017, õppematerjal peab valmima aasta jooksul. Konkursi tingimused

Läänemere-äärsetel riikidel on jäänud neli aastat, et saavutada ühine ambitsioonikas eesmärk – mere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Helsinki Komisjoni (HELCOM) avaldatud vahearuanne ütleb, et vaatamata Läänemere seisundi paranemisele jääb see eesmärk õigeaegselt saavutamata. Kõik uudised Keel EST

Kaitseministeerium kuulutas välja kaitsealaste magistritööde stipendiumikonkursi, mille raames antakse välja kaheksa 4250 euro suurust stipendiumi. Stipendiumikonkursist osavõtjatel on võimalus valida 11 teema vahel, mille on välja valinud Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning Eesti Sõjamuuseum. Etteantud teemad käsitlevad muuhulgas sotsioloogiat, tehnoloogiat, personalipoliitikat ning sõjaajalugu. Erinevalt varasematest aastatest on magistrantidel tänavu võimalus esitada stipendiumikonkursile ka enda pakutud teema, eeldusel et see käsitleb kaitsevaldkonda ning uurimus panustab meie kaitsevõimekuse tõstmisse. Stipendiumikonkursi laiem eesmärk on ühest küljest tõsta riigikaitseliste teadusuurinute taset ning teisalt populariseerida kaitsevaldkonda laiemalt kaasates magistrante eri kõrgharidusasutustest ja õppevaldkondadest. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salmi sõnul on stipendiumiprogramm end aastatega tõestanud. „Meie eesmärgiks on tekitada ja elavdada huvi andekate noorte õppurite seas, tuua neid kaitsevaldkonnale lähemale. Antud stipendiumiprogramm on märkimisväärne investeering kaitsealasesse teadustegevusse ja kaitsevaldkonna populariseerimisse noorte seas,“ ütles Salm. Salmi sõnul on tänavu magistritööde teemade valik kitsam kui eelmistel aastatel, kuid see-eest on kõik probleemipüstitused reaalsed. „Seega lisaks rahalisele stipendiumile motiveerib kandidaate kindlasti teadmine, et nende uurimus ei jää arhiivi tolmu koguma, vaid seda rakendatakse Eesti kaitsevõimekuse tõstmisel,“ ütles Salm. Kaheksa stipendiaati valitakse välja kõikidele teemadele kandideerijate vahel. Magistritööde kõrge taseme tagamiseks pakub Kaitseministeerium eksperte oma valitsemisalalt kaasjuhendajateks. Konkursil saavad osaleda kõik Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide (v.a. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ning ka välisriikide ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide Eesti kodanikest magistrandid. Stipendiumi taotlemiseks tuleb hiljemalt 29. septembriks esitada Kaitseministeeriumi aadressile stipendiumid@kaitseministeerium.ee magistritöö kavand koos muu vajaliku dokumentatsiooniga. Täpsem info Kõik uudised Keel EST

Mälestuspäeva raames on igal aastal 23. augustil Euroopa pealinnades kogunenud Euroopa riikide justiitsministrid ja totalitarismiohvrite ühingute esindajad ning riiklike ja mitteriiklike asutuste ja organisatsioonide esindajad, kes tegelevad totalitaarsete režiimide kuritegude uurimise ja ohvrite mälestuse jäädvustamisega. Tallinn on selle kohtumise paigaks tänavu teist korda. Üleeuroopaline mälestuspäev toimus Tallinnas ka 2015. aastal. * * * Kell 11.00–11.45 Euroopa justiitsministrite kohtumise järgne pressikonverents Kultuurikatlas. Kell 12.00–13.00 Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestustseremoonia Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusamba juures. Kell 14.30–16.45 Konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“ Kultuurikatlas. Kell 17.00–18.00 Näituse „Kommunismi ajastu“ avamine Meremuuseumi püssirohuaidas. * * * 2017. aasta mälestuspäev algab justiitsministrite kohtumisega Kultuurikatlas (kl 9.00–11.00). Kohtumisel arutatakse riikidevahelise asutuse moodustamist kommunistlike režiimide kuritegude ja veel elusolevate aegumatutes kuritegudes süüdiolevate isikute süütegude uurimiseks, mis on kahe aasta eest Tallinnas algatatud tegevuse jätk. Rahvusvaheline koostöö kommunistlike režiimide kuritegude süütegude uurimiseks on Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) initsiatiiv. PEMC asutati 2011. aastal ülalnimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga. Ministrite kohtumisele järgneb pressikonverents (11.00–11.45). Keskpäeval algab mälestustseremoonia koos pärgade panekuga Vabadussamba juures. Sõnavõttudega astuvad üles justiitsminister Urmas Reinsalu ja Kultuurikatlas toimunud kohtumisel osalenud ELi ministrid ning Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Mälestuspalvuse peab EELK peapiiskop Urmas Viilma, esineb ETV tütarlastekoor ning võidusamba jalamile asetatakse ohvrite mälestamiseks pärjad. Kell 14.30 algab Kultuurikatlas konverents „Kommunistlike režiimide kuritegude pärand 21. sajandi Euroopas“. Sissejuhatava kõne peab Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam. Järgnevas paneeldiskussioonis, mida modereerib dr. Olaf Mertelsmann Tartu ülikoolist, osalevad ka Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse direktor dr. Anna Kaminsky, Toronto ülikooli professor Andres Kasekamp, Moldova riikliku ülikooli professor Igor Caşu ning dr. Bartosz Dziewanowski-Stefańczyk Euroopa Mälu ja Solidaarsuse Võrgustikust (Varssavi). Diskussiooni lõpetab arutelu publikuga. Konverents on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde. Kell 17.00 avatakse Meremuuseumi püssirohuaidas (Uus 37) näitus „Kommunismi ajastu“. Näituse koostas Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei diktatuuri uurimise liidusihtasutuse tellimusel dr. Gerd Koenen. Eestit puudutavad stendid valmistas Eesti Mälu Instituut. Kõik näituse stendid on eesti ja inglise keeles. Akrediteerimine: Kultuurikatlasse pääsemiseks palun registreeru aadressil https://accreditation.eu2017.ee/OpenRegistration.aspx?key=82ed4d6b-de84-466f-bcc3-3dca3d74510e. Kontakt: Ministrite kohtumine: Toomas Hiio / Eesti Mälu Instituuttoomas.hiio@mnemosyne.ee Tel: 551 0572 Konverents ja näitus: Eli Pilve / Eesti Mälu Instituuteli.pilve@mnemosyne.ee Tel: 5622 9686 Pressiinfo: Katrin Lunt / Justiitsministeeriumkatrin.lunt@just.ee Tel: 527 6806

