Austatav Vabariigi president, lugupeetav riigikogu esimees, vabariigi valitsuse liikmed, ekstsellentsid, kaitseväelased, daamid ja härrad. Lubage mul teile kõigile õnne soovida! Saja-aastase Eesti Vabariigi saja-aastane kaitsevägi tervitab teid oma sünnipäeval. Oleme Eestile järele jõudnud ja tunneme ennast sama noore ja reipana nagu meie riik.Kui inimese vananedes võib tuhmuda ta mälu ja me ei tee sellest suurt numbrit, siis riik peab mäletama iga päeva, veel parem - tundi oma ajaloost. Eesti kujunes riigiks ajal, mil iga päev ja tund olid kriitilise tähtsusega. Vabadussõja kaevikuis oli ka ootamine või nii nagu seda tänapäeval kiputakse nimetama – „KVM ehk kaitseväeline molutamine“ tähtis, sest tuli koguda jõudu ja särtsu järgmiseks lahinguks. Iga lahing oli samm suurema eesmärgi nimel – oma riigi püsimajäämise eest. Järgmise aasta alguses peaks ilmavalgust nägema kõige värskem ja tänapäevasem käsitlus Vabadussõjast. Ma loodan, õigemini olen kindel, et seda ei taba muistse vabadusvõitluse saatus, mis taandati episoodiks Kirde-Euroopa ristisõdades. Olen kindel, et sellest ei saa Vene kodusõja loode-operatsiooni ajalugu. Ma olen ka veendunud, et peatselt ilmuvat Vabadussõja ajalugu lugedes ei teki vähimatki kahtlust, kes selle sõja võitis. Selle sõja võitis eesti rahvas, kes Tartu rahulepinguga nõudles endale koha omariikluse hüve nautivate rahvaste eksklusiivses ringis. Head sõbrad. Eks me tegelikult tea kõik, et hüve nautimisest on eesti rahva jaoks asi kaugel olnud. Omariiklus on olnud mõrvarlike režiimide märklauaks. Rahvas on pidanud kannatama. Rahva juhid pidanud tegema või jätnud tegemata valikuid, millele hilisem analüüs ja hinnangute andmine kipub kohtumõistjaks olema. Sestap on hea kui on olemas moraalsed majakad inimeste või lihtsate ja lakooniliste dokumentide näol, kes või mis kinnitavad, et ei iial enam. Kõik siin saalis viibijad teavad, et ma pean silmas kindral Einselni tähenduslikku käskkirja number üks. Iga ohvitseri ja allohvitseri, reservväelase ja kaitseliitlase jaoks on kasulik oma sihtide klaarimisel ikka ja jälle mõelda sellele, kuidas ma seda käskkirja täidan. Me peame selle täitmiseks valmistuma, tehes samas kõik, et me seda kunagi täitma ei peaks. Kõlab paradoksaalsena, kuid on selgem kui allikavesi. Kaitse ja heidutus käivad käsikäes. Mida tõsiseltvõetavam on meie iseseisev kaitsevõime, seda väiksem on võimalus, et seda tahetakse proovile panna. Iseseisva esmase kaitsevõime sepistamine on pidev töö eesmärkide ja vahendite mõtestatud tasakaalu seadmisega. Pole kasu võimetest unistamisest või nende poolikust arendamisest. Enesepettus vajub kähku kokku. Vahendid ehk inimesed ja raha ning just selles järjestuses, on meie jaoks piiratud ressurss. Demograafia ja rahvatervis kammitsevad ühelt poolt ning väikeriigi kõhnapoolne rahakott teiselt poolt. Me ei saa ega tohi viriseda, sest oma enam kui kahe protsendiga SKP-st, mis mõeldud sõjalisele kaitsele, oleme paljudele riikidele eeskujuks. Küll peame aru saama, et kaks protsenti siili nahast katab vähem kui kaks protsenti karu nahast. Valusam on peale istuda küll, sellega tuleb nõustuda. SIIList sõjalise kaitse võtmes rääkides tegime tänavu taas suure sammu edasi kui mõõtsime meie Kaitseliidu valmidust ja võimet koonduda ning maakaitseülesannet täitma hakata. Järgmine SIIL peab mõõtma 2. jalaväebrigaadi valmidust ning üleüldse oleks õiglane kui iga kaitseväe juhataja näeks oma ametisoleku jooksul vähemalt ühte SIIL-i. See on õpetlik ja meeldejääv kogemus. Head kohalviibijad. Vaatamata sellele, et maailm on elamiseks üha keerulisem paik, tuleb meil sellega toime tulla. Üksinda jääda ei tohi. Sõpru ja liitlasi peab olema. Ämari, Tapa aga ka Tsiatsungõlmaa on kohad, mille korrektset hääldust on meie briti, prantsuse, taani ning paljude teiste riikide liitlassõdurid pidanud õppima. Liitlased on kiiresti saanud integreeritud osaks meie sõjalisest riigikaitsest. Me teame, et kollektiivse kaitse mõõde on sarnaselt iseseisva kaitsevõimega pidevas arenemises. See peab olema vastavuses julgeolekukeskkonnaga – ohtude ja väljakutsetega, mida NATO ja Eesti osana NATO-st tunneb ja tajub. Eestile on edu toonud lähenemine, mille kohaselt me lisaks oma muredele püüame empaatiaga suhtuda meie sõprade ja liitlaste muredesse. See on osa solidaarsusest. Eesti kaitseväelased on taas suuremas koosseisus Afganistanis, Kabulis ja riigi põhjaosas. Samuti on suurenenud meie panus Malis, Aafrikas. Lisaks mitmed teised väiksemad, kuid mitte vähemolulised missioonid. Eestile ja kaitseväele on osalemine missioonidel toonud tunnustust ja kasvatanud meie riigi usaldusväärsust ja meie sõna kaalukust. See kõik ei ole paraku tulnud ohvriteta. Sõda on halastamatu. Mitmed meie seast - meie kaasvõitlejad ja relvavennad on jätnud oma elu lahinguväljale. Ma palun püsti tõusta, et pidada meeles neid, kes on andnud elu Eesti eest. Me mäletame teid. Ma tänan! Lugupeetavad. Seisan täna teie ees viimast korda kaitseväe juhatajana. Mul on olnud au koos teiega teenida Eesti riiki. Paari nädala pärast annan oma ameti üle kindralmajor Martin Heremile. Olen veendunud, et kaitseväe juhtimine saab olema kindlates kätes ja seda tehakse targalt ja täie pühendumusega. Ma olen kindel, et iga kaitseväe juhataja soov on anda vägi oma järeltulijale üle paremas korras kui ta selle ametisse astudes üle võttis. See on loomulik, sest kaitseväe areng on läbi veerandsaja aasta olnud evolutsiooniline ja järjepidev protsess. Kaitsevägi peab olema täna parem kui eile ning homme parem kui täna. Mulle anti võimalus teenida sellel ametikohal kokku seitse aastat. See aeg on läinud väga kiiresti, justkui üks päev. Käsipõsakil kella tiksumist pole antud võimalust jälgida, sest teha on olnud väga palju. On olnud põnev, hariv ja võimas kogemus - seista selle väe ees. Palju on neid asju, mis vajavad edasi ajamist. See on loomulik, sest riigikaitse, selle planeerimine ja võimetesse valamine, on pikaajaline protsess. Sõjalise riigikaitse arendamise eesmärk sõltumata sellest, kelle käes on rool, peab olema reaalselt mehitatud, relvastatud, varustatud, varudega tagatud, välja õpetatud ja kõrges valmiduses kaitsevägi. Head sõbrad. Selle protsessi käigus on oluline märgata inimest, sest ilma meie inimesteta ei oleks see kõik võimalik. Mul on hea meel, et täna on siin saalis väga palju neid kalleid ja lähedasi kolleege, sõpru ja kaasteelisi, kellega koos on Eesti riiki teenitud ja edasi teenitakse. Ma tahan tänamist alustada meie veteranidest, kes on viimaste aastate jooksul saanud tähelepanu, mida nad tõesti väärivad. Paljud neist on oma teenistuses viga saanud, kuid vaatamata sellele on eeskujuks meile kõigile. Eelmisel kuul Austraaliast, Invictuse mängudelt toodi koju viis medalit. Järgmisena tahan ma tänada allohvitsere. Nemad on kaitseväe terasest selgroog, kellele võib toetuda ja kes hoiavad koos meie väge. Eesti ohvitserid, kellega mul on olnud au koos teenida, nende headus on kasvanud koos meie riigiga. Mida aeg edasi, seda paremad, haritumad ja pühendunumad nad on. Eesti riigikaitsemudel tugineb reservväele, mis saab oma värskenduse ja lisa ajateenistusest. Iga ajateenija, iga reservväelane on väärt head sõna ja õlalepatsutust, sest nende kodanikukohustuse täitmise läbi saame olla kaitstud. Kaitseliit, mis kaitseväe vanema vennana pidas oma 100-ndat sünnipäeva eelmisel nädalavahetusel, on unikaalne organisatsioon. See on Eesti suurim organisatsioon, mis tõendab, et riik ja selle kaitsmine on meile väga tähtis. Ma tahan tänada kõiki riigiasutusi, vabaühendusi, eraettevõtteid ja üksikisikuid, kes on oma jõu ja nõuga aidanud sõjalist riigikaitset edasi viia. Teie kõigi panus on olnud määrava tähtsusega. Eesti on väike riik ja eesmärgipärane koostegutsemine on ainuke võimalus edukas olla. Liitlaste tugi ja abi on tulnud kiiresti kui vajadus on tekkinud, see näitab liitlassuhte tugevust. Eesti on tugev koos oma sõprade ja liitlastega. Tänud teile, head liitlased. Kindlasti on väga palju neid organisatsioone ja inimesi, keda ma mõttes järgmised nädalad ja kuud edasi tänan, kuid tahan siin ja täna öelda suur aitäh oma perekonnale, kelle tugi ja mõistmine on lubanud mul täita kaitseväe juhataja ametikohta. Võimalus, mille eest ma lõputult tänulik olen. Ma tänan ja õnnitlen kõiki Eesti kaitseväe 100. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.

Sel nädalal lõppes pioneeripataljoni nooremallohvitseride kursus mitmekülgse koostööharjutusega, mille raames tehti koostööd Scoutspataljoni B-kompaniiga ning Tapal paiknevate liitlassõduritega.„Jalavägi võib olla väga tugev, kuid pioneeritoetuseta langeb manöövri efektiivsus märgatavalt. Kompleksharjutus andis tulevastele pioneeridele väga hea kogemuse jalaväega koostöötamisest ning võimaluse praktiseerida erialaoskusi jalaväelasi juhendades,“ ütles leitnant Sven Pruel pioneeripataljoni pioneerikoolist. Lõpuharjutus algas esmaspäeval ning nelja päeva jooksul võeti harjutuse käigus läbi kõik kursuse jooksul omandatud teemad ning rakendati need taktikalisse olukorda. Kursuslased rajasid erinevaid tõkkeid ning said harjutada seda, kuidas tõkked peale nende püstitamist jalaväele üle anda. Üleandmise juures on võtmeteguriks jalaväelaste juhendamine tõkke aktiveerimiseks ning noortel allohvitseridel oli võimalus oma juhendamisoskusi praktiseerida Scoutspataljoni jalaväelaste peal. Koostööharjutuse käigus õppisid nii pioneerid jalaväelastelt kui vastupidi, kuidas koos tegutseda ning millega tuleb koostöös arvestada. Samamoodi toimus kogemuste vahetamine liitlasüksuse sõduritega. NATO lahingugrupist oli harjutusele kaasatud pioneerirühm Ühendkuningriigist, mille liikmed tutvusid taktikalise harjutuse ettevalmistusperioodil Eesti pioneeride praktikatega ning vahendasid eestlastele omakorda enda kogemusi. Täna lõputunnistused kätte saanud nooremallohvitserid suunduvad erinevatesse 1. jalaväebrigaadi üksustesse, et asuda jaoülema ülesannetesse. Mitmeid neist ootab uuel aastal ees aspirandikursus. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59081 Video: https://www.youtube.com/watch?v=v1Ux7RLFhYU

Koostööprojekti „Baltic Sea Food“ esimeses etapis korraldati uuring, et kaardistada kohalikku toitu turustavate võrgustike toimimismudelid kümnes Läänemere-äärses riigis. Uuringu tulemustest selgus, et kohalike põllumajandus- ja toidutoodete pakkumisel on palju ühiseid kitsaskohti, nagu piisava ja ühtlase toodete mahu puudumine ning logistika ja jaotussüsteemiga kaasnevad suured kulud. Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepa sõnul selgus uuringust, et toiduvõrgustike toimiva ärimudeli väljatöötamiseks tuleb arvestada tootjate, turustajate, võrgustike ja toidupakkujate vajaduste ja nõuetega ning võimaldada mudelis mõningast paindlikkust: „Projekti eesmärk ei ole luua üht keskset mudelit, mis peaks toimima kõikides riikides, vaid projekti tulem peaks olema pigem praktiline tööriist, mida saab vastavalt oludele kohandada.“ Kadi Raudsepp rõhutas, et lisaks kvaliteetsetele toodetele on toiduvõrgustiku edu alus ka oma toodete kohta piisava informatsiooni jagamine ja läbimõeldud turundusstrateegia. „Oma sihtrühmale info jagamisel tuleb läbi mõelda infokanalite valik ning see, millise detailsusega kliendid toodete kohta informatsiooni vajavad. Turundusstrateegia peaks kindlasti sisaldama oma loo jutustamist, samuti tuleks saavutada oma klientidega isiklik kontakt ning tõsta ka lõpptarbijate teadlikkust,“ võttis Raudsepp uuringutulemused kokku. Tulemuste põhjal sai kinnitust ka vajadus funktsionaalse e-platvormi järele, mis ideaaljuhul võimaldaks toiduvõrgustikel jälgida laoseisu, väljastada arveid ja pakuks ka teisi vajalikke tugifunktsioone. Alates 1. oktoobrist 2017 kuni 30. septembrini 2020 teevad kümne Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni koostööd Interreg Baltic Sea Region programmist rahastatava projekti "Baltic Sea Food" raames, et töötada välja toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada. Projekti esimeses etapis tehti uuring, et kaardistada kohalike toidutoodete turustamise olukord projektis osalevates riikides. Uuringu tulemused on projekti järgmise etapi lähteandmeteks, mille põhjal hakatakse kokku panema ärimudelit. Uuringu tegemist koordineeris Lahti Rakenduskõrgkool, kes koostas küsitluse ankeedi ning lõppraporti. Projekti juhtpartner on Maaeluministeerium, teised Eesti projektipartnerid on MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ. Projekti „Baltic Sea Food“ kaasrahastatakse Interregi Läänemere piirkonna programmist ja ELi eelarvest. Rohkem infot projektist ja lõppraporti kokkuvõte » Riikides tehtud uuringute vaheraportid » Kõik uudised Keel EST

Sel nädalal harjutas järgmisena Mali operatsioonile suunduv üksus Estpla-30 oskust tegutseda hoonestatud alal. Suur rõhk pandi nädalase väljaõppe ajal ka missioonispetsiifilise laskeoskuse arendamisele.„Kuna Estpla-30 koosneb erinevate Scoutspataljoni üksuste sõduritest, on väga oluline meeste taseme ühtlustamine, õpikogemuste tuvastamine ning üksusesisene kokku harjutamine,“ ütles harjutuse läbiviija leitnant Marek Vainumäe, kes kiitis meeste motiveeritust ning tahtmist tegutseda meeskonnana.Taktika- ja laskelaagri eesmärk oli ühtlustada Malisse siirduva üksuse hoonestatud alal võitlemise taset ning harjutada ning kinnistada koostegutsemise oskust operatsioonipiirkonnale võimalikult sarnastes tingimustes. Estpla-30 jalaväebaasõpe lõpeb järgmise nädalal välismissiooni eripärasid arvestava laskelaagriga, kus üksus harjutab ning kinnistab õpitut jao- ja rühmataseme lahinglaskmistega. Missioonieelne väljaõpe koosneb kahest põhiosast. Esimene keskendub jalaväe baasõppele, mille lõppfaasi kuulub hoonestatud alal võitlemise harjutus. Sellele järgneb operatsioonipiirkonna spetsiifikat ning ettetulevaid ülesandeid arvestav väljaõpe. Malis Nigeri jõe äärses Gao linnas paikneva Eesti kontingendi peamine tegutsemisala on just linnakeskkond. Eestlaste ülesanneteks Malis on väekaitse ning ühised patrullid Prantsuse kaitseväe üksustega, kelle baasis ning koosseisus Eesti kontingent tegutseb. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59079 Video: https://www.youtube.com/watch?v=5njzg0zylNg

Kaitseväe loomise 100. aastapäeval avati täna kaitseväe peastaabis kaitseväe juhatajatele pühendatud saal, mille seintel ripuvad kunstnik Aapo Pukki maalitud portreed endistest Eesti kaitseväe juhatajatest.„Igal kaitseväe juhatajal, läbi nende 100. aasta, on olnud oma roll. Igaüks neist on pühendumise ja sisemise põlemisega panustanud Eesti kaitseväe tugevamaks ja võitlusvõimelisemaks muutumisel. Igaüks on kui majakas selles tormis, kus kaitsevägi on keerelnud,“ ütles saali avanud kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Kaitseväe juhatajate saalis rippuvatel portreedel on kujutatud kindral Johan Laidoneri, kindralmajor Jaan Maidet, kindral Aleksander Einselni, kindralleitnant Johannes Kerti, viitseadmiral Tarmo Kõutsi ning kindral Ants Laaneotsa. Avamisele olid kutsutud lahkunud kindralite lähedased ja sugulaste esindajad ning elusolevad endised kaitseväe juhatajad, kes said mälestuseks portreede vähendatud koopia. Lisaks andis kindral Terras täna kaitseväe ülesehituses olulist rolli täitnud kodanikele üle kaitseväe 100. aastapäevaks valmistatud meenemündid. Meenemünte on täpselt 100 ning need on nummerdatud numbritega 1918-2017. „Need mündid sümboliseerivad seda pikka teed, mille kaitsevägi on läbinud alates Eesti Rahvaväe moodustamisest 1918. aastal kuni tänapäevani, kui me 16. novembril 2018 tähistame kaitseväe saja aasta juubelit,“ ütles kindral Terras müntide pühenduses. Kaitseväe 100. sünnipäeva tähistamine kulmineerub täna õhtul Estonia kontserdisaalis toimuva piduliku kontsert-vastuvõtuga, kus antakse üle ka aasta ohvitseri ja allohvitseri preemia. Video: https://youtu.be/_hVMqfO6Jss Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59086

Riigikogu VIII istungjärgu 9. töönädal 19. – 25. novembrini Link uudisele: Riigikogu eelinfo 19. – 25. novembrini

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson viibib sel nädalal visiidil Los Angeleses ning osaleb kõrgetasemelisel konverentsil "LA CoMotion: The Global Laboratory of Future Mobility", kus minister tutvustab Eesti ühistranspordisüsteemi ning innovatiivseid transpordilahendusi. Lisaks Eesti lahenduste tutvustamisele on ministril Los Angeleses mitmeid kohtumisi. Kohtumisel Virgin Hyperloop-One'i kaasasutaja ja CTO Josh Giegeli ning nende uue CEO Jay Walderiga arutati Hyperloopi projekti hetkeseisu ning võimalust kasutada antud lahendust ka võimaliku Tallinn-Helsingi tunneli juures. „Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ei paku huvi ainult Euroopas. Tegemist oleks maailma pikima veealuse tunneliga ning pakub huvi üle kogu maailma. Hyperloopi projekt on järjest arenemas ning seda tuleb kindlasti kaaluda ka Tallinn-Helsingi vahelise tunneliprojektiga edasi liikudes. Kohtumisel Hyperloop-One’i juhtidega selgus, et just meie visiit oli uue CEO Jay Walderi esimeseks ametlikuks kohtumiseks. Eesti on uutest transpordilahendustest huvitatud ja hyperloop on kindlasti üks neist projektidest, millel silma peal hoida,“ rääkis Simson. Majandusminister kohtus ka World Trade Center Los Angelesi presidendi Stephen Cheungiga, kellega arutati, kuidas arendada Los Angelese ja Eesti ettevõtjate vahelist koostööd. „Los Angeles on peamiselt tuntud maailma filmitööstuse südamena, kuid tegemist on ka ühe suurima majandusega piirkonnaga kogu maailmas. Siin on Ameerika suurim sadam ja meeletu arengupotentsiaal ja innovatsioon erinevates majandusharudes. Kohtumisel World Trade Centeri juhiga arutasimegi, kuidas Eesti ettevõtjatele siinsel turul veelgi rohkem uksi avada. Hea näide Eesti ettevõttest, kes on siinsel turul jala maha saanud ja on tegemas tõelist läbilööki, on Digital Sputnik, kes pakub nii riist- kui ka tarkvaraplatvormi filminduses kasutatavatele LED valgustitele ning ettevõte mängib võtmerolli praegu Hollywoodis juurutatavates VR/AR süsteemides. Digital Sputniku loetelu filmidest, kus on kasutatud just nende lahendusi, on juba täna väga muljetavaldav,“ mainis ka Digital Sputniku juhtidega kohtunud majandusminister Kadri Simson. Lisaks ettevõtjatega kohtumisele väisas minister ka Eesti kogukonda ning külastas Soome peakonsulit Los Angeleses. Simsoni sõnul on Eesti valitsus otsustanud rajada Ameerika läänerannikule konsulaadi, kuid selle asukoht on veel otsustamisel. „Los Angeleses on 66 konsulaati ja suur hulk aukonsuleid. Soome peakonsul tervitas Eesti otsust rajada läänerannikule Eesti konsulaat ja julgustas meid valima just Los Angelest, mis on kahtlemata üks võimalus. Siin on ka väga aktiivne Eesti kogukond,“ lõpetas Simson. Kõik uudised Keel EST

Novembri lõpus avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. aastaks planeeritud tegevuste toetamiseks. Kokku läheb nelja vooru peale kokku jaotamisele 1 119 000 eurot. Taotlejatele mõeldud infopäev toimub kolmapäeval, 21. novembril. Taotlusvooru Muusikafestivalid ja suursündmused esimene voor on avatud 30. novembrist 21. detsembrini ning see on suunatud festivalidele, mille toimumine jääb perioodi 1. märts kuni 31. august 2019. Sellest voorust antava toetuse eesmärk on muuhulgas tagada oluliste muusikafestivalide järjepidevus ja areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks, parandada võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele. Taotlusvoor Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad on samuti avatud 30. novembrist 21. detsembrini. Siit toetatakse olulisi muusikakollektiive ja kontserdikorraldajaid ning interpreete ja heliloojaid, et nad saaksid rohkem oma loomingut tutvustada. Ka parandatakse muuhulgas võimalusi saada osa professionaalsetest muusikasündmustest ning edendatakse professionaalse kontserdikorralduse arengut. Taotlusvoor Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded on avatud 30. novembrist 2018 kuni 4. jaanuarini 2019. See toetus rikastab uue heliloominguga meie muusikaelu, aitab talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavust. Taotlusvooru Muusikakonkursid ja noor muusik väljakuulutamise aeg on selgumisel ning teavitame sellest esimesel võimalusel. Kõik taotlejad on oodatud infopäevale, mis toimub kolmapäeval, 21. novembril kell 13.00 kuni 17.00 Kultuuriministeeriumi suures saalis (Suur-Karja 23, Tallinn). Infopäeva kava Kell 13.00 – muusikaprojektide turundus rahvusvahelise muusikapäeva näitel. Kõnelevad muusikapäeva meeskonna liikmed Kaisa Lõhmus ja Maret Mikk. Kell 14.30 – muusikaprojektide kommunikatsioon. Tutvustab Anna Lindpere. Kell 16.00 – muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. Küsimustele vastavad Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning ministeeriumi õigus- ja ka finantsosakonna esindajad. Palume infopäevale registreeruda esmaspäevaks, 19. novembriks hiljemalt kell 15.00 aadressil madli-liis.parts@kul.ee. Lisainformatsioon Madli-Liis Parts Kultuuriministeeriumi muusikanõunik 628 2252 madli-liis.parts@kul.ee

16.11.2018 Pühapäeval, 18. novembril, on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Selle valguses kutsub justiitsministeerium ühes paljude koostööpartneriga üles spordiorganisatsioone ja treenereid pöörama tähelepanu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele spordis. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Brit Tammiste sõnul on sarnaselt igale eluvaldkonnale ka spordis omad ohud, millega võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. „Seksuaalne väärkohtlemine on väga varjatud – see puudutab ligi kolmandikku lastest, mistap on ilmne, et väärkohtlemist tuleb ette ka trennis. Spordis on riskiteguriteks näiteks füüsiline kontakt, autoritaarsed liidrid, jagatud riietus- ja duširuumid jmt. Armastus enda spordiala vastu, senised saavutused ning soov mitte näida haavatavana, võivad takistada toimunust teistele rääkimist,“ märkis Tammiste. Väärkohtlemine võib aset leida laste endi vahel ja väärkohtlejaks võib olla ka treener. Ühtlasi võib noor olla seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langenud kodus, mõne lähedase sõbra või ka võõra poolt. Igal juhul on lapse lähedaste inimeste võimalus seda märgata ning kohustus sekkuda ja abi otsida. Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frank-Vironi sõnul on on oluline ka oskus, kuidas meie, täiskasvanud ja lapsevanemad, selliste probleemide korral reageerime. „Kui laps teile oma loo avaldab, pole kindlasti hea talle näidata enda kohkumist või viha. Samuti ei tohi lapse pöördumise suhtes ükskõikseks jääda – lapseni peab jõudma kindel signaal: väärkohtlemist me ei aktsepteeri! Seksuaalne väärkohtlemine on trauma, mida iga ohver ja tema lähedased elavad läbi omal viisil ning abi ja teraapiata võib oma igapäevaeluga hakkama saamine raske olla,“ ütles Frank-Viron ning lisas, et meie kõigi kohus on abivajavat last märgata, et haiget saanud laps oleks hästi ja turvaliselt hoitud. Ühispöördumises tuletatakse meelde, et spordiklubidel ja -liitudel ning huviringidel on kohustus kindlaks teha, kas töötaja sobib ametisse. Lastega töötamise piirang peab tagama, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on määratud sundravile inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lapspornoga seotud kuritegude eest. Nende süütegude puhul on lastega töötamise piirang eluaegne, olgu siis karistus kehtiv või kustunud. Muude vägivallasüütegude ja mitme teise kuriteo puhul kehtib piirang karistuse kehtivuse jooksul. Lastega töötamise piirangu juhendmaterjal on kättesaadav eesti ja vene keeles. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada lasteabi telefonile 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee. Pöörduda saab ka lastemaja poole. Lastemaja poole saab pöörduda nii tavakodanik kui ka spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine. Teenusele saab pöörduda lapsevanem või laps ise. Spordiklubide poole pöördusid justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, sotsiaalministeerium, kultuuriministeerium, riigiprokuratuur, õiguskantsleri kantselei, sotsiaalkindlustusamet, lastekaitse liit, Eesti olümpiakomitee, Eesti sotsiaaltöö üliõpilaste selts, SA Kiusamisvaba Kool, tervise arengu instituut, noorte spordiprogramm SPIN ja Just Film. Laste seksuaalse väärkohtlemise vastast päeva tähistatakse neljandat korda. Tänavu keskendutakse väärkohtlemise ennetamisele spordis, et julgustada nii lapsi kui täiskasvanuid sellest rohkem rääkima ning spordiorganisatsioone väärkohtlemise vastu seisma. Meelespea: mida lapsele öelda ja kuidas teda aidata, kui arvad, et ta võiks vajada abi? Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud. Seega, kui laps väärkohtlemisest räägib, on oluline teda kuulata. Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega, aga ära hakka küsitlema. Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest. Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi. Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või väärkohtlemise ohver. Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega sildistamist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms). Kui laps on rääkinud, tuleb teda aidata. Kui tegutsed, selgita lapsele niipalju kui saad ja oskad, mis edasi juhtub.

