Homme, 20. juuli hommikul ja ennelõunal teevad Ämaris paiknevad õhuturbe hävitajad treeninglende Klooga harjutusvälja ja Soomaa piirkonnas ning Liivi lahel.Klooga harjutusvälja kohal lennates teevad piloodid koostööd maaväeüksustega. Madallende ei tehta madalamalt kui 152 meetrit (500 jalga). Alates maikuust teenivad Ämari lennubaasis Prantsuse õhuväelased hävituslennukitega Mirage-2000. Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal.

Täna lõppes jalaväe lahingumasina CV9035 meeskonnakursus, millel sai 24 Scoutspataljoni tegevväelast teadmisi lahingumasinast ning oskusi edukaks tegutsemiseks masina meeskonna koosseisus. Järjekorras neljas meeskonnakursus algas Scoutspataljoni soomuskoolis tänavu aprillis ning oli jagatud nelja õppeblokki - tehnikaõpe, sõiduõpe, torniõpe ja meeskonnaõpe. Kursus kulmineerus lahinglaskmistega, kus soomukimeeskonnad lasid sihtmärkide pihta nii 35-millimeetrise kiirlaskekahuri kui 7,62-millimeetrise pardakuulipildujaga. Võimalikult reaalse ning ülevaatliku sihtimis- ja laskekogemuse saamiseks lasti kõigis tulerežiimides ja erineval kaugusel asuvaid sihtmärke, kasutades sealjuures ka erinevaid sihikutüüpe. \"Kursusel omandatud teadmised ja oskused on baas, mille peale iga meeskond enda edukat koostoimimist ehitab – meie ülesanne oli õpetada, kuidas kasutada lahingumasina poolt pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära, täitmaks võimalikult efektiivselt allüksusele püstitatud ülesandeid,\" ütles soomuskooli ülem major Jaan Kessel. \"Nii taktika harjutustel kui ka lahinglaskmistel peegeldus värskete soomusväelaste silmis kõrge õpimotivatsioon ja raske tööga välja teenitud enesekindlus. Allüksus ja kooli instruktorid on teinud head tööd,\" lisas major Kessel. Kursusel osalenud nooremveebel Raido Kensi sõnul tähendab soomustransportööri pealt lahingumasinale ümberistumine võimaluste suurendamist kuid ka teistsugust rõhuasetust. \"Kui ennem oli jalavägi see, kes tegi tööd ning soomuk täitis piltlikult öeldes takso rolli, siis nüüd on masin see, kes suudab mõjutada vastast umbes 2 kilomeetri peal. Masin on väga hea – võimalused on suured, aga masina ning selle eeliste kasutamise selgeks õppimine on suhteliselt keeruline. Õnneks on meil head õpetajad,\" ütles nooremveebel Kens. CV9035 on Scoutspataljoni relvastuses olev Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin, mille 35-millimeetrise Bushmaster III kiirlaskekahuri efektiivne laskekaugus on kuni 2 kilomeetrit. Kokku hankis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat ning 6 tankide Leopard baasil ehitatud toetusmasinat. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58873