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester kohtus täna Jaapani Esindajatekoja siseasjade ja kommunikatsiooni komisjoni liikmetega, kellega räägiti Eesti e-riigi lahendustest. Link uudisele: Sven Sester andis Jaapani kolleegidele ülevaate Eesti e-riigi teenustest

Septembris kolmandat korda korraldatav Eesti toidu kuu ühendab üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse ja festivali. „Septembris on metsas ja põllul kõige saagirikkam aeg ning värske ja mitmekesine tooraine võimaldab Eesti toidu kuu raames meie toidukultuuri kõige kirkamal viisil näidata,ˮ ütles maaeluminister Tarmo Tamm „ See aitab toidukuu juhtmõttele „Ma armastan Eesti toituˮ anda väärilise sisu.ˮ „Eesti toidu kuu programm avab kodumaist toidukultuuri alates metsaandide kasutamisest ja hoidiste tegemisest ning lõpetades maapiirkondade restoranide eripakkumistega,ˮ täpsustas Tamm. „Eesti inimeste jaoks on toidu kodumaine päritolu järjest olulisem. Inimesed hindavad üha kõrgemalt siin kasvatatu ja toodetu kvaliteeti ning maitseomadusi. Teisalt peab Eesti toidusektor põllumeeste, toiduainetööstuste ja kokkade ning toitlustusettevõtete koostöös muutuma aktiivsemaks ja nuputama, kuidas Eesti toitu aktiivsemalt pakkuda,ˮ ütles Tamm. Eesti toidu kuu kestab 2. septembrist oktoobri alguseni ja see avatakse ametlikult 3. septembril Harjumaal Vääna Mõisakoolis. Kuna käimas on laste ja noorte kultuuriaasta, on ka tänavune Eesti toidu kuu pühendatud lastele ja noortele ning toidukuu eesmärgiks on kutsuda lapsi toiduüritustest osa võtma, Eesti toitu valmistama ning Eesti toidu teemal kaasa mõtlema ja rääkima. Eesti toidu kuud tähistati esimest korda 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest, aasta varem 65 000 inimest. Kodumaise tooraine võtavad oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat Eesti maapiirkondade restorani. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020ˮ, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Lähemalt saab lugeda Eesti toidu kuu kohta www.eestitoit.ee. Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeerium toetab Okupatsioonide muuseumi 600 000 euroga, et tagada uuenenud ekspositsiooni ja kaks korda suurema näitusealaga muuseumi avamine Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul aitab Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal avatav uuenenud muuseum rääkida meie lugu. „See on lugu sellest, kuidas üks väike rahvas suutis üle elada okupatsioonid ja hoolimata kõigist raskustest üles ehitada avatud ja vaba riigi. Lugu, mis muudab Eesti väärtuslikuks väliskülalistele, aga mis veelgi olulisem, annab noorele põlvkonnale võimaluse arutleda, miks vabadus ja avatud ühiskond on oluline ning kuidas tuleb seda hoida ja kaitsta iga päev,” ütles Saar. Ministri sõnul on Okupatsioonide muuseumi uuendamise toetamise otsus sümboolselt seotud 20. augustiga. „Iseseisvuse taastamise aastapäeval peaksime veelgi enam mõtlema vabaduse tähendusele ja tähtsusele. Just siis mõistame eriti selgelt, et kõva käe ja suletud ühiskonna ihalejad tahavad meid tagasi aega, mis peaks jääma muuseumiseinte vahele,” sõnas Saar. Kultuuriministeeriumi toetusega võrdse rahasumma annetab muuseumile perekond Kistler Thompson, kes on muuseumi 13 tegutsemisaasta jooksul panustanud selle arengusse ligikaudu 3 miljonit eurot. Lisaks muuseumi toetamisele on perekond annetanud üle 4 miljoni euro Eesti ja Balti uuringute programmi algatamiseks Stanfordi ülikooli raamatukogus. Okupatsioonide muuseumi direktor Merilin Piipuu lisas, et perekond Kistler Thompsoni sedavõrd suurt panust tuleb hinnata ning muuseumi näide on väga hea eeskuju kõigile. „Meie kultuuri hoidmine ja ajaloo talletamine ei ole ainult riigi kohus, vaid peab toimima kodaniku ja riigi koostöös. Tänu vabadusele on meil kõigil võimalus eneseteostukseks, kuid samas on meil kodanikena kohus anda enda jõukohane panus. Muuseumid peavad julgema rääkida ka mineviku valupunktidest, sest ainult nii saame vabadust hoida ja hinnata. Äärmiselt suur huvi meie muuseumi vastavatud KGB vangikongide vastu näitab, et inimesed tahavad minevikust õppida,” lisas Piipuu. Muuseumit haldav Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus on Eestis suurim kultuurivaldkonnas tegutsev riigi ja erasektori koostööna toimiv sihtasutus. Muuseumi uuenenud ekspositsioon avatakse 2018. aastal kingitusena Eesti 100. aastapäevaks.

Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb kolmepäevasel Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste konverentsil Lillehammeris. Kaheksa riigi parlamentide spiikrid kõnelevad 21.-23.augustil toimuval kohtumisel turvalisuse tagamisest meie regioonis. Samuti on konverentsil kõne all suhted Venemaaga ja Ukraina konflikt. Link uudisele: Nestor osaleb Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite kohtumisel Norras

Eesti rahuvalvajad Liibanonis tähistasid täna taasiseseisvumispäeva ÜRO baasis 6-50 peetud rivistusega, kuhu olid külalistena kutsutud ka Soome ja Iiri kolleegid.„Meie rahvas taastas iseseisva ja vaba Eesti riigi 26 aastat tagasi. Ja täna oleme rahuvalvajatena siin, Lõuna-Liibanonis, et koos soomlaste ja iirlastega täita ÜRO mandaadiga püstitatud olulisi ülesandeid,“ ütles Eesti kontingendi ülem kapten Andrei Šlabovits, kelle sõnul annavad rahvusvahelistel operatsioonidel teenivad kaitseväelased ühtlasi oma panuse ka Eesti kaitsevõime tugevdamisse. Eesti taasiseseisvumispäeva puhul said Estpla-23 jalaväerühma kaitseväelased patrullimisest vaba päeva, et anda rohkem aega suhtlemiseks nii teenistuskaaslaste kui Eestis viibivate lähedastega. Soome ja Iiri kolleegidele pakkusid eestlased omavalmistatud eestipäraseid toite ning korraldasid ajaloo, spordi ja geograafia küsimustel põhineva mälumängu. Kaitseväelaste lauda aitas Rakvere lihatoodetega katta AS HKScan, alkoholivaba õlut saatis kaitseväelastele Saku Õlletehase AS. Liibanonis teenib ÜRO rahuvalvemissioonil ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab Scoutspataljoni B-kompanii baasil loodud Iiri-Soome pataljoni koosseisu kuuluv jalaväerühm Estpla-23, kelle peamine ülesanne on läbi viia patrulle Lõuna-Liibanonis ja mehitada vaatlusposte Liibanoni ja Iisraeli eraldava piirijoone alal. Lisaks teenivad Liibanonis UNIFIL koosseisus staabiohvitserid ja allohvitser ning ühe staabiohvitseriga panustatakse UNTSO vaatlusmissioonile. Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58271

Toompea lossi Valges saalis pidas 20. Augusti Klubi täna oma traditsioonilise piduliku koosoleku, kus peetud sõnavõttudes toodi esile põlvkondade vahetust. Link uudisele: Toompea lossi Valges saalis pidas piduliku koosoleku 20. Augusti Klubi

Eile Ämaris toetuse väejuhatuse logistikapataljonis toimunud pidulikul rivistusel andis kolonelleitnant Andres Kraav pataljoni juhtimise üle kolonelleitnant Argo Reidlale.Viimased kolm aastat pataljoni ülemaks olnud kolonelleitnant Kraav tõstis rivistusel peetud kõnes esile viimastel aastatel pataljonis toimunud väljaõppealast arengut ning meeskonnatöö olulisust selle saavutamisel. Logistikapataljoni uus ülem kolonelleitnant Argo Reidla alustas teenistust kaitseväes ajateenijana 1993. aastal. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel alates rühmavanemast ja lõpetades staabiohvitserina Pärnu üksik- jalaväepataljonis ning seejärel staabiohvitserina nii Lääne kaitseringkonnas kui kaitseväe peastaabis. Kolonelleitnant Reidla viimane teenistuskoht oli toetuse väejuhatuse staabis operatiivjaoskonna ülemana. Kolonelleitnant Reidla on teadmisi omandanud ja täiendanud kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis, kõrgemas sõjakoolis, Balti kaitsekolledžis ning erinevatel rahvusvahelistel kursustel. Tema teeneid riigikaitse arendamisel on muuhulgas tunnustatud ohvitseri hõberisti ning mälestusmedali \"Kümme aastat taastatud kaitseväge\". Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58269