Täna, 16. novembril pannakse nurgakivi Põltsamaa uuele tervisekeskusele. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul aitavad üle Eesti rajatavad uued tervisekeskused tugevdada peremeditsiini ja muudavad arstiabi inimestele kättesaadavamaks. „Uute kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti toob peremeditsiinis suure muutuse, mis aitab perearstide, -õdede ja teiste spetsialistide abi muuta inimestele kättesaadavamaks. Koos rajatavate tervisekeskustega tugevnevad perearstide meeskonnad ja hakatakse pakkuma laiemat valikut teenuseid. Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid,“ ütles minister Riina Sikkut. Ministri sõnul võimaldavad investeeringud taristusse pakkuda edaspidi terviseteenuseid kaasaegsetes tingimustes. „Perearstid ja -õed on meie tervishoiu vundament ja nende tähtsus, pädevus ja vastutus ajas järjest kasvab. Kuna keskustes hakkab tööle mitu perearsti, paraneb ka koostöö ja suurenevad võimalused pikendada vastuvõtuaega.“ Minister lisas, et meie ühine eesmärk perearstide meeskondade tugevdamisel on aidata inimest tema tervise hoidmisel ja edendamisel parimal võimalikul viisil. „Tihedam koostöö ja suhtlus erinevate arstide ja spetsialistide vahel loob paremad võimalused ka ennetustööks, mille järgi nii suur vajadus on.“ Põltsamaa tervisekeskuse projekti raames planeeritud tööde käigus ehitatakse juurdeehitus Lossi tn 49 hoonele ning renoveeritakse osad tervisekeskuse esimese korruse ruumid. Tervisekeskuse juurdeehitus- ja renoveerimistööde tulemusena paraneb inimeste jaoks üldarstiabi teenuste kättesaadavus. Põltsamaa uues tervisekeskuses hakkavad tööle 6 perearsti, lisaks hakatakse pakkuma füsioteraapiat, koduõendust, ämmaemanda teenust, psühholoogilist ja sotsiaalnõustamist, töö- ja koolitervishoiuteenuseid, ambulatoorset eriarstiabi, proteeside ja abivahendite andmise teenust. Tervisekeskusega seotud ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, millele lisandub toetuse saaja omafinantseering. Kokku rajatakse aastaks 2023 üle Eesti vähemalt 55 uut kaasaaegset esmatasandi tervisekeskust. Kõik uudised Keel EST

Haridus ja teadusminister Mailis Reps ütles Kohtla-Järvel 10. põlevkivikonverentsi avades, et põlevkivi kaevandamine ja töötlemine on seotud paljude teadusvaldkondadega ning teadlaste ja ettevõtete koostöö sellel alal paistab silma. „Usun, et põlevkivivaldkonnas on sillatalad teadusasutuste ja ettevõtluse vahelise oru ületamiseks tugevalt maasse rammitud ning silla ehitus saab täistuuridel jätkuda, hoolimata töö käigus tekkivatest vaidlustest materjalide või tehnoloogia üle,“ ütles Reps. „Peamine on, et me soovime seda silda ehitada ja ühiselt sellesse ka panustame.“ Minister Mailis Reps märkis, et meie energeetikaettevõtted on seni olnud Eesti ettevõtlussektori suurimad investeerijad teadus- ja arendustegevustesse ning koostöös teadlastega otsitakse uusi kaevandamis- ja tootmistehnoloogiaid ja keskkonnakoormuse vähendamise võimalusi. Reps lisas, et koostööd saab veelgi tihedamaks muuta ja tõi näiteks teistes riikides kasutatud võimalusi: ühisõppekavad ettevõtete ja ülikoolide vahel, tööstusmagistrantuur sarnaselt ettevõtlusdoktorantuuriga, õpipoisiõpe kõrghariduses ning kaksikprofessuurid, kus ettevõtte tipparendajad töötavad ülikoolis uurimistööde või suundade juhendajatena. Ehkki energeetika ja kaevandamise valdkonna töötajate palgatase ületab Eesti keskmist, näitab OSKA tööjõuseire, et valdkonda on järgmise kümnendi jooksul palju uusi töötajaid vaja. Samas ei ole inseneriõpe noorte hulgas kuigi populaarne, kuna paistab tehniliselt keerukas ja esitab väljakutseid matemaatika, füüsika ja keemia-alastele teadmistele. Haridus- ja Teadusministeerium toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist noorte hulgas ning ka energiahiiud toetavad ettevõtmisi, mis suurendavad noorte huvi tehnikateaduste vastu. Täna Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimuva 10. põlevkivikonverentsi fookuses on teaduse ja hariduse tulevik põlevkivi valdkonnas. Konverents on pühendatud Eesti Vabariigi 100., Tallinna Tehnikaülikooli 100., põlevkivitööstuse 100. ja Kohtla-Järvel põlevkivi teadusliku uurimise instituudi asutamise 60. aastapäevale. Ajakava. Minister Mailis Reps tutvus Kohtla-Järvel ka TalTech Virumaa kolledžiga ja osales Kohtla-Järve kultuurikeskuses ümarlauas teemal „Tehnilise kõrghariduse tulevik Ida-Virumaal“. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnakomisjon otsustas oma neljapäeval toimunud istungil muuta keskkonnatasude seadust selliselt, et Ida-Virumaa omavalitsused saaksid rohkem keskkonnatasudest laekuvat raha. Link uudisele: Keskkonnakomisjon toetab Ida-Virumaa omavalitsustele keskkonnatasudest laekuva raha suurendamist

Riigikogus avatud fotonäitus on pühendatud 16. novembril 1988. aastal Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul vastuvõetud Eesti suveräänsusdeklaratsioonile, mida saab pidada Eesti iseseisvumise taastamise protsessi üheks peamiseks nurgakiviks. Link uudisele: Riigikogus on fotonäitus ajaloolise suveräänsusdeklaratsiooni tähtsusest

Täna, 15. novembril ei naasnud ettenähtud ajaks Viru vangla avavanglasse kinnipeetav Arno Jaagund (pildil), kes on siiani kadunud. 38-aastane Arno Jaagund on keskmise kehaehitusega, ligikaudu 171-175 cm pikk, ümara näokuju ja pruunide silmadega. Eritunnustena on Jaagundi vasakule põlvele tätoveeritud tuulelipp, säärele surm vikatiga, paremale säärele ämblik, parema käe kahele sõrmele muster, paremale ja vasakule käele suur muster. Jaagund suhtleb nii vene kui ka eesti keeles. Vanglast lahkudes kandis Jaagund seljas tumesinist kapuutsiga jopet, millel helesinine voodriosa. Jalas olid kinnipeetaval sinist värvi teksapüksid ja valge tallaga musta värvi jalanõud. Arno Jaagundit on karistatud mitmel korral erinevate vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Viru vangla alustas antud asjas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumist kinnipeetava puhul, kel on lubatud lahkuda kinnipidamisasutusest. Süüdimõistmisel on võimalik karistada isikut kuni üheaastase vangistusega. Kõigil, kes teavad nimetatud isiku asukohta, palutakse sellest viivitamatult teavitada politseid lühinumbril 112 või vanglateenistust numbril 53024893.

Keskkonnaminister Siim Kiisler pikendas Selja jões ja Valgejões lõhe ja meriforelli spinningu ja lendõngega püüdmise keeldu 25. novembrini, et tagada kalade kuderahu. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 15. november 2018 - Valitsus ei jõudnud täna kabinetinõupidamisel ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamise küsimuses konsensusele. Seega ei antud ränderaamistikuga ühinemisele valitsuse toetust. Välisminister Sven Mikser tegi kabinetinõupidamisel ettepaneku, et valitsus avaldaks toetust ÜRO globaalsele ränderaamistikule. Justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ettepaneku, et valitsus seda toetust ei annaks. Valitsus ei leidnud kabinetis toimunud arutelu käigus ränderaamistiku küsimuses üksmeelt. „Koalitsiooni luues leppisime me kokku, et langetame otsuseid konsensuslikult. Seda konsensust me täna kahjuks ei saavutanud,“ lausus peaminister Jüri Ratas. „Rände igakülgne haldamine on tähtis kõikidele riikidele ning Eesti seadused peegeldavad nii täna kui tulevikus euroopalikke ja demokraatlikke põhimõtteid.“ ÜRO globaalse ränderaamistiku eesmärgiks on leppida kokku ühistes põhimõtetes rahvusvahelise rände haldamisel, mis oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev. Raamistiku abil soovitakse muuhulgas ennetada kontrollimatut rännet ja sellega kaasnevat inimkaubandust. Samuti soovitakse raamistikuga motiveerida lähteriike võtma senisest suuremat vastutust ning tegema koostööd ka tagasipöördumise küsimuses. Kõik uudised Keel EST

„Nüüd on vähemalt selge, millisel seisukohal on Vabariigi Valitsus ÜRO ränderaamistiku osas. Valitsuserakondade üksmeele ootamatu lahtumine on võimaldanud nädal aega kütta ühiskondlikku hüsteeriat, inimestele valetada ja haiget teha. Ka tahtlikult, sidudes ränderaamistiku külge asju, mis küll tõele ei vasta, kuid ühiskonna lõhestamiseks sobivad hästi nagu pagulaste küsimus, mida see deklaratsioon tegelikult ei käsitle. Jah, võib küll noogutada, et see on „tavapärane valimiskampaania“, aga ma ei ole sellega nõus.

Stenbocki maja, 15. november 2018- Rahandusminister Toomas Tõniste esitas täna valitsuskabinetile Eesti täpsustatud seisukohad Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi aruteludes, mis otsustati esitatud kujul heaks kiita. Peamisteks aruteluteemadeks olid pangandusliidu kriisilahendusfondi rahalise kaitsemeetme põhiprintsiibid, ESMi ennetavad toetusinstrumendid ning ESMi roll abiprogrammide ettevalmistuses, elluviimises ja seires. Euroala rahandusministritel on ülesanne detsembriks lauale panna ESMi reformi põhipunktid, mis on osa laiemast Euroopa majandus- ja rahaliidu reformist. Juunis otsustasid euroala valitsusjuhid, et ESM saab uue rolli – kindlustada kriisi järel loodud pangandusliidus pankade kriisilahendust ehk olla kriisilahendusfondi kaitsemeetme pakkuja. Selle uue funktsiooni peamised põhimõtted tahetakse detsembris kokku leppida. Sellega seoses on üle vaatamisel ka ESMi teised instrumendid. Põhifookus on ennetavatel instrumentidel, mis aitaksid euroalal tõkestada kriisi üle kandumist ühelt liikmesriigilt teisele, või toetada liikmesriike, mida on tabanud muu negatiivne välismõju, mis ei ole tingitud riigi enda otsustest. Eesti toetab põhipunktides ESMi reformimist. Valitsuskabinetis otsustati memorandumis toodud ettepanekud Eesti seisukohtade täpsustamiseks Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) reformi käsitlevates aruteludes esitatud kujul heaks kiita. Kõik uudised Keel EST

Täna Tartus toimunud teadusfoorumil teadusEST2018 oli teemaks nii teaduse hindamine, teadlaskarjäär kui teaduse rahastamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand tsiteeris füüsik Albert Einsteinile omistatavat mõtet, et „mitte kõik, mida saab loendada, ei loe, ja mitte kõike, mis loeb, ei saa loendada“. „Küsimus on selles, mida teaduse tegemisel mõõta ja kuidas teha teadust nii, et sellest oleks kõige rohkem kasu ühiskonnale,“ ütles Reimand. „Loeb mõju ning see, kuidas ja kui palju on teadus ja teadlased sõnas, teos ja rahas nähtavad. Praegu keskendume hindamisel mõõdetavale, kuid peaksime kujundama ka teisi hindamise aluseid, mis on seotud näiteks teadlaste karjäärimudeliga. Eesmärk on see, et hindamiskriteeriumid võimaldaksid inimestel vabalt liikuda sektorite vahel.“ Akadeemik Jüri Alliku hinnangul saab teadlase akadeemilist vanust arvutada tema esimesest publitseeritud artiklist alates, arvestades seejuures katkestustega, mis on tingitud näiteks lapsehoolduspuhkustest või teadusest eemal veedetud ajast. Allik rõhutas: „Ükskõik, mida arvud näitavad, otsuste taga peab olema terve mõistus.“ Mittelineaarse teadlaskarjääri keerukusest ning naisteadlaste karjääri keerukusest rääkinud Elin Org sõnas, et teadustööst eemal veedetud aja mõju on palju pikem kui füüsiline eemaloleku aeg. „Aktuaalne on suurendada teaduse rahastust, mis suurendaks ka naisteadlaste võimalusi. Ainult projektipõhine rahastus ei taga stabiilsust. Praegune rahastus ei soodusta ka ELi suurte grantide taotlemist,“ sõnas Org. Leho Tedersoo esitas Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ettepanekud rahastamistaotluste hindamise parandamiseks: koostada indeks, millega arvestada teadlase positsiooni autorite seas; hinnata vaid viimase kolme või viimase viie aasta artikleid ja viiteid nendele, arvestades seejuures lapsehoolduspuhkusel viibitud ajaga; koostada alternatiivne hindamisskaala humanitaarteaduste hindamiseks, kus rangelt teaduslike artiklite avaldamine ja nende viitamine pole esiplaanil; väärtustada ka teaduse populariseerimist hindamisel. Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tõi diskussioonis välja asjaolu, et akadeemiline teadus moodustab väikse osa kogu teadus- ja arendustegevusest ning ka akadeemilisest teadusest publitseeritakse vaid väike osa. Teaduse äärmiselt tähtis ülesanne on ühiskonna edendamisele kaasa aitamine. Eesti tuleviku suundasid teaduses ja seda, kuhu teadus liigub aastaks 2035, puudutasid oma ettekannetes Ando Kiviberg ja Erle Rikmann. Professor Jarek Kurnitski sõnul on kõige kesksem ja keerulisem küsimus teaduse uudsuse hindamine. Teadust on vaja aga rahastada just uudsuse aspekti tagamiseks ning hariduse kvaliteedi kindlustamiseks. Seejuures tuleb valdkondade vahelisi erinevusi respekteerida. Konkurentsipõhise rahastamise kõrvale on vaja ka temaatilisi uuringuid ja rahastusprogramme ühiskondlike valupunktide lahendamiseks. Põhjalik arutelu toimus hindamisnõukogu moodustamise põhimõtete ja töökorralduse üle, samuti rahastamistaotluste hindamise metoodika üle. KBFI vanemteaduri Mario Kadastiku sõnul on oluliselt kasvanud Eesti Teadusagentuuri roll ja seetõttu on mõttekas ka Hindamisnõukogu ja Eesti Teadusagentuuri nõukogu moodustamise põhimõtete üle vaatamine, laiendades nõukogu teadusasutuste esindajatega. Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle. Kõik uudised Keel EST

Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, mis seadusena jätab erisoodustuse alt välja ettevõtjate, ettevõtete ja asutuste kulutused, mida tööandja teeb hüvitamaks töötajatele nende tööl käimisega seotud ühistranspordi pileti hind. Link uudisele: Riigikogu soodustab ka töötajatele ühistranspordi kasutamise hüvitamist

Õiguskomisjon arutas tänasel istungil abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös. Komisjon toetas abipolitseinikele alko- ja narkotesti tegemise ning taseri kasutamise õiguse andmist. Link uudisele: Õiguskomisjon toetas abipolitseinikele ka taseri kasutamise õiguse andmist

Reede, 16. november Komisjoni istung Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 19.–20. novembril toimuval ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil, kutsutud maaeluminister Tarmo Tamm ja keskkonnaminister Siim Kiisler; Eesti seisukohad 19. novembril 2018 toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Eesti seisukohad 20. novembril toimuval ELi välisasjade nõukogu (kaitseküsimused) istungil, […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 16. – 18. novembrini

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu. Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõu Velmar Bretti nimetamiseks Riigikohtu liikmeks

20. novembril tähistatakse Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn) õigekeelsussõnaraamatu 100 aasta juubelit. Sel puhul esitletakse uut raamatut „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ ja esimese ÕSi ehk 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab järgmise aasta eesti keele aastaks. Minister Mailis Reps märkis, et Eesti õigekeelsussõnaraamatud on ilmunud sajandi jooksul pidevalt, hoolimata ajaloolistest katsumustest. „Õigekeelsussõnaraamatute järjekindel koostamine ja väljaandmine on toetanud eesti keele püsimist ja kirjakeele arendamist,“ sõnas Reps. „Peame tegema kõik oma keele, kultuuri ja omariikluse kestlikkuseks. Kuulutame 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevustega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.“ Õigekeelsussõnaraamatute 100 aasta juubeli puhul peetakse Eesti Keele Instituudis 20. novembril ka keelekorralduskonverents „Kirjakeele korraldamise sajand“. Räägitakse eesti kirjakeele 100 aastast, tänapäeva keelekorraldaja võimalustest ja võimatustest, sellest, kuidas sõnastikusüsteem saab keelekorralduse võimalusi laiendada. Leiab aset arutlusring ÕSi tuleviku teemal ehk milline võiks välja näha ÕS 2025. Paljudel rahvastel on oma kirjakeele ühtlustamiseks ja arendamiseks sõnaraamatud ja grammatikad. Eestlastel on olnud põhisõnaraamatuks õigekeelsussõnaraamatud, mille rea alguses seisab 1918. aastal Tallinnas Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandena ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat“. See sõnaraamat ühtlustas eesti kirjakeele ja pani aluse õigekeelsussõnaraamatute tavale. Eestis on ilmunud üle kümne sõnaraamatu, mille pealkirjas on sõna „õigekeelsus“ või ÕSi lühend: 1918, 1925–1937, 1933, 1938 (koolisõnaraamat), 1948–1951 (jäi pooleli), 1953, 1960, 1976, 1999, 2004 (õpilase ÕS), 2006, 2013. Äsja ilmunud „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ on kolmeteistkümnes ÕS. ÕS 2018 on ÕS 2013 uuendatud väljaanne, traditsioonidega sõnaraamat, mille põhilisi eesmärke on hoida sõnaraamatu kasutajaid kursis eesti sõnavara muutumisega ja normingumuudatustega. Paberväljaandega rööpselt ilmub sõnaraamatu veebiversioon, kus on ühtses otsingubaasis kättesaadavad ka kohanimed ja lühendid. 2019. aastal tuleb veebisõnaraamatu kõrvale veebikäsiraamat „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaanne esitab kogu 1918. aasta ÕSi märksõnastiku ja võrdleb seda 2018. aasta ÕSi sõnavaraga. Kasutaja võib uurida, kuidas eesti sõnavara on saja aastaga muutunud, kui palju omaaegset keeleainest on tänini säilinud ning kuidas on muutunud käänamine-pööramine ja sõnade tähendused. Õigekeelsussõnaraamatute esitlus ja eesti keele aasta tutvustus toimub konverentsi järel algusega kell 13. Ajakirjanikud on oodatud! Sõna võtab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, samuti kõnelevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender, ÕS 2018 toimetaja Maire Raadik ja ÕS 1918 veebisõnastiku toimetaja Tiina Paet. Eesti Post esitleb uut postmarki „ÕS 100“. Lisainfo: Peeter Päll, peakeelekorraldaja, tel 5565 9551 Maire Raadik, ÕS 2018 toimetaja, tel 617 7525 Tiina Paet, ÕS 1918 kommenteeritud veebisõnastiku toimetaja, tel 551 6897 Kõik uudised Keel EST

Käesolevat õppeaastat uues koolihoones ja nüüdisaegses õppekeskkonnas alustanud Tallinna Euroopa Kooli pidamiseks ja arendamiseks luuakse sihtasutus. Kooli tuntus on viie aastaga suurenenud ja sellega on kaasnenud õpilaste arvu kiire kasv. Kui 2013/14. õppeaastal oli õpilaste arv 77, siis eelmiseks õppeaastaks oli see kasvanud juba 212ni. Kool on siiani tegutsenud SA Innove struktuuriüksusena. Loodav sihtasutus saab põhitegevusena keskenduda rahvusvahelisele kogukonnale suunatud kooli strateegilisele arendamisele. Eesmärk on anda kooli pidamine sihtasutusele üle alates 1. jaanuarist 2019. „Emakeelse koolihariduse kõrval on võtmetähtsusega ka rahvusvahelised õppekavad. Ainulaadseks muudab Tallinna Euroopa Kooli ka see, et seal on võimalik õppida inglise, prantsuse, saksa, itaalia, hispaania, ungari, leedu, läti, kreeka, soome ja eesti keeles. Eesmärk on see, et rahvusvaheline Tallinna Euroopa Kool oleks tunnustatud ja tuntud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt,“ märkis minister Mailis Reps. Koolist on plaanis arendada rahvusvahelise hariduse kompetentsikeskus. Uue sihtasutuse loomisega ei kaasne lisakulusid, tegemist on juhtimiskorraldusliku muudatusega. Tallinna Euroopa Kooli personal jätkab samas koosseisus tööd. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu tänasel istungil oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik“. Link uudisele: Riigikogu arutas õigusemõistmise praktika üle

Riigikogus läbis esimese lugemise seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Link uudisele: Riigikogu muudab koolielu turvalisemaks

15.11.2018 Täna valitsuse poolt heaks kiidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõus toodud muudatused rõhutavad senisest selgemalt vajadust lastega seotud eestkoste- ja suhtlusõiguse kindlaksmääramise menetlustes alati arvestada lapsevanema vägivaldsusega nii teise vanema kui lapse suhtes. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ootavad perevägivalla ohvrid lisaks vägivalla kiirele peatamisele ja vägivallatsejate vastutusele võtmise riigilt kriminaalmenetluses seda, et ka kõik muud menetlused oleksid nende jaoks turvalised. „Kui vägivaldne paarisuhe on lõppenud, aga peres on ühised lapsed, tuleb perevägivalla ohvril ja vägivallatsejal paratamatult kokku leppida hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimustes. Sageli jõuavad need juhtumid kohtusse ning on selge, et vanemate positsioon ei ole seejuures võrdne ja sellega tuleb kohtu menetluse korraldamisel arvestada,” ütles Urmas Reinsalu. „Seda tuleb silmas pidada nii esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõude rakendamisel ning nii laste kui ka samuti vanemate ärakuulamise korraldamisel. Suunates vanemaid kokkuleppele või perenõustaja abi kasutama, peab kohus arvestama sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. On kaheldav, kas vägivalla alla kannatanud vanem on võimeline sõlmima lapse huvides parima kompromissi, seega peaks kohus neis olukordades hoolikalt kaaluma kompromissile mittesuunamist,“ rääkis Reinsalu. Ta lisas, et ka praegu ei näe tsiviilkohtumenetlus ette kohustuslikku alternatiivset menetlust, ent kohtu üheks eesmärgiks on suunata vanemaid nii palju kui võimalik sõlmima kokkulepet last puudutavates asjades või kasutama perenõustaja abi. Eesti suhtes jõustus naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk nn Istanbuli konventsioon tänavu 1. veebruaril. „Ka praegu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusreeglid kooskõlas Istanbuli konventsiooniga. Arvestades aga naistevastase vägivalla olemust ja tundlikkust, on kohane, kui menetlusseadustik teatud aspektides eraldi rõhutab kohtu vajadust arvestada menetluse käigus vanema vägivaldsusega nii teise vanema kui ka lapse suhtes,“ ütles Reinsalu. Kuigi konventsioon keskendub naistevastasele vägivallale, sõnastatakse kavandatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused üldisemalt, sest kohus peaks kõikide perevägivallajuhtumite korral kaaluma samasuguseid väärtusi kui naistevastase vägivalla puhul.

15.11.2018 Justiitsministeerium laiendab oluliselt nende inimeste ringi, keda vanemliku hoolitsuseta lapsele eestkostjaks määrata võib. Sellega lahendatakse oluline hooldusõigust puudutav kitsaskoht. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütleb, et kitsaskoha tõi esile ajakirjandusest teada väikese Martini juhtum. „Seni kehtiva seaduse järgi on õigus kohtuotsust vaidlustada üksnes lapse vanematel või vanavanematel, samuti kohalikul omavalitsusel. Kui nemad lapsel puuduvad, nagu väikese Martini juhtumis, ei saa keegi lapse sugulastest või muudest lähedastest tema õiguste eest seista. Seadusemuudatusega on edaspidi võimalik taotleda eestkostet inimesele, kellel on lapsega piisav emotsionaalne side,“ sõnas Reinsalu. „Lapse puhul on keeruline selgeks teha, keda ta oma usaldusisikuks nimetada soovib, seetõttu on lapse huvides mõistlikum, et ka inimene, kes pole talle veresugulane, saaks võimalusel taotleda eestkostet. Seda näiteks olukorras, kus lapse on selle täiskasvanuga koos elanud või on see näiteks tema ristivanem,“ märkis justiitsminister. „Igaljuhul on selline seaduselünk, nagu oli väikese Martini juhtumis, kus tädi, kes soovis Martinit oma peres kasvatama hakata ja seda teha ei saanud, lubamatu ja see muudatus oli hädavajalik,“ kinnitas Reinsalu.

Õpetajate Maja, 15. november 2018 – „Kui sajandi eest oli õhus palju teadmatust tuleviku ees, siis juubeliaastal on Eesti Vabariik enesekindel ja hoitud,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna juubeliistungi kõnes Õpetajate Majas, kus sada aastat tagasi alustas tööd Eesti ajutine valitsus. „Tänavuaastaste tähtpäevade puhul olen tihti mõelnud tagasi sajanditagustele sündmustele ja hetkedele ning sellele, kui haprad need võisid tunduda. Kui suur ebakindlus võis valitseda nende naiste ja meeste sees, kuid siiski nad tegid kindlameelselt oma tööd ning realiseerisid vankumatult Eesti rahva aateid,“ kõneles Ratas. Peaminister rõhutas, et Eesti lugu on olnud keeruline ning juhtunud palju sellist, mis võinuks olla olemata. „Seda enam on põhjust rõõmustada, et ka sada aastat hiljem seisame endiselt lootusrikka tuleviku lävel, kus võime ikka vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ning juhtida. Tänan kõiki meie inimesi kodus ja välismaal, kes on Eesti arengusse panustanud. Seejuures on aidanud meie riiki edasi viia iga minister ja peaminister," sõnas Ratas. 11. novembril 1918 lõppes I maailmasõda ja Saksa riigi kokkuvarisemine andis võimaluse Eesti Ajutisele Valitsusele kogunemiseks Tallinna. Esimesed alalised tööruumid leidis Ajutine Valitsus just Õpetajate Maj as, kus olid paremad töötingimused kui eelnevail päevil teedeminister Ferdinand Petersoni ning põllutöö- ja toitlusministri Jaan Raamoti korterites. Raekoja platsi hoone aga ei mahutanud kõiki valitsusasutusi ning ministeeriumide koosseisu kasvades asuti otsima uusi ruume. Novembri lõpus hakkasidki ministeeriumid linna erinevatesse paikadesse ümber asuma. Fotod istungist ja pidulikust aktusest: https://www.dropbox.com/sh/9gx317hsxhu2ky4/AADKgPWFKSblWbujFHMVX5a4a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Tarbijakaitseamet viis sideettevõtjate Telia Eesti, Tele2 Eesti, Elisa Eesti, STV ja Levikom Eesti suhtes läbi järelevalvemenetlused, kuna ettevõtjad kasutasid tähtajalistes lepingutes tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi. Sideettevõtjad tegid asjakohased muudatused.

Näitame vanematena lastele head liikumise eeskuju, et nad oleksid tulevikus tervemad ja ärme pane spordiväljakuid laste eest õhtuti lukku, ütles president Kersti Kaljulaid täna Paides spordikongressil. 