Stenbocki maja, 19. juuli 2018 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna, 19. juuli pärastlõunal saarte ringreisile, mille käigus külastab Ruhnut, Saaremaad ja Kesselaidu. Ringreisi eesmärgiks on kohtuda kogukonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, arutamaks saareelanike eluolu, muresid ja rõõme ning saarelise eluviisi toetamist. Peaminister alustab ringsõitu Ruhnu saarelt, kus ta teeb tutvust päästedepoo, RKASi elamu, vallamaja, Ruhnu kirikute ja põhikooliga ning planeeritavate kahepereelamute asukohaga. Reedel võtab Ratas suuna Saaremaale, kus ta osaleb tunnustatud fotograaf Carl Bulla majamuuseumi avamisel, kohtub Saaremaa omavalitsusjuhtidega ning Tartu Ülikooli Saaremaa väärikate ülikooli õppuritega. Laupäeval väisab valitsusjuht Eesti vanimat ja kõrgeimat laidu, Kesselaidu. Saare ringkäigu jooksul annavad saarevaht ja kohaliku turismitalu peremees ülevaate laiu ajaloost, olukorrast ja sealsest eluolust. Sama päeva pärastlõunal võtab peaminister taas suuna mandrile, et osaleda Paldiski 300. juubelisünnipäeva tähistamisel ja linnapäevade pidulikul avamisel. Fotod ringreisist laaditakse jooksvalt üles siia: https://www.dropbox.com/sh/mo8egfwvkmm3edx/AAAke9Cyv1Bq19lWxGxpCI_Qa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kultuuriminister Indrek Saar ja tema eelkäijad kultuuriministri ametis osalevad täna, 19. juulil algavatel Saaremaa ooperipäevadel. Traditsiooniliselt peetakse ka üleaastane kultuuriministrite arutelu suurte väljakutsete üle Eesti kultuuris. Kultuuriministeeriumis on tuleval 2019. aastal fookuses kultuuripoliitika uue alusdokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ ehk Kultuur 2030 koostamine. Riigikogu kinnitas 2014. aasta veebruaris kultuuripoliitika põhialuste dokumendi Kultuur 2020, mis andis suunad Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014 kuni 2020. „Kultuur 2020 eesmärk tagada kultuuritöötajatele väärikas töötasu on olnud oluliseks argumendiks rasketel eelarveläbirääkimistel saavutamaks hüppeline palgatõus. Näiteks sellel aastal tõstsime kultuuritöötajate töötasu alammäära 1150 euroni ehk 22 protsenti. Kolm aastat tagasi oli miinimumpalk 731 eurot, seega on tõus kokku 419 eurot ehk 57 protsenti. See on vaid üks näide, kuidas põhialustes kokku leppimine võimaldab saavutada olulisi eesmärke ning miks juba nüüd alustame arutelusid uute sihtide üle,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Kindlasti soovin kultuuriministritega arutada, kuidas saaksime rakendada innovaatilisi lahendusi Eesti kultuuri arenguks ning kuidas leida kultuurile rohkem raha. Sel moel tagame, et veelgi rohkem inimesi soovivad aastal 2030 ise osaleda kultuuri loomises ning leiavad tee ka teatrisse, kinno, muuseumisse või kontserdisaali. Teiste sõnadega on see küsimus meie rahvuskultuuri järjepidevusest ja arengust,“ lisas Saar Kultuuriminister Saare kutsel saabuvad Saaremaale varasemad kultuuriministrid Signe Kivi, Urve Tiidus, Laine Randjärv, Raivo Palmaru, Jaak Aaviksoo, Jaak Allik, Märt Kubo, Rein Lang, Paul-Eerik Rummo ja Margus Allikmaa. Kultuuriministrite kohtumine on traditsioon ning see toimub Saaremaa ooperipäevade ajal üle aasta. Tänavune kohtumine on ministritele kolmas.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut osaleb täna algaval töö- ja sotsiaalministrite mitteametlikul kohtumisel Viinis, kus on arutluse all uued töövormid, sealhulgas platvormitöö, samuti tehnoloogilise innovatsiooni ja robootika mõju töömahule, kvaliteedile ja töötingimustele. Ministrid tutvustavad kohtumisel uute töövormide esile kerkimisega kaasnevaid liikmesriikide peamisi väljakutseid. Arutatakse, kuidas saada kasu platvormimajandusest, et samal ajal säiliks ka välja kujunenud sotsiaal- ja tööõiguse standardid. Lisaks analüüsitakse, kas ja millist toetust nähakse vajalikuna Euroopa Liidu tasandilt ning käsitletakse uute töövormide leviku mõju võrdsetele võimalustele ühiskonnas. „Uute töövormide esile kerkimise kontekstis toetame suurema paindlikkuse tagamist töösuhetes ning teeme selleks Eestis vajalikke muudatusi oma tööõiguses, pidades samal ajal silmas, et töötaja sotsiaalne kaitstuse tase ei tohi langeda,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Uued lahendused peavad andma töötajatele ja tööandjatele suurema valikuvabaduse omavaheliste suhete kujundamiseks just neile kõige sobivamal viisil. Seadused peavad toetama uute töövormide teket, mitte takistama nende kasutamist.“ Minister tutvustab ELi kolleegidele ka sotsiaalministeeriumi plaani, mille eesmärk on suurendada töö- ja puhkeaja ning tähtajalise töölepingu sõlmimise paindlikkust. Samuti on vajadus reguleerida ka töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist IKT-põhisel kaugtööl ja olukordades, kus ühes töökeskkonnas töötavad koos nii töötajad kui ka muude võlaõiguslike lepingute alusel tegutsevad inimesed. Kohtumisel vahetatakse ideid ja kogemusi uute töövormide õigusliku reguleerimise vajadusest ja võimalustest. Küsimuse all on „töötaja" ja „tööandja" mõisted platvormitöö kontekstis ning tööaja arvestamise võimalused. Otsitakse lahendusi, mis kaitseks töötegijat, kuid samal ajal ei piiraks liigselt platvormide tegevust. Ühe lahendusena saab välja pakkuda ettevõtluskonto kasutuselevõtmise, mis tagab selle kasutajale pensioni-ja ravikindlustuse. Platvormide, näiteks GoWorkaBit või Uber kaudu töötavad inimesed ei sõlmi oma tööandjaga enamasti töölepinguid, mistõttu ei ole neile tagatud samasugused töötingimused nagu töölepinguga töötajatel. Näiteks pole neil õigust puhkusele, nad pole kaitstud lepingu ülesütlemise eest ning neile ei kohaldu töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Samuti ei maksa nad praktikas sageli makse ning jäävad seetõttu ilma sotsiaalsest kaitsest, näiteks ei teeni välja õigust pensionile. Töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks ja bürokraatia vähendamiseks tuleb muuta tööõigus paindlikumaks ja platvormitöö eripärasid arvestavaks. 19. juuli 2018 Kõik uudised Keel EST

Kaks nädalat tagasi Eestisse saabunud liitlaste lahingugrupi Taani ja Ühendkuningriigi uue koosseisu kaitseväelastele tutvustatakse sel nädalal Tapal lähemalt Eestit ning Eesti kaitseväge.Esimene liitlaste lahingugrupi rotatsioon saabus Tapa linnakusse 2017. aasta aprillis ning sellest ajast on põhikoosseis vahetunud 3 korda. „Poolteist aastat tagasi Eestit tutvustavat paketti kokku pannes ei osanud me ehk teaduslikult liitlaste integratsioonile läheneda ning käitusime intuitiivselt. Täna oleme kindlasti palju targemad ning sellest lähtuvalt on ka info, mida nelja päeva jooksul omavahel jagame ning sellele järgnevad tegevused kindlasti tõhusamad ning vajalikumad,“ ütles 1. jalaväebrigaadi väljaõppejaoskonna ülem kapten Vladimir Kolotõgin. Tutvustatavad teemad puudutavad nii Eesti tsiviilmaailma kui ka kaitseväe igapäevaelu valdkondi. Samuti tutvustavad Suurbritannia ja Taani kaitseväelased 1. jalaväebrigaadi liikmetele oma riike ja kaitsevägedega seonduvat. „Iga teema järel toimub teatud ülesannete lahendamine väiksemates gruppides, kus on esindajad igast riigist. Kogemuste jagamine, järelduste tegemine, arutelud – kõik see viib meid teine teisest arusaamiseni, milles peitubki integratsiooni peavõti,“ ütles riike tutvustava paketi üks autoritest ning eestvedajatest kapten Saimon Miller Ühendkuningriigist. Lisaks ettekannetele ja aruteludele said Eesti- ja liitlassõdurid eile Tapa linnaku riviplatsil lähemat tutvuda ka riikide kaitsevägedes kasutusel oleva relvastuse ja tehnikaga. Hetkel teenib Tapal paiknevas lahingugrupis kokku pea 1300 kaitseväelast Yorkshire'i jalaväerügemendist ning Taani kaardiväe husaarirügemendist. NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58872