20.08.2017 kell 12:00 riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert osaleb Tori Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus taasiseseisvumispäeva tänujumalateenistusel. Link uudisele: Osalemine taasiseseisvumispäeva tänujumalateenistusel

Pühapäeval, 20. augustil tähistatakse Toompea lossis Eesti taasiseseisvumispäeva. Sel puhul on kõigil soovijatel võimalus tõusta Pika Hermanni torni Eesti iseseisvust sümboliseeriva lipu juurde. Link uudisele: Eesti taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn külalistele avatud

Esmaspäev, 21. august Kell 15.00 – Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester kohtub Jaapani Esindajatekoja siseasjade ja kommunikatsiooni komisjoni liikmetega (L-332). Kohtumise teemad: Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika, selle taust, tulevikuperspektiiv ning väljakutsed. Teisipäev, 22. august Kell 11.45 – Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Egiptuse välisministri Sameh Hassan Shoukry’ga (L251). Neljapäev, 24. august Kell 11 – […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 21. – 27. augustini

Riigikogu esimees Eiki Nestor mõistis hukka Hispaanias Barcelona Ramblase turistipiirkonnas toimunud terrorirünnaku ning avaldas kaastunnet Hispaania rahvale, hukkunute ja kannatanute lähedastele. Link uudisele: Nestor mõistis hukka Barcelona terroriakti ja avaldas kaastunnet Hispaania rahvale

17. augustil toimus Estonia Talveaias traditsiooniline sotsiaalkaitseministri tänuüritus, kus tunnustati 42 eakat vabatahtliku tegevuse eest. Laureaate esitasid nii kõik Eesti maavalitsused kui ka vanemaealiste poliitika komisjon. „Tegemist on inimestega, kes on eeskujuks nii omaealistele kui ka noortele, heade kodanikega, kes on järjepidevalt panustanud oma aega ja energiat ühiskonna teenistusse. Nende vabatahtlikkusest ja kirest on saanud alguse paljud suurepärased tegevused, mis toetavad nii eakaaslasi, puudega ja erivajadusega inimesi, noorte huvitegevusi, annavad panuse eesti kultuuri ja keele hoidmisesse, tagavad turvatunde paljudele kogukonnaliikmetele ja annavad inimestele põhjuse kokku tulla,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Tänu sellistele toimekatele vabatahtlikele on kogukonnad ühtsemad ja inimesed õnnelikumad.“ Kahetunnisel pidulikul tänuüritusel osalesid ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ja vanemaealiste poliitika komisjoni juht Tiina Tambaum. Pidulikku eakate tänuüritust korraldatakse alates 1997. aastast. Sel aastal tunnustatakse vabatahtliku tegevuse edendajaid. Eelmise aasta teemaks oli põlvkondade vaheline koostöö, sellele eelneval aastal elukestev õpe. Kõik uudised Keel EST

13. augustil 2017 ei naasnud ettenähtud ajal avavanglasse Viru vangla kinnipeetav Leonid Sergejev (pildil). 42-aastane Leonid Sergejev on keskmise kehaehitusega, ligikaudu 180 cm pikk, ümara näo ja pruunide silmadega. Eritunnusena on Sergejevi vasaku käe keskmisel sõrmele tätoveeritud tähe kujutis ja väikesele sõrmele rist. Ta lonkab ühte jalga. Sergejev suhtleb nii vene kui ka eesti keeles. Vanglast lahkudes kandis Sergejev musta värvi dressipükse ja tumedat fliisi, mille peal oli sinine tepingutega sulevest. Leonid Sergejev on karistatud erinevate isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Viru vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava puhul, kel on lubatud lahkuda kinnipidamisasutusest. Süüdimõistmisel on võimalik karistus kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 53 017 057.