Täna Tartus Dorpati Konverentsikeskuses toimuval teadusfoorumil teadusEST2018 on seekord teemaks "Teaduse hindamise tavad ja unistused – kuidas murda vanu mõttemalle". "Teadustööde hindamine on vastutusrikas ja pikaajalise mõjuga tegevus," ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. "Sellest oleneb, millised uurimissuunad või uurimisrühmad saavad arenemiseks rahalist toetust. Teadusele eraldatud maksumaksja raha on piiratud ning seda tuleb kasutada võimalikult hästi, et ühiskond tehtavast tööst võimalikult palju võidaks. Seepärast on hindamise teemaline arutelu äärmiselt oluline." Seekordsel teadusfoorumil arutatakse, kuidas vähendada vastuolusid teaduse hindamisel ning millised abinõud oleksid selleks võimalikud uurimistoetuste andmise tingimustes ja hindamiskogude moodustamises. Teadusfoorum teadusEST on teadlastele suunatud iga-aastane info- ja arvamusvahetusüritus, kus räägitakse olulisematest arengutest Eesti teadusmaastikul ning arutletakse päevakajaliste küsimuste üle. Teadusfoorumil saavad sõna nii teadlased kui teaduse korraldajad, et dialoogis lahendusteni jõuda. Teadusfoorumi arutelu ja osalejate ettepanekud on sisendiks uurimistoetuste taotlemise ja hindamise korralduse üle vaatamisel. Teadusfoorumist teevad ülekande UTTV ja ERR Novaator. Teadusfoorumi ajakava. Kõik uudised Keel EST

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti oktoobris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1282 sündi, neist 615 tütarlast ja 667 poisslast. Kaksikuid registreeriti 27 paari, neist kaheksa paari poisse, üheksa paari tüdrukuid ja kümme segapaari. Tallinnas registreeriti 466 sündi, Harjumaal 189, Hiiumaal 10, Ida-Virumaal 116, Jõgevamaal 20, Järvamaal 18, Läänemaal 13, Lääne-Virumaal 64, Põlvamaal 20, Pärnumaal 56, Raplamaal 31, Saaremaal 22, Tartumaal 159, Valgamaal 18, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 37 lapse sünd. Oktoobris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Lenna (9) Isabel, Saskia (8) Emily, Eva, Lisandra, Mia ja Nora (7). Poistele pandi enim nimeks Mattias, Rasmus (10), Aron (9), Jasper, Kaspar, Lukas, Nikita ja Sebastian (8). Eelmisel kuul sõlmiti 393 abielu, neist 60 notarite ja 27 vaimulike poolt. Lahutati 242 abielu, neist 39 notarite poolt. Oktoobris registreeriti 1367 surma. Uus nimi anti 120 inimesele, neist eesnimi 34, perekonnanimi 77 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 68 naist ja 52 meest. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1141 sündi, 1248surma, 373 abielu, 215 abielulahutust ja 113 inimesele anti uus nimi. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet. #perekonnaseisukanded #hõissapulmad #eluõied Kõik uudised Keel EST

14.11.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu edastas kooskõlastamiseks seaduseelnõu, millega vähendada nn tankistide kasutamist ettevõtluses ja parandada ärikultuuri tervikuna. Reinsalu mõistab hukka vastutustundetut käituvate ettevõtjate tegevuse. „See probleem, et ettevõtjad jätavad kergekäeliselt oma majandustegevusega võetud kohustused võlausaldajate kanda, vajab lõplikku lahendamist. Aasta alguses pani valitsus justiitsministeeriumile ülesandeks see lahendus välja töötada ning täna edastasime oma ettepanekud, mis on sündinud koostöös kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu ja võlausaldajate liiduga,“ ütles Urmas Reinsalu. Praktikas on levinud olukord, kus äriühingu kogu likviidne vara nö kanditakse välja majanduslike raskuste korral ja seejärel võõrandatakse osalus ühingus kolmandale isikule, kes pakub varjatult äriühingu „suretamise teenust“. Pärast müügiprotsessi nimetatakse äriühingu juhatusse nn tankist. Eelnõus ettenähtud muudatustega takistatakse tankistide kasutamist ettevõtluses, lihtsustatakse võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks vajalikke nõudeid ja ettevõtjate vabatahtlikku likvideerimist. Näiteks tuleks äriühingu juhatuse liikmele kehtestada seaduses täiendavad nõuded, muu hulgas ei saa äriühingu juhatuse liikmeks olla kinnipeetav. Lisaks võib kohtumäärusega kuni üheks aastaks piirata nende isikute tegutsemist juhatuse liikmena, kes on korduvalt pankrotimenetluse raugemise põhjustanud. Ühtlasi lühendatakse vabatahtliku likvideerimismenetluse tähtaegu ning luuakse piirang, mille kohaselt ei saa osaühingu osa võõrandada, kui osaühing pole täidetud aruandekohustus. Eelnõule oodatakse tagasisidet 21 päeva jooksul.

Sellest nädalast on Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Kaupo Heinma. Tugiteenuste ja maapoliitika asekantslerina jätkab Margit Martinson. Keskkonnaministeeriumis on nüüd täidetud kõik viis asekantsleri ametikohta. Kõik uudised Keel EST

Täna, välisministeeriumi 100. sünnipäeval tunnustati teenetemärgiga ettevõtjaid, ajakirjanikke ja ühiskonnategelasi, kes on aidanud kaasa Eesti välispoliitikale. Samuti tänati Eesti aukonsuleid ja välisministeeriumi töötajaid pikaaegse ja väärtusliku panuse eest välisministeeriumi tegevusse. „Tõhus välispoliitika sünnib koostööst – seetõttu on oluline, et see oleks võimalikult kaasav. Mul on hea meel, et Eestil leidub palju partnereid ja liitlasi, kelle panusel ja energial on täita tähtis roll meie eesmärkide saavutamisel. Tänasel pidupäeval täname inimesi, kes on aidanud kaasa ja panustanud Eesti välispoliitikasse ning toetanud Eesti tutvustamist välisriikides,“ sõnas välisminister Sven Mikser. Teenetemärgi, tuntud ka kui hõbemärk, said 14 koostööpartnerit, 22 välisministeeriumi töötajat ja 10 aukonsulit. Tseremoonia toimus samal päeval välisministeeriumi 100. sünnipäevaga. Kuigi Eesti välisteenistus kujunes pikema protsessi tulemusena, võib välisministeeriumi tegevuse algusajaks pidada 1918. aasta 14. novembrit - siis palus Eesti Inglise ja Prantsuse konsulitele Helsingis saadetud kirjas relvastust ja abi, et takistada varade ja toiduainete maalt väljavedamist Saksa vägede poolt. Märgiliselt on tegu olulise hetkega omariikluse loos: välisministeerium on ainuke Eesti riigiasutus, mis on töötanud vaheaegadeta 100 aastat. Fotod: https://flic.kr/s/aHskMjjVrh Teenetemärgi saanud koostööpartnerid: Andres Hinnosaar KPMG Baltics OÜ väga hea koostöö eest infosüsteemide valdkonnas Andris Viltsin Politsei- ja Piirivalveameti isikukaitse büroo juht, kolonelleitnant pikaajalise väga hea koostöö eest Anne–Marie Riitsaar Riiklik ekspert väga hea töö eest ÜRO kõrgetasemelises riiklike ekspertide töögrupis, Eesti tuntuse tõstmisele kaasaaitamise eest ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania huvides. Johannes Tralla ERR ERR Brüsseli korrespondendina Euroopa Liidu uudiste tutvustamise eest Eesti vaatajatele, väga hea koostöö eest EL Läänemere Strateegia (LMS) aastafoorumi korraldamisel moderaatori ja programmi kujundajana Karin Sarapuu endine Ida-Tallinna Keskhaigla Töötervishoiukeskuse juhataja väga hea koostöö eest välisministeeriumi teenistujate tervisekontrolli korraldamisel Kaupo Rosin Alaline esindus NATO juures, sõjalise talituse NATO ja EL juures nõunik, erialadiplomaat pikaajalise hea koostöö eest Kaitseväe Luurekeskuse ülemana Killu Christine Vantsi Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik väga hea pikaajalise koostöö eest rännet puudutavate õigusaktide ja nende muudatuste väljatöötamisel Liina Hammer Politsei- ja Piirivalveamet, teabehaldus- ja menetlusosakond, kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo, dokumenditrükikeskus, juhtivdokumenditootja pikaajalise väga hea koostöö eest Marika Jahilo pikaajalise väga hea koostöö eest iga-aastase suursaadikute konverentsi korraldamisel Milla Asmu Tallinna Lipuvabrik, administraator aastatepikkuse viljaka koostöö eest, mis seotud Eesti sümboolika alase tegevuse ja tutvustamisega Paavo Nõgene AS Tallink Grupp, juhatuse esimees pikaajalise suurepärase koostöö ja kultuuridiplomaatia edendamise eest kultuuriministeeriumi kantslerina Priit Mikk Amazing Productions pühendunud ja tulemusliku väga hea koostöö eest EL Läänemere Strateegia (LMS) aastafoorumi korraldamisel Riina Ruth Kionka Euroopa Välisteenistus pikaajalise väga hea koostöö eest Sigrid Solnik MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ), juhataja pikaajalise väga hea koostöö eest arengukoostöö poliitika kujundamisel ja välisministeeriumi arengukoostöö komisjoni liikmena. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee +372 637 7627 / +372 5194 7045 Kõik uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muutmise eelnõu, millega pikendatakse investeeringutoetuste elluviimise tähtaega. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul võimaldatakse investeeringute tegemise tähtaega pikendada seoses põllumajandustootjate viimaste aastate keerulistest ilmatikutingimustest tingitud majanduslike raskustega. „Muudatusega saavad toetuse saajad lisavõimaluse investeeringute elluviimiseks ja kasutuselevõtuks ning sellega tagatakse toetusvahendite parem ja täielikum kasutamine,“ ütles minister Tamm. Eelnõuga võimaldatakse 2015. aastal esimeses kolmes taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel lõpetada kavandatud investeeringute elluviimine olukorras, kus investeeringute elluviimise tähtaeg on küll saabunud, kuid need ei ole täielikult lõpetatud. See tähendab, et taotlejatel, kelle taotlus on rahuldatud enne 11. veebruari 2017. aastat, pikendatakse investeeringute elluviimise tähtaega täiendavalt ühe aasta võrra. Nende toetuse saajate puhul eeldatakse, et kavandatud investeeringust on ellu viidud osa, mis moodustab vähemalt 45% kogu kavandatud investeeringu abikõlblikust maksumusest. Lisaks pikendatakse 2017. aastal neljandas ja viiendas taotlusvoorus toetust saanud põllumajandusettevõtjatel investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani. MAK 2014–2020 meetme 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks, põllumajanduslike masinate või seadmete ostmiseks ja istandike rajamiseks või laienemiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks. Meetme raames on toimunud kokku viis taotlusvooru. Meetme raames on toetuse rahuldamise otsuse saanud 986 toetuse taotlust kogusummas 119 miljonit eurot. Üks taotleja saab arengukava programmiperioodil toetust maksimaalselt 500 000 eurot. Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” ette nähtud 143 miljonit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Kõik uudised Keel EST

Eestis elab diabeediga hinnanguliselt ligikaudu 70 000 inimest, paljud kahjuks ka diagnoosimata. Diabeet põhjustab ühiskonnas üha suuremat tervisekadu ja sellega koos ka kahju majandusele. Samas oleks suur osa diabeedijuhtudest ennetatavad, kui keskkond meie ümber tervist rohkem toetaks, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut tänasel Eesti Diabeediliidu konverentsil „Diabeet puudutab igat perekonda“. „Nii I kui ka II tüübi diabeeti haigestumine kasvab kogu maailmas. Samas teame, et suur osa II tüübi diabeedi juhtudest on ennetatavad,“ ütles minister Riina Sikkut. „Toetan mõtet, et peame ühiselt looma keskkonna, kus tervislikke valikuid oleks lihtne teha, kus avalikes asutustes pakutav toit oleks tervislik ja avalik ruum soodustaks liikumist, kus töökeskkond ei kahjustaks inimeste vaimset või füüsilist tervist.“ Järjest enam haigestuvad diabeeti lapsed ja nende haigus diagnoositakse üha varasemas eas „Kui II tüübi diabeet on paljudel juhtudel tervislike eluviisidega ennetatav, siis eriti murettekitav on just I tüübi diabeedi üha sagedasem diagnoosimine lastel järjest nooremas eas. Seejuures on tegemist ühe raskema kroonilise haigusega, mis võib kaasa tuua tõsiseid tüsistusi,“ ütles minister. „Haigusega toimetulekuks on äärmiselt oluline selle varajane avastamine ja ravi, aga ka hea koostöö diabeetiku, tema raviarsti ja lähedaste vahel, samuti kogu ühiskonna toetus.“ Kõige enam vajavad ministri sõnul ühiskonna toetust just lapsed, kellel on haigus diagnoositud varases eas ja kellele võib olla keeruline seletada, miks tema veresuhkru jälgimine ja vajadusel insuliini süstimine on elulise tähtsusega. „See tekitab ärevust ja stressi nii lapsele endale kui kogu perele. Seepärast on mul äärmiselt hea meel, et tulevast aastast on võimalik haigekassal hüvitada kaasaegseid laste insuliinipumpasid, mis muudavad diabeetikutest laste jaoks haigusega toimetulekut kergemaks ja annavad ka nende vanematele kindlustunde, et lapse veresuhkur on kontrolli all.“ Haigekassa hakkab alates 2019. aastast 90% ulatuses hüvitama kaasaegseid laste insuliinipumpasid, mis oskavad nahaaluse sensori abil ise veresuhkrut määrata ja vajadusel insuliini süstida. Ministri sõnul võimaldavad tänapäevased ravimid ja abivahendid elada diabeetikul oma haigusega täisväärtuslikku elu aktiivse ühiskonna liikmena, tüsistuste ennetamiseks on aga väga oluline roll ka patsiendi enda teadlikul ja aktiivsel osalusel raviprotsessis. Laste ja noorte haigestumus I tüüpi diabeeti suureneb maailmas igal aastal keskmiselt 3% võrra, kuid alla 5-aastaste seas 5% võrra. Eesti Laste ja Noorte Diabeediühingu andmeil on Eestis I tüüpi diabeedi diagnoosimine suurenenud viimasel kolmel aastal väikelaste seas 9,3% võrra. 2016. aasta seisuga põdes Eestis I tüüpi diabeeti kokku 4164 inimest, nende hulgas 670 kuni 18-aastast last. 14. novembril tähistatakse 25. korda Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni eestvõttel maailma diabeedipäeva. Eesti Diabeediliit tähistab ülemaailmset diabeedipäeva Tallinna Lillepaviljonis toimuva konverentsiga „Diabeet puudutab igat perekonda“. Kõik uudised Keel EST

Täna avati ametlikult uus Viimsi Gümnaasium, mis on esimene riigigümnaasium Harjumaal. Õppetöö käib koolis juba septembrist, täna peeti pidulikku avamispidu. „Uusi koolimaju ei avata just iga päev, sest nende kavandamisest käiku andmiseni kulub oma aeg. Riigigümnaasiumi avamine on aga Eestis erilise tähendusega, kuna on järjekordseks sammuks keskhariduse arenguteel,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Pean väga oluliseks, et kõik riigigümnaasiumid teevad koostööd kõrgkoolidega, kutsekoolidega, teadusasutustega, aga ka kohalike koolidega ja ettevõtjatega, mis suurendavad õpilaste valikuid ja mille kaudu jõuab kooliellu pidevalt uuenev teadmine nii teadus- kui töömaailmast. Julgustan ja innustan teid olema hariduskoostöö eestvedajaks oma koduvallas ja kaugemalgi. Uue kooli loomine annab võimaluse vanadest raamidest välja astuda, kasutage seda võimalust nutikalt!" Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõi välja, et Viimsi Gümnaasium on mitmes mõttes eriline. „Esiteks on see esimene riigigümnaasium Harjumaal, olles oma loomingulise ja funktsionaalse õpikeskkonnaga suunanäitajaks tulevastele koolidele. Teiseks on Viimsi riigigümnaasium ehitatud peamiselt puidust, mis on meile paljudele südame- ja kodulähedane loomulik materjal." Koolimaja kavandamisel võeti lähtekohaks võimalikult väikese energiavajadusega hoone loomine, koolimaja kandekonstruktsiooniks on valdavas osas ristkihtpuit. Puit on taastuv loodusvara ning on tehtud uuringuid, mis tõestavad, et puidust hoones tunneb inimene ennast hästi. Viimsi vallavanema Siim Kallase sõnul on Viimsi vallal väga hea meel, et Viimsi Riigigümnaasiumi loomisega võetud suur väljakutse on edukalt lõpule viidud ning on täna paljude kaasabil vormistunud võiduks. Suurepärane gümnaasium on valmis ja see on oluliseks täienduseks Haabneeme keskusesse tekkinud haridusmekale. „Uus gümnaasium kaasaegse õpikeskkonna ja innovaatilise õppekorraldusega annab palju juurde meie noortele. Inspireeriv keskkond tekitab motivatsiooni edasi õppida ja aitab kaasa tuleviku valikutes. Kvaliteetse hariduse tagamine on meie üks suurtest eesmärkidest ja täna oleme astunud sammukese sellele jälle lähemale." Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse autoriteks on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ. Koolihoonet projekteeris ja ehitas Merko Infra AS. Viimsi Gümnaasiumi koolijuht Karmen Paul rõõmustas, et koolimaja on kahe kuu jooksul juba omaks võetud. "Meie õppeaasta alguse pop-up koolist on saanud kool, mis on nüüd n-ö up and running. See on hea auraga maja! Ent meie võlu peitub veel paljus muus peale kaasaegse õpikeskkonna, kuna just inimesed ilmestavad seda oma energia ja isikupäraga. Me ei ole ideaalsed, aga me töötame selle nimel, et olla suurepärased – suurepärased kaaslased iga õppija arengus." Uus koolimaja on ka juba auhindadega pärjatud. Aasta puitehitis 2018 konkursil võitis Viimsi Gümnaasium rahva lemmiku ja Arcwood liimpuidu eriauhinna. Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal märkis, et projekt oli Merkole väga huvitav. „Saime uudseid puidulahendusi kasutades ise targemaks ja meil on väga hea meel selle üle, et valmis sai mõnus keskkond, kus Viimsi lapsed saavad tarkust koguda.“ 540 õpilasele ehitatud tänapäevane gümnaasiumihoone asub Haabneemes, Viimsi vallas ning mille netopind on ligi 4 150 ruutmeetrit. Ehitustööde maksumuseks on 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. „Mul on hea meel olla osa selle kooli loomisest, sest me teeme kõik koos uut kooli. Mulle tundub, et mentor- ja moodulsüsteem on ennast juba tõestanud," ütles Viimsi Gümnaasiumi õpilane Hedy Läets. Viimsi riigigümnaasiumi esindussaali ilmestab skulptor Jass Kaselaane mosaiikpannoo „Liblikas“, mida autor riigigümnaasiumi avamisel ka tutvustas. Kõik uudised Keel EST

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal kohtus täna Tallinnas Eestit külastava Armeenia äridelegatsiooniga, et arutada kahe riigi majandussuhete väljavaateid. „Eesti ja Armeenia majandussuhted on olnud ja on ka hetkel tagasihoidlikud, kuid meie soov on seda tendentsi muuta. 2017. aastal kasvas kaubavahetus kahe riigi vahel hüppeliselt 4,6 miljonini eelkõige Eesti ekspordi kasvu tõttu ning 2018. aasta esimese 8 kuu andmete põhjal omakorda kahekordistub tänavu. Samas arenguruumi veel on,“ sõnas Seilenthal. „Eesti on huvitatud kahe riigi majanduskontaktide arendamisest, riikidevahelise kaubavahetuse tihendamisest ning investeeringute soodustamises mõlemas suunas,” kinnitas peadirektor. Seilenthali sõnul loob Eesti ja Armeenia vahel 2003. aastal jõustunud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping hea eelduse aktiivseks kaubavahetuseks ja ettevõtete vahelisteks ühisprojektideks. “Peaksime innustama mõlemat osapoolt aktiivsemalt ära kasutama lepingust tulenevaid võimalusi,” ütles ta. Kohtumisel räägiti ka turismi edendamisest, mis loob eeldused majanduskoostööks, kaubavahetuseks ja ühisteks äriprojektideks. Seilenthal tõi välja, et Eesti näeb perspektiivi koostööks IKT valdkonnas ja e-riigi arendamisel. 2017. aastal oli Armeenia Eesti jaoks 81. kaubanduspartner. Armeenia otseinvesteeringud Eestis on Eesti Panga andmeil seisuga 30.06.2018. a 4,8 mln eurot. Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse, finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse, kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse ning haldus- ja abitegevustesse. Eesti Äriregistris oli mai 2018. a seisuga registreeritud 17 Armeenia osalusega ettevõtet. Fotod: flic.kr/s/aHsmmW3HUJ Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mesilaspere toetus mesindussektorile väga oluline. „See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti avaldab see positiivset mõju mesilasperede registreerimisele ning seeläbi paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja õigeaegne mesilaste haiguste leviku tõkestamiseks võetud meetmete rakendamine,“ sõnas minister Tamm. Tarmo Tamm lisas: „Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus mesindussektorit järgmisel neljal aastal riigieelarvest makstava mesilaspere toetuse kaudu toetada. Mul on hea meel, et põllumajandus on valitsuse prioriteet ja me saame aidata kaasa mesindussektori kestlikule arengule.“ Mesilaspere toetuse alus on mesilasperede registreerimine põllumajandusloomade registris. Mesilaspere pidamise toetuse maksmine on planeeritud alates 2019. aastast, kokku neljal järjestikusel aastal. 2019. aasta eelarve on 600 000 eurot, järgmistel aastatel juba aga 800 000 eurot aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal mesilasperedega majapidamisi kokku 1396 ja 2017. aastal oli mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585. Kohtumisel arutati ka sektori esindajatega 2019.−2022. a mesindusprogrammi meetmeid ja tegevusi. Mesindusprogrammi on Eestis rakendatud Euroopa Liiduga liitumisest alates, hetkel on pooleli neljas programm, mis lõpeb 2019. aasta suvel. Programmi koostatakse koostöös mesindusorganisatsioonide ja Maaeluministeeriumiga ning selle eesmärk on parandada Eesti mesindustoodete tootmise ja turustamise tingimusi. Praegu toimuva programmi raames rakendatakse kolme meedet: tehniline abi mesinikele ja nende organisatsioonidele, kahjurite, mesilaste haiguste, eriti varroatoosi tõrje ning mesindustoodete analüüsimine laboratooriumide toetamine eesmärgiga aidata mesinikel oma tooteid turustada ja suurendada nende väärtust. Lõplik uue perioodi mesindusprogramm tuleb Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 15. märtsiks 2019. Kõik uudised Keel EST

Eelnõu eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust. Selleks on ettenähtud muudatused, millega: 1) takistatakse tankistide kasutamist ettevõtluses; 2) lihtsustatakse võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist; ja 3) lihtsustatakse ettevõtjate vabatahtlikku likvideerimist. ...

13.11.2018 otsuses kohtuasjas A.T. vs. Eesti (2) (kaebus nr 70465/14) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja konventsiooniga tagatud õigusi rikkunud. Kaebus Kaebaja on eluaegne kinnipeetav, kes läks 11.02.2012 Viru vanglas kaaskinnipeetavale juuksurikääridega kallale ja tekitas kehavigastusi. 13.02.2012 Viru vangla käskkirjaga kohaldati seetõttu kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: (i) kaebaja paigutati eraldi lukustatud kambrisse; (ii) piirati tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, et välistada kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, kelle tervist ta võiks ohustada; (iii) keelati kehakultuuriga tegelemine, mis seisnes spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisesed liikumis- ja suhtlemispiirangud; (iv) otsustati kohaldada kaebaja suhtes väljaspool tema elukambrit käeraudu. 10.08.2012 pikendas vangla eelnimetatud julgeolekuabinõusid kuueks kuuks. Lisaks otsustati kohaldada kaebajale käeraudu ka siis, kui keegi siseneb tema elukambrisse. 15.02.2013 pikendati samu meetmeid veel kuueks kuuks. Kaebaja vaidlustas kõik kolm otsust. Esimene kaebus tagastati riigilõivu maksmata jätmise tõttu; järgmiseid menetleti sisuliselt ning jäeti rahuldamata nii Tartu Halduskohtus kui Tartu Ringkonnakohtus. Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebusi menetlusse ei võtnud. EIK-sse esitatud kaebuses toetus kaebaja konventsiooni artikli 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld) väidetava rikkumise peale, leides, et Viru vangla kohaldatud julgeolekuabinõud olid ülemäärased. Valitsuse vastuväited Valitsus vaidles kaebusele vastu. Valitsus selgitas, et täiendavatel julgeolekumeetmetel – mis seati pärast seda, kui kaebaja oli rünnanud kaaskinnipeetavat murtud kääridega kõhtu ja oli tekitanud viimasele kehavigastusi – oli seaduslik alus ja need olid põhjendatud. Vanglal lasub kohustus tagada vanglas kõikide isikute elu ja tervise kaitse ning vangla ei saa lubada, et mõne vajaliku julgeolekuabinõu kohaldamata jätmise tõttu saab võimalikuks uue ründe toimumine. Valitsus selgitas kaebajast lähtuvat ohtu, andes ülevaate kaebaja aja jooksul aina raskemaks muutunud kuritegudest; samuti kaebaja üldisest käitumisest, sh ametnike ähvardamistest. Valitus hindas, et kõik kohaldatud meetmed olid õigustatud, sest nende eesmärk oli välistada kaebajast lähtuv oht. Lisaks selgitas valitsus, et julgeolekuabinõude vajalikkust kontrolliti regulaarselt, iga kuue kuu tagant. EIK otsus EIK kordas esmalt oma väljakujunenud kohtupraktika põhimõtteid, mille kohaselt konventsiooni artikkel 3 sisaldab üht demokraatliku ühiskonna põhiväärtustest. Väärkohtlemine peab olema minimaalse tõsidusastmega, et see kuuluks artikli 3 kohaldamisalasse. Asjaomane hinnang oleneb kohtuasja kõikidest asjaoludest, näiteks kohtlemise kestus, selle füüsilised või vaimsed tagajärjed ja mõnel juhul kannatanu sugu, vanus ja tervislik seisund. Tõendite hindamiseks kasutab EIK standardit „väljaspool põhjendatud kahtlust”, kuid lisab, et selline tõendatus võib tuleneda piisavalt tugevate, selgete ja omavahel haakuvate järelduste või sarnaste ümberlükkamatute faktieelduste kooseksisteerimisest. Kui isikult on võetud vabadus, siis hõlmab see tihti ka kannatuse või alanduse elementi, mis kaasneb olemuslikult ka seadusliku kohtlemise või karistusega. Kinnipidamistingimuste hindamisel lähtub EIK kõikidest tingimustest kogumis, samuti kaebaja konkreetsetest etteheidetest. EIK kordas, et üksikvangistus (solitary confinement) iseenesest ei riku artiklit 3. Teistest eraldamine on küll ebasoovitav, ent selle meetme hindamiseks tuleb võtta arvesse konkreetseid tingimusi, nende rangust ja kestust, nende eesmärki ja mõju konkreetsele isikule. Keeld suhelda kaasvangidega, mis tuleneb turvalisuskaalutlustest, distsiplinaarkaristusest või muudest kaitsepiirangutest, ei ole iseenesest alandav. Samal ajal täielik tunnetuslik isolatsioon (sensory isolation), sh sotsiaalne isolatsioon, võib kahjustada isiku psüühikat ega ole õigustatav ka turvalisus- või muude kaalutlustega. Samuti ei või üksikvangistust kohaldada igavesti ning isikul peavad olema selle vastu menetluslikud tagatised. Kohaldades neid põhimõtteid kaebaja kohtuasjas, rõhutas EIK esmalt, et kaebajale oli kohaldatud viiest võimalikust vangistusseaduse § 69 lõikes 2 ette nähtud julgeolekuabinõust nelja: kaebaja oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse, tema liikumis- ja suhtlemisvabadust oli piiratud, talle oli keelatud kehakultuuriga tegelemine spordisaalis ja spordiväljakul ning talle kohaldati käeraudu nii väljaspool elukambrit kui ka teatud juhtudel elukambris. Siiski nõustus EIK, et antud juhul oli vanglal põhjendatud alus uskuda, et kaebaja on ohuks teistele kinnipeetavatele ja ka vanglaametnikele. Lisaks konkreetsele ründele kaasvangi suhtes oli kaebaja telefonitsi ähvardanud Justiitsministeeriumi ametnikku. Samuti oli kaebajal väga vägivaldne taust, ta oli hinnatud agressiivseks ja madala stressitaluvusega isikuks. Edasi hindas EIK kaebajale seatud piiranguid ükshaaval. Mis puudutab eraldi lukustatud kambrisse paigutamist, samuti spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist, siis väitis valitsus, et sellega välditakse kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega, kelle suhtes kaebaja võiks muidu füüsilist vägivalda kasutada. Valitsus rõhutas, et eraldatud lukustatud kamber ei tähenda kartserit, lukustatud kambri olmetingimused on samad kui samas osakonnas olevatel elukambritel. EIK märkis, et kuigi kaebaja ja valitsus on eri seisukohtadel kaebaja kambri suuruse osas, oli kaebaja üksikkamber igal juhul suurem kui 6m², mis on CPT arvates üksikkambri miinimumsuuruseks piisav. Samuti pidas EIK oluliseks, et kuigi kaebaja ei saanud kasutada spordisaali, oli tal võimalik veeta üks tund päevas jalutusboksis. Mis puudutab kaebaja nö sotsiaalseid tingimusi, st vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, siis pidas EIK oluliseks riigi esitatud informatsiooni selle kohta, et kaebaja osales – kuigi mitte grupis, vaid üksinda – sotsiaalprogrammides ja õppetegevuses ning võis kasutada internetti, laenutada raamatuid ja vaadata kambris televiisorit. Ka ei piiratud kaebaja pikaajalisi ja lühiajalisi kohtumisi talle lähedaste isikutega. Samuti sai ta kohtuda oma juristiga, ta võis kasutada telefoni ja saata kirju. Mis puudutab kaebaja tervislikku seisundit ja täiendavate julgeolekumeetmete mõju kaebajale, siis möönis EIK, et liikumis- ja suhtlemispiirangud võivad ohustada isiku vaimset tervist. Seda on eriti oluline tähele panna käesolevas asjas, kus kaebaja oli ka varem ennast ise kahjustanud. Siiski võttis EIK arvesse, et kaebaja oli pideva arstliku kontrolli all ning ka arstid ei olnud leidnud, et kaebaja paigutamine üksikkambrisse peaks olema keelatud. Ebasoovitavaks oli peetud vaid metsavaatega kambrisse paigutamist. Eeltoodust tulenevalt asus EIK seisukohale, et kuigi kaebaja oli sunnitud olema suurema osa päevast üksinda kambris ja ta sai õues viibida vaid ühe tunni päevas, sai ta siiski kohtuda oma lähedastega, osaleda sotsiaalse integratsiooni programmides, suhelda psühholoogiga ja muu vangla meditsiinipersonaliga. Seega ei olnud kaebaja EIK hinnangul absoluutses isolatsioonis. EIK võttis arvesse ka seda, et vangla oli regulaarselt hinnanud meetmete kohaldamise vajadust, sh kaebajast lähtuvat ohtu. Samuti oli vangla meetmete kohaldamise pikendamist igakordselt konkreetsete tõenditega põhjendanud, seega ei ole pikendamine olnud meelevaldne. EIK nõustus valitsusega, et konkreetse kaebaja puhul ei oleks piisanud ühest julgeolekumeetmest, vaid nende kumulatiivne kohaldamine oli põhjendatud. EIK võttis arvesse ka seda, et kaebajal oli võimalik kohtus vaidlustada nii julgeolekumeetmete kohaldamine kui pikendamine. Kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et artiklit 3 ei ole rikutud. Otsus jõustub kolme kuu pärast otsuse avaldamisest, kui kaebaja ei ole taotlenud asja EIK 17-liikmelisele suurkohale üleandmist. 13.11.2018 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas A.T. vs. Eesti (2) (kaebus nr 70465/14), mis puudutas kaebaja kaebust vangla kohaldatud julgeolekuabinõude peale. Eluaegsest vangist kaebaja leidis, et erinevad samaaegselt kohaldatud julgeolekuabinõud rikuvad konventsiooni artiklit 3 (piinamise, alandava ja ebainimliku kohtlemise keeld). EIK 7-liikmeline koda nõustus Eesti riigi vastuväidetega ning asus seisukohale, et konventsiooni artiklit 3 ei ole rikutud, kuigi kaebaja suhtes oli kohaldatud viiest võimalikust julgeolekumeetmest nelja: ta oli paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse; tema liikumis- ja suhtlemisvabadust vanglas oli piiratud; talle oli keelatud kehakultuuriga tegelemine spordisaalis ja spordiväljakul; ning tema suhtes kohaldati käeraudu väljaspool elukambrit ja teatud juhtudel elukambris. Siiski nõustus EIK, et antud juhul oli vanglal põhjust uskuda, et kaebaja – kes oli ka vanglas olles rünnanud nii kaaskinnipeetavaid kui vanglaametnikke, samuti oli tal väga vägivaldne taust – on niivõrd ohtlik, et tema puhul ei oleks ühe julgeolekumeetme kohaldamisest piisanud. EIK pidas oluliseks, et kuigi kaebaja ei saanud suhelda kaaskinnipeetavatega, sai ta osaleda sotsiaalprogrammides ja suhelda oma lähedastega, kasutada telefoni, internetti, raamatukogu jms; ta oli pideva arstliku kontrolli all; tema kambritingimused olid kohased ning ta sai iga päev viibida õues ühe tunni. EIK pidas väga oluliseks ka seda, et kaebajale kohaldatud meetmeid hinnati vanglas regulaarselt ning igakordset meetmete kohaldamise pikendamist oli põhjendatud konkreetsete tõenditega. Ingliskeelne otsus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187601 Otsus jõustub kolme kuu pärast otsuse avaldamisest, kui kaebaja ei ole taotlenud asja EIK 17-liikmelisele suurkohale üleandmist. Kõik uudised