2018. aasta algusest põhjalikult muutunud täiendavast ravimihüvitist on esimese kuue kuuga saanud kasu ligi 50 000 inimest. Muudatus on teinud retseptiravimid neile inimestele taskukohasemaks ning hüvitise saamise mugavamaks. Riik on hüvitanud inimestele ravimeid kokku 1,9 miljoni euro eest. Varasematel aastatel kasutas hüvitist vaid kuni 3000 inimest aastas, õigus selleks oli ca 9000 inimesel. „Aasta algusest kehtima hakanud täiendav ravimihüvitis on toonud kasu juba pea 50 000 inimesele, kelle ravimikulud on tänu riigi lisatoetusele nüüd väiksemad. See on oluline nii kroonilistele haigetele kui ka eakatele,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Uue korra järgi saavad inimesed lisasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui ostude summa ületab 100 euro piiri kalendriaastas. Eelnevalt oli piirmäär 300 eurot. Samuti arvutatakse hüvitis uue korra järgi apteegis ostu sooritamisel kõigile inimestele, kellel selleks õigus on ja tagantjärele taotlusi esitada pole vaja. “Kui varem sõltus hüvitise saamine sellest, kas inimene teadis hüvitisest ja oskas haigekassale taotlust esitada, siis praegune süsteem on oluliselt õiglasem. Hüvitise arvestamine toimub automaatselt ning inimene ei pea oma taskust nii suuri summasid välja käima,“ ütles minister Sikkut. Eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust suurema ravimivajaduse ja -kuludega inimestele, hüvitades ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Haigekassa andmetel on kõige enam makstud hüvitist välja kõrgvererõhutõve, südame rütmihäirete ja suhkrutõve ravimite eest. Alates sellest aastast saavad inimesed lisasoodustust retseptiravimitelt juba siis, kui kulutused ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot makstakse täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist arvestatakse automaatselt apteegis ravimite ostmisel, mis muudab süsteemi patsientide jaoks väga mugavaks. Lisainfo täiendava ravimihüvitise kohta: https://www.haigekassa.ee/ravimihuvitis Kõik uudised Keel EST

Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib koos Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeestega kuni neljapäevani Islandil, et tähistada koos pidulikult Islandi sõltumatuse 100. aastapäeva ning arutada sellele järgneval konverentsil aktuaalseid poliitilisi küsimusi. Link uudisele: Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Islandil

Eelmise nädala lõpuks läbis pea tuhat 1. jalaväebrigaadi juulikutse ajateenijat lahingvarustuses oma teenistuse esimese, ligi kuue kilomeetri pikkuse rännaku.Reamees Eero Kristjan Silla sõnul oli pea 15 kilogrammi kaaluvas lahingvarustuses läbitud rännak tema ning paljude teiste kaasvõitlejate jaoks uudne kogemus. „Saime näiteks teada, et keha kulutab tunnis pea 250 milliliitrit vedeliku, mistõttu tuleb vett tarbida sageli väikeste lonksudena, samuti aga ka seda, kuidas hoida energiat ning jõudu, et lõpuni vastu pidada. Eks lihased järgmisel päeval ikka valutasid ning tuli ka ville ravida, aga järgnevatel rännakutel oleme kindlasti targemad,“ ütles reamees Sild ning lisas, et tema kompaniis katkestajaid ei olnud. 1. ja 2. jalaväebrigaad koolitavad tänavuse juulikutse sõdureid uue programmi järgi, millega ajateenijate algteadmiste omandamine muutus lühemaks, intensiivsemaks ning loogilisemaks. „Selleks, et õpetada välja head ja lahinguülesannetega hakkama saavat sõdurit, on vaja õpetada kõige olulisemaid oskusi esimestest päevadest peale. Ning seejärel harjutada ning lihvida neid vilumiseni,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni väljaõppejaoskonna ülem kapten Ivo Peets. Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kui varem olid sõduribaaskursuse esimestel nädalatel ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool. Kursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht. Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud. Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58867

Kaitsevägi tuletab inimestele meelde, et harjutusväljadel ja nende vahetus läheduses liikudes tuleb enda turvalisuse huvides järgida seal kehtivaid ohutusnõudeid ja liikumispiiranguid.Kaitsevägi viib harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt, mis tähendab, et ka suvisel seente ja marjade korjamise hooajal võivad harjutusväljadel kehtida liikumispiirangud. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist. Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Igal postil on väike must nool, mis näitab kummale poole postist jääb harjutusvälja ala. Osadel postidel on ka märge, et tegemist on harjutusväljaga, millele on lisatud kontakttelefoni number. Laskmiste, lõhkamiste ja muu eluohtliku tegevuse ajaks heisatakse kaitseväe harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad, kelle korraldusi tuleb ohutuse tagamise eesmärgil täita. Harjutusväljadel on sissesõiduteede juures olemas ka infotahvlid, kus on kirjas, millal harjutusväljal tegevus toimub ja seal viibimine võib olla eluohtlik. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot ka kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil harjutusvali.mil.ee.

Eile lõuna ajal sisenesid umbes tunniajase vahega Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni riiklikud lennukid A319 ning IL-96.Lennukid viibisid Eesti õhuruumis vähem kui minuti. Lennukite transponderid olid sisse lülitatud, kuid lennuplaane ei olnud esitatud. Lennukitel ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega. Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa saatkonna esindaja ja andis üle noodid. Kokku on tänavu Vene Föderatsiooni lennukite poolt Eesti õhupiiri rikutud kuus korda.

Siseministeerium kuulutab välja kolm avalikku konkurssi üle-eestiliselt tegutsevate vabaühenduste leidmiseks, kes panustaksid järgneva kahe aasta jooksul ministeeriumi strateegiliste partneritena kodanikuühiskonna arengukavas toodud eesmärkide saavutamisesse. Strateegiline partnerlus on tulemuslik kaasamis- ja koostöövorm, mida siseministeerium on edendanud aastast 2015. „Kui kakskümmend aastat tagasi oli kodanikuühiskond miski, mille poole me pürgisime, siis tänaseks on see loomuomane avalike teenuste osutaja ja kogukondadesse rõõmu tooja. Meie soov on, et kodanikuühiskond saaks veelgi tugevamaks. Seetõttu otsime partnereid, kes soovivad toetada selle valdkonna ja oma riigi arengut,“ innustab siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna kõiki konkursil osalema. Konkursiga otsitakse kolme erineva fookusega strateegilist partnerit. Ühe partneri eesmärk oleks toetada Eestis sotsiaalse ettevõtluse arengut ning vabaühenduste pakutavate teenuste kvaliteedi tõusu. Teise fookus oleks vabaühenduste võimekuse suurendamisel kaasata oma tegevustesse rohkem vabatahtlikke ning tõsta Eesti elanike teadlikkust vabatahtlikuna panustamise võimalustest. Kolmas strateegiline partner töötaks aga selle nimel, et vabaühenduste rahastamine oleks mitmekesisem ning läbipaistvam ja vabaühenduste kaasamine poliitikakujundamisesse oleks läbimõeldum ning kvaliteetsem. Viimasel neljal aastal on Siseministeeriumi strateegilisteks partneriteks olnud Eesti Külaliikumine Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ning Vabaühenduste Liit (EMSL). Koostöös Kodukandiga on loodud vabatahtliku sõbra märgise tunnustus ja antud see praeguseks juba 41 organisatsioonile. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku abil on sotsiaalse ettevõtluse teema tõusnud esile ning tänaseks on võrreldes 2014. aastaga sotsiaalsete ettevõtete töötajate arv tõusnud 1434-lt 1603-le (ligi 12 protsenti) ja nende ettevõtlustulu 29 protsenti. Vabaühenduste Liidu eestvedamisel on koostatud mitmeid kaardistusi ja analüüse vabaühenduste rahastamise läbipaistvusest ja mitmekesistamisest, mis aitavad strateegiliselt paremaid valikuid teha. Kandideerijatelt oodatakse eelnevat valdkondlikku kogemust üle-eestiliselt vabaühenduste kaasamisel. Täpsem info kandideerimiseks on leitav siseministeeriumi kodulehelt. Konkurss kestab 17. augustini 2018. Lisainfo: Birgit Lüüs, kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitja 612 5245 birgit.lyys@siseministeerium.ee Kõik uudised Keel EST