Maaeluminister Tarmo Tamm kiitis eile, rukkimaarjapäeval Simunas pidulikul rukkilõikusel 134 põllumeest eri maakondadest, kes Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks külvasid rukkipõllud, millelt kogutud viljast küpsetatavad pagarid riigi sünnipäevaks miljon juubelileiba. „Mul on uhke tunne ja suur rõõm, et põllumehed Eestimaa eri maakondadest on külvanud oma põllule rukist ja sellest saadavast rukkisaagist küpsetavad meie pagarid Eesti 100. aastapäeva auks maitsvad juubelileivad,“ rõõmustas maaeluminister. Minister lisas, et kuigi tänavune hiline kevad on vilja valmimist lükanud pea kuu võrra edasi, on suvi olnud rukkile soodne ja oodata on parimate aegade väärilist saaki, mis võimaldab riigi juubeliks küpsetada rohkem lubatud miljonist leivapätsist. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi, kuid omaette kultuurina hakati seda kasvatama alles 11. sajandil. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, ta on pinnase suhtes vähenõudlik ja külmakindel ning sobib hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. „Eesti rahvas on kasvatanud rukist ja söönud rukkileiba aastasadade vältel, samuti on rukkileivaga seotud meie kombed ja traditsioonid. Leiva ja leivavilja vastu on alati austust tuntud ja neid pühaks peetud. Rukkileib on meie rahvustoit, mida on võrreldud kulla, päikese ja elu endaga,“ ütles Tamm. „Mul on hea meel, et musta leiba hinnatakse Eestis tänini ning väga paljude eestlaste jaoks on rukkileib üks Eesti sümbol,“ märkis minister. Rukkimaarjapäeval lõigati pidulikult rukkikuningas Hans Kruusamägi põllult Lääne-Virumaal Simunas esimene sümboolne rukkivihk Eesti Vabariigi juubeli auks mullu augustis külvatud põllult. Ettevõtmise korraldas Eesti Rukki Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Üle Eesti külvati kokku 2526 hektarile koguni 134 riigi juubelile pühendatud rukkipõldu. Aktsiooniga teevad põllumehed koos möldrite ja pagaritega Eestile kingituse – 3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjate esindajana vastavasisulise koostööleppe. Eelmise aasta 24. augustil korraldati rukkikuninga Hans Kruusamäe maadel Väike-Maarja vallas suur külvipäev, millega sai ülemaaline rukkiaktsioon alguse. Kõik aktsiooniga liitunud rukkikasvatajad üle Eesti said oma juubelipõldude tähistamiseks vastava viida, et ka tarbijad näeksid, kust tuleb Juubelileiva valmistamiseks kasutatav rukis. Juubeliviljast valminud esimene leib lõigatakse pidulikult lahti 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis toimuval põllumajanduskoja lõikuspeol. Galerii fotodest » Kõik uudised Keel EST

Täna algas Võrus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis juulikutsega ajateenistusse saabunud ajateenijate kahepäevane eksamisessioon, millega kontrollitakse ligi 400 kuperjanovlase sõdurioskuste baaskursusel omandatud teadmisi. „Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid näitavad neil päevil, millise baasoskuste taseme on nad kuue teenistusnädalaga omandanud,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. Kolonelleitnant Tõniste sõnul on eksamite põhirõhk lahinguväljal toimetulekuks vajalike oskuste kontrollimisel – tegevväelastest instruktorid hindavad ajateenijate oskusi nii esmaabi osutamisel, maastikul liikumisel kui relva kasutamisel. Praegustele vaheeksamitele järgneb meeskonnarelvade õpe, kus tulevased allohvitserid ja autojuhid saavad esmased teadmised kuulipilduja ja tankitõrjerelvade kasutamiseks. Sõdurioskuste baaskursus kestab kokku kolm kuud ning lõpeb septembri lõpus ajateenijate eksamite ja lõpurännakuga.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman kohtus Ida-Virumaal nädala jooksul viie omavalitsuse ja sealsete avaliku sektori esindajatega ning erinevate kolmanda sektori eestvedajatega. Ministeerium andis ülevaate uutest algatustest lõimumisvaldkonnas, sealhulgas Narva ja Tallinnasse rajatavatest eesti keele majadest, mille loomisel tehakse koostööd Tartu Ülikooliga. Asekantsleri sõnul tõstatus kohtumistel keeleõppe teema, mille pakkumine on suurenenud, kuid tase vajab tõstmist ja keelekasutus väljundit. Selles osas on suured lootused Narva loodaval eesti keele majal, mis toetaks kogu Ida-Virumaa piirkonda. „Eesti keele majade loomine aitab tulevikus paremini koordineerida nii keeleõppe erinevaid teenuseid ametkondade vahel, kuid luua ka selguse inimeste jaoks,“ ütles Hartman. Asekantsler Piret Hartman lisas, et rohkem tuleks pöörata tähelepanu kogukondade ühendamisele ning eraldatuse vähendamisele Ida-Virumaa ning teiste piirkondade vahel. Meil on häid näiteid VeniVidiVici õpilasvahetusprogrammi raames ning eesti ja vene õppekeelega Ida-Virumaa koolilaste plaanitavad õppekäigud Eesti Rahva Muuseumisse. Kultuuriministeerium toetab lisaks suurürituste korraldamist Ida-Virumaal, mis toovad sinna publikut ka mujalt ja annavad võimaluse avastada sealseid teisi kultuuri- ja vabaajaveetmise võimalusi. Asekantsler tõdes, et Ida-Virumaal toimunud töönädal andis lisaks kasulikule infovahetusele ka palju positiivset ja sisulist tagasisidet. „Sealsed inimesed on tänulikud kaasa mõtlemise ja edasise koostöö ning kontakti hoidmise eest. Kultuuriministeerium korraldab kindlasti ka edaspidi töiseid kokkusaamisi kohapeal, oluline on kaasata teisi ministeeriume. Senisest enam peaksid sealsed riigiasutused omavahel koostööd tegema ja infot vahetama,“ lisas Hartman. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond korraldas esmakordselt terve töönädala Ida-Virumaal, mille raames toimunud kohtumistel osalesid ministeeriumist veel kultuurilise mitmekesisuse nõunikud Aleksandr Aidarov ja Anne-Ly Reimaa, peaspetsialist Olga Sõtnik ning ministeeriumi välisvahendite juht Eduard Odinets. Kohtumistel osalesid ka Integratsiooni Sihtasutuse töötajad.