13.11.2018 otsuses kohtuasjas A.T. vs. Eesti (kaebus nr 23183/15) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja õigusi ohjeldusmeetmete kohaldamisega rikkunud, ent leidis artikli 8 positiivse kohustuse rikkumise, kuna ühte kaebaja kaebust ei olnud piisavalt uuritud. Kaebus A.T. (kaebaja) on Viru vanglas eluaegset vangistust kandev kinnipeetav. Kaebaja pidas oma õiguste rikkumiseks seda, et tema 2010. ja 2011. aastal haiglas toimunud arstlike läbivaatuste ajal kohaldati tema suhtes käe- ja jalaraudade ühendkomplekti ning vanglaametnikud olid läbivaatuste juures ja kuulasid pealt konfidentsiaalseid vestlusi arstiga. Samuti pidas ta oma õiguste rikkumiseks seda, et vangla toimetas ta lastehaiglasse oma vastsündinud last vaatama valel ajal ja ta sai last näha vaid 10 minutit ning kaasas olnud vanglaametnikud ei lubanud tal last puudutada. EIK-sse esitas kaebaja kaebuse konventsiooni artikli 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld), artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja artikli 6 lõike 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) väidetava rikkumise peale. Artikli 6 all kaebas kaebaja selle peale, et Eesti kohtud ei vastanud lastehaigla visiidiga seotud kaebusele. Kuigi Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebaja kaebused tervikuna rahuldamata, ei vastanud kohtud kaebusele kaebaja valel ajal lastehaiglasse viimise kohta ega käsitlenud vanglaametnike poolt lapse puudutamise keeldu. Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Valitsuse vastuväited ja EIK otsused A. Ohjeldusmeetmete kohaldamise kooskõla konventsiooni artiklitega 3 ja 8 haiglasse toimunud visiitide ajal Valitsus leidis, et käe- ja jalaraudade kohaldamisel isiku vanglast väljaviimisel oli seaduslik alus ning kaebaja isikust – eluaegset vangistust kandev isik, kes on pannud toime vägivaldseid kuritegusid – tulenevalt olid ohjeldusmeetmed õigustatud. Kaebaja kuriteod olid kogu aeg raskemaks läinud ning ka vanglas olles oli ta rünnanud nii vanglaametnikke kui kaasvange. Arvestades samal ajal kaebaja head füüsilist vormi, tema vanust (kõnealusel ajal 35) ja sugu ning et ta oli vanglas hinnatud kõrgohtlikuks, tuli vanglal võtta kõik meetmed, et vältida põgenemisohtu vanglast väljaviimisel, samuti meditsiinilise personali julgeolekut arstiga kohtumiste ajal. Mis puudutas kaebaja väiteid isikliku riietuse kandmise keelu kohta, siis märkis valitsus, et vanglariietust ei saa pidada alandavaks, eriti arvestades, et see on vajalik isiku üle järelevalve tõhusaks tagamiseks. Väljaviimise juures olnud saatemeeskond kandis tavapärast varustust, kuid tervishoiutöötaja juures (valves viibides) tuleb võimalusel kanda relvi varjatult. Kaebaja avalikkusele eksponeerimine ei olnud valitsuse hinnangul tõendatud – vastupidi, ta viidi arsti juurde nii, et ta oleks teistest isikutest võimalikult eraldi. See on vajalik ka julgeoleku kaalutlustel. Mis puudutab kaebaja ja arsti suhtlust arsti vastuvõttudel, siis selgitas valitsus, et kaebaja ohtlikkusest tulenevalt pidi saatemeeskonnal olema saadetavaga visuaalne kontakt ning kohustus teostada järelevalvet kestis ka arsti vastuvõtu ajal. See aga ei tähenda, et vanglateenistuse ametnikud oleksid vaadanud uuringut vahetult pealt või oleksid kuulanud pealt arsti ja patsiendi vestlust. Saatemeeskond viibis sirmi taga ning piisavas kauguses kaebajast – seda ka taktikalistel põhjustel. Teiseks ei anta informatsiooni isiku seisundi kohta terviseuuringu teostamise ajal, vaid tulemused saadetakse hiljem vangla meditsiiniosakonnale, kes on kinnipeetava eriarsti juurde saatnud. Seega ei saa julgeolekut teostavatele vanglaametnikele teatavaks mingit arsti-patsiendi konfidentsiaalset informatsiooni. Valitsus leidis, et kaebaja väidetu ei anna alust rikkumiste tuvastamiseks ei konventsiooni artikli 3 ega artikli 8 alusel. EIK selgitas esmalt oma kohtupraktika põhimõtteid, mille kohaselt konventsiooni artikkel 3 sisaldab üht demokraatliku ühiskonna põhiväärtustest. Väärkohtlemine peab olema minimaalse tõsidusastmega, et see kuuluks artikli 3 kohaldamisalasse. Asjaomane hinnang oleneb kohtuasja kõikidest asjaoludest, näiteks kohtlemise kestus, selle füüsilised või vaimsed tagajärjed ja mõnel juhul kannatanu sugu, vanus ja tervislik seisund. EIK kordas, et käeraudade kohaldamine ei anna üldjuhul alust rääkida konventsiooni artikli 3 rikkumisest, kui seda meedet on kohaldatud seaduslikul alusel ning kui see ei hõlma - üle mõistlikult vajaliku - jõu kasutamist või isiku avalikkusele eksponeerimist. Seejuures tuleb võtta arvesse isiku põgenemisohtu, samuti seda, kas ta võib tekitada kahju. Kuna sama kaebust hinnati ka artikli 8 alusel, selgitas EIK, et artikkel 8 võib samuti hõlmata isiku vaimset ja füüsilist terviklikkust. Teatud juhtudel, mis ei too kaasa artikli 3 rikkumist, võib artiklit 8 siiski rikutud olla. EIK kinnitas, et patsiendiinfo kuulub igal juhul artikliga 8 kaitstud isiku eraelu mõiste alla. Konkreetse kaebuse asjaolude juurde minnes tõi EIK esmalt välja, et kinnipeetavatele arstiabi tagamisel on riigil ühelt poolt kohustus tagada kinnipeetavate tervis ning vajalik arstiabi; teiselt poolt on riigil konventsiooni artiklist 1 tulenev kohustus tagada kõikide tema jurisdiktsiooni all olevate isikute õigused ja vabadused. Olukorras, kus kinnipeetav vajab vanglavälist arstiabi, kaasneb oht, et kinnipeetav võib põgeneda, või oht, et ta tekitab kahju teistele (sh meditsiinipersonalile või teistele patsientidele) või endale. EIK möönis, et haigla meditsiinipersonalilt ei saa eeldada samasugust ettevalmistust – osata käituda kinnipeetavast lähtuva ohu korral adekvaatselt – kui vanglaametnikelt endilt. Niisiis peab riik ennetavalt hindama, millist ohtu konkreetne kinnipeetav endast võib kujutada. Käesoleval juhul oli kaebajale kohaldatud meetmetel riigisiseses õiguses seaduslik alus ning lubatud eesmärk – põgenemise ja teiste isikute kahjustamise vältimine. EIK võttis arvesse, et enne kaebajale ohjeldusmeetmete kohaldamist oli vangla saatmisplaani koostamisel võtnud arvesse kaebaja kriminaalset minevikku, sh seda, et tema kuriteod olid läinud ajas aina raskemaks, samuti kaebaja käitumist vanglas. Kaebajale antud hinnangu kohaselt ei austanud kaebaja vanglarežiimi, oli agressiivne ning võimeline ründama nii teisi kui ka kahjustama iseennast. Seetõttu otsustati kohaldada kaebajale käe- ja jalaraudu ning tema saatemeeskonnas oli erinevatel juhtudel kolm kuni kuus ametnikku. EIK leidis, et vangla, kellel oli kinnipeetavaga igapäevane kontakt ja kes teadis, millist ohtu kaebaja endast kujutab, tegi ohjeldusmeetmete määramisel pärast hoolikat kaalumist põhjendatud otsuse. Asjaolu, et kaebaja ei olnud varem proovinud põgeneda, ei omanud tähtsust, sest kaebaja puhul oli oluline temast lähtuv oht teistele ja iseendale. EIK nõustus, et kaebajale kohaldatud ohjeldusmeetmed lähtusid kaebaja enda käitumisest. EIK ei tuvastanud ka mingeid tervisega seotud asjaolusid, mis oleksid välistanud ohjeldusmeetmete kohaldamise. Kuigi käe- ja jalarauad jätavad nahale mingid märgid, ei olnud kaebaja suhtes kasutatud nende paigaldamisel ülemäärast jõudu. Mis puudutab arsti-patsiendis suhte konfidentsiaalsust, siis rõhutas EIK, et see õigus kohaldub ka kinnipeetavatele. Kuigi käesolevas asjas jäid kaebaja ja valitsus konkreetsete visiitide toimumise asjaolude osas eriarvamusele, ei pidanud EIK seda oluliseks, kuna asus seisukohale, et sekkumine kaebaja eraelusse oli antud juhul põhjendatud samadel põhjustel nagu käe- ja jalaraudade kohaldamine, st tulenevalt konkreetse kaebaja ohtlikkusest. Mis puudutab vanglariietust ja relvade kandmist saatemeeskonna poolt, siis ei nõustunud EIK kaebajaga, et kaebajat oleks ebakohaselt või tahtlikult tema arstivisiitide ajal avalikkuses eksponeeritud. Kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et mis puudutab kaebajale haiglas toimunud visiitide ajal kohaldatud ohjeldus- ja muid meetmeid, ei ole konventsiooni artiklit 3 ega artiklit 8 rikutud, kuna kaebaja suhtes oli koostatud kohane ohuhinnang ning kohaldatud meetmed ei hõlmanud jõu kasutamist või kaebaja ebakohast avalikku eksponeerimist. Samal ajal olid kohaldatud meetmed vajalikud ühiskondliku turvalisuse ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. B. Artiklite 6 ja 8 all esitatud kaebused seoses kaebaja visiidiga lastehaiglasse Valitsus ei nõustunud kaebaja käsitlusega 31.01.2012 kaebaja visiidi kohta lastehaiglasse. Valitsus selgitas, et külastusaeg oli kokku lepitud kaebaja huve arvestades – see seati üldisest külastusajast väljapoole, et vältida võimalikult palju kokkupuuteid kolmandate isikutega, kuna kaebajat häiris, kui kolmandad isikud teda vaatasid. Vanglalt saadud teabe kohaselt lõpetas kaebaja ise visiidi enne ettenähtud aega. Mis puudutab kaebaja väidet, et saatemeeskond ei lubanud tal last puudutada, siis haigla info kohaselt otsustab lapse puudutamise ja süllevõtmise õde koos lapse raviarstiga. Last oli just intensiivravi osakonnas opereeritud ning tõenäoliselt seetõttu ka last puudutada ei lubatud. Valitsus vaidles vastu ka sellele, et valvemeeskond oleks kuulanud pealt arsti ja kaebaja vestlust lapse tervise üle. Eeltoodust tulenevalt leidis valitsus, et riik ei ole selles küsimuses artiklit 8 rikkunud. Valitsus vaidles vastu ka kaebaja konventsiooni artikli 6 alusel esitatud kaebusele. Valitsus selgitas, et kuigi halduskohus ei andnud vastust igale kaebaja väitele, siis ei pööranud kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel ise sellistele puudujääkidele tähelepanu. Nende aspektide kohta, mida kaebaja apellatsioonkaebuses eraldi rõhutas, on ringkonnakohus vastuse andnud. EIK pidas selle kaebuse lahendamisel siiski oluliseks, et kaebaja oli tõstatanud asjaomase kaebuse Eesti kohtutes, kuid ükski kohus ei vastanud konkreetselt tema väidetele. Sellises olukorras ei saa EIK välistada, et sekkumine kaebaja artikliga 8 tagatud õigustesse on toimunud. Kuigi valitsus esitas EIK menetluses kirjaliku tõendina haigla esindaja seletuse, asus EIK seisukohale, et see ei käsitlenud konkreetselt 31.01.2012 visiiti. Samuti ei pidanud EIK piisavaks saatemeeskonna juhi ühepoolset seletust. Samas ei olnud ka kaebaja esitanud mingeid konkreetseid tõendeid. EIK asus seisukohale, et kuna ta ei saa seda kaebust sisuliselt hinnata, ei saa ta siiski jätta kõrvale asjaolu, et Eesti kohtud oleksid pidanud kaebaja väidetele hinnangu andma, sh vajadusel tuvastama asjaomaseid fakte ning kaebuse rahuldamata jätmise korral seda põhjendama. Kuna Eesti kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata ilma lastehaigla intsidenti üldse sisuliselt hindamata, asus EIK seisukohal, et artiklist 8 tulenevat riigi positiivset kohustust on rikutud. Kuigi kaebaja oli taotlenud mittevaralise kahjuna 15 000 eurot, mõistis EIK kaebajale 1500 eurot. Ingliskeelne otsus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187603 Otsus jõustub kolme kuu pärast otsuse avaldamisest, kui menetlusosalised ei ole taotlenud asja EIK 17-liikmelisele suurkohale üleandmist. Kõik uudised

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlikkuskonkursile esitatud tööde hulgast valis žürii välja finalistid, kelle seast parimad selguvad 27. novembril. Finaali pääses kaheksa ärilist ettevõtmist ja üksteist kogukonna heaks tehtud tööd õpilastelt üle Eesti. Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et nii kogukondlikud kui ärilised teod on saanud alguse nii koolist kui laste initsiatiivil. „See näitab, et koolil on ettevõtlikkuse kujundamisel oluline roll ja õppetöö käigus tekkinud ideest, tehtud loovtööst või projektist võib sündida mõni elu edasiviiv lahendus,“ ütles Ploom. „Õpetajate roll on toetada ja suunata ideede genereerimist, arendamist ja elluviimist. Kui esimene samm on tehtud, kannustab eduelamus noori ka edaspidi tegutsema.“ 7-10-aastaste õpilaste tehtud tööde seas on Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi töö Naistevälja kivikalmete korrastamine, mis on osa Pärandivaderite projektist. Rakvere Gümnaasiumi 3.a klassi õpilased kaunistasid oma koolimaja esise lilledega projekti „100 lille, 100 sõpra“ käigus. Jõhvi Vene Põhikooli 4. klassi poiss Dmitri Šaronov meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad. 11-15-aastaste seas pääses finaali Võru Kreutzwaldi kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid. Finaali pääsesid ka Pärnu Rääma põhikooli õpilased Ketter Hiiemäe, Rihard Järvesaar, Remo Raiesmaa, Joonas Leemet, Häli Palmiste ja Karl-Joosep Raudkivi koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“ ning Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste ühiselt korraldatud loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks. 16-26- aastaste rühmas on finaalis Changemakers Academy, üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse. Finaalis on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamise teemal, viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“, Valga Gümnaasiumis UNESCO üldkoolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest Kristiina Saaron ning Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest. Äritegudest on nooremas vanusegrupis finaalis Jõhvi Vene põhikooli 4. klassi õpilane Emili Matjušenko kilekotist helkuritega, TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega, Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega, Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega ja Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust. Vanemas rühmas on finaalis internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja, Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist ja Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Laane, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga. Ülevaade finalistide töödest Konkurss toimub ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kõik uudised Keel EST

Täna, 13. novembril esitles välisminister Sven Mikser Tartus taasiseseisvumisjärgsete välisministrite kõnede kogumikku „Eesti välisministrid. Maailm ja meie”. Välisministeeriumi 100. aastapäeva raames ilmunud kogumiku esitlusel leidis aset elav arutelu Eesti välispoliitika sihtidest Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmetega. Mikseri sõnul on kogumikul täita oluline roll Eesti diplomaatia mõtestamisel. „Oma olemuselt on välispoliitika ajas kiiresti liikuv. Vahel on vaja distantsi, et mõista, kui võimsa küpsustee on Eesti läbinud viimase 27 aastaga. Väikeriigist, kes pürgis järjekindlalt NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigiks, on saanud tõsiseltvõetav partner paljudele riikidele ja üleilmne suunanäitaja valdkondades nagu küberjulgeolek,” sõnas Mikser. „Seda enam ei tohi me võtta iseenesestmõistetavalt seda, et meil on turvaline riik, meie ettevõtted jõuavad üha enam välisturgudele või et me saame reisida viisavabalt rohkem kui sajasse riiki. Võib julgelt väita, et Eesti iseseisvuse lugu on jätkuvalt ka meie välispoliitika edulugu ja iga kõne on oluline vahend meie hääle kuuldavaks tegemisel,” rõhutas Mikser. Vestlusringis Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) liikmetega vaadeldi läbi varasemate kõnede prisma päevakajalisi teemasid nagu Eesti ja Venemaa suhted, küberjulgeolek ja Euroopa Liidu tuleviku. RSRi presidendi Anna Linda Tompi sõnul on rõõmustav, et üha enam kaasatakse noori avalikus arutelus mitte ainult siseriiklikel, vaid ka välispoliitilistel teemadel. „Ei kujuta ette paremat moodust maailma mõtestamiseks kui sukeldudes Eesti diplomaatia ja välispoliitika ajalukku, mida antud kogumik ja tänane arutelu suurepäraselt võimaldavad. Ka Rahvusvaheliste Suhete Ringina oleme südameasjaks võtnud noorte silmaringi avardamise välispoliitikale keskendudes,” ütles Tomp. Mart Trummal Eesti Mõtteloo Sihtkapitalist märkis, et peagi 25. aastakäiguni jõudev „Eesti mõtteloo” raamatusari on sobiv koht välispoliitiliste kõnede Eesti lugejate toomiseks: „Raamat sisaldab nende inimeste mõtteid ja väljaöeldut, kes Eesti Vabariiki tema küpsemise aastatel maailmas on esindanud. Seegi on osa Eesti mõtteloost ja Ilmamaal on hea meel, et lugejani jõuab see läbi meie raamatusarja. Loeme seda märgiks, et ühte jalga Eesti riigiga on küpseks saanud ja ennast tõestanud ka „Eesti mõtteloo” raamatusari.” Kogumik „Eesti välisministrid. Maailm ja meie”, mis valmis koostöös SA Eesti Mõtteloo Sihtkapitali ja kirjastus Ilmamaaga, sisaldab kõikide välisministrite kõnesid alates taasiseseisvumisperioodi algusest ja iseloomustab Eesti välispoliitilise mõtteloo arengut. Kogumiku koostaja on Tõnis Idarand. Kogumik on raamatupoodides üle Eesti saadaval alates novembrist. Homme tähistab välisministeerium ka oma 100. aastapäeva. Kuigi Eesti välisteenistus kujunes pikema protsessi tulemusena, võib välisministeeriumi tegevuse algusajaks pidada 1918. aasta 14. novembrit - siis palus Eesti Inglise ja Prantsuse konsulitele Helsingis saadetud kirjas relvastust ja abi, et takistada varade ja toiduainete maalt väljavedamist Saksa vägede poolt. Märgiliselt on tegu olulise hetkega omariikluse loos: välisministeerium on ainuke Eesti riigiasutus, mis on töötanud vaheaegadeta 100 aastat. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmtwPpqZ Video: https://www.facebook.com/valismin/videos/2021233067922329/ Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakondbritta.tarvis@mfa.ee 637 7627 | 5194 7045 Kõik uudised

Berliin, Saksamaa, 13. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna Saksamaal päevaleht Süddeutsche Zeitungi korraldatud ühel suurimal ja olulisimal majandustippkohtumisel, et digiriigi arendamine on Eestis andnud inimestele rohkem aega, säästnud keskkonda ja raha ning aidanud suurendada riigivalitsemise läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni. Ratas arutas tippkohtumisel Islandi valitsusjuhi Katrín Jakobsdóttiri ja Serbia ametikaaslase Ana Brnabićiga kolme riigi näidete varal digitaalse Euroopa senist arengut ja visioone. Ratas tõi esile, et e-valitsemine aitab Eestil säästa igal aastal umbes 4-7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Samas peab Ratase sõnul olema e-riigi arendamiseks inimestel selle vastu usaldus ning selge kontroll oma andmete üle. Peaminister tutvustas ka Eesti uue põlvkonna n-ö nähtamatute e-teenuste arendamist. Tippkohtumise eesmärgiks on tuua kogemuste vahetamiseks kokku eksperdid, tippjuhid ja tipp-poliitikud. Tänavusel tippkohtumisel on esindatud nii maailma suured tehnoloogiahiiud, Saksamaa suurettevõtted kui poliitikutest kantsler Angela Merkel ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Tippkohtumise eel kohtus Ratas Saksamaa aseliidukantsler ja rahandusminister Olaf Scholziga, kellega arutelu keskendus peamiselt Euroopa Liidu eelarvele aastateks 2021-2027. Videopilt ja ülevaade Süddeutsche Zeitungi majandustippkohtumiselt: https://www.sz-wirtschaftsgipfel.de/en/ Fotod (Triin Oppi / valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/pl3iax41ggsf63v/AAB-f2EdJ3KtjgrlMa7gqVOKa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Ootame Teie arvamusi avatud valitsemise partnerluse 2016–2018 tegevuskava lõpparuandele. Tegevuskava lõpparuande kogu rakendusperioodi kohta koostas Riigikantselei koostöös avatud valitsemise partnerluse tegevuskava tegevusi koordineerivate ministeeriumide ja valitsusväliste partnerite esindajatega. ...