12. juulil 2018 toimus Brüsselis otsetoetuste komitee istung, mille käigus hääletati rohestamise toetuse ökoalade tava erisuse kohaldamise eelnõu üle. Hääletuse tulemusel anti erisuse kohaldamise võimalus Eestile, Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile Maaeluminister Tarmo Tamm pöördus juuni lõpus Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani poole seoses erakordselt kuiva kevadega, et saada selleks aastaks erisust rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus. 2018. aasta aasta mai- ja juunikuu erakordselt kuiva perioodi tõttu anti komitee otsusega erisuse kohaldamise võimalus lisaks Eestile ka Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile. „Tänu erisusele saavad loomakasvatajad rohestamise toetuse ökoala tava raames varuda ökokesalt loomadele sööta ilma tootmispiiranguta. Kui kehtiva nõude järgi ei tohi ökokesal kuni 15. augustini põllumajandustootmisega tegeleda, siis erandina on 2018. aastal ka sellistelt aladelt võimalik loomadele sööta varuda,“ selgitas maaeluminister Tarmo Tamm. Hetkel on põua tõttu kõige problemaatilisem heintaimede piiratud kasv, mis põhjustab loomasööda puudust ja selle ebapiisavat kvaliteeti. Heintaimede esimese niite saak oli võrreldes eelmiste aastatega 30–50%. Kõik uudised Keel EST

Tööõnnetuskindlustuse teemal on kõlama jäänud tööandjate maksukoormuse võimalik tõus. Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitab, et sotsiaalministeeriumi ettepanek on luua tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis ei suurenda tööandjate maksukoormust. Üks võimalus selleks on vähendada samal ajal näiteks töötuskindlustusmakset. Minister rõhutab, et ettepaneku kohaselt saavad tööandjad kindlustusest kaitse suurte kahjunõuete vastu ning töötajatele hüvitatakse tekkinud kahjud senisest lihtsamalt. „Seistes silmitsi rahvastiku vähenemise ja vananemisega, peame ühiskonnana suutma hoida inimesi tervena ja võimalikult kaua tööturul. Töötajate töövõime säilitamiseks tuleks ennetada tööga seotud tervisekahjustusi ning seda ei tee me riigina piisavalt hästi,“ sõnab tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Eestis registreeritakse 4500-5000 tööõnnetust aastas. Seejuures 1200 tööõnnetuse tagajärg on raske kehavigastus. Raskete tööõnnetuste arv on ka aasta-aastalt kasvutrendis. Igal aastal hukkub töökeskkonnas inimesi, kelle surma oleks saanud ja tulnud vältida. Tööõnnetuste tagajärjel jääb aastas tegemata 1,3 miljonit töötundi. Keskmise tööõnnetuse kulu ühiskonnale on ligi 16 000 eurot. „Tööõnnetuse tõttu töötajale tekkinud kahjude hüvitamine on kulukas nii töötajale kui ka tööandjale. Vaidlused on pikad, kallid ja keerulised. Kahjustada saab tööandja maine. Töötaja peab vaidlema tööandjaga olukorras, kus tema tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud ning osalemine tööturul ja sissetuleku teenimise võime on piiratud,“ selgitab Sikkut. „Paratamatult tuleb seega tõdeda, et tööõnnetuses kannatanu võib kaotada tervisekahjustuse tõttu olulise osa oma sissetulekust ja selle kompenseerimiseks puudub efektiivne hüvitamise süsteem,“ lisab minister. Täna on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada piiratud. Kuigi võimalus end vabatahtlikult tööõnnetuste vastu kindlustada on juba tänagi olemas, ei ole tegemist levinud praktikaga ning kindlustuskaitse on vaid üksikutel suurtel ettevõtetel. Ministri sõnul võiks alternatiivselt töökeskkonda parandada ka tugev riigipoolne järelevalve, kuid sotsiaalministeeriumi ettepanek on taotluslikult just teine võimalus – tööõnnetuskindlustus. Ettepaneku kohaselt toimuks tööõnnetuskindlustus erakindlustuse põhimõttel. „Seda sellepärast, et lisaks kahjude hüvitamisele, mis on kindlustuse üks peamisi eesmärke, on meie soov, et loodav süsteem panustaks maksimaalselt ka ennetusse ehk süsteem peaks olema selline, mis paneks tööandjaid senisest enam töökeskkonna ohutust tagama ja tööõnnetusi ennetama,“ märgib Sikkut. „Hoolimata sellest, et pakume välja lahendusena kindlustuse, oleme avatud ka teistsugustele ettepanekutele. Tuleb saavutada lai ühiskondlik kokkulepe, kus kõik kolm osapoolt - töötajad, tööandjad, valitsus - peavad seda ideed toetama. Ilma selleta ei ole võimalik ühtegi suurt muudatust ellu viia. Ootame oma lahendustega panustama kõiki osapooli, “ lisab Sikkut. Tööõnnetuskindlustuse makse sõltuks ettevõttes varem juhtunud õnnetustest, nende raskusest ning ette võetud ohutusabinõudest. Eesti Liikluskindlustuse Fondi hinnangul oleks tööandjate kulu tööõnnetuskindlustusele 5-200 eurot töötaja kohta aastas, sõltuvalt nende tegutsemisalast. Nii oleks näiteks jäätme- ja saastekäitluses kulu ligi 160 eurot, töötlevas tööstuses ligi 140 eurot, info ja side valdkonnas 6 eurot. 17. juuli 2018 Kõik uudised Keel EST