Täna saabus kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgemasse sõjakooli 50 uut kadetti, kelle õpingud algavad järgmisel nädalal.„Ootan uutelt kadettidelt omavahelist koostööd ja soovin näha nende silmis õppimistahet. Soovitan neil panna enese jaoks paika eesmärgid ja loodan näha, et nad teevad nende eesmärkide täitmise nimel tööd ning näitavad, et nad soovivad saada tulevaseks ohvitseriks,\" ütles maaväe 21. põhikursuse ülem major Ago Savi. Sel nädalal ootab uusi kadette ees administratiivnädal, mille jooksul nad seavad end ühiselamus sisse, saavad kätte oma varustuse ja relvastuse ning osalevad sissejuhatavates tundides, mille käigus tutvustatakse kadettidele KVÜÕA-s kehtivaid õigusakte ja õppetööd. Järgmisel nädalal algab noorkadettidel sissejuhatus erialasse, mille käigus hinnatakse nende juhiomadusi, koostöövõimet ning eelnevas sõjalises väljaõppes omandatu rakendamist. Sissejuhatus erialasse lõpeb ülejärgmisel nädalal taktikalise takistusrajaga, kus uued õppurid peavad lahendama erinevaid jaoülesandeid ja rühmale püstitatud lahingülesandeid. KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Riigi poolt tuhandetel hektaritel väärtusliku puidu maha raiumine ning seejärel lankide kaitse alla võtmine on teadlik pettus, mis seab kahtluse alla kogu looduskaitsesüsteemi, ning keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv peab selle eest vastutama, võtab kokku Vabaerakonna esimees Artur Talvik. Link uudisele: Artur Talvik: ministeeriumi kantsler peab vastutama looduskaitsepettuse eest

Alates 11. septembrist alustab tööd uuendatud metsaregistri infosüsteem. Seoses üleminekuga uuele süsteemile suletakse 23. augusti õhtul e-metsateatise teenus ning kuni 11. septembrini ei ole võimalik e-metsateatisi esitada.  Kõik uudised Keel EST

Vabaerakonna saadiku ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme hinnangul hiilib sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kõrvale vastutusest, mis kaasneb sotsiaaltoetuste väljamaksmist tagava SKAIS2 süsteemi arendamise lepingute nurjumisega. Tema hinnangul pidanuks ebarealistlikud lepingud juba ammu lõpetama ja tingimused üle vaatama. Link uudisele: Haukanõmm: viis miljonit eurot kahju oleks olemata, kui sotsiaalkaitseminister julgeks tegutseda

Paides jätkuval Arvamusfestivalil kõneldakse laupäeval, 12. augustil muuhulgas sellest, kui kerge või raske on töötamine Eestis välismaalase jaoks. Arutelus osaleb Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anne-Ly Reimaa. Mõttevahetusega püütakse kasvatada teadlikkust välismaalastest töötajate suhtes, sest nende kultuuriline taust võib meie omast tunduvalt erineda. Arutelu keskendub samaaegselt nii kasuteguritele kui ka keerulistele olukordadele, mida välismaalase värbamine ettevõtjale kaasa võib tuua. Üheskoos kuulajatega püütakse jõuda uute ideedeni ning võimalike lahendusteni, mis võiksid abiks olla tööandjatele ja laiemalt töökollektiividele. Anne-Ly Reimaa ütles arutelu eel, et riigipiiride avanemisega on õigustatult kasvanud meie kõigi ootused võõrsil töötamise suhtes. „Me eeldame loomulikult, et meid võetakse Euroopas või ka mujal laias maailmas vastu heatahtlikult ning meile kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu kohalikule elanikkonnale. Töösuhe on aga kahepoolne. Aruteluga püüamegi analüüsida, kuidas me ise käitume, kui Eestisse saabuvad andekad spetsialistid, et rajada siin oma elu ning anda oma oskustega panus meie majandusse,“ rääkis Reimaa. Arutelu toimub Haridusalal. Tavapärase paneeldiskussiooni asemel ärgitatakse mõttevahetust väiksemates töögruppides, kellele peaksid omakorda sisendit pakkuma kuulama saabuvad huvilised. Arutelu korraldavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Kultuuriministeerium.