Berliin, Saksamaa, 13. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna Saksamaa aseliidukantsler ja rahandusminister Olaf Scholzile, et Eesti soovib tugevat ja ühtehoidvat Euroopa Liitu. Selleks toetame teaduse ja innovatsiooni, digitaliseerimise, piiriüleste ühenduste ning kaitse- ja julgeolekukoostöö senisest suuremat rahastamist Euroopa Liidu ühisest mitmeaastasest eelarvest. Peaminister tõi kohtumisel Eestile olulise küsimusena esile Euroopa Liidu ühenduste rahastamise. „Berliini müüri langemisest on möödas peaaegu kolm aastakümmet, kuid seniajani on Balti riikide ühendused Euroopaga puudulikud. Seda tõid investeeringute pudelikaelana esile ka minuga kohtunud Saksa investorid. Just seetõttu on Rail Balticu ehitamine meie prioriteet, sest nii saavad Balti riigid ja ka Soome lõpuks osaks Euroopa hästi ühendatud siseturust,“ selgitas peaminister suurprojekti tähtsust Eestile, Lätile ja Leedule. Teise olulise teemana tõstis Ratas esile põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise, mis peaks Eesti hinnangul toimuma kiiremini ja andma meie põllumeestele Euroopa turgudel konkureerimiseks võrdsed tingimused. Lisaks rääkisid Ratas ja Scholz Euroopa Liidu majanduskasvu, tööturu uuendamise ja reformide elluviimise toetuste vähenemisest ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, milles soovib Eesti sujuvamat üleminekut. Mõlemad kinnitasid samuti, et ühine ja stabiilne valuuta on Euroopa majanduse oluline nurgakivi. Eesti ja Saksamaa sidemetest rääkides tõdes Ratas, et koostöö on tihe ja sõbralik, kuid enam võiks kasutada ära võimalusi inimeste heaolu tõstvate ning ettevõtete tegevust lihtsustavate digilahenduste arendamiseks ja elluviimiseks. Peaminister osaleb täna pärastlõunal veel Saksamaa ühe suurima päevalehe Süddeutsche Zeitung korraldatud majandustippkohtumisel. Ratas arutab tippkohtumisel Islandi valitsusjuhi Katrín Jakobsdóttiri ja Serbia ametikaaslase Ana Brnabićiga kolme riigi näidete varal digitaalse Euroopa senist arengut ja visioone. Arutelu saab jälgida otseülekande vahendusel: https://www.sz-wirtschaftsgipfel.de/en/ Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/2q4y26unj33yckr/AADFRS91_Ur3JbD0P7-acLUga?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles täna Riigikogus, et Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni liitmise eesmärk on luua tugev asutus, mis oleks keskkonnaküsimustes asjatundlik partner nii Eesti inimestele, ettevõtetele kui ka teistele riigiasutustele. Kõik uudised Keel EST

Aasta kodaniku aunimetusele laekus tähtajaks, 4. novembriks 14 pakkumist. Kultuuriminister kuulutab aunimetuse laureaadi välja kodanikupäevale pühendatud tunnustusüritusel 28. novembril. Aasta kodanik 2018 selgub traditsiooniliselt kodanikunädalal. Tänavuse konkursi moto on „Ühine riik liidab“, mis lähtub Eesti Vabariigi saja aasta juubelist ja Euroopa kultuuripärandiaastast. „Konkursi moto ärgitas esitama mitmeid kaaluka ühiskondliku panusega kandidaate. Kõiki neid inimesi ühendab julgus võtta kodanikuna vastutus. Need on inimesed, kelle hool ja teokus muudavad Eesti suuremaks ja tugevamaks,” rääkis Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Mall Saul. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutab aasta kodaniku välja ja annab tunnustuse üle 28. novembril Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones toimuval tunnustussündmusel. Samas annab siseminister Andres Anvelt üle kodanikupäeva aumärgid inimestele, kes on edendanud kodanikukasvatust, väärtustanud kodanikuteadvust või teinud vabatahtlikku tööd oma kogukonnas. Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning aunimetus antakse tänavu välja 16. korda. Täpsemalt saab aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta vaadata siit. Mulluseks aasta kodanikuks tunnistati Rasmus Rask (fotol). Lisainformatsioon Mall Saul Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik 628 2261 mall.saul@kul.ee

Täna, 13. novembril möödub siseministeeriumi asutamisest 100 aastat. Sel puhul tutvustatakse värskelt valminud raamatut „Siseministeerium 100: vabadussõjast droonideni“, kuhu on kogutud ministeeriumi olulisemad sündmused ning seni rääkimata lood. Siseminister Andres Anvelti sõnul on saja-aastase ministeeriumi lugu justkui niit, mis õmbleb Eesti riigi ajaloos erinevad sündmused kokku. “Siseministeeriumi ajaloo kaante vahele talletamine on väärikas kingitus ka kõigile tänastele siseministeeriumi töötajatele, kes oma tööga meie riigi siseturvalisuse eest hoolitsevad,” ütles siseminister. Raamatu autorid on ajaloolased Lauri Kann ja Anu Raudsepp. Raudsepa sõnul selgitatakse raamatus, millised on taasiseseisva Eesti suurimad saavutused seoses siseministeeriumiga. „Eesti pole jõudnud Euroopa rikkaimate, küll aga turvalisemate riikide hulka. Selles, et taasiseseisvuse algaastate kõrge kuritegevusega maast on jõutud turvalisse ja stabiilsesse riiki, on suured teened siseministeeriumil, kes andis sellesse oma panuse. Juba tollal tuli ministeeriumil vastata küsimustele, kuidas turvalisust võimalikult hästi tagada,“ sõnas Raudsepp. Raamatust leiab põhjaliku ajalooülevaate, kuid lisaks on raamatulugejal võimalik leida vähetuntud detaile. Näiteks leiab raamatulugeja vastused küsimustele, kellele kuulus 1930. aastatel salapiiritust vedanud Eesti laev ja kuidas õmmeldi välispassi viisasid. Lisaks on juttu ka siseministeeriumi esimestest ruumidest Tallinna Raekoja platsil asuvas korteris ning toonastest transpordivahenditest. Siseministeeriumi asutamise ajaks loetakse 13. novembrit 1918. aastat. Pärast okupatsioonivägede lahkumist astus 12. novembril ametisse Ajutine Valitsus, sellele järgnevast päevast pärinevad ka siseministeeriumi esimesed kirjalikud allikad. Ajakirjanikud on oodatud raamatu esitlusele, mis toimub kell 14 siseministeeriumis (Tallinn, Pikk 61). Anna oma tulekust teada: olja.kivistik@siseministeerium.ee või 530 883 44. Kõik uudised Keel EST

Berliin, Saksamaa, 13. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas tutvustas eile õhtul Berliinis paarikümnele juba Eestis tegutsevale või siia investeerimist kaaluvale Saksa ettevõtjale Eesti majandusruumi ja tulevikuplaane ning kannustas suurettevõtjaid mõtlema uuenduslike ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisel siinsetele võimalustele. Saksamaa on tugev uuenduslik tööstusriik, mis soovib võtta üha enam kasutusele digilahendusi. „Eesti on parim paik, kus uusi tehnoloogiaid katsetada, arendada ja tutvustada,“ kinnitas Ratas ning lisas, et peagi aitab uusi ärimudeleid luua ja juurutada 5G andmesidevõrk, mis tagab kiire internetiühenduse. „Selle aasta lõpuks käivitavad Ericsson ja Tallinna Tehnikaülikool esimese 5G pilootvõrgu just tehnikaülikooli linnakus,“ märkis peaminister. Ratase sõnul toetab valitsus välisinvestoreid uuendusi arvestavate seaduste ja reeglitega, mis loovad paindlikkust, vähendavad bürokraatiat ning säästavad aega ja raha. „Näiteks väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on võimalik hakkama saada ilma raamatupidajateta, sest aastast 2020 on maksude deklareerimine neil täiesti automaatne. See on üks näide, kuidas soovime ettevõtjatele pakkuda selget, stabiilset ja läbipaistvat ärikeskkonda,“ selgitas peaminister. „Tean, et praegu on ettevõtjate jaoks üks tõsisemaid kitsaskohti oskustööjõu puudus. Peame selle probleemiga tõsiselt tegelema, kui soovime, et Eesti püsiks investeeringute jaoks atraktiivne,“ viitas Ratas aasta alguses toimunud sarnasele kohtumisele Saksa suurettevõtjatega Hamburgis. Täna osaleb peaminister Saksamaa ühe suurima päevalehe Süddeutsche Zeitung korraldatud majandusfoorumil. Ratas arutab foorumil Islandi valitsusjuhi Katrín Jakobsdóttiri ja Serbia ametikaaslase Ana Brnabićiga kolme riigi näidete varal digitaalse Euroopa senist arengut ja visioone. Arutelu saab jälgida otseülekande vahendusel: https://www.sz-wirtschaftsgipfel.de/en/. Lisaks kohtub Ratas Saksamaa aseliidukantsler ja rahandusminister Olaf Scholziga, kellega on kõne all euroala tulevik ja Euroopa Liidu eelarve 2021-2027, aga ka Eesti ja Saksamaa suhted ning digikoostöö. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/iqdliv5ld4utao7/AADTga8OkY7S-gNQfc2B6o-ja?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kaitseminister Jüri Luik nimetas täna oma käskkirjaga kaitseväe peastaabi ülemaks alates 5. detsembrist kolonel Veiko-Vello Palmi. Kaitseminister Luik ütles, et kolonel Palm on ohvitser, kes on saanud mitmekülgse kogemuse nii Eestis, rahvusvahelises teenistuses kui ka operatsioonidel ning kõikjal on ta ennast näidanud võimeka asjatundja ja tugeva juhina. „Eriti tahaksin esile tõsta kolonel Palmi tegevust 1. jalaväebrigaadi ülemana, kus tema ees seisis keeruline ülesanne integreerida Eestis paiknev NATO liitlaste pataljon meie jalaväebrigaadi koosseisu. Ta sai sellega suurepäraselt hakkama,“ ütles Luik. Kolonel Veiko-Vello Palm alustas teenistust kaitseväes 1992. aastal ajateenijana Kalevi üksik-jalaväepataljonis ning on teeninud muuhulgas Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana, peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülemana, staabiohvitserina Poolas asuva NATO Kirdekorpuse staabis ning olnud kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja. Aastatel 2015 kuni 2018 oli kolonel Palm 1. jalaväebrigaadi ülem, alates tänavu suvest kaitseväe peastaabi ülema asetäitja. Kolonel Palm on lõpetanud Soome riigikaitse kõrgkooli kadetikooli ja kindralstaabiohvitseride kursused ning osalenud rahvusvahelisel sõjalisel missioonil Afganistanis 2007. ja 2010. aastal. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, Tallinn, 12. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna pärastlõunal Berliini, kus tutvustab Eestis juba tegutsevatele või siia investeerimist kaaluvatele Saksa ettevõtjatele Eestit kui suurepärast ärisihtkohta. Homme osaleb peaminister Saksamaa ühe suurima päevalehe Süddeutsche Zeitung korraldatud majandusfoorumil. Ratas arutab foorumil Islandi valitsusjuhi Katrín Jakobsdóttiri ja Serbia ametikaaslase Ana Brnabićiga kolme riigi näidete varal digitaalse Euroopa senist arengut ja visioone. Arutelu saab jälgida otseülekande vahendusel: https://www.sz-wirtschaftsgipfel.de/en/ Lisaks kohtub Ratas Saksamaa aseliidukantsler ja rahandusminister Olaf Scholziga, kellega on kõne all euroala tulevik ja Euroopa Liidu eelarve 2021-2027, aga ka Eesti ja Saksamaa suhted ning digikoostöö. Peaminister on tagasi Eestis homme, 13. novembri hilisõhtul. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 12. november 2018. a – Täna avas peaminister Jüri Ratas mälestustahvli Roosikrantsi tn 10A hoonel, mille 3. korrusel pidas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus oma istungeid ajavahemikul 12. – 14. november 1918. Peaministri sõnul on Eesti sajanda sünnipäeva aastal tugev ja vaba, ning meie esivanemate töö ja aated, mis aitasid meid seda saavutada, on meile alati kallid. „Praegu teame täpselt, et meie riigi kohta kehtib Eesti iseseisvusmanifesti kuulutus – iseseisev demokratiline vabariik. Sada aastat tagasi pidid toonased naised ja mehed selle täiuse alles sisustama ning paljudel põlvkondadel tuli seda kinnistada,“ lausus Ratas. Mälestustahvlil seisab tekst: „Siin majas asus Jaan ja Mari Raamoti korter, kus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus töötas 12.-14. novembrini 1918”. Roosikrantsi tänaval töötas valitsus kolme päeva jooksul, kui selgus, et Saksa sõjaväe hõivatud Toompea lossi ruume kasutada ei saa. Ajutine valitsus tegutses korteris, mis kuulus põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamotile ning tema abikaasale ning naisriigikaitse eestvedajale Mari Raamotile. Hiljem võttis ajutine valitsus enda käsutusse hoone Raekoja platsil (praegune Õpetajate maja), kus 15. novembril peab valitsus juubeliistungit. Avamisel esines ka ajaloolane Jaak Juske. Tseremooniale järgnes ajaloolise korteri külastus. Külalisi tervitas perenaine Anu Lepasepp-Mugu, kes varem koos peaministriga mälestustahvlil sini-must-valge lindi lahti sõlmis. Fotod tahvli avamisest (EV100/Liis Reiman):https://www.dropbox.com/sh/092neqy0p4dhri4/AAA1EiVvZRYXx77kUK_YFuXJa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kultuuriminister Indrek Saar alustas täna, 12. novembril kahepäevast visiiti Islandile. Visiidi juhatas sisse kohtumine Islandi haridus-, teadus- ja kultuuriministri Lilja Alfreðsdóttiriga, kellega arutati kahe riigi koostöövõimalusi kultuuri- ja spordivaldkonnas. Mõlema riigi ministrid tõstsid kohtumisel esile Põhjamaade ja Balti riikide head pikaaegset koostööd. „Eestil ja Islandil on üksteiselt palju õppida,“ kinnitas kultuuriminister Indrek Saar. „Eesti soovib lähemalt tutvuda Islandi laste ja noorte huvitegevuse kontseptsiooniga ning Islandit huvitab omakorda meie haridusvaldkonna korraldus,“ ültes Saar. Minister Saar kinnitas, et Eesti näeb mitmeid koostöö tihendamise võimalusi Islandiga. „Oleme esitanud taotluse liitumaks Põhjamaade Filmifondiga. Islandi kui järgmise aasta Põhjamaade Ministrite Nõukoja eesistuja toetus on selle saavutamiseks väga oluline. Filmifondiga liitumine tagaks Eesti filmisektorile uued võimalused saada täiendavat rahastust ja teha koostööd Põhjamaade filmitootjatega,“ lisas Saar. Kahepäevase visiidi käigus kohtub minister Saar mitmete Islandi kultuuriasutuste ja noorteorganisatsioonide esindajatega, et tutvuda Islandi kogemusega laste- ja noortele suunatud huvitegevusprogrammidega kunstide- ja spordi valdkonnas. Ühtlasi kohtub minister Saar täna Eesti aukonsuliga Islandil Pétur Már Jónssoniga ja Islandi eesti kogukonna esindajatega. Homme, 13. novembril kohtub minister Islandi noortekeskuste katusorganisatsiooni ja Islandi muusikavaldkonna esindajatega ning külastakse Reykjaviki Harpa kontserdimaja. Lisainformatsioon Maimu Sibrits Kultuuriministeeriumi kultuuriekspordi nõunik Tel 520 0003 maimu.sibrits@kul.ee

Täna kogunevad Tallinnas Euroopa Liidu digitaalvaldkonna juhtivad riigid, et arutada ühtse siseturu edulugusid digitaalvaldkonnas. Kohtumist juhib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning ettekanded teevad Google´i, Taxify, Lisbon Councili ja rahandusministeeriumi kõrged esindajad. Kõrgetasemelisel kohtumisel osalevad Suurbritannia, Taani, Hollandi, Tšehhi, Soome, Iirimaa, Luxemburgi, Poola ja Rootsi digitaalvaldkonna ministrid ja ministeeriumide esindajad. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on kohtumise eesmärk arutleda, millise suuna peaks Euroopa Liit võtma, et liikmesriikide ühtne siseturg oleks ettevõtjatele tänasest veelgi atraktiivsem. „Peame pakkuma järjest konkurentsivõimelisemaid lahendusi meie ettevõtjate ja kodanike jaoks. Viimaste aastate suurimad edulood Euroopas on tulnud digitaalsete võimaluste kasutamisest erinevates valdkondades – e-kaubanduse soodustamine, andmete piiriülese liikumise edendamine ja digitaalse sisu kaasaskantavuse võimaldamine. Need algatused on toonud märgatava majanduskasvu, lihtsustanud inimeste liikuvust ja töötamist erinevates riikides ning loonud eurooplaste jaoks sidusama hoiaku teiste liikmesriikide suhtes. Tänase päeva küsimus on aga, millised võiksid olla järgmised Euroopa Liidu edulood,“ ütles Tammist. Digitaalvaldkonna kõrgetasemelise kohtumise peateemaks on Euroopa Liidu ühised digialgatused järgmise Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametiajal. „Kõikidest tehnoloogiatest on tehisintellektil selgelt suurim mõju inimeste eludele ja ettevõtete ärimudelitele tulevikus. Iga liikmesriigi valitsuse kohustus on pakkuda oma kodanikele ja ärisektorile piisavat tuge tärkavate tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud küsimustes,“ kommenteeris minister. Tehisintellekti lahendusi kasutakse juba praegu laialdaselt nii avalikus kui erasektoris. Taxify kaasasutaja Martin Villig kinnitas, et Euroopa seadusandlus on liikunud digitaalsetele ettevõtetele soodsas suunas. „Endiselt tuleb aga olla tähelepanelik, et digitaalsete ettevõtete arengut ja ausat konkurentsi mitte piirata. Loodame, et jätkub töö andmete vaba liikumise suunas ja uute tehnoloogiate puhul hoidutakse ülereguleerimisest. Maksusüsteemi puhul oleks aga abi sellest, kui maksustada digitaalsete ettevõtete kasumit, mitte käivet – nii ei teki topeltmaksustamist ja ettevõtetelt ei võeta ära reinvesteeringute kapitali,” rääkis Villig. Kõik uudised Keel EST

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi. „Põllumajandus, kalandus, toidutootmine ja toidukultuur on oluline osa Eesti identiteedist. Maaeluministeerium kõige maalähedasema ministeeriumina vaatab 100. juubeli täitumisel ka tulevikku,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Sellest tekkis ka mõte koguda kokku 100 head soovi, mis näitavad, millist maaelu meie rahvas soovib ja mis on kingitus kõigile Eesti inimestele ja Eesti Vabariigile.“ Head inimesed soovisid Eesti maaelule näiteks järgmist. Et jätkuks laste rõõmuhõiskeid rohelisele põllule loomi ajades, mõnusat linnulaulu ja et ikka aktiivne elu jätkuks ka kõige kaugemas Eestimaa nurgakeses. Et hea ja puhas Eesti toit oleks ka tulevikus kättesaadav kõikidele Eesti elanikele. Et rohkem inimesi leiaks tee maaeluni ja nad saaksid selle väärtusest aru! Et ka 100 aasta pärast kasvaks meie põldudel vili ja kartul, oma käega saaks aiast võtta marju ning värske piim oleks omast käest võtta! Et igal lapsel oleks võimalus veeta osa oma suvest maal, ärgata linnulaulu peale, joosta õue, noppida marju peenralt, õppida maatöid tegema, hoolitseda loomade eest, juua värsket piima, omada kohustusi talumajapidamises. See annab lapsele imeilusad mälestused, hingelise tasakaalu ja armastuse kodumaa vastu kogu eluks! Põllumajanduslikult soodsaid ilmasid ja tarku tehnikaid, et maa saaks võimalikult palju saaki anda. Jaksu Eesti sigadele, et peekoniviilud kasvataksid ikka meie poegadest tugevad mehed. Et Eesti lapsed teaksid, kust tuleb piim ja kuidas valmib toit. Soovin, et oma eriala valides suunduksid paljud noored põllumajandusse ning hoiaksid elu maal hõõgumas või isegi leegitsemas. Et ka 100 aasta pärast saaks põldudel imetleda kasvavat vilja, et maale sõites oleks tee ääres lehmad, lambad ja hobused, et sigu saaks taas vabalt pidada ja linnud oleks õnnelikud. Et vanemad oskaksid lastele ka 100 aasta pärast teha päris pannkooke, sülti ja võib-olla isegi verivorsti. Vaata kõiki häid soove » Taust Ministeeriumi asutamise ajaks loetakse 12. novembrit 1918. aastal, kui pärast okupatsioonivägede lahkumist Maanõukogu Vanematekogu otsusega määrati põllutöö- ja toitlusministriks doktor Jaan Raamot. Ministeerium on oma tegevusaja jooksul kandnud mitut erinevat nime ja olnud Toitlusministeerium, Põllutööministeerium ning Põllumajandusministeerium ja viimastel aastatel Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi 100. juubelil tunnustas maaeluminister 74 maaelu edendajat ministeeriumi teenetemärgiga. Maaeluministeerium kinkis Eesti Vabariigile lisaks 100 heale soovile kuus toidusündmust: avatud kalasadamate päeva, Pärnumaa maitsete aasta, avatud toidutööstuste nädala, avatud talude päeva, Eesti hommikusöögi Eesti toiduteel ja Eesti toidu kuu ning juubeliks valminud raamatu „Eesti maaelu piltides“. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 12. november 2018 - Neljapäeval, 15. novembril koguneb Vabariigi Valitsus istungile Õpetajate Majja (Raekoja plats 14, Tallinn), kus sada aastat tagasi alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 lõppes rohkem kui neli aastat kestnud I maailmasõda. Eestit okupeerinud Saksa riigi kokkuvarisemine andis võimaluse Eesti Ajutisele Valitsusele kogunemiseks Tallinna ning võimu enese kätte võtmiseks. Uue maailmakorra tingimustes asuti energiliselt riiki üles ehitama. Oma esimesed alalised tööruumid leidis Ajutine Valitsus just Õpetajate Majas. Seda märgib ka majale kinnitatud mälestustahvel. Raekoja platsi hoone aga ei mahutanud kõiki valitsusasutusi ning ministeeriumide koosseisu kasvades asuti otsima uusi ruume. 1918. aasta novembri lõpus hakkasidki ministeeriumid linna erinevatesse paikadesse ümber asuma. Vabariigi Valitsus tähistab saja aasta möödumist Eesti Ajutise Valitsuse tööle asumisest juubeliistungi ning aktusega. Sündmusele on kutsutud osalema ka eelmiste valitsuste liikmed. Juubeliistungile ning aktusele järgneb pressikonverents. AKREDITEERIMISINFO Juubeliistungiga seotud sündmuste kajastamise soovist palume teada anda hiljemalt kolmapäeval, 14. oktoobril kell 12 aadressile press@riik.ee, märkides ära oma nime, väljaande, dokumendi numbri ning sündmused, mida soovite kajastada. Kell 10.00 Vabariigi Valitsuse juubeliistung. Fotograafidel ja operaatoritel on võimalik jäädvustada kohtumise algushetki. Palume akrediteeritud ajakirjanikel kohal olla hiljemalt kell 9.45. Kell 10.30 pidulik aktus. Aktusel peab ametis oleva valitsuse nimel kõne peaminister Jüri Ratas ning tagasivaate teeb ajaloolane Lauri Vahtre. Fotograafidel ja operaatoritel on võimalik aktust jäädvustada. Palume akrediteeritud ajakirjanikel kohal olla hiljemalt kell 10.15. Kell 11.30 Vabariigi Valitsuse pressikonverents. Palume akrediteeritud ajakirjanikel kohal olla hiljemalt kell 11.15. Pidulikku aktust saab jälgida veebiülekandena reaalajas: https://youtu.be/HHZtqIDdB4w Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi saab vaadata reaalajas: https://youtu.be/mjLvgvgn7es Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused https://www.ev100.ee/ Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser kohtub täna Riigikogu väliskomisjoniga. Kohtumise ühe punktina tutvustab Mikser ÜRO globaalse ränderaamistiku sisu ja põhimõtteid. „Ränne on globaalne väljakutse ning peame püüdlema selles suunas, et me suudaksime rahvusvahelist rännet võimalikult hästi kontrollida,“ sõnas välisminister Mikser. „Euroopa Liit tervikuna on alates rändekriisi puhkemisest teinud palju, et otsida ühiseid lahedusi, kuid globaalsel tasandil on veel palju tööd ees. ÜRO poolt väljatöötatud globaalses ränderaamistikus kokkuleppimine on selge samm õiges suunas,“ kinnitas ta. „Meie kõigi huvides on see, kui rände lähte-, transiit- ja sihtriigid lepivad kokku ühistes põhimõtetes ja arusaamades rahvusvahelise rände haldamisel, et see oleks turvaline, korrapärane ja reeglitel põhinev,“ rõhutas välisminister. „Eestile on oluline, et tänu raamistikule saame paremini motiveerida lähteriike võtma senisest suuremat vastutust rändeväljakutsetega tegelemisel ning tegema koostööd ka tagasipöördumise küsimuses,“ lisas Mikser. „Ühtlasi soovin anda Riigikogu väliskomisjonile kindluse, et ränderaamistik ei kohusta meid muutma mitte ühtegi Eesti Vabariigi seadust,“ sõnas välisminister Mikser. „Globaalne ränderaamistik ei ole riikide jaoks juriidiliselt siduv dokument ning uusi juriidiliselt siduvaid rahvusvahelisi õigusi ega kohustusi selle raamistikuga ei looda,“ ütles ta. Välisministeerium esitas Eesti seisukohtade eelnõu valitsusele ning 22.03. kiideti heaks välisministri esitatud seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Välisminister tutvustas seisukohti Riigikogu väliskomisjonile 13.03.2018. Välisministril on kavas taaskord arutada seda küsimust valitsusega alanud nädala neljapäeval. Loe lähemalt: ÜRO globaalne ränderaamistik - KKK Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Stenbocki maja, 11. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas kinnitas Kaitseliidu 100. aastapäeval, et vabatahtlikest koosnev organisatsioon annab üle maa laiuva turvavõrgustikuna hindamatu panuse Eesti julgeoleku tagamisse. Ratas sõnas Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud kontsert-vastuvõtul Saku Suurhallis, et valmisolekut riigi kaitseks välja astuda ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. „Selle taga on kaitseliitlaste siiras tahe võtta oma pere, töö ja teiste toimetuste kõrvalt aega, et osaleda õppustel ning olla valmis ühtse meeskonnana tegutsemiseks, kui tingimused seda nõudma peaks. Ja seda vabatahtlikult, aastast aastasse, ilmast ja oludest hoolimata, rõõmsal meelel ning paljusid teisigi kaasates,“ lausus Ratas. Rääkides turvatundest rõhutas peaminister, et Kaitseliidu sõpru ja kogukondi liitval tegevusel on oluline roll sidusama ja ühtsema ühiskonna loomisel. „See sidusus on oluline ka põlvkondade vahel, kus vanemate tarkus ja kogemus saab kokku nooremate pealehakkamise ja tegutsemisrõõmuga,“ sõnas Ratas. „Kodutütred ja Noored Kotkad, Naiskodukaitsjad ning kõik liikmed sõltumata nende vanusest, elukohast või kodusest keelest muudavad Kaitseliidu tõeliseks läbilõikeks meie ühiskonnast. Ja kaitseliitlased kuuluvad kahtlemata ühiskonna kõige aktiivsemate liikmete hulka,“ kinnitas ta. Peaministri sõnul tuleb kummardus teha nii nende suunas, kes 1918. aasta sügise keerulistes sündmustes tollase Eesti Kaitse Liidu lõid, kui tunnustama neid, kes aitasid 1990. aastal organisatsiooni taastada. „Meie Kaitseliit on rajatud nende tööle, olles täna eestimaalaste seas kõrgelt hinnatud ja rahvusvaheliselt unikaalne organisatsioon. Kaitseliit on usaldusväärne partner nii meie liitlastele kui Eesti riigiasutustele,“ kinnitas Ratas. Kaitseliidus on koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega kokku tegevad 26 000 vabatahtlikku. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/hl2xp5o317o3s2f/AAB8xWy2qiGgvaW2yiEy_Zm4a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 11. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas ütles tänasel isadepäeval, et kõik isad peaksid saama tunda ennast hoitu ja väärtustatuna. Ratas ütles isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis, et isadepäev puudutab ühel või teisel moel kõiki inimesi. "Loodetavasti on meie kõigi elus isa või selline isafiguur, kes on meid hoidnud ning kes on meie jaoks ideaalne. Seepärast peavad meie isad täna, aga ka terve ülejäänud aasta jooksul tundma end samuti hoitu ja väärtustatuna," lausus ta. Ratas sõnas, et mõned inimesed mõjutavad meie elu vähem ja teised rohkem, kuid kõigil neil inimestel on oma lähedased, oma pere ning paljudel ka lapsed. Ta avaldas lootust, et kõik need inimesed jätavad oma laste ja lähedaste ellu samasuguse jälje nagu aasta isad, keda kord aastas teiste hulgast esile tõstetatakse. "Igaüks meist saab oma lapsi suunata, toetada ja juhendada ning nende elu hästi mõjutada. Me kõik saame anda parima, et iga päev olla ise oma peresisesel hääletusel oma laste ja kallite jaoks aasta isa," ütles Ratas. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/l4re41ahcxklrk8/AAA3N4fww-79vUPBmGqV5Qaja?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 11. november 2018 – Täna avas peaminister Jüri Ratas mälestustahvli, mis tähistab Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esimest sõjajärgset istungikohta. Ratase sõnul on meie iseseisvuse lugu mitmetahuline ja paljude julgete, aga õigete otsuste tulem. „Meie riigi rajajates pulbitses tingimata lootus ja veendumus, et me väärime võimalust, mille ajalugu meile andis ja mille me kätte võitlesime,“ ütles peaminister tseremoonial, mis toimus Viru tn 4 maja juures. „Me saame uhkusega mõelda tagasi noile olulistele aegadele ja vapratele inimestele, kes andsid endast kõik, et meie rahva unistustest saaks tõelisus. Ma usun siiralt, et nemad võiksid omakorda vaadata samasuguse õnne- ja uhkustundega praegustele aegadele ja nüüdsetele eestimaalastele,“ lisas ta. Mälestustahvlil seisab tekst: „Siin majas asus teedeminister Ferdinand Petersoni korter, kus 11. novembril 1918 pidas istungi oma tööd taas alustanud Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus”. Tseremoonial osalenud ajaloolane Ago Pajur tuletas kohalviibijatele meelde, et 11. novembril 1918 lõppes rohkem kui neli aastat kestnud esimene maailmasõda. Tallinnas aga kogunes samal päeval üle mitme kuu ajutine valitsus, et asuda Saksa okupatsioonivägedelt võimu üle võtma ja seni varjusurmas viibinud Eesti Vabariiki üles ehitama. Koguneti teedeminister Ferdinand Petersoni korteris, mis asus 1914. aastal valminud ja tervet kvartalit hõlmanud moodsas kompleksis, mis kuulus kaupmees Georgi Gutkinile. Avakoosolekul oli vastu võetud otsus kutsuda ellu seni põranda all tegutsenud kaitseliit, mis tähistab täna oma 100. sünnipäeva. 12. novembril kell 15.15 avab peaminister Jüri Ratas mälestustahvli Roosikrantsi tn 10A hoonel, mille ruume kasutas ajutine valitsus 12.–14. novembril 1918. Ajaloolise ülevaate teeb ajaloolane Jaak Juske. Järgneb külastus korterisse, mis kuulus 1918. aastal ajutise valitsuse põllutöö- ja toitlusministrile Jaan Raamotile ning tema abikaasale ja naisriigikaitse eestvedajale Mari Raamotile. Fotod tahvli avamisest (EV100/Liis Reiman): https://www.dropbox.com/sh/690k74tg6ekm7ea/AADYwcO41hSImXYY2icAIDy2a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid on taas nädala Ida-Virumaal, kus kohtub sealsete kohaliku elu edendajatega. Esmaspäeval külastab riigipea Ida-Eesti pommigruppi ja Viru vanglat ning osaleb Poola 100. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, mis toimub seekord Narvas. Teisipäeval külastab president Kaljulaid Eesti Energiat ja Enefit280 õlitehast ning BEJ tuuleparki. Õhtul osaleb riigipea Narva Aleksandri kiriku kontserdil.