  Ekspeaminister Taavi Rõivas osaleb Arvamusfestivali kutsel 17.-18. juulil Soome populaarsel arutelufestivalil SuomiAreena. Eesti osaleb SuomiAreenal esimest korda. Arutelufestivalile oodatakse nädala jooksul kuni 80 000 külastajat. Taavi Rõivas osaleb Soome endise peaministri Anneli Jäätteenmäkiga paneeldiskussioonis. „Kas Eesti ja Soome on ühiselt suuremad? Eesti ja Soome globaliseeruvas maailmas“. 18. juulil esineb Rõivas Finnairi korraldataval majanduskeskkonna arutelul, […] Link uudisele: Ekspeaminister Taavi Rõivas on Soome menuka arutelufestivali üks esinejatest

Välisminister Sven Mikser osales eile Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, mille käigus ta rõhutas vajadust liikuda edasi idapartnerluse eesmärkide saavutamise suunas ning mõelda selle kontekstis pikaajalistele plaanidele. „Idapartnerluse strateegilised eesmärgid, milleks on heaolu, stabiilsus ja julgeolek kogu Euroopas, eeldavad kõigi ELi liikmete pühendumust. Reformide rahalise ja praktilise toetuse kõrvalt on oluline, et idapartneritel oleks ka meie järjepidev poliitiline toetus,“ rõhutas välisminister Mikser. „Peame ühiselt pingutama 2020. aastaks püstitatud eesmärkide* saavutamise nimel ning sealjuures mõtlema ka idapartnerluse tulevikule peale seda tähtaega,“ sõnas ta. Välisministrid rääkisid samuti oktoobriks kavandatud kohtumisest EL ja idapartnerlusriikide välisministrite vahel. „Meie jaoks on oluline, et iga kohtumine kannaks suurt sõnumit, mis viiks meie partnerluse sammu võrra edasi,“ sõnas Mikser. Välisminister rõhutas, et oluline on parandada ka teavitust ELi toetusest meie partneritele, tuues välja strateegilise kommunikatsiooni olulisuse. Liibüa teemalisel arutelul rääkisid välisministrid riigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast, sealhulgas lähenevatest parlamendivalimistest, mille puhul rõhutas Mikser riigisisese kokkuleppe olulisust valimistulemuste tingimusteta tunnustamiseks. Rändest rääkides kinnitasid ELi välisministrid vajadust saavutada kontroll Liibüa lõunapiiri üle eesmärgil tõkestada ebaseaduslik ränne. Põhja-Korea küsimuses rääkisid välisministrid võimalustest toetada jõupingutusi KRDV muutmiseks tuumarelvavabaks riigiks. Lisaks osales välisminister välisasjade nõukogu järgselt Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide välisministrite kohtumisel, kus arutati kahe piirkonna vahelisi suhteid ning erinevaid koostöö formaate. Mikser kohtus ürituse veerel ka Kolumbia, Uruguay ja Suriname välisministritega. *Eesti eesistumise raames toimunud Idapartnerluse tippkohtumisel 2017. aasta novembris võtsid riigijuhid vastu ühisavalduse koos 20 konkreetse eesmärgiga, kuidas tugevdada idapartnerlusriikide majandust, ühendusi, head riigivalitsemist ja inimestevahelisi kontakte aastaks 2020 (“20 Deliverables for 2020”) Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Täna toimub Viinis Euroopa Liidu teadusministrite mitteametlik kohtumine, mille arutelu keskendub teaduse ja innovatsiooni uuele raamprogrammile Euroopa Horisont. Võrreldes praeguse programmiga pannakse seal rohkem rõhku innovatsioonile, teaduse ühiskondliku mõju suurendamisele ning rahastamismaastiku ja partnerluste lihtsustamisele. Kohtumisel osaleb Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak, kelle sõnul Eesti toetab Euroopa Horisondi üldiseid suundumusi, nagu teaduse mõju suurendamine ja partnerluste lihtsustamine. „Eesti huvi on kahtlemata see, et uue programmi kujundamisel arvestataks rohkem väikeriikide eripära ja vajadustega,“ ütles Varrak. „Rahastusskeemid ei tohi seada väikeriikidele ebasobivaid osalemistingimusi, nagu kõrged liikmemaksud või suurtööstuse olemasolu. Raamprogrammis tehakse üha mastaapsemaid projekte, kuid rohkem peaks olema väikese ja keskmise suurusega projekte, mille juhtimisvõimekus on olemas ka väiksematel ülikoolidel, teadusasutustel ja ettevõtetel.“ Ühtlasi peaks raamprogramm toetama paljude tugevate tippkeskuste loomist ja arenemist üle kogu Euroopa. Eesti on seisukohal, et osaluse laiendamise meetmed peaksid jätkuma, et tihedamalt kaasata võrgustikesse eelkõige EL-13 ehk Euroopa Liidu uuemaid liikmesriike, kes on olnud kehvemas stardipositsioonis tulenevalt ajaloolisest, majanduslikust ja geograafilisest lähtekohast. Eesti tunnustab uue raamprogrammi tugevamat fookust teaduse mõju suurendamistele, lähtudes ühiskonna ja majanduse vajadustest. Selleks on oluline soodustada koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, aga senisest enam ka avaliku ja kolmanda sektoriga. Raamprogrammil on sektori- ja piiriülese koostöö soodustamisel täita oluline roll. Tähtis roll on ka struktuurivahenditel, mida Eesti on kasutanud ettevõtete ja ministeeriumite võimekuse tõstmisel rakendusuuringute tellimisel, tihendades seeläbi riigi ja ettevõtete koostööd teadusasutustega. Kohtumisel osalejad tutvustavad ka oma riigi häid näiteid reformidest, mis on aidanud kaasa ühtse Euroopa teadusruumi loomisele. Eesti edulugu on Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku väljatöötamine ning valdkondlik teadus- ja arendustegevuse programm RITA, mille eesmärk on tugevdada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel. Need aitavad Eestil paremini osaleda Euroopa teadus- ja arendustegevuse koostöös, mis on suunatud ühiste suurte väljakutsete lahendamisele. Juuni alguses avalikustas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu 9. teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa Horisont eelnõu, mille järgi suunatakse aastatel 2021-2027 teadusesse ja innovatsiooni 94,1 miljardit eurot. Praegune programm Horisont2020 on loodud aastateks 2014-2020 ning selle eelarve on 77 miljardit eurot. Kõik uudised Keel EST

Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania erisaadik Daniel Schaer ja kampaaniameeskonna liige Kaisa Mitt-Alvarez külastasid 16. juulil Seišelli Vabariiki. ÜRO julgeolekunõukogu kampaania raames kohtuti Seišellide välisministeeriumi ja IT ministeeriumi esindajatega: välisministeeriumi poliitika asekantsleri Lindy Ernesta, ÜRO asjade asekantsleri Amenda Padayachy, Euroopa lauaülema Octavia Rose’i ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kantsleri Benjamin Choppyga. Eesti ja Seišellide esindajad arutasid muuhulgas koostöövõimalusi ning Eesti delegatsioon tutvustas Seišellidele Eesti esmakordset kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisele kohale. Eesti julgeolekunõukogu kandidatuuri osas laususid Seišellide välisministeeriumi esindajad, et väikeriikide esindatus julgeolekunõukogus on Seišellide jaoks väga oluline. Eestil ja Seišellidel on mitmeid sarnasusi ning mõlema riigi jaoks on olulised teemad nagu keskkonnakaitse ja maailmamerede kaitse. Mõlemad peavad tähtsaks ka konfliktiennetust ning ÜRO läbipaistvamaks muutmist. Eesti ja Seišellide vahel on suur potentsiaal ka koostööks e-riigi alal: Seišellid on hetkel rajamas sarnaseid süsteeme nagu Eestil juba olemas ning Seišellide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kantsleri sõnul oleks Seišellidel hea meel Eesti kogemusest õppida. Kuigi Eesti ja Seišellide vahel on olnud võrdlemisi vähe ametlikke kontakte, on laiemaks kokkupuutepinnaks olnud turism: viimastel aastatel on Seišelle külastanud 200-500 eestlast aastas. Kõik uudised

Tänasel liiklusolukorrale lahendusi otsival erakorralisel kohtumisel tõdesid osalejad, et liiklusjärelevalve võiks olla mobiilsem ja tõhusam ning vajadusel ollakse valmis seadusi muutma. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et kui 2017. aasta paistis silma kõigi aegade väikseima liikluses hukkunute arvu poolest, siis selle aasta esimese viie kuu jooksul on olukord Eesti liikluses selgelt halvenenud. „Vastutustundetu oleks seda pealt vaadata ja oodata iseeneslikku muutust. Sellepärast peamegi sekkuma ning püüdma leida leevendavaid meetmeid, et liikluspilti paremaks muuta,“ lausus Simson. Minister tõi välja, et talvel reageeriti probleemile teehoolduse lisarahastusega, kuid suvel on see statistika järjepanu halvenenud, mistõttu tuleb Simsoni sõnul probleemile lähenda süsteemsemalt. Siseminister Andres Anvelti sõnul võiksid kohalikud omavalitsused saada suurema võimaluse oma territooriumil liiklusohutusse panustada. „See pole käsk, vaid võimalus. Kui omavalitsus investeerib kiiruskaamerasse, siis trahvirahast peaks osa kuuluma neile,“ sõnas Anvelt. See annaks omavalitsusele valikuvariandi, kas panustada ennetusse või lüüa kaasa järelevalves. Siseministeeriumi otsib koos naaberriikide kolleegidega parimaid võimalusi Eesti politseil võtta kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad. Kas kiiruskaamera peaks olema igapäevaselt asukohta vahetav seade või peaks hoopis iga liikuv politseiauto automaatselt rikkumisi registreerima, selgub sügisel. „Vaatame üle ka viimaste aastate karistustaktika, kus lihtsamate rikkumiste puhul tegi politsei pigem hoiatuse. Võib-olla on põhjust minna rangemaks, aga selle selgitab politsei tehtav analüüs,“ sõnas minister Anvelt. Nii siseminister kui ka kohtumisel osalenud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor rõhutasid, et meie autojuhid ei adu kõrvaltegevuste ohtu iga liikleja elule. Siinkohal on oluline nii selliste rikkumiste karistamine kui ka ennetustöö. „Siin saavad kaasa aidata nii autokool, meedia kui iga liikleja ise,“ märkis Anvelt. „Vastutustundliku liiklejana peaksime kaasreisijana suunama juhi tähelepanu kõrvaltegevuste lõpetamisele ning ise roolis olles vältima telefonis surfamist või muid tähelepanu kõrvale juhtivaid tegevusi.“ Kui kiiruse ületamisel jäädakse kiiruskaamera pildile mobiil peos, siis on jäädvustatud mitu rikkumist korraga. „Vajadusel muudame selleks seadust, et kõrvaltegevused trahvitavaks muuta,“ ütles Anvelt. Siseminister ootab politseijuhtide ettepanekuid lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete kohta liiklusolukorra parandamiseks augusti keskpaigaks. Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits ütles, et selleks, et olukord muutuks paremaks tuleb viia ellu liiklusohutuse programmi tegevused, laiendada oluliselt järelevalvet, leida võimalusi suurte linnade kergliiklejate taristu ohutumaks muutmisel. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher nentis, et liiklusjärelevalvet teeb sama palju korrakaitsjaid kui eelnevatel aastatel, kuid liiklustihedus on kasvanud. „Tark järelevalve peab olema seal, kus oht on kõige suurem,“ ütles Vaher. Ta selgitas, et politsei soovib üha rohkem kasutada võimalusi küsida liiklejatelt, millised teelõigud on nende hinnangul kõige ohtlikumad ja vajavad politseilt järelevalvet. Taustaks • Võrreldes eelmise aastaga on liiklusõnnetuste arv kasvanud 8%, vigastatute arv 10%, kuid hukkunute arv 45%. • Kõrvaliste tegevuste tõttu (näiteks mobiiliga surfamine) hukkus mullu 4 inimest liiklusõnnetuses. Tänavu on kindlaks tehtud kaks kõrvaltegevuste ohvrit ja mitme juhtumi osas jätkub uurimine. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada on teede korrashoid ning seetõttu suunati talihoolduse parandamiseks teehooldusse ligikaudu 2,8 miljonit eurot juurde. • Teehooldusnõuete muudatusettepanekute kohaselt vähendatakse ka libedusetõrjeks ette nähtud hooldustsükli aega maanteedel liiklussagedusega üle 3000 auto ööpäevas. See tähendab, et libeduse kõrvaldamiseks tuleb kiiremini reageerida oluliselt rohkematel teedel – senise nelja tunni asemel kahe tunniga. • Lisaks plaanitakse lähiaastatel kaotada maanteel öiste ja päevaste seisundinõuete erinevused, mille tulemusena hakkavad ööpäevaringselt kehtima rangemad seisundinõuded. Kõik uudised Keel EST