Sotsiaalministeerium on otsustanud lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS2) senise arendaja Tietoga, kellega räägitakse praegu läbi lepingu lõpetamise tingimuste üle. Arendaja vahetamine ei mõjuta toetuste ja hüvitiste väljamakseid ega inimestele osutatavaid teenuseid. „Oleme otsustanud koostöö senise arendajaga lõpetada mitmel põhjusel. Meid kindlasti ei rahulda projekti senine tempo, mis pole võimaldanud seda projekti kavandatud ajaraamis realiseerida,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Teiseks, sotsiaalsüsteemis on pidevalt toimumas arengud, näiteks haldusreformiga kaasnevad ülesanded ja vanemahüvitiste muudatused, mis eeldavad ka infosüsteemi arendamisel teistmoodi lähenemist.“ Kantsler Marika Priske sõnul on seniste otsuste juures peetud silmas, et IT-arenduste venimine ei tekitaks tõrkeid inimeste jaoks ning sotsiaaltoetuste ja hüvitiste maksmine oleks igal hetkel tagatud. „Selle jaoks kriitilise tähtsusega arendused on praegu tehtud ning meil on nüüd võimalik sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendusprojekt ümber korraldada. SKAIS2 arendamine jätkub, aga seda juba uutel tingimustel, sest praeguseks muutunud vajadused on juba sellises mahus, et mõistlik on teha uus hange,“ selgitas Priske. Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe sõnul on praeguseks tehtud tööd oluline alus edasiminekuks ning ameti osutatavad teenused on Eesti elanikele tagatud olenemata muudatustest IT-arendusprojektis. „Maksame kõiki sotsiaaltoetusi ja uut elatisabi läbi uue infosüsteemi. Kõik meie enam kui 700 000 klienti võivad olla kindlad, et toetused ja teenused makstakse õigeaegselt välja,“ selgitas Veermäe. Tietoga lepingu lõpetamise võimaliku kompromissi viib ministeerium esimesel võimalusel otsustamiseks valitsuskabinetti. Infosüsteemi arendamise jätkamiseks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) ettevalmistamisel uus riigihange. TAUST: SKAIS2 on SKA teenuste kaasajastamise projekt, mille käigus moderniseeritakse SKA IT-süsteemid, töötatakse välja kasutajamugavad teenused inimestele ning tõhustatakse ameti töökorraldust. Kokku läbib uuenduskuuri ligi 25 erineva protsessi töökorraldus sotsiaalkindlustusametis. Praeguseks on makstud ja kohustustega kaetud 4,88 miljonit eurot, millest ligi kaks kolmandikku on kulunud analüüsitöödeks ja kõigi teenuste aluseks olevate baaskomponentide arendamiseks. Ca kolmandik senisest kulust on makstud erinevate teenuseprotsesside eest. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile metsa majandamise eeskirja eelnõu, mida on täiendatud tulenevalt metsaseaduse uuendamisest.  Muudatustega alandatakse viljakate kasvukohatüüpide kuusikute raievanust ja soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie -  kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, millega muudetakse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse tingimusi ja hindamiskriteeriume. Eelistatakse investeeringuid, mis avaldavad positiivset mõju maapiirkonna tööhõivele, noorte ettevõtlusele ja puuetega inimestele. Taotlusvoor avaneb 2018. aasta alguses. „Selleks, et elu maapiirkondades säiliks, on vaja töökohti. Muutsime määrust, et soodustada töökohtade loomist maale, et maapiirkonnas oleks püsiv majanduslik võimekus ning inimestele jätkuks tööd,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Enam tähelepanu pööratakse noorte ettevõtlusele ning puuetega inimeste võimalustele.” Maapiirkonna tööhõivele positiivse mõju avaldamiseks seotakse toetuse saajale kehtiv töötajate arvu säilitamise kohustus uute töökohtade loomise ja töötajate arvu kasvuga. Seejuures eelistatakse projekte, kus investeeringu tulemusel luuakse juurde täistööajaga töökohti tegevuste elluviimise asukohta. Muudatused Kaasneva tegevusena toetatakse elektrivõimsuse suurendamist ja vajalike võrkudega liitumist; täpsustatakse taotluse osaks olevate dokumentide nõudeid ning sätestatakse, et ehitustegevuse puhul peab ehitusprojekt olema põhiprojekti staadiumis; lisatakse piirang, mille kohaselt ei saa investeeringut teha alale, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, kuna taotlejal puudub võimalus selles koridoris oma majandustegevust pikaajaliselt jätkata; lisatakse kaks uut hindamiskriteeriumi, mille kaudu eelistatakse investeeringuid, mis avaldavad positiivset mõju noorte (kuni 40-aastaste) ettevõtlusele ja puuetega inimestele; taastuvenergia investeeringute puhul eelistatakse enam bioenergia tootmist (nt sellist energia tootmist, kus toorainena kasutatakse poollooduslike koosluste hooldamisel tekkinud heina). Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ üldeesmärgiks on maapiirkonnas (eelkõige keskustest eemalejäävates piirkondades) püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomise soodustamiseks maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine. Sihtgrupiks on mikroettevõtjast põllumajandustootjad ja mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Meetme raames on tagastamatu abi kogu eelarve programmiperioodiks 57 miljonit eurot. Praeguseks on toimunud kaks taotlusvooru (2015 ja 2016 a) ja heakskiitva otsuse on saanud 340 taotlust toetussummas 28 miljonit eurot. Koos ettevõtjatepoolse finantseeringuga kavandatakse maapiirkonda investeerida 72 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale: teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Määrus avaldatakse Riigi Teatajas. 2017. aastal vastava meetme raames taotlusvooru ei toimu. Meetme kolmas taotlusvoor toimub 2018. aasta märtsikuus. Kõik uudised Keel EST