President Kersti Kaljulaid osaleb Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni kutsel sel nädalavahetusel Pariisis toimuvatel Esimese maailmasõja lõpu mälestusüritustel.

Stenbocki maja, 9. november 2018 – Kohtumisel Microsofti õigus- ja rahvusvaheliste küsimuste presidendi Brad Smithiga tõi peaminister Jüri Ratas esile küberjulgeoleku tagamise olulisuse digitaalsete teenuste pakkumisel. Peaminister andis Microsofti presidendile Brad Smithile ülevaate Eesti e-riigi arengust, e-valitsemisest ja digiteenustest ning pidas seejuures väga tähtsaks küberturvalisust. Smith tõi Eesti digiarengut ning küberjulgeoleku teemadega tegelemist esile eeskujuna ka teiste riikide taustal. „Digilahenduste ja e-teenuste kvaliteetseks arendamiseks ning pakkumiseks tuleb tagada küberturvalisus. Digiühiskonna ehitamisel peame olema ühtaegu avatud, kuid ka seda kaitsma,“ sõnas peaminister Ratas. Peaminister pidas oluliseks koostööd erasektoriga ning riikide vastutustundliku käitumise reguleerimist küberruumis. „Olemasolev rahvusvaheline õigus ja käitumisnormid peavad kehtima ka digitaalses ruumis,“ lausus peaminister. Ratas ja Smith kõnelesid veel eesti keele jaoks olulisest koostööst häälkäsklustel põhinevate rakenduste väljatöötamisel. Samuti rääkisid nad andmete vabast liikumisest ning tehisintellekti kasutamisest digitaalsete teenuste paremaks muutmisel. Nädala lõpus toimuva Pariisi rahufoorumi raames leiab aset ka Interneti halduse foorum, kus keskendutakse riikide ja erasektori koostööle ning üleilmsete kübernormide ja küberstabiilsuse tagamise tõhustamisele. Eesti ühineb Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poolt väljakuulutatava valitsuse ja erasektori küberalgatusega era- ja avaliku sektori dialoogi arendamiseks ning seeläbi kübervastupidavuse tugevdamiseks. Fotod (Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/dummfqhe5qiicfx/AAABrNoz0tpqAWsYsuQcvhAVa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Ränne kui globaalne väljakutse vajab riikide ühist tegutsemist ja otsime ühiseid lahedusi. ÜRO globaalne ränderaamistik on üks ühiseid pingutusi, mille rahvusvaheline kogukond on selles suunas ette võtnud ning millega soovib liituda ka Eesti. See toob esmakordselt kokku rände lähte-, transiit- ja sihtriigid ja loob platvormi dialoogiks nende riikide vahel. Dokument puudutab tasakaalustatult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte: algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. Lähte- ja transiitriigid võtavad senisest suurema vastutuse rändeväljakutsetega tegelemisel, mis on meie kõigi huvides. Tänu raamistikule saame paremini motiveerida neid riike koostööle ka tagasipöördumise küsimuses. Eesti jaoks on tähtis, et globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. Siinkohal on oluline märkida, et ränderaamistik eeldab koostöötahet ning samal ajal ei ole ühelegi riigile õiguslikult siduv. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seniste poliitikate jätkamist ega too meile kaasa uusi kohustusi. Globaalse ränderaamistiku lõppdokument on kooskõlas 22. märtsil 2018 vastu võetud vabariigi valitsuse seisukohtadega, millest Eesti valitsustevahelistel läbirääkimistel lähtus. Neid seisukohti tutvustati Riigikogu väliskomisjonile käesoleva aasta 13. märtsil. Liikmesriigid annavad detsembris toimuval Marrakeshi konverentsil ränderaamistikule oma poliitilise toetuse ning ÜRO peaassamblee peaks selle vastu võtma jaanuaris. Eesti toetab tugevalt jätkuvalt globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist. Raamleppe täispikk tekst. (PDF)Loe lähemalt: ÜRO globaalne ränderaamistik - KKK Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas Riigikantselei avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleriks Merilin Piipuu. Uus asekantsler alustab ministeeriumis tööd 2019. aasta jaanuaris. Kultuuriväärtuste asekantsler juhib kultuuriväärtuste valdkonda, korraldab tööd muuseumide, muinsuskaitse, raamatukogunduse ja rahvakultuuri vallas ning vastutab strateegiliste dokumentide ja õigusaktide koostamise eest. Asekantsleri tööülesannete hulka kuulub ka Muinsuskaitseameti töö koordineerimine. „Merilin Piipuu on oma valdkonna eest seisev ja selle arendamisse südamega panustav silmapaistev professionaal, kes on näidanud end julge ning ideederikka juhina. Tema akadeemiline taust ning kogemustepagas erasektorist ja vabakonnast toob kindlasti uusi ideid ja vaatenurki kultuuriväärtuste valdkonna edasisse arendamisse,” kinnitas Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits. „Usun, et Eesti vajab mõtteviisi, mis rõhutab igaühe võimalust ja vastutust kultuuri hoidmisel,“ ütles Merilin Piipuu. „Kultuur ei ole ainult riigi asi, kultuur on meie kõigi asi. Kultuuri elujõulisuse tagamiseks on väikese rahva jaoks äärmiselt oluline koostöö, seda nii kohaliku omavalitsuse, riigi ja kogukonna, kui ka erasektori ja indiviidi kontekstis. Igaühel on oma roll ja vastutus, olgu selleks siis rahaline toetus, aja pühendamine või oskuste ja teadmiste jagamine,“ rõhutas Piipuu. Merilin Piipuu on omandanud sotsioloogia ning politoloogia kraadi Ühendkuningriigis Essexi ülikoolis. Tartu Ülikoolis etnoloogia osakonnas magistrikraadi omandades on ta puutunud kokku nii mälu-uuringute kui ka kaasaegsete kultuuriprotsesside analüüsimisega. Viimased neli aastat on Merilin juhtinud Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu arendusi, mille käigus avas muuseum KGB vangikongid, uue püsinäituse “Vabadusel ei ole piire” ja rahvusvahelise rändnäituse “Masters of our own homes: Estonia at 100”. Varem on ta juhtinud mitmeid kodanikuühendusi ja asutanud rakenduslike kultuuriuuringutega tegeleva Rakendusliku Antropoloogia Keskuse.

Stenbocki maja, 9. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas tegi Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektorile Taimar Peterkopile ettepaneku asuda riigisekretäri ametikohale. „Taimar Peterkop on ennast tõestanud mitmes riigiasutuses ning omab laiapõhjalist juhtimiskogemust ja arusaama riigi toimimisest. Ta on professionaalne, vastutustundlik ja usaldusväärne juht ehk vastab igati omadustele, mida riigisekretärilt ootan. Just neil põhjustel tegin talle ettepaneku asuda riigisekretäri ametikohale,“ ütles Jüri Ratas. „Võtan peaministri ettepanekut tunnustusena oma senisele tööle. On selge, et riigisekretäri ametikoht tähendab suurt vastutust. Olen andnud oma nõusoleku peaministrile,“ lausus Peterkop. „Erinevates riigiasutustes omandatud kogemused on andnud mulle väga laia ja mitmekülgse pildi riigi toimimisest ning hea põhja riigisekretäri nõudliku töö tegemiseks.“ Taimar Peterkop on sündinud 1977. aasta 20. jaanuaril Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning USA maaväe sõjakolledži magistrikraadiga strateegilises juhtimises. Peterkop on töötanud riigikantseleis, kaitseministeeriumis ning Eesti suursaatkonnas Washingtonis. RIA peadirektorina alustas ta tööd 2015. aasta mais. Riigisekretäri nimetab ametisse peaminister ning tema ametiaeg on viis aastat. Taimar Peterkop alustab tööd detsembri keskpaigas. Alates 2003. aastast riigisekretärina töötanud Heiki Loot asub 3. detsembrist ametisse riigikohtunikuna. Kõik uudised Keel EST

Eile toimus Tallinna Ülikoolis konverents “Tehisintellekt 2018”, kus astus üles majandusministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut, üks maailma tehisintellekti valdkonna juhteksperte Keith Strier ning mitmed Eesti ettevõtted tutvustasid siinseid tehisintellekti arendusi. Värskelt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide e-riikluse alase koostöö juhiks valitud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IKT-asekantsler Siim Sikkut andis konverentsil ülevaate riigi tegevustest tehisintellekti vallas, tutvustades ka krattide ekspertrühma. “Oleme Eestis alustanud esimeste krattide ehk tehisintellekti komponente rakendavate katsetustega. Näiteks küberintsidentide tuvastamiseks ja järelevalve tegevusteks,” viitas asekantsler Siim Sikkut. „Tahame juba ülejärgmisel aastal välja tulla ligi 50 erineva tehisintellekti rakendusega Eesti riiklikes teenustes ja avalikus sektoris laiemalt.“ Siim Sikkuti sõnul on ka erasektoris tärkamas huvi, mistõttu kaardistatakse tegevusi, mis tõstaks märgatavalt krattide kasutuselevõttu. “Ettevõtete ühe ootusena on selgunud, et vaja oleks riigipoolsest toetust tehisintellekti kasutuselevõtuks. Riigilt oodatakse valdkonnas teadlikkuse ja tehnilise nõu kättesaadavuse pakkumist,” viitas Sikkut. Asekantsleri sõnul on Eesti jaoks tegemist hindamatu võimalusega, kuna kratid on kahaneva rahvastikuga riikides päästvaks lahenduseks. „Eestis saame tehisintellekti abil tõsta tootlikkust majanduses, viia e-riigi teenused järgmisele mugavustasemele ning meelitada ka maailmast krattide loojaid ja investeeringuud siia,“ sõnas Sikkut. “Eesti e-riigile omaselt soovime olla ka selles vallas teerajajaks, luues head tingimused esimeste krattide edukaks kasutuselevõtuks,” lisas ta. Riigikantselei ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium käivitasid projekti tehisintellekti ehk krattide kasutuselevõtmise analüüsimiseks ja edendamiseks Eestis, seal hulgas testkeskkonna arendamiseks Eestis. Moodustatud ekspertrühm koostab ettepanekud õigusaktideks, et muuta võimalikuks krattide ehk täisautonoomsete infosüsteemide kasutamine kõikvõimalikes eluvaldkondades ning tagada õigusruumi selgus ja vajalik järelevalve. Samuti töötab ekspertrühm välja Eesti tehisintellekti strateegia, kus on kirjeldatud, kus ja millistest krattidest võib enim kasu olla nii avalikus kui erasektoris ning meetmed, millega nende kasutuselevõtmist edendada. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile kaks määruse eelnõu, millega suunatakse järgmisest aastast täiendavaid vahendeid nii erihoolekandesse kui ka rehabilitatsiooniteenustesse. Lisavahenditega suurendatakse enamiku erihoolekandeteenuste rahastust, et teenuseosutajad oleksid võimelised pakkuma inimestele kvaliteetset teenust ja leidma endale kvalifitseeritud töötajaid. „Seda raha on teenuseosutajatel võimalik kasutada eelkõige palkade tõstmiseks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Teenuseid pakkuvad asutused on meie poole korduvalt pöördunud sooviga leida lahendus tegevusjuhendajate madalate töötasudega seotud probleemidele. Tõstame teenuste hindasid, et asutustel oleksid paremad võimalused hoida ja leida endale kvalifitseeritud töötajaid. Saime suvel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et erihoolekandeteenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Juba sel aastal suunasime teenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot.“ Eelnõuga luuakse ka uus ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele inimestele, kellel on keeruline käitumine ja vajavad oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega. „Siiani on autismispektriga raske või sügava puudega inimesed saanud mõnda muud erihoolekandeteenust, mis ei vasta nende vajadustele. Uue teenuse loomisega tagatakse, et inimene hakkab saama sellist teenust, mida ta oma erivajadusest tulenevalt vajab,“ ütles minister Iva. Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sh toetavatel teenustel 4612, ööpäevaringsel hooldusel 2443 kohta ja 2018. aastal lisandunud päeva- ja nädalahoiuteenusel 39 kohta. Rehabilitatsiooniteenuste parem rahastus tõstab riigi poolt tasustavate teenuste hindu ja annab teenusepakkujatele võimaluse maksta töötajatele paremat palka. „Läksime riigieelarve kõnelustele eesmärgiga saada valdkonda piisavalt lisavahendeid, mis võimaldaks kõiki teenuse hindu tõsta ca 20%,“ ütles minister Iva. „Sinna sisse on arvestatud ka vahendid palgatõusuks – spetsialistide puudus on kujunenud ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonnas oluliseks probleemiks. Soovime anda teenusepakkujatele võimaluse püsida konkurentsis ja seeläbi parandada ka teenuse kättesaadavust.“ Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Selle abil on võimalik inimesel ja tema lähedastel õppida, kuidas saada igapäevaselt hakkama erivajadusega. Rehabilitatsiooniteenus sisaldab endas mitmeid erinevaid teenused, mida inimesele – vastavalt tema vajadustele – pakutakse (näiteks tegevusterapeudi teenus, psühholoogi teenus, kogemusnõustaja teenus jpm). Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2017. aastal rehabilitatsiooniteenust umbes 15 800 inimest. Lisainfo eelnõude infosüsteemis: erihoolekanne / rehabilitatsioon 9.11.2018 Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 9. november 2018. a – 11. ja 12. novembril meenutatakse mälestustahvlitega paiku, kus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sada aastat tagasi oma tööd alustas ning esimesi istungeid pidas. 11. novembril kell 10 toimub tseremoonia Viru tn 4 hoone juures. Selles majas asus teedeminister Ferdinand Petersoni korter, kus pidas pärast I maailmasõja lõppu oma esimese istungi ajutine valitsus. Sõnavõtuga esineb peaminister Jüri Ratas ning ajaloolisest taustast räägib ajaloolane Ago Pajur. Sündmusele järgneb Poola Vabariigi õnnitlemine riigi 100. sünnipäeva puhul. Kell 10.30 kogunevad praeguse Eesti Vabariigi Valitsuse liikmed Poola Vabariigi suursaatkonna ees. Pidulikul ühislaulmisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveameti puhkpilliorkestri ja Collegium Musicale kammerkoori saatel Poola hümni. Valitsuse otsusega heisatakse Poola Vabariigi 100. aastapäeva puhul üle Eesti riigilipud. 12. novembril kell 15.15 avab peaminister Jüri Ratas mälestustahvli Roosikrantsi tn 10A hoonel, mille ruume kasutas ajutine valitsus sada aastat tagasi oma tegevuseks. Tervitusega esineb peaminister Jüri Ratas, kõne peab ajaloolane Jaak Juske. Järgneb külastus korterisse, mis kuulus 1918. aastal ajutise valitsuse põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamotile ning tema abikaasa naisriigikaitse eestvedaja Mari Raamotile. Lugupeetud ajakirjanikud! Olete oodatud sündmusi kajastama. Palume oma osalemisest teada anda hiljemalt kell 15, reedel, 9. novembril aadressil: press(et)riik.ee Lisainfo: Jevgenia Värä valitsuse meedianõunik tel. 5254377 Kõik uudised Keel EST

Reedel kohtuvad Brüsselis Euroopa Liidu kaubandusministrid, kes käsitlevad ühe peateemana Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu kaubandussuhteid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul peab Eesti oluliseks Euroopa Liidu ja USA vaheliste kaubanduskõneluste jätkumist. Minister lisas, et täna on pigem tõenäoline tollipiirangute laienemine lisaks terasele ja alumiiniumile ka autotööstusele. „Praegu juba kehtivate USA imporditollide otsene mõju pole küll Eestile väga suur, kuid uute tollide lisandumisel võib nende mõju ulatuda ka otseselt Eesti majandusse,“ ütles Tammist. „Seega on väga oluline, et kaks maailma suurimat majanduspiirkonda ei läheks vastandumise teed, jätkaks avatud kaubandusega ja otsiks kompromissi,“ rääkis ta. Kuna Eesti ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse on 80 protsenti ehk üks Euroopa Liidu kõrgemaid, siis pikaajalise kaubandussõja kaudsed mõjud saavad olema Eestile suuremad ja negatiivsemad, kui ekspordist vähem sõltuvatele riikidele. USA on Eestile tähtsuselt 13. kaubanduspartner, sealjuures tähtsuselt kolmas partner väljaspool Euroopa Liitu Venemaa ja Norra järel. Kõik uudised Keel EST

Valitsus kiitis tänasel kabinetiarutelul heaks tõsta toimetulekupiir 2019. aastal 150 euroni. „Toimetulekupiir on vaja järkjärguliselt viia vastavusse elatusmiinimumiga, et see kataks ära abivajaja esmavajadused ja ennetaks ta vaesusesse sattumist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse. Seega on samuti oluline soodustada toimetulekutoetuse saajatest töövõimelisi inimesi naasma tööturule, kuna just töötamine kaitseb vaesuse eest parimal võimalikul moel.“ Muudatuse jõustudes on edaspidi esimesele või ainsale leibkonnaliikmele toimetulekupiiri suurus 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks. Muu hulgas jõustusid 2018. aastal toimetulekutoetuse süsteemis muudatused, mille järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50%. Lisaks anti kohalikele omavalitsustele õigus teatud juhtudel vähendada määratava toimetulekutoetuse suurust. Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna enam ei arvata kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka. Toimetulekutoetust saab taotleda kogu kuu vältel ja toimetulekupiir alaealistel tõsteti 1,2 kordseks. Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste ja perekondade materiaalset puudust. Toetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2017. aastal maksti toimetulekutoetust 14 056 perele. 8.11.2018 Kõik uudised Keel EST

Mõistame hukka niinimetatud Donetski ja Luganski Rahvavabariikide teadaande „valimiste“ korraldamiste kohta 11. novembril. Selline ebaseaduslik tegevus Venemaa täieliku kontrolli ja järelevalve all on teravas vastuolus Minski kokkulepete sätete ja eesmärgiga, õõnestades jõupingutusi leida rahu konfliktile Ida-Ukrainas ja saavutada kauaoodatud rahu. Minski kokkulepped näevad ette kohalike valimiste korraldamise Ukraina seaduste kohaselt, vastavuses OSCE standarditega. Seetõttu tuleb väljakuulutatud „valimiste“ korraldamist ja tulemusi pidada õigustühiseks. Kutsume Venemaad üles Minski kokkuleppeid täitma, lõpetama vaenutegevust ja viima oma relvarühmitused Ida-Ukrainast välja. Venemaa peaks tegema kõik endast oleneva, et jääksid toimumata väljakuulutatud „valimised“ tema kontrolli all olevates Ida-Ukraina osades. Eesti toetab Prantsusmaa ja Saksamaa jõupingutusi Normandia formaadis, mille eesmärk on edendada Minski kokkulepete rakendamist ja leida konfliktile rahumeelne lahendus. Rõhutame oma tugevat toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Kuni 15. novembrini saab igaüks panustada meie lõhe- ja meriforelli seisundi parandamisse, sest just niikaua kestab vabatahtlik kudemisaegne kalavalve Eesti suurimatel lõhejõgedel. Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmendat aastat vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaidile andsid täna Kadriorus oma volikirjad Varssavis resideeriv Sloveenia Vabariigi suursaadik Božena Forštnarič Boroje, Helsingis resideeriv Tšiili Vabariigi suursaadik Roberto Ubilla Quevedo ja Riias resideeriv Kanada suursaadik Kevin Rex.

Stenbocki maja, 8. november 2018 – Valitsuskabinet otsustas puidurafineerimistehase kavandamiseks algatatud riigi eriplaneeringu ülekaaluka avaliku huvi tõttu lõpetada. Peaminister Jüri Ratase sõnul saavad ettevõtjad uurida tehase rajamise võimalusi teistes piirkondades, kui kohalikel omavalitsustel on selleks huvi ja valmisolek. "Lisaks on väga oluline, et tehase rajamise võimaluste uurimisel oleks olemas ka kohaliku kogukonna toetus," lausus ta. Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles, et riiklik huvi majandust arendada, sealhulgas rajada Eestisse kohalikul toorainel töötavaid tehaseid, ei ole kadunud, kuid selle teostamiseks on vaja leida kohalikule kogukonnale ja kogu ühiskonnale sobiv viis. "Riigi eriplaneeringu lõpetamine ettevõtjatele ust ei sulge, sest nad võivad tehase rajamiseks valida teise planeeringuliigi, näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Ilma kohalike elanike ja neid esindava omavalitsuse huvita ei saa ega tohigi Eestisse niivõrd mastaapset tehast rajada. Peamine märksõna on koostöö, milleta ei ole võimalik saavutada ei töörahu ega õigusrahu," lisas riigihalduse minister. Valitsusel oli kaalumiseks kolm võimalust. Üks võimalus oli eriplaneeringuga edasi minna ning lasta rahandusministeeriumil välja selgitada kõik olulised asjaolud planeeringuala asendamiseks. Sellisel juhul oleks välistatud planeeringu koostamine Tartu- ja Viljandimaa piirkonnas ning see oleks asendatud võimalusel uue planeeringualaga. Teine võimalus oli senine eriplaneering lõpetada ning rahandusministeeriumil koos teiste ministeeriumidega välja selgitada kõik olulised asjaolud uue planeeringu algatamiseks seal, kus on olemas omavalitsuste nõusolek. Kolmas võimalus, mille kasuks valitsus otsustas, oli riigi eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine täielikult lõpetada. Eelmise aasta 30. jaanuaril esitas Est-For Invest OÜ rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Valitsus algatas riigi eriplaneeringu mullu 12. mail. Tänavu 21. juunil andis valitsus rahandusministeeriumile ülesande alustada riigi eriplaneeringu koostamise lõpetamise menetlust. Poolteist kuud tagasi, 13. septembril, saatis rahandusministeerium ministeeriumitele, planeeringuala omavalitsustele ja Est-For Invest OÜ-le arvamuse avaldamiseks riigi eriplaneeringu lõpetamise eelnõu. Sellele vastamise tähtaeg oli 3. novembril. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu algatab, lõpetab ja kehtestab valitsus. Kõik uudised Keel EST

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt avab Eesti suursaatkonna Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis. „Eesti ja Araabia Ühendemiraatide suhted liiguvad tõusujoones ning huvi suhete arendamiseks on mõlemapoolne,“ sõnas välisminister. „Viimaste aastate jooksul on toimunud ka mitmeid eri taseme visiite, sealhulgas on Araabia Ühendemiraatide majandusminister ja Dubai Kaubanduskoja poolt kokkupandud äridelegatsioon külastanud Eestit, mis on positiivne meie majanduslike huve silmas pidades,“ ütles Mikser. Välisministri sõnul on saatkonna avamine Abu Dhabis oluline nii suhetes Araabia Ühendemiraatidega kui Laheriikide piirkonnaga laiemalt. „Saatkonna avamine on meie jaoks suur samm ning see loob Eestile uusi võimalusi strateegilises regioonis. Kohalolu aitab suurendada meie teadlikkust Laheriikide piirkonnast ning samal ajal tutvustada aktiivselt Eesti seisukohti ja meile olulisi teemasid,“ sõnas Mikser. „Majandussuhete elavdamine nii sihtriigi kui ka piirkonnaga tervikuna on üheks olulisemaks saatkonna avamise eesmärgiks. Meil tuleb koostöös EASi kaubandusesindusega tagada saatkonna toetus Araabia Ühendemiraatide turule pürgivatele ettevõtetele,“ rõhutas välisminister. Ta tõi välja, et Araabia Ühendemiraadid on olnud ja on ka edaspidi majandussidemete sõlmpunktiks Aasia ja Aafrika vahel. „Eesti kodanikele teenuste ja konsulaarabi pakkumine saab ka olema tulevase saatkonna üheks prioriteetseks töövaldkonnaks,“ sõnas Mikser. „Plaanime samuti tutvustada piirkonnas Eestit ühe võimaliku turismisihtkohana,“ lisas ta. Eesti Vabariigi ja Araabia Ühendemiraatide diplomaatilised suhted sõlmiti 28. märtsil 2006. aastal. Saatkond on kavas avada 2019. aastal. Vahendid saatkonna avamiseks on ette nähtud Vabariigi Valitsuse 26. aprillil 2018 heakskiidetud „Riigi eelarvestrateegias 2019–2022“. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Eesti e-riigi tugevus ja müüdi alus on meie digitaalne ID ning era- ning avaliku sektori koostöö, aga eduloo jätkumiseks peame küsima, mis saab edasi ja kui palju oleme valmis e-riigi pidamise eest maksma, rääkis president Kaljulaid täna Tallinnas toimunud e-riigi juhtimiskonverentsil.