ÜRO keskkonnaassamblee president, Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler teeb New Yorgis peetaval kõrgetasemelisel foorumil pöördumise kõigi maailma keskkonnaministrite nimel. Tänasest kolmapäevani vältaval foorumil kõneleb Kiisler nii Eesti riigi kui kõikide ÜRO liikmesriikide nimel sellest, kuidas innovaatiliste lahendustega kestliku arengu eesmärke saavutada ja saastet kogu maailmas oluliselt vähendada. Kõik uudised Keel EST

Kalavarude hea seisundi tagamiseks keelatakse 1. augustist 30. novembrini kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe suudmealal ning 1. novembrist kuni tuleva aasta 30. jaanuarini angerjapüük Läänemeres. Kalapüügieeskirjaga on kalapüük lõhejõgede suudmealal 1 kilomeetri raadiuses aasta läbi keelatud. Lisaks on lõhejõgede suudmetes sügiseti kehtinud 1,5-kilomeetrise raadiuseni laiendatud keeluala. Pärnu jõel on seni mõlemal puhul kehtinud teised reeglid. Kõik uudised Keel EST

21. juulil kell 12 antakse Juurimaa Tallis järgmisel päeval toimuvale avatud talude päevale väärikas avapauk, millest osa võtma on oodatud kõik huvilised. „Juba 22. juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev, kus oma uksed avab pea 300 talu ja põllumajandustootmist. Kuigi laupäev on enamikule taludele kiire ettevalmistuspäev, siis tahtsime siiski ka neile võimaluse anda avatud talude päeva avaüritusest osa võtta, seetõttu toimubki avatrall päev varem,“ sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk. „Ootame kõiki koos perega avatud talude päeva väärikalt sisse juhatama. Oleme ette valmistanud programmi, kus vaatamist ja kuulamist on igaühele. Juurimaa Talli pererahvas on lahkelt nõus oma kauneid hobuseid tutvustama, PÄTS Sahver annab maitsta värskeid leivatooteid ning meelelahutuse eest hoolitsevad Duo Malva & Priks ja Rohke Debelakk,“ lisas Kertu Kärk. „Tulge veetke koos sõpradega üks tore päev hobuste ja teiste koduloomade seltsis. Näha saab vahvat hobuste kadrilli ja tutvustame Eestist pärit hobusetõuge. Ootame teid avali südamega,“ kutsus Kristiina Raudnagel Juurimaa Tallist. Üritusel edastavad oma tervitussõnad maaeluminister Tarmo Tamm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg ja Krista Kõiv Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnast. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumehi esindab kõnega Rapla Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Erki Uustalu. Sissepääs üritusele on kõigile tasuta. Lisaks põhiprogrammile on võimalik sularaha eest proovida Pärnumaa maitseid, külastada kohvikut, osta käsitööd ning sõita ponidega. Juurimaa Tall asub Raplamaal Märjamaa vallas Loodna külas. Värskeimat infot avaürituse kohta leiab Facebookist. Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 299 talu ja põllumajandustootmist. Taludesse on võimalik kohale jõuda ka Elroni rongide ning ELMO Rent elektriautodega. Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus ning ülevaate taludest annab veebileht www.avatudtalud.ee ja paberkaart avatud talude päeval osalevate taludega. Paberkaardid on saadaval Alexela suuremates tanklapoodides, Rimi „Talu toidab” lettides, erinevates turismiinfopunktides ja Maaeluministeeriumi valvelauas. Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Avatud talude päeva veebileht » Avatud talude päev Facebookis » Avatud talude päeva avapauk Facebookis » Kõik uudised Keel EST

Alates sellest aastast tõstab siseminister esile parimaid teenistuskoeri ja siseturvalisuse vabatahtlike koeri ning nende juhte. Samuti võivad tunnustuse pälvida teised koerad, kes on inimesi või vara päästnud. „Eks me kõike peame loomulikuks tunnustada silmapaistvaid inimesi, kes aitavad igapäevaselt Eesti inimeste turvalisust tagada. Nende samade inimeste kõrval aitavad ohte kõrvaldada ja inimesi päästa hea väljaõppe saanud neljajalgsed kolleegid – teenistuskoerad,“ ütles siseminister Andres Anvelt. „Ka nemad riskivad nii mõnigi kord oma tervise ja eluga, et oma ülesannet täita. Pole kahtlust, et nad on erilist tunnustamist väärt ja seetõttu soovingi algatada turvalisust tagavate koerte tunnustamise traditsiooni,“ lisas minister. Tiitel Aasta Käpp 2018 antakse üle pühendatuna 26. augustil tähistatavale rahvusvahelisele koertepäevale. Parima koera ja koerajuhi autasu antakse teenistuskoerale või siseturvalisuse vabatahtlike koerale ning tema juhile. Eriauhinna võib anda ka koertele, kes ei ole teenistuskoerad. Autasu saab silmapaistva või erakordse teo eest inimeste päästmisel ja turvalisuse tagamisel, olgu see siis näiteks kadunud inimese leidmine, lõhkeaine või muu ohtliku aine leidmine, vara päästmine, riskantse olukorra maandamine vms. Oma kandidaadi tiitlile Aasta Käpp 2018 saab esitada hiljemalt 6. augustiks. Kandidaate võivad lisaks ametkondade ning siseturvalisuse vabatahtlike esindajatele esitada ka inimesed, kelle elu või vara on koer päästnud. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebivorm aadressil www.siseministeerium.ee/et/aasta-käpp-2018. Laekunud ettepanekute seast teeb valiku hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ametkondade esindajad, ühiskonnas tunnustatud loomasõber ja loomadega seotud liidu esindaja. Tunnustusüritus toimub 27. augustil Murastes sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuses, kus teenistuskoeri ja koerajuhte on välja õpetatud alates 2007. aastast. #tunnustus #aastakäpp2018 Kõik uudised Keel EST