Vabariigi valitsus kiitis täna heaks maaeluministri ettepaneku alustada põllumajanduse ja kalanduse ühise arengukava koostamisega, mille eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arengu ja konkurentsivõime kasvu jaoks. Heakskiidule järgnevalt kutsub Maaeluministeerium üles huvigruppe arengukava koostamisel kaasa lööma. „Kui praegu on põllumajanduse ja kalanduse teemad jaotatud ära ligi 30 erineva arengukava ja dokumendi vahel, siis loodav ühine valdkonda juhtiv arengudokument aitab teemad üheks tervikuks siduda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kutsume üles ministeeriume, koostööpartnereid ja huvigruppe arengukava koostamises aktiivselt osalema, et läbi rääkida ja ühiselt kokku leppida põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja teiste valdkondade tulevikusuundades ja eesmärkides aastaks 2030,” lisas Tamm. Uus arengukava keskendub (bio)ressursipõhisele vaatele ja väärtusahelate terviklikule käsitlemisele. Arengukava saab olema ka oluliseks Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi uue programmperioodi planeerimise sisendiks ja aluseks. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele aastaks 2020. Arengukava koondab üheks tervikuks järgmised valdkonnad: taime- ja loomatervis, toiduohutus, põllumajandus, toiduainesektor, maaelu, kalandus ja vesiviljelus. Töörühmade arutelusid planeeritakse 2018. aasta kevadesse. Arengukava plaanitakse kooskõlastamisele saata 2018. aasta oktoobris. Kõik uudised Keel EST

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem, mille vastu võitlemiseks kiideti heaks Euroopa ühine programm „Üks tervis”. Ühisprogrammi raames teevad erinevate liikmesriikide teadusasutused ja referentlaborid koostööd mikroobide resistentsusega seotud küsimustes. „Euroopa Liidus sureb igal aastal ravile mittealluvate bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest ja see trend on tõusuteel,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seetõttu vajame kogu Euroopa ühist pingutust, et loomadelt inimestele edasikanduvate haiguste, antibiootikumidele mittealluvate bakterite ja muudest ohtudest tulenevaga tegelemisel. Võtmesõnadeks on teaduskoostöö ja Euroopa teadusuuringute taseme tõstmine.” „Eesti peab oluliseks võitlust üleilmselt kasvava antimikroobikumiresistentsusega, mistõttu see on üheks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tähtsamatest küsimustest,” lisas Tamm. „Üks tervis“ põhimõtte kohaselt on inimese tervis tihedalt seotud nii loomade kui ka keskkonna tervisega. See tähendab, et omavahel on tihedasti seotud nii loomasööda ja inimeste toidu kvaliteet, loomade ja inimeste tervis kui ka keskkonnareostus. Programm keskendub nakkushaiguste (bakterid, mikrobioloogilised toksiinid, viirused) uuringutele. Ühisprogrammiga luuakse erinevate riikide teadusgruppide koostööraamistik, sealhulgas kaasatakse ka referentlaborid ja zoonooside uurimisega tegelevad instituudid. Igast osalevast liikmesriigist on kaasatud üks organisatsioon inimtervise või humaanmeditsiini valdkonnast ning üks organisatsioon veterinaarvaldkonnast. Ühtekokku osaleb 41 volitatud laboratooriumi ning uuringukeskust 19 liikmesriigist. Muuhulgas on programmi eesmärgiks ka majandustõusu soodustamine ja töökohtade loomine. „Üks tervis“ programmi toetavad Euroopa liidrid ning Euroopa Parlamendi liikmed, kes on jõudnud ühisele arusaamale, et teadusuuringud on investeering meie tulevikku ning seetõttu pööranud suurendatud tähelepanu referentlaborite ja teadusasutuste koostööle. Ühise programmi tegevused käivituvad eeldatavasti 2018. aasta veebruaris. Eesti poolt osalevad konsortsiumis Tartu Ülikool ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorium. Taust Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu liikmesriigid on astunud jõulisi samme, et piirata antibiootikumide valest ja hooletust kasutamisest tingitud mikroobide resistentsuse teket. Seetõttu lepiti 2016. aasta veebruari alguses Amsterdamis toimunud ministrite kohtumisel kokku, et kõik liikmesriigid töötavad välja „Üks tervis” põhimõttest lähtuva siseriikliku tegevuskava antimikroobsete ainete kasutamise ja resistentsuse leviku vähendamiseks. Antibiootikumide kasutamisest räägitakse reeglina seoses inimeste ravimisega. Vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses ning kõikjal, kus antibiootikume kasutatakse on ka resistentsuse tekkimise oht. Probleem on seejuures, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele. Seepärast on eriti oluline piirata just nende antibiootikumide kasutamist veterinaarias, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis. Ühine teadus- ja arendustegevus EL liikmesriikide laborite ning teadusasutuste vahel ongi suunatud koostöös lahenduste leidmisele. Horisont 2020 näol on tegemist Euroopa Liidu suurima teadust ja innovatsiooni ning rahvusvahelist koostööd toetava programmiga, millel on lisaks erainvesteeringutele pea 80 miljardi euro väärtuses eelarvet aastateks 2014.‒2020. Kõik uudised Keel EST