Riigikogus oli täna, 7. novembril esimesel lugemisel muuseumiseaduse muutmise eelnõu. Seaduseelnõuga muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. Seadusemuudatuse eesmärk on viia Eesti riikliku kahjuhüvitise tagamise regulatsioon vastavusse rahvusvaheliselt aktsepteeritud praktikaga. Olulisima muudatusena loobutakse eelnõuga vääramatu jõu mõiste kasutamisest, mis on osutunud rahvusvahelises kontekstis liiga abstraktseks, ja laiendatakse seni vääramatu jõuna käsitavaid riske, hõlmates nii näiteks loodusjõudude tekitatud kahju kui ka näituse vedamise ajal toimuva terrorirünnaku. Loetelu riskidest kehtestab eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus. "Seadusemuudatus suurendab rahvusvaheliste koostööpartnerite silmis Eestis kehtiva näituse kahjuhüvitise süsteemi usaldusväärsust. Lisaks võimaldab seadusemuudatus vähendada riigimuuseumide ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate muuseumide kindlustuskulusid rahvusvaheliste näituste korraldamisel. Päris kindlasti aitab seadusemuudatus veelgi enam kõrgetasemelisi rahvusvahelisi näitusi Eestisse tuua,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. Eelnõuga kehtestatakse tingimused, millisel juhul kaetakse kahjuhüvitisega üksnes osa näituse koosseisust ja väärtusest. Sellisteks tingimusteks on näituse kultuurilooline olulisus, tagatava kahjuhüvitise kõrge hind või kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse garantii olemasolu. Lisaks nähakse ette, et kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb sõlmida kindlustusleping. Vabariigi valitsus kiitis seaduseelnõu heaks 4. oktoobril, edasised arutelud seaduse üle toimuvad Riigikogus. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada veebruaris 2019. Lisainfo Marju Reismaa Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik 628 2230 marju.reismaa@kul.ee

Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteedi allikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Selle valdkonna korraldus peab käima ajaga kaasas, senine seadus kehtib aastast 2002. Eesti Päevalehes ilmunud artikkel „Muinsuskaitse omanikud teevad uue eelnõu maatasa: See on nõukogude aega naasmine“ toob küll välja praeguse seaduse kitsaskohad, kuid jätab tähelepanuta uue seaduse voorused, mis võimaldavad riigil olla omanikule senisest enam toeks, luues tasakaalu mälestiste omanike ja riigi kohustustes mälestiste säilimisel. Uue seaduse eesmärk on liikuda kontrollivalt muinsuskaitselt kaasavale muinsuskaitsele ning käsitleda kultuuripärandit tervikuna. Muinsuskaitseseaduse eelnõud ei ole tehtud kiirustades. Eelnõu tegemist alustati pea viis aastat tagasi. Enne eelnõu väljatöötamist viidi eraomanike seas läbi põhjalik uuring „Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine“. Uuringu koostasid Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia (tellis riigikantselei säästva arengu komisjon). Seal analüüsiti riigi ja eraomanike vahelist suhet ja rollide jagunemist mälestiste kaitsel ja arendamisel. Uuring tõi probleemidena välja piirangute rohkuse ja vähese paindlikkuse, aga ka muinsuskaitsjate, kompetentside ja finantside nappuse, eelkõige väikesed muinsuskaitsespetsiifilised riiklikud toetused. Kõiki neid probleeme on eelnõus adresseeritud: lisatud on paindlikkust, piirangud lähtuvad mälestise liigist ning riik hakkab hüvitama mälestise omanikule seda osa töödest, mis on erinev tavatöödest – uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas. See on lisaks tänasele 1,5 miljonile eurole restaureerimistoetustele. Viimastel aastatel on lisaks muinsuskaitseameti toetustele mälestisi restaureeritud ka PRIA, EAS-i ja riigieelarve otsetoetustest. Seaduseelnõu vastab Euroopa ja maailma eeskujudele. Üldiselt on muinsuskaitsesüsteem igal pool maailmas üles ehitatud nii, et mälestisel tehtavaid muutusi reguleeritakse läbi loakohustuse ning kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. See tähendab, et enne töödega alustamist tuleb tingimustes kokku leppida ja see ongi omaniku ja muinsuskaitsja dialoogi koht. Uue seaduse eesmärk on liikuda kontrollivalt muinsuskaitselt kaasavale muinsuskaitsele, pöörata senisest rohkem näoga omaniku poole ning luua tasakaalu mälestiste omanike ja riigi kohustustes. Muinsuskaitsealad mitte ei laiuta Eesti linnades, vaid vääristavad neid. Kas keegi kujutab Haapsalut ette ilma linnuse ja puitvilladeta? Või Viljandit ilma lossimägede, Ugala ja vanalinnata? Kultuuripärand on meie riigi ajaloo oluline osa ja identiteedi allikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Kultuurimälestised on põhiseaduse preambulast tulenevalt samamoodi kaitse all, nagu seda on põhiseaduse §-st 32 tulenevalt omandiõigus. Muinsuskaitseseadus ongi olemas kultuuriväärtuste kaitseks avalikes huvides ja nii on igas ajalooga riigis. Seejuures ei sea muinsuskaitseseadusomandiõigust kuidagi tahaplaanile. Vastupidi – eelnõu rõhutab tasakaalustatud huvide arvestamist kehtivast seadusest palju enam: mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevustes lähtutakse avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse põhimõttest. Toompeal asuv rüütelkonna hoone ei jäänud restaureerimata muinsuskaitse tõttu ega läinud ka kallimaks muinsuskaitse tõttu. Kalliks tegi projekti sinna planeeritud kõrget turvalisust eeldavad tehnilised lahendused (kuulikindlad klaasid mittepealtkuulatavad ruumid jms). Muinsuskaitse eritingimuste tegemisel osutus põhiliseks vaidlusobjektiks maapäeva saali taastamine – muinsuskaitseamet asus seisukohale, et tuleb säilitada olemasolev 1920ndate kihistus, tellija riigikantselei soovis taastada Maapäeva saali rüütelkonna aegse vapisaalina, mis oleks kindlasti olnud veelgi kulukam. Rotermanni kvartali hoonestus on omaniku, arhitektide ja muinsuskaitse üks parimaid koostöö näiteid. Muinsuskaitse ei ole modernsuse vastand ega takistus. Suurepärane tihe ja atraktiivne linnaruum, tiheduselt ja mitmekesisuselt võrreldav kõrvalasuva vanalinnaga. Ka Rotermanni 6 omanikuga on koostöö olnud väga sujuv ja konstruktiivne. Pärnus Rüütli tänaval ei asu mitte puitonnid, vaid majad, mille juurde eelmise omaniku soovitud ja muinsuskaitse lubatud ehitusõigust on uued omanikud-arendajad asunud edukalt realiseerima. Kogu krundi otsast otsani täis ehitamise vastu olid ka naabrid. Kultuurimälestiseks kuulutatud objekt ei pea olema avalikkusele kättesaadav ja omanik võib küsida piletiraha. Mälestisi kaitstakse avalikes huvides, seega on mõistetav, et need võiksid kas füüsiliselt või ohustatuse korral digitaalselt inimestele kättesaadavad olla. Juurdepääs ei tähenda õuealale ega hoonesse sissepääsu. Omanikul on õigus juurdepääsu piirata või tasu küsida. Kõik ajakirjanduses viimastel nädalatel avaldatud lood muinsuskaitsesüsteemi jäikusest ja probleemidest räägivad täna kehtivast seadusest kitsaskohtadest. Kultuuriministeerium on seda meelt, et muinsuskaitse valdkonna korraldus peab ajaga kaasas käima ja see on ka uue seaduseeelnõu eesmärk. Oluline on mõista, et kui me ei liigu muinsuskaitse seadusega 21. sajandisse, on kannatajaks meie kultuuripärand. Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 6. novembril 2018.

Maaeluminister Tarmo Tamm avas 6. novembri õhtul Shanghais Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud vastuvõtu, kus võõrustati Hiina ametnikke ja toidusektori potentsiaalseid koostööpartnereid, et luua tugevamaid poliitilisi ja ärisidemeid. „Eesti toit ja Eesti maitsed maailma ühes suurimas linnas – see tekitab minus väga võimsa tunde. Eesti eelis on rikkumatu loodus, mis võimaldab meil toota kõrgetele standarditele vastavat ja puhast Eesti toitu,“ ütles oma avasõnades maaeluminister Tarmo Tamm. Minister lisas: „Meie ettevõtted on väga huvitatud oma toodangu laia maailma eksportimisest ning tänapäevased logistika- ja kaubandusvõrgustikud suudavad selle ka teoks teha. Ekspordi arendamisel Hiina turul on väga olulised otsekontaktid, mida saab sõlmida silmast silma kohtumistel. Seetõttu ongi tänane üritus ettevõtete jaoks võtmetähtsusega.“ Vastuvõtul esitlesid oma toidukunsti Eesti tippkokad, restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ning restoran Leib peakokk Kristo Malm, kes tõid külaliste südamete võitmiseks lauale nii kala- ja veiseliha, musta küüslaugu, kohukese kui ka nõgesemarmelaadi. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu kõigilt osalejatelt. Shanghais on kohal Eesti toidu- ja joogitootjad: AS Balsnack International, Heimtal Spirits OÜ, Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, AS EBM Grupp, Vaba Aed OÜ, Amoor OÜ, Loodusvägi OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ, Farmi Piimatööstuse AS / Tere AS, HKScan Estonia AS, Reyktal AS, Orkla Eesti AS, AS PRFoods. Kõik uudised Keel EST

Eile, 6. novembril toimus Maaeluministeeriumis Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 seirekomisjoni XIV istung, kus majandus- ja sotsiaalpartneritele tutvustati olulisemaid arengukava muudatusettepanekuid. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri Marko Gorbani sõnul seisnevad olulisemad arengukavas planeeritud muutused mitme uue toetusskeemi lisamises arengukavasse. „Arengukava rakendamisel selgub täiendavaid toetamist vajavaid tegevusi ja muudatuste paketi eesmärk on luua selleks vajalikud tingimused,“ sõnas Gorban. Seirekomisjoni istungi peamine eesmärk oli tutvustada arengukava neljanda muudatuste paketi ettepanekuid ning saada nende kohta tagasisidet. Muudatustega soovitakse muuhulgas lisada nõustamisteenuste meetmesse toetusskeem nõustajate järelkasvu toetamiseks, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringumeetmesse toetusskeem kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomiseks, põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise meetmesse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu meetmesse toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele .„Selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ning et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeme maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. See on üks näide sellest, kuidas maaelu arengukava rakendamise perioodi jooksul võib uusi toetusvajadusi selguda,“ lisas Gorban. Lähinädalatel saadetakse arengukava muudatusettepanekud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, samuti oodatakse täiendavat tagasisidet majandus- ja sotsiaalpartneritelt. Seirekomisjoni tööst lähemalt Kõik uudised Keel EST

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti kutsel kogunesid sotsiaalministeeriumis Tallinna EMO-de ja kiirabi juhid ning Eesti Perearstide Seltsi esindajad. Kohtumisel arutati võimalusi EMO-sse pöördumiste vähendamiseks, lisaks juba töös olevatele algatustele. Kohtumisel osalenud olid ühel meelel, et edasilükkamatu – vältimatu ja erakorraline abi peab olema inimestele kättesaadav ja juurdepääsu sellele ei tohi piirata. Selliste tervisemurede korral, mis kohest ja erakorralist sekkumist ei vaja, annab aga inimese jaoks kõige parema ravitulemuse tema tervise terviklik ja järjepidev käsitlus ja jälgimine perearsti juures, mida ei asenda visiidid EMO-sse. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut toonitas kohtumisel, et on meie ühine ülesanne tagada kõigile inimestele turvatunne, et vajadusel on abi tagatud. „Meil on töös mitmed lahendused, mis võiksid lähiaastatel EMO koormust leevendada – tugevdame perearstisüsteemi nii investeeringutega taristusse kui perearstide sisuliste pädevuste laiendamisega, mitme perearstiga tervisekeskustes on paindlikumad võimalused töö korraldamiseks, otsime ka koostöös võimalusi perearstide koormuse ühtlustamiseks. Muudatused ootavad ees perearsti nõuandetelefoni, kust alates 2019. aasta 1. juulist saab personaalsemat nõu ja tulevikus näiteks ka lühiajalist retseptipikendust juba väljakirjutatud ravimitele,“ ütles Sikkut lisades, et iga inimese heaolu ja tervis on oluline. „Tallinnas on olukord, kus paljudel inimestel on perearst kaugel ja ka lihtsama tervisehädaga abi saamiseks ongi EMO ainus võimalus. Seetõttu käidi kohtumisel uue lahendusena välja mõte luua sellisteks juhtudeks võimalus saada abi väljaspool EMO. Täpsemas teenuse sisus peame veel osapooltega koostöös kokku leppima,“ ütles minister Riina Sikkut. Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novaki sõnul on EMO praegu olukorras, kus püüdes anda patsiendile parimat, pole talle alternatiivi pakkuda – tuleb aidata kohapeal, aga selline olukord pikendab ooteaegu ja koormab üle erakorraliseks abiks mõeldud ravidiagnostilist ressurssi: valvearste, diagnostikaseadmeid ning kohti EMOs. „Riigikontrolli audit toob välja, et vältimatut abi vajavate patsientide osas praegu hästi ei tööta üldine tervishoiukorralduse kontseptsioon, et esmalt tuleb pöörduda perearsti juurde. Lahendusi on mitmeid,“ ütles dr Vassili Novak. „Üks võimalus vähemalt Tallinna piirkonnas oleks üldarstiabi pakkuvate valvekeskuste loomine. Teine võimalik suund on saatekirjade ja e-konsultatsiooni süsteemi parem rakendamine erakorraliste haigete puhul. Kolmas tee on omaosalustasu tõstmine põhjendamatute EMO visiitide korral. Ideid ja võimalusi on veel, mida hetkel intensiivselt arutatakse.“ Minister julgustas EMO-de koormuse vähendamiseks parandama koostööd EMO-de ja perearstide vahel. Perearstide esindajad rõhutasid vajadust infosüsteemide arendamiseks, samuti vajadust vaadata üle perearstide uuringufondi põhimõtted. Perearst dr Karmen Jolleri sõnul algab praeguse olukorra lahendamine patsiendile kindlustunde loomisest, et terviseprobleemi puhul saab ta kiire professionaalse nõuande, kuhu pöörduda. „Meil on olemas hästi töötav perearsti nõuandetelefon, igal inimesel on oma perearstikeskuse kontakt ning erakorralise abi jaoks on avatud EMO. Meil on vaja kaasata patsient, et tekitada arusaam, millal ja kuhu pöörduda,” ütles dr Karmen Joller. Möödunud nädalal avaldatud Riigikontrolli EMO auditis leiti, et 57% juhtudest võiksid EMO-sse pöördunud patsiendid saada abi perearsti juurest. Kuna Riigikontrolli EMO auditis väljatoodud murekohad puudutavad ennekõike Tallinna linna, siis olid kohtumisele kutsutud Tallinna kiirabi ja EMO-de juhid ning Tallinna perearstide esindajad. Edasiste lahenduste arutelu jätkatakse koostöös Tallinna linna esindajatega. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peresõbaliku tööandja märgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud kõik tööandjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkonda pere- ja töötajasõbralikumaks. Programmis osalemiseks ei pea tööandja olema eelnevalt kasutusele võtnud peresõbralikke meetmeid ja piisab sellest, kui tööandjal on soov areneda ning rakendada peresõbralikku organisatsioonikultuuri. „Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Peresõbralikkus on üks oluline põhjus, miks töötajad on lojaalsemad ning uued töötajad soovivad organisatsiooni tööle tulla. Seetõttu julgustan kandideerima ka neid tööandjaid, kes ei ole veel suuri samme teinud, kuid soovivad olla paindlikud ja peresõbralikud,“ lisas minister. Sel aastal pääseb programmi ligikaudu 30 tööandjat, kes valitakse välja taotlusankeedi täitnud organisatsioonide hulgast. Aega selleks on 31. jaanuarini 2019. Programmi pääsejad selguvad 2019. aasta veebruari lõpuks. 2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt välja antava peresõbraliku tööandja märgise laiem idee on muuta ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks, parandada tööandjate konkurentsivõimet töötajate värbamisel ning suurendada töötajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud võimaluse tunnustada tööandjaid, kes väärtustavad head tööõhkkonda ja arvestavad töötajate pereeluga. Peresõbraliku tööandja märgise programm kestab 1,5-3 aastat sõltuvalt tööandja algsest peresõbralikkuse tasemest. Programmis suunatakse tööandjad oma tegevusi analüüsima ja põhjalikult läbi mõtlema, samal ajal pakutakse neile nõustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka töötajaid. Uuringute kohaselt on peresõbralikud tööandjad konkurentsivõimelisemad. Eriti nähtav on töö- ja pereelu ühitamise positiivne efekt tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega tööjõudu. Positiivse tulemusena on välja toodud ka haiguspäevade arvu vähenemist, töötajate madalamat stressitaset ja tööandja maine paranemist. Praeguseks on peresõbraliku tööandja lõppmärgise pälvinud kokku 13 tööandjat, kes on lahkunud programmist ning 62 tööandjat omavad algmärgist, mis tähendab, et nad on veel programmis ja arendavad peresõbralikke meetmeid. Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja peresõbraliku tööandja mudelit rakendab konsultatsiooniettevõte Civitta Eesti AS. Lisainfo programmi kohta Tööelu portaali veebilehel. 2018. aasta sügisel alg- ja lõppmärgise saanud tööandjad Peresõbraliku tööandja visuaal 7.11.2018 Kõik uudised Keel EST

Rahvastikuregistri andmete ülevaatamisel on avastatud paarsada juhtumit, kus inimese sünniaeg sünnidokumendil ja registris on erinevad. Andmete korrigeerimisega muutub lähiajal 295 inimese isikukood. „Meie jaoks on oluline, et isikukoodi muutumisega kaasnev asjaajamine oleks inimese jaoks võimalikult mugav,“ ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Kõigiga, keda sünniandmete parandamine puudutab, võtab ühendust elukohajärgne perekonnaseisuametnik. Siseministeerium edastab kirja teel lisainfot, mida isikukoodi muutmine endaga kaasa toob. Ühtlasi teavitab ministeerium rahvastikuregistri andmeid kasutavaid riigiasutusi vajadusest sünkroonida oma infosüsteeme võimalikult tihti, et isikukoodide muutumine kajastuks jooksvalt. Kõnealuste inimeste isikukood ei muutu automaatselt, vaid alles isikut tõendava dokumendi vahetamisel. Uutele dokumentidele kannab politsei- ja piirivalveamet (PPA) juba uue isikukoodi. Praeguste isikut tõendavate dokumentide vahetamisega Enel Pungase sõnul kiiret ei ole. Võib oodata, kuni ID-kaardi või passi kehtivusaeg lõpeb. Uuenenud isikukoodile võib olla inimesel endal vajalik näiteks pangas, arsti või mobiilioperaatori juures tähelepanu juhtida. Isikukoodide muutmine on seotud 2021. aastal toimuva rahvastikuloendusega, mis toimub esmakordselt registripõhiselt. „Kui varasemalt käisid üle 2000 rahvaloendaja ukselt uksele, siis nüüd saadakse tulemused riiklike andmekogude alusel. Sellega seoses pöörame rahvastikuregistri andmete kvaliteedile erilist tähelepanu,“ selgitab Pungas. Rahvastikuregistri andmete täiendamisega alustati 2005. aastal, kui digiteeriti kõik paberkandjal koostatud perekonnaseisuaktid alates 1926. aastast. Info jooksva lisamise käigus on leitud sünniaja erisusi sünnidokumendil ja registris. „Reeglina teavad inimesed juba aastaid, et neil on rahvastikuregistrisse sattunud valed sünniandmed ja nende isikukood ei vasta tegelikule sünnikuupäevale,“ ütleb Pungas. Sünnidokumentide lisamine registrisse jätkub ja pole välistatud, et isikukoodi muutmist vajavaid inimesi lisandub. Dokumentide taotlemise ja vahetamise kohta on võimalik abi saada PPA infotelefonilt 612 3000. 2000. aastal loodud rahvastikuregistrisse kantakse andmete täiendamiseks kõik puuduvad perekonnaseisudokumendid (sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutmine), mis on koostatud alates 1. juulist 1926 kuni käesoleva ajani. Inimeste jaoks tähendab see kiiremat ja mugavamat teenust erinevates asutustes. Riigiasutused ja notarid saavad kõik vajalikud andmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist. Isikukood on inimese soo ja sünniaja alusel moodustatud arv, mis võimaldab inimese üheselt kindlaks teha. Isikukood koosneb 11 numbrist, millest esimene näitab inimese sugu ja kuus järgmist tema sünnikuupäeva. Neile järgnevad kolm numbrit on järjenumbrid ühel ja samal päeval sündinutele ning viimane on kontrollnumber, mis arvutatakse spetsiaalse valemi abil. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva. Sellega muutub 2014. aastal tekkinud olukord, kui sektori maksuerisuste puudumise tagajärjel lahkus Eesti registrist viimane seni Eesti lippu kandnud suur kaubalaev. „Eesti kui mereriigi rahvusvahelise maine tõstmiseks ja kaldal töötavate ettevõtete töömahu suurendamiseks peame taastama oma laevastiku,“ ütles minister. „See toob riigieelarvesse 76 miljonit eurot maksutulu, mis praegu laekub teistele riikidele,“ lisas ta. Lisaks tõi minister välja, et merendussektorit hõlmav seaduseelnõude pakett kasvatab ka meremeeste sotsiaalkaitset. „Eesti 1,3 miljonist elanikust on 10 000 tegevmeremehed, kellest ligikaudu pooled seilavad välisriigi lipu all ning neil puudub tihtipeale Eesti ravikindlustus. Ravikindlustuslepingu sõlmimisel on meremehel tulevikus võimalik saada kindlustuskaitse eelkõige meretöölepingute vaheliseks ajaks,“ ütles ta. Simsoni sõnul ei muutu Eesti nn mugavuslipu maaks. „Ootame Eesti laevaregistritesse rohkem laevu, aga kindlasti jälgime hoolega, et kõik alused oleks tehniliselt korras, täidaksid rahvusvahelisi ohutusreegleid ning tagatud oleks meremeeste heaolu,“ lausus minister. Kolmapäeval toimub riigikogus laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Maksumuudatuste rakendamiseks on Eestil eelnevalt vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Kõik uudised Keel EST

Astana, Kasahstan, 6. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas avas täna Kasahstanis Alžiri mälestuskivi, mis on pühendatud kõigi poliitiliste repressioonide ja totalitarismi ohvrite mälestuseks. Mälestuskivi meenutab laagrit, kuhu Nõukogude võim vangistas aastatel 1937-1953 ligi 18 000 naist, kelle abikaasa oli n-ö kodumaa reetmise eest vangi mõistetud. Laagris olid 62 rahvusest naised, paljud neist lastega, ning nende seas oli teadaolevalt 21 eestlast. „Neid naisi ja lapsi tabas koletu inimsusevastane kuritegu. Kohutav ebaõiglus ja tragöödia, mida on raske unustada ja andestada,“ sõnas Ratas. „Sellised hetked nagu täna meenutavad meile mineviku koledusi, kuid loodan, et pakuvad ka lohutust ning aitavad leida hingerahu tulevikuks.“ Pärastlõunal tutvus peaminister killukesega Eesti ajaloost Kasahstanis, kui külastas 125-aastast eesti juurtega Petrovka küla. „Eriti südamlik oli tutvumine varsti 90. sünnipäeva tähistava proua Aliide Mägiga ning eesti keeles kõnelemine temaga. Välismaal eestlastega kohtudes olen ikka ja jälle liigutatud nähes, kuidas eesti keelt ja kultuuri põlvest põlve uhkusega edasi kantakse,“ tõdes Ratas. Petrovka on peaministri sõnul innustav näide sellest, kuidas erinevad rahvad suudavad sõbralikult ja üksmeelselt koos elada. 1930ndatel elas Petrovkas paarsada inimest – kasahhid ning sisserändajad Balti riikidest, Saksamaalt ja mujalt. Paljud elanikest rääkisid kolme keelt. Eesti lastel oli võimalik koolis õppida oma emakeeles. Tänapäeval on Petrovka kaasaegne asula, kus elab 1200 inimest 20 erinevast rahvusest, kel kõigil on vabadus elada oma tavade ja kultuuri järgi. Täna ennelõunal kohtus Ratas Kasahstani president Nursultan Nazarbajeviga ning osales Astana äriinkubaatori avamisel. Ratas kinnitas Nazarbajevile, et Kasahstan on oluline partner nii Eestile kui Euroopa Liidule ning Eesti ettevõtjatel on suur huvi elavdada kaubandussuhteid kasahhidega. Lisaks kohtus Ratas parlamendi alamkoja esimehe ja Kasahstani-Eesti sõprusrühmaga ning Senati esimehega. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/0f6ckr35s3crw6c/AACIzxKpG9fQh4wy08iV9-G-a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas täna, 6. novembril Hiina Tolliameti asepeadirektori Wang Lingjuniga linnulihaprotokolli, mis loob eeldused, et Eesti ettevõtted saavad hakata viima oma linnulihatooteid Hiina turule. „Eesti toiduohutus ja järelevalve on kõrgel tasemel. Sellest on aru saanud ka Hiina inspektorid, kes on mitmel korral Eestit külastanud. Selle tulemusel oleme allkirjastanud piimatoodete ja kalatoodete toiduohutuse protokollid. Täna astusime suure sammu edasi ja allkirjastasime Hiina Tolliameti asepeadirektoriga ka linnuliha protokolli,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Eriti tähelepanuväärne on see, et oleme Euroopa Liidus Poola järel teised, kes vastava protokolliga on kokkuleppele jõudnud. Linnuliha protokoll on raamdokument, millega määratakse nõuded Hiina eksporditavatele toodetele, käitlemisettevõtetele ning sertifitseerimisele,“ lisas minister. Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2018. aasta kaheksa kuuga oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 4,7 miljonit eurot. Eestist eksporditakse Hiina peamiselt kalasektori tooteid. 2018. aastal on käivitunud ka vadakupulbri eksport. Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupade tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (näiteks alkohol ja joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – see tähendab loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted) – olema riik läbinud Hiina kontrollprotsessi ning saanud sellekohase loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Lõpusirgele on jõudmas impordiloa saamise protsess lõheliste ekspordi võimaldamiseks. Pildigalerii (fotod: Eveli Post / Maaeluministeerium) Kõik uudised Keel EST

Eesti Arhitektide Liit, Keskkonnaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS kuulutavad täna välja rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone loomiseks. Kavandatavasse keskkonnamajja kolivad kokku Keskkonnaministeerium, selle haldusala Tallinnas asuvad üksused  ning Eesti Loodusmuuseum. Kõik uudised Keel EST

Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati tänavu 85 kandidaati, kelle hulgast valitakse välja parimad kaheteistkümnes kategoorias. Konkursi eesmärgiks on tuua esile tublimaid noortevaldkonna tegijaid ja organisatsioone. Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul aitab noortevaldkonna tunnustuskonkurss märgata noortevaldkonda panustanud inimesi ja organisatsioone, millel on oluline roll noorte arengu toetajatena. „Tunnustuskonkurss aitab tõsta esile neid, kes seda tõeliselt väärivad ja kelle pühendunud töö on aidanud noortevaldkonda paremaks muuta,“ lausus ta. Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer märkis, et noorsootöö roll noore inimese kujundajana väärib ühiskonnas suurt tunnustust. „Sarnaselt õpetajatega loob noorsootöötaja noorele tingimused mitmekülgseks arenguks. Olgu nad noorsootöötajad noortekeskuses, huviringis või -koolis, malevas või mujal, tänu nende igapäevatööle saab ühiskond juurde noori, kes on uudishimulikud, motiveeritud ja usuvad enda võimetesse,“ ütles ta. Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 13. korda. Nii tänavune kui möödunud konkurss soodustas kogukondades omavahelist koostööd, sest tunnustuskomisjon võtab hindamisele ainult need kandidaadid, keda on esitatud vähemalt kahel korral. Sarnaselt eelmise aastaga esitati kõige rohkem kandidaate aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 17. Palju kandidaate esitati ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (15) ning aasta tegu noorsootöös (11). Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2019. aasta jaanuaris pidulikul tunnustussündmusel. Taustainfo Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega plaanitakse muuta abivahendite piirhindasid ja täiendada nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust teatud abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed. „Abivahendid peavad olema võimalikult lihtsasti ja kiiresti kättesaadavad kõigile abivajajatele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näiteks anname ka õdedele õiguse alates 1. juulist 2019 hinnata, kas inimene vajab lamatiste vältimiseks spetsiaalset madratsit või hoopis istmepatja. Sageli on just õde see inimene, kes puutub abivajajaga kõige rohkem kokku – nemad oskavad hinnata inimese vajadust taoliste, igapäevaselt oluliste, abivahendite järele. Edaspidi pole selleks eraldi pere– või eriarsti juurde vaja pöörduda ning inimese mure saab kiiremini lahendatud.“ Lamatiste vältimiseks mõeldud abivahenditele lisaks saavad õed hinnata vajadust tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imendavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jms järele. Sotsiaalkindlustusamet koostöös Eesti Õdede Liiduga töötavad 2019. aasta alguses selle jaoks välja spetsiaalse abivahendite täiendkoolituse, kus tutvustatakse lähemalt Eestis toimivat abivahendite korraldust, nõudeid ja hüvitamise tingimusi. Koolitustega plaanitakse alustada juba 2019. aasta I poolaastal, et esimesed huvilised saaksid juulist abivahendite vajadust iseseisvalt hindama hakata. Vanaduspensioniealiste inimeste jaoks plaanitakse luua erisus, millega edaspidi pole uriini imendavate abivahendite korduval taotlemisel pere– või eriarsti tõendit enam vaja. 2017. aastal sai uriini imendavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85% olid vanaduspensioniealised inimesed. „Vanaduspensioniealiste inimeste puhul on tegemist sihtrühmaga, kelle vajadus abivahendi järele enamasti ei muutu,“ ütles minister Iva. „See kergendab oluliselt abivahendite kättesaadavust vanemaealiste jaoks ja vähendab seeläbi ka perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust.“ Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisypleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm. Samuti suurendatakse osade abivahendite limiite ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30. „Praegu kehtivad kogused ei vasta inimeste tegelikele vajadustele, seda on näidanud ka kasvanud erimenetluste arv koguste suurendamiseks. Uute piirkoguste paika panemisel võeti arvesse nii omastehooldajate kui ka tootjate kogemusi ja praktikat," ütles minister Iva. Muu hulgas jõuti tänavu riigieelarve läbirääkimistel kokkuleppele, et 2019. ja 2020. aastal suunab riik abivahendite süsteemi olulises mahus lisaraha, kasutades selleks ravimite kompenseerimisega sarnast eelarve planeerimist. Sellega tagatakse abivahendite kättesaadavus kõigile abivajajatele. Tulevaks aastaks on abivahenditele planeeritud 14,5 miljonit eurot. „See võimaldab meil paremini toetada erivajadustega laste ja täiskasvanute iseseisvat toimetulekut ning ära hoida võimalike tervisekahjude tekkimist või süvenemist,“ ütles minister Iva. „Riigi toel hakkavad isiklikuks kasutamiseks mõeldud abivahendeid suuremas ulatuses saama ka hoolekandeasutustes elavad inimesed." Lisainfo: Vaata lähemalt: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cc602d67-ba4f-4715-9006-5fed803db252#b83Ozc7h Määruse muudatused jõustuvad kolmes etapis: 1.01.2019 – Muutuvad teatud abivahendite piirhinnad ja kogused, mida inimene soodustusega saab (näiteks mähkmete kogus tõuseb 60-lt 120-le). 1.07.2019 – Õed saavad anda välja abivahendi vajadust kinnitava tõendi – selleks on neil eelnevalt vaja läbida abivahendite täiendkoolitus. 1.01.2020 – Laiendatakse nende ekspertide ringi, kes samuti võivad abivahendeid müüvas või rentivas ettevõttes abivahendeid väljastada. Sellega jõustub ka nõue, millega ettevõte peab tagama igas müügipunktis abivahendikutsega spetsialist olemasolu. Varasemad muudatused abivahendite süsteemis: Mitmete abivahendite gruppidel kaotati ära kordustõendi vajadus (näiteks: kõneprotsessoritel, valgetel keppidel, punktikirjavarustusel, mõõteriistadel jpm). Füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele anti abivahendi vajaduse hindamise õigus. Osade abivahendite puhul tehti võimalikuks nii nende ostmine kui ka üürimine (näiteks vanni- ja dušitoolid). Piirhindu tõsteti neil abivahenditel, millel see oli liiga madal. Täpsustusi on tehtud kompenseerimise tingimustes, nt piirkogustes, näidustuste kirjelduses jne. 6.11.2018 Kõik uudised Keel EST