Komisjoni istung Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: seisukoha andmine: Euroopa Liidu tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamise ja nende täitmise tõhustamise kohta (COM(2018) 185), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Liidu elektrooniliste tõendite pakett (COM(2018) 225, 226), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad aastate 2021–2027 Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimisteks Eestile strateegiliselt olulistel teemadel […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 16. juuliks

Homme osaleb välisminister Sven Mikser Brüsselis toimuval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul, mille päevakorras on idapartnerluse, Liibüa ja Põhja-Koreaga seotud küsimused. Kohtumisel arutavad Euroopa Liidu välisministrid idapartnerluse hetkeseisu, sealhulgas 2020. aastaks seatud 20 eesmärgi saavutamisega seonduvat, ning teevad ettevalmistusi oktoobriks kavandatud EL ja partnerriikide kohtumiseks. Liibüa arutelu keskendub poliitilisele protsessile, eelkõige eelseisvatele valmistele. Põhja-Korea küsimuses räägivad välisministrid võimalustest toetada kahe Korea vahelisi kõnelusi ning jõupingutusi KRDV muutmiseks tuumarelvavabaks riigiks. Päevakajaliste küsimustena tulevad arutlusele ka Iraani tuumakokkulepe ja 10. juulil toimunud Lääne-Balkani tippkohtumine. Samal päeval osaleb välisminister Brüsselis toimuval Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide välisministrite kohtumisel, kus arutatakse kahe piirkonna vahelisi suhteid ning erinevaid koostöö formaate. Samuti kohtub välisminister Sven Mikser ürituse veerel Kolumbia, Uruguay ja Suriname välisministritega. Lisainfo välisasjade nõukogu kohta: www.consilium.europa.eu/et/meetings/fac/2018/07/16/ Lisainfo EL ja Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide välisministrite kohtumise kohta: www.consilium.europa.eu/et/meetings/international-ministerial-mee... Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

„Eestile on suur privileeg saada meie sajandal juubeliaastal Vestfaali rahu auhind meie panuse eest Euroopa demokraatlikku ja rahulikku arengusse," lausus president Kaljulaid täna Münsteris pidulikul auhinnatseremoonial.

Eesti ÜRO julgeolekunõukogu kampaania delegatsioon kooseisus kampaania erisaadik Daniel Schaer ja kampaaniameeskonna liige diplomaat Kaisa Mitt-Alvarez kohtus kahe päeva jooksul Mauritiuse peaministri Pravind Kumar Jugnauthi, presidendi kohusetäitja Paramasivum Pillay Vyapoory, tehnoloogia-, kommunikatsiooni- ja innovatsiooniministri ministri Yogida Sawmynadeni ning hetkel välisministri kohuseid täitva tervise- ja elukvaliteediministri Mohammad Anwar Husnooga. Lisaks sellele kohtuti kolleegidega Mauritiuse välisministeeriumist, India ookeani komisjoni esindajaga, Mauritiuse avatud ülikooli juhtkonnaga, kohalike ärimeestega ja Euroopa Liidu delegatsioon asejuhiga. Kohtumistel arutati põhiliste teemadena kahepoolseid suhteid, riikidevahelist koostööd ja Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogu mittealalisele kohale perioodiks 2020-2021. Mauritius on Aafrikas üks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia liidritest, mis avab võimalusi mitmekülgseks koostööks ning nii Eesti kui Mauritius on huvitatud oma kogemuste jagamisest. Eesti ja Mauritius on paljus muuski sarnased riigid, sealhulgas sarnaselt väikese rahvaarvu poolest. Nii Mauritiuse peaminister kui presidendi kohusetäitja nentisid, et Mauritiuse ja Eesti koostöö on olnud väga hea ning ka tulevikus on potentsaali koostööd laiendada. Näiteks turism, haridus, puidutööstus ja sport on valdkonnad, kus riikide kokkupuudet saaks suureneda. Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukokku suhtuti positiivselt ning Mauritiuse kõrged ametnikud märkisid, et väikeste riikide huvide esindamine ÜRO julgeolekunõukogus on väga oluline. Eesti ja Mauritiuse vaheline koostöö on olnud tihe alates 2015. aastast, mil allkirjastati riikide vaheline koostöömemorandum. Mitmed Eesti ettevõtted on Mauritiusel tegevad ning RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) koos Madalmaade ja Ühendkuningriigi asutustega osaleb EL küberarengu abiprojektis Cyber4D, mille üks kuuest sihtriigist on Mauritius. Mauritiust on viimastel aastatel külastanud mitmed Eesti delegatsioonid, mille eesmärgiks on koostööd edendada, ning paljud kõrged Mauritiuse ametnikud on ka Eestit väisanud, seehulgas e-valitsemise konverentsi raames. Kõik uudised

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervishoiuteenuste rahastamise aluseks oleva määruse, millega täpsustatakse teenuste, sh ravi- ja diagnostikaviiside ning haiglaravimite rahastamise kriteeriume ning menetlusprotsessi. Muudatuse eesmärk on kiirendada uute raviviiside ja ravimite jõudmist haigekassa rahastatavate teenuste hulka. Kui seni on haigekassa esitanud ettepanekud rahastatavate teenuste loetelu muutmiseks üks kord aastas, siis edaspidi saab loetelu täiendada vajadusel ka sagedamini. Lisaks nähakse ette võimalus menetleda taotlust uuesti, kui taotleja esitab ravimeetodi või ravi meditsiinilise efektiivsuse või kulutõhususe kohta täiendavaid andmeid. „Haigekassa rahastatavate teenuste ja ravimite loetelud täienevad iga-aastaselt vastavalt ravivõimaluste laienemisele ja haigekassa rahalistele võimalustele. Samas tuleb elus ette olukordi, kus abivajajal on vajalikku ravi või ravimit vaja kiiremini kui senine menetlusprotsess on seda võimaldanud ja bürokraatia ei tohiks siin saada takistuseks,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. “Muudatuste eesmärk on kiirendada ja lihtsustada uute ravi- ja diagnostikaviiside ning haiglaravimite jõudmist haigekassa rahastatavate teenuste loetellu. Lisaks saame nii muuta menetlusprotsessi senisest paindlikumaks ja otsustusprotsessi inimestele arusaadavamaks.“ Määrusega kaasajastatakse haigekassa rahastavate tervishoiuteenuste rahastamiskriteeriume, taotluste hindamistingimusi ning kirjeldatakse senisest selgemalt taotluste menetlemise protsessi. Otsuste tegemisel võetakse aluseks