Peremeditsiin on teinud viimastel aastakümnetel läbi suure arengu, perearstide ettevalmistus on põhjalikult muutunud ja perearstid on võimelised lahendama suurema osa meie tervisemuredest kogu elu jooksul, ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut tänasel Eesti Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist!“ avaüritusel. „Perearstidest on saanud mitmekülgsete pädevustega spetsialistid ja uuringud näitavad, et Eesti inimesed hindavad perearste kõrgelt. Üle Eesti rajatavates uutes tervisekeskustes tugevnevad perearstide meeskonnad veelgi, perearstide ja -õdedega koos hakkavad tööle ka teised spetsialistid ja see võimaldab pakkuda esmatasandil veelgi laiemat valikut teenuseid,“ ütles minister Riina Sikkut. „Koos oma meeskondadega suudavad perearstid ravida paljudel juhtudel paremini kui eriarstid ja on võimelised lahendama enamiku tervisemuredest kogu inimese elu jooksul.“ Samas on peremeditsiinil ministri sõnul väga oluline roll ka tervisemurede ja haiguste ennetamises ning inimeste tervisekäitumise muutmisel. „Pereõde saab kontrollida inimese olulisi tervisenäitajaid ja nõustada, kuidas oma tervise eest paremini hoolt kanda. Oma tervise hoidmisel ja terviseprobleemide ennetamisel saame aga ka kõik ise väga palju ära teha – tervislikult toituda, piisavalt liikuda, loobuda ebatervislikest harjumustest,“ ütles minister Sikkut. „Tervishoiusüsteem toetab meie tervena püsimist, oluline on, et annaksime selleks ka enda panuse. Sellisel juhul on meil ka arstiabi vähem vaja ja meie ravijärjekorrad lühemad.“ Uuringust „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ (2016) selgub, et mehed käivad võrreldes naistega harvemini pere- ja eriarsti juures. Viimasel 12 kuul oli meestest perearsti juures käinud 59% ja eriarsti juures 39%, naistest perearsti juures 68% ja eriarsti juures 54%. Näiteks ei pöördunud 73% meestest oma terviseprobleemiga arsti poole põhjusel, et probleem ei olnud nende meelest piisavalt tõsine, 28% seepärast, et haigus ei ägenenud ning 23% põhjusel, et polnud aega. „Enda tervise eest hoolitsemiseks piisab sageli ka lihtsalt tervisekontrollis käimisest ja kutse saamisel sõeluuringutel osalemisest, et mitte oodata probleemide kuhjumist. Alustada tuleks aga kindlasti just perearstist või -õest,“ ütles minister Riina Sikkut. Täna anti Viru Keskuse Rahva Raamatu poes avalöök Eesti Haigekassa kampaaniale „Tervisemurega alusta perearstist!“, mis julgustab inimesi oma terviseprobleemidega esmajärjekorras perearsti poole pöörduma. Kampaania kutsub üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest. Kuna november on meestekuu, on kampaania reklaamid suunatud 30-60-aastastele meestele. Taust: Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud viimase kümne aastaga rohkem kui üheski teises Euroopa riigis, samas on tervena elatud eluaastate kasv pidurdunud ning naiste ja meeste vahel suur erinevus. Eestis elab mees tervena keskmiselt 54 ja naine keskmiselt 59 aastat. Kõige enam eluaastaid kaotame südameveresoonkonna haiguste, pahaloomuliste kasvajate, vigastuste ning vaimse tervise häirete tõttu. Tervena elatud elu on võimalik oluliselt pikendada, kui vähendame oma riskikäitumist, teeme tervisesõbralikumaid valikud ning elukeskkond toetab meie tervist. Kõik uudised Keel EST

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas täna, 5. novembril välja konkursi Kultuurisõber 2018. Juba aastaid korraldatud konkursiga tunnustatakse eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul toetanud rahaliselt või heade tegudega. „Riigi kultuurieelarve tagab kultuuri kättesaadavuse ja järjepidevuse, kuid Eesti kultuuri suurim metseen ei ole mitte valitsus, vaid ühiskond tervikuna. Viimaste aastate kultuurisõbra konkursid on erasektori, metseenide ja kultuurikorraldajate koostöövormid hästi esile toonud ning aidanud kultuuri toetamist väärtustada ja tutvustada,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. Kandidaate konkursile Kultuurisõber 2018 võivad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid. Iga kultuurikorraldaja saab teha ühe ettepaneku. Kandidaadiks ei saa olla Kultuuriministeerium ja tema valitsemisala asutused, ka mitte nende töötajad või nende korraldatud projektid. Arvesse ei lähe ka teised riigiasutused või riigi enda ellu kutsutud organisatsioonid. Kandidaatide hulgast valitakse välja kultuurisõbrad ning peapreemia ehk aasta kultuurisõbra laureaadid, kes selguvad traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial. Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Kultuuriministeeriumi kodulehel elektrooniline ankeet. Välja võib pakkuda ka varasematel aastatel esitatud organisatsioone ja isikuid. Kandidaatide esitamine on avatud pühapäevani, 2. detsembrini 2018, kultuurisõprade gala toimub 15. jaanuaril 2019 Tallinna lauluväljaku klaassaalis. Kultuuriministeerium on tunnustanud kultuurisõbralikke ettevõtteid ja ettevõtjaid alates 2012. aastast. Mullu pälvisid aasta kultuurisõbra tiitli Utilitas ja Kristjan Rahu, Rain Lõhmus (fotol), Armin Karu, Eva ja Bengt Heyman ning Turid Farbregd. Loe konkursi tingimuste kohta lisaks siit. Fotod mulluselt galalt on siin. Varasemate aastate kultuurisõbrad on leitavad siit.

Maaeluminister Tarmo Tamm kohtus täna, 5. novembril Hiina põllumajandusministri Han Changfuga. Kohtumisel olid olulisel kohal Eesti ja Hiina kaubandussuhted, teaduskoostöö ja põllumajanduse digitulevik. „Eestil on Hiinale pakkuda kvaliteetseid piima- ja kalatooteid ning ka mahetoodangu maht on tõusuteel. Samuti on kõrgel tasemel Eesti toiduohutus ja -järelevalve. Oleme viimaste aastate jooksul allkirjastanud piima- ja kalatoodete toiduohutuse protokollid ning homme allkirjastame Hiina Tolliametiga linnuliha protokolli. Pean seda suureks saavutuseks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm pärast kohtumist. „Meil on Hiinalt palju õppida aianduse ja biotehnoloogia valdkonnas, omalt poolt saame aga pakkuda teadmisi ja oskusi piimakarjakasvatuse, toiduohutuse ja mahetootmise alal,“ lisas minister Tamm. Kohtumisel käsitleti ka põllumajanduse digituleviku teemat. Minister Tamm rääkis Eesti saavutustest digitaliseerimises ning tõi välja, et 99,9% Eesti valitsuse teenustest on digitaalsed ja Eesti riigi uuenduslikkust on näha ka põllumajandussektoris. „Usun, et meil on üksteistelt digitaalvaldkonnas palju õppida ja näen siin mitmeid võimalusi koostöö arendamiseks,“ ütles Tarmo Tamm. Kohtumise lõpus kutsus Tarmo Tamm Hiina põllumajandusministrit Eestisse rahvusvahelisele konverentsile Agroforum Mare Balticum, mille peateema on 2019. aastal agroökoloogia. Kõik uudised Keel EST

Astana, Kasahstan, 5. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna Astanas digifoorumi ja Eesti-Kasahstani äriseminari avamisel, et Eesti ettevõtjad on valmis ehitama Kasahstaniga uusi innovaatilisi ühendusi e-teenustes, logistikas, kaitsetööstuses, rohetehnoloogiates, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Kasahstan on Kesk-Aasia suurima majandusega riik ning oluline strateegiline partner nii Eestile kui tervele Euroopa Liidule. „Eesti ettevõtjate huvi Kasahstani turu vastu on suur. Seda tõestab asjaolu, et mind saadab ligi 30 ettevõtjast ja organisatsioonist koosnev äridelegatsioon,“ märkis Ratas. Kasahstan on vastu võtnud riikliku strateegia aastani 2050, kus rõhk on tööstusinvesteeringutel ja digiarengul. „Meil on Kasahstaniga sarnaseid eesmärke, kuid kaubandussuhete ja koostöö elavdamiseks on kõige olulisem usaldus ja reeglitest kinni pidamine. Ettevõtjad vajavad kindlust ja usaldusväärset ärikeskkonda,“ märkis Ratas. Peaministri sõnul on Eesti sobiv koht Aasia e-kaubanduse jaotuskeskusele, kust jõuaks kaup kiiremini ja odavamalt umbes 60 miljoni kliendini Põhjamaades, Balti riikides ja Loode-Venemaal. „E-kaubandus on kiiresti kasvav trend maailmas ning riikide vahel käib tuline võistlus e-kaubanduse jaotuskeskuste saamiseks. Eesti ettevõtted ja avalik sektor suudavad pakkuda mitmekülgseid innovaatilisi lahendusi välisinvestoritele,“ toonitas Ratas. „Kasahstan asub Hiina siiditee ühel võimalikul trassil Euroopasse. Jaotuskeskuse loomisega Eestisse võivad Aasiast pärinevate kaupade transpordihinnad langeda kordi ning tarneaeg lüheneda paarist nädalast mõne päevani. Eestisse tooks see omakorda olulisi investeeringuid ja töökohti.“ Eesti ja Kasahstani kaubavahetus on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud, nagu ka Kasahstani otseinvesteeringud Eestisse. Eesti ettevõtjad müüvad Kasahstani enim masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja keemiatooteid, samal ajal kui Kasahstanist ostetakse sisse peamiselt mineraalseid ja keemiatooteid. Kasahstani ekspordib sadakond Eesti ettevõtet ning Eestis on registreeritud 70 Kasahstani osalusega ettevõtet. Täna kohtus Ratas ka oma Kasahstani ametikaaslase Bakõtzhan Sagintajeviga. Homme osaleb peaminister Astana äriinkubaatori avamisel ning kohtub president Nursultan Nazarbajevi ja parlamendi esindajatega, nende seas alamkoja Eesti-Kasahstani sõprusgrupiga. Lisaks külastab Ratas 125 aasta vanust eesti juurtega küla Petrovka ning avab Alžiri mälestuskivi, mis on pühendatud poliitiliste repressioonide ja totalitarismi ohvritele. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/0f6ckr35s3crw6c/AACIzxKpG9fQh4wy08iV9-G-a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles keelefoorumi avamisel, et eesti keel on just nii tugev, kui tugevaks me ta ise teeme, mis olukordades seda kasutame ja kui tähtsaks peame. „Iga keelekasutusvaldkond on oluline, kasutagem eesti keelt igal pool ja igal võimalusel,“ sõnas Reps. „Keel ei ole vaid keeleteadlaste asi, keelega puutuvad kokku kõik eestimaalased ja meie külalised. Keel on suur osa meie identiteedist, iseolemisest, minevikust ja tulevikust.“ Minister märkis, et keelefoorum on hea näide eesti keele kasutusest. „Hoolimata ürituse rahvusvahelisusest on kõik eestlastelt eestlastele peetud ettekanded, keelefoorumi paneeldiskussioon ja arutelud eestikeelsed. Eesti suudab vahendada oma keelt naabritele ja naabrite keeli eestlastele. Hoidkem ja tähtsustagem emakeelt ja riigikeelt, kuid toogem siia ka keelelist rikkust ja paljusust ning mõelgem, kuidas erinevate rahvuste esindajad saaksid Eesti elus osaleda.“ Minister Mailis Reps lisas, et keelefoorumil on sel aastal oluline roll ka tulevikku silmas pidades. Nimelt on Haridus- ja Teadusministeerium asunud koostama keelepoliitika põhialuseid ning uut keele-, noorte-, teadus- ja hariduspoliitikat siduvat strateegiat. „Mõlema dokumendi koostamiseks vajame mõtteid kõigilt, kes keelt kasutavad, seda arendavad, edendavad ja kalliks peavad,“ ütles minister ja kutsus foorumil osalejaid üles oma mõtteid saali paigaldatud postkasti postitama. Eesti hariduse suurmees Peeter Põld kirjutas enam kui sada aastat tagasi, et igal õppeainel on teataval määral oma keel ja iga õppetund olgu samal ajal ka keeletund. „Ka täna püüdleme selle poole, et iga õpetaja, olgu ta käsitöö või füüsikatunnis klassi ees, kannab keeleõpetaja missiooni ja õpetab oma aine kõrval ka eesti keelt,“ kõneles minister Mailis Reps. „Meil on sihiks, et eestikeelne alusharidus oleks kättesaadav sõltumata lapse emakeelest. Üldhariduses on sõltuvalt piirkonnast mudeleid mitu, kuid nende kõigi suunaks on ühtluskool, kus pakutakse kvaliteetset eesti keele ja eestikeelset õpet, ent toetatakse ka õpilase emakeele ja kultuuri säilimist. Kõrghariduses tuleb leida tasakaal eestikeelse ja võõrkeelse õppe vahel, et eestikeelse kõrghariduse edendamise kõrval oleksime kõrgel tasemel ka rahvusvaheliselt.“ Keelefoorum toimub täna ja homme hotellis Swissotel (Tornimäe 3). Foorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti keelenõukogu. Foorumi ajakava. Eesti keelepoliitika põhialuste eelnõu väljatöötamine. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm andis reedel, 2. novembril Maaeluministeeriumi 100. aastapäevale pühendanud üritusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 62 hõbedast ja 12 kuldset ministeeriumi teenetemärki. „Toetudes oma väärikale minevikule, tuleb meil täna vaadata eeskätt tulevikku. Milliseks kujuneb meie tulevik, on alles lahtine; see on meie endi teha,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Usun, et meie kõigi südames on armastus Eesti vastu ning oma rahvast toitva Eesti põllumajanduse vastu. Kõrge kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus! Aitäh teile, head põllumehed, toidutootjad ning maaelu edendajad, kes te aitate seda rikkust meie lauale tuua! “ Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Nimekiri teenetemärgi saanutest Kuldne teenetemärk Ants Bender, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur Madis Häusler, Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsekeskuse agronoom Marika Kairjak, Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja aastatel 1999–2017 Mati Kermas, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esimene peadirektor aastatel 2000–2006, PRIA ülesehitamise juht Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Kalev Kreegipuu, endine Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, mitme põllumajandus- ja toiduainesektori ettevõtte juht, maavanem ja riigiametnik Jaak Läänemets, teraviljakasvataja, aasta põllumees ja põllumajandussektori tippjuht, aktiivne maaelu ja ühistegevuse edendaja Ants Noot, Maaeluministeeriumi kantsler aastatel 1999–2016 Andres Oopkaup, Maaeluministeeriumi asekantsler aastatel 1994–2011, endine Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, Eesti Rukki Seltsi asepresident Sirje Potisepp, pikaajaline Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Peeter Seestrand, põllumajandustalituse direktor Eesti Vabariigi alalises esinduses EL-i juures Qu Zhe, Hiina suursaadik aastatel 2012–2017, Eesti-Hiina kaubandussuhete edendamise toetaja Hõbedane teenetemärk Jaak Assafrei, Põllumajandusameti Viru keskuse juhtivspetsialist Narva piiripunktis Alar Astover, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakond, professor Christian Böse, Saksa ekspert üheksakümnendatel, kelle pädev sektorianalüüs viis meid oluliselt lähemale EL-i ühisele põllumajanduspoliitikale Margo Heinmaa, Osa ja Tervik OÜ juhataja ja Väljataguse Agrotööstuse OÜ juhataja Tago Holsting, Eesti kutseliste mesinike ühingu liige Helju Hubel, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika maaparanduse ja maakasutuse peaspetsialist Siina Ilves, Räpina Aianduskooli agronoom Ülle Jaakma, Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja professor Rut Kaeval, Põllumajandusuuringute Keskuse Kuusiku katsekeskuse peaagronoom, taluperenaine Riho Kala, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktori asetäitja, õppetalu juhataja Kai Kasenurm, Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna peaspetsialist Peeter Kaunis, pikaajaline AS-i Vireen töötaja Kalev Kiisk, OÜ Oore Agro omanik ja juhatuse liige, ettevõtja Ene Kiudsoo, Tootmiskoondise AGRO agronoom, Baltic Agro AS müügiesindaja alates 1998. aastast, taimekasvatuskonsulent ja Eesti Aiandusliidu juhatuse pikaajaline liige Toomas Kivisto, Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaparanduse osakonna juhataja Mait Klaassen, Eesti Maaülikooli rektor Katrin Kotkas, Eesti Taimekasvatuse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonna teadur Margit Krieger, Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Clyde Kull, suursaadik Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures ja esinduse juht Mart Kuresoo, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i labori juhataja Raimo Kuusemäe, pikaajaline AS-i Vireen töötaja Raivo Külasepp, Grüne Fee Eesti AS-i juhatuse esimees, Aiandusliidu juhatuse esimees ja Räpina Aianduskooli nõukogu liige Jüri Lauter, Veterinaar- ja Toiduameti Hiiumaa-Saaremaa keskuse juhataja, varem Hiiumaa Veterinaarkeskuse juhataja Asta-Virve Libek, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fondi mere ja maaelu ekspert Vahur Mõttus, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Katrin Mähar, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Ulve Märtson, loomakasvataja ja veterinaar, Eesti maaelu ja põllumajanduse edendaja Valdis Noppel, Farmi Piimatööstus AS-i / Tere AS-i juhatuse liige Andi Normet, Aianduskooli vilistlane ja endine lillekasvatuse õpetaja Vaimi Nõmm, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi keemia osakonna juhataja Marge Olju, Põllumajandusameti Järva-Rapla keskuse peaspetsialist Margus Puust, Eesti Jahimeeste Seltsi president Ove Põder, Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Tõnu Põlluäär, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Rein Pärs, Muuga PM OÜ juhatuse esimees Ingrid Raidme, Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Eili Rajapuu, agronoom ja nõustaja; Baltic Agro AS müügipartner Jõgevamaal kuni 2015. aastani; taimekasvatuskonsulent kogu Eesti põllumajandusele Katrin Rannik, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Maris Raudsepp, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Rein Rautits, Maaeluministeeriumi pikaaegne ministeeriumi nõunik aastatel 1987–2016 Mare Rebane, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi lektor, audiitor Kalle Reiter, AS-i Sagro juhatuse esimees ning AS-i Sagro Food ja OÜ Sagro Elekter juhatuse liige Ann Riisenberg, Eestimaa Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Livi Rooma, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusseire ja uuringute osakonna juhataja Juhani Rouhiainen, Soome nõustaja üheksakümnendatel, kes oli taasiseseisvuse alguses sillaks Soome; tutvustas esimesena EL-i ühist põllumajanduspoliitikat arusaadavalt ja eesti keeles Merjan Savila, Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Ell Sellis, Maaelu Edendamise Sihtasutuse lambakasvatuse konsulent alates 2016. aastast, MTÜ Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu juhatuse liige alates 2000. aastast Riina Soidla, Eesti Maaülikooli õppejõud Karen Selma van Stegeren, Hollandi kui olulise pikaajalise toetajariigi suursaadik ja kuninga maaletooja Kadri Surva, Maaelu Edendamise Sihtasutuse raamatupidaja Ilmar Tamm, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, sordiaretuse osakonna juhataja Pille Tammemägi, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Britt-Marena Tiikmaa, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik ja Maaeluministeeriumi valitsemisala kuraator Toomas Timmusk, Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor, maaehituse ja veemajanduse õppetooli maaparanduse lektor Lilian Tude, Maaeluministeeriumi haldusosakonna asjaajamis- ja teenindusbüroo juhataja Marika Tuusis, pikaaegne Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnik, Haridus- ja Teadusministeeriumi rahandusosakonna juhataja Hannes Ulmas, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja aastatel 2000–2018 Ülla Uusen, Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumi peaspetsialist alates 1992. aastast Kaja Vainula, Veterinaar- ja Toiduameti Lääne-Virumaa keskuse peaspetsialist loomatervishoiu ja loomakaitse alal (aastatel 1997–2012 peaspetsialist toiduhügieeni alal) Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Kaarel Vissel, Eesti Põllumajandusmuuseumi koguhoidja-teadur Kõik uudised Keel EST

Täna ja homme toimub Tallinnas 8. keelefoorum, mis võtab kokku keelevaldkonna olulised arengud Eestis, Lätis ja Leedus ning kogub mõtteid Eesti keelepoliitika põhialuste väljatöötamiseks järgmise aasta esimeses pooles. Keelefoorum algab kell 10.30 Swissotelis haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta tervitusega. Ülevaate Eesti keelepoliitikast annab ministeerumi asekantsler Indrek Reimand. Plenaarettekande Eesti keelepoliitika väljakutsetest teeb poliitik ja emeriitprofessor Marju Lauristin. Keelepoliitikast Leedus kõneleb Leedu keelenõukogu liige ja Vilniuse ülikooli professor Bonifacas Stundžia. Õppekeelest kõigil haridustasemetel teeb ettekande Vilniuse ülikooli professor Meilutė Ramonienė. Läti riikliku keelekeskuse direktor Māris Baltinš annab ülevaate Läti keelepoliitika arengust, olevikust ja tulevikust. Läti ülikooli prorektor Ina Druviete teeb ettekande keelereformist Lätis. Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop teeb ettekande eesti keele säilimisest rände ja hargmaisuse ajastul. Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kõneleb üldhariduse keelepoliitikast Eestis ning Tartu Ülikooli professor Birute Klaas-Lang eesti keele kestlikkusest kõrghariduses. Paneeldiskussiooni teemaks on rahvuskeelte roll globaliseeruvas maailmas. Arutelu juhib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala, osalevad Bonifacas Stundžia, Läti riikliku keelenõukogu esimees Andrejs Veisbergs ning Eesti erakondade esindajatena Mart Rannut (Isamaa), Robert Kiviselg (EKRE), Heidy Purga (Reformierakond), Toomas Jürgenstein (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Foorumi teisel päeval esinevad Péter Pomozi Budapesti ELTE ülikoolist ning Annamari Kajasto Soome riiklikust haridusagentuurist. Ministeeriumi projektijuht Ando Kiviberg räägib lähemalt uue haridus-teadusstrateegia loomisest. Töötubades kogutakse sisendit kahe olulise eelnõu – Haridus- ja Teadusministeeriumi keele-, teaduse, hariduse ja noortepoliitikat siduva strateegia kui ka Eesti keelepoliitika põhialuste kontseptsiooni väljatöötamiseks. Lahendusi otsitakse keelevaldkonna sõlmprobleemidele nagu rahvusvahelistumise väljakutsed ja eesti õppekeele areng kõrghariduses, üldhariduskooli võimalikud arengumudelid keelepõhisest segregatsioonist väljumiseks, mitmekeelsuse väärtustamine jne. Keelefoorum toimub hotellis Swissotel (Tornimäe 3). Foorumi korraldavad Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti keelenõukogu. Ajakava. Ajakirjanikud on oodatud! Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, Tallinn, 4. november 2018 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna visiidile Kasahstani. Peaministrit saadavad külaskäigul 25 Eesti ettevõtte esindajad, kes otsivad Kasahstanis koostöövõimalusi muu hulgas transpordi ja logistika, jäätmekäitluse ning e-teenuste valdkonnas. Kasahstan on Kesk-Aasia suurima majandusega riik ning oluline strateegiline partner Euroopa Liidule. Ratase sõnul on Eesti ettevõtjate huvi Kasahstani turu vastu suur ja kaubavahetus viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud, kuid üldiselt on majandussuhted siiski tagasihoidlikud. „Meie ettevõtjad näevad koostöövõimalusi kõiges, mis puudutab innovatsiooni ja e-teenuseid, aga ka masina-, toiduaine- ja kaitsetööstuses. Lisaks on külastuse eesmärk edendada Eesti ja Kasahstani haridus- ja teaduskoostööd. Eesti ja Kasahstani ülikoolides on küllalt ruumi teadmishimulistele üliõpilastele ja teadlastele mõlemast riigist,“ märkis Ratas. Peaminister osaleb Astana ärikeskuse avamisel ning tutvustab foorumil „Digitaalne sild“ Eesti e-riigi arengut ja võimalusi ning annab üle parima digialgatuse auhinna. Ees seisavad kohtumised Kasahstani president Nursultan Nazarbajevi, peaminister Bakõtzhan Sagintajevi, Senati esimees Kassym-Jomart Tokajevi ja parlamendi alamkoja Eesti-Kasahstani sõprusgrupiga. Teisipäeval külastab Ratas 125 aasta vanust Eesti juurtega küla Petrovka ning avab Alžiri mälestuskivi. Peaministrit saatva äridelegatsiooni visiiti korraldab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Peaminister on tagasi Eestis teisipäeva, 6. novembri õhtul. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudab tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimusi, et tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi investeeringuid. „Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid, mis viiksid uute ja senisest kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste või tehnoloogia välja arendamiseni. Üks peamine tingimus toetuse saamiseks oli, et Eestisse loodavas keskuses hakkaks tööle vähemalt 20 arendusvaldkonna spetsialisti. Ootused, et väliskapitalil põhinev ettevõte loob Eestisse korraga nii palju töökohti ilma varasema kohaliku teadus- ja arendustegevuse kogemuseta on osutunud liialt optimistlikuks. Nii suure meeskonnaga keskusi on loonud toetuse abil ainult kolm ettevõtet (ABB AS, Arvato services Estonia OÜ, Stora Enso Eesti AS),“ sõnas ettevõtlusminister Rene Tammist. „Ettevõtjate fookus on eelkõige suunatud digitaliseerimisele ja automatiseerimisele ka tugiteenuste puhul ning see on toonud kaasa ka tööjõu vajaduse vähenemise. Esmase investeeringu arendustegevuste käivitamiseks saab teha ka väiksema töötajate arvuga, seetõttu on uueks minimaalselt loodavate töökohtade arvuks viis,“ lisas minister Tammist. Lisaks muutuvad ka nõuded töötajate palgakordaja ja toetust taotleva kontserni käibe suurusele kehtestatud nõuded. Toetus on praegu suunatud eelkõige suuremate kontsernide tugiteenuste ja arendus-keskuste Eestisse toomisele Eestis juba toimiva üksuse juurde või ka päris uue üksusena. Samas on suuremat huvi näidanud pigem lähiriikide keskmise suurusega ettevõtted, kelle kontserni konsolideeritud käive ei ulatu 100 miljoni euroni. Seepärast langetatakse käibe määr 25 miljonile eurole. Loodavate töökohtade palk peab olema 25% kõrgem tegutsemiskoha maakonna keskmisest. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul stimuleerivad eelnõuga kavandatavad muudatused Eestisse suuremas mahus välisinvesteeringute toomist, mis on üheks oluliseks komponendiks kõrgemat lisandväärtust pakkuva majanduseni jõudmisel. „Seni Eestisse tehtud välisinvesteeringud on näidanud tugevat panust oskusteabe, tehnoloogiate ja uute ärimudelite ülekandmisel Eesti majandusse,“ ütles Selirand. Tugiteenus- ja arenduskeskuste toetuse saajaks võivad olla Eestis registreeritud rahvusvahelisse kontserni kuuluvad ettevõtjad, kelle tegevus on suunatud tugiteenuste pakkumisele või kes täidavad kontsernis arendustegevuse funktsiooni. Toetusmeetme vahendajaks on EAS ning meetme kogueelarveks on 2 miljonit eurot. Toetusmeedet finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Kõik uudised Keel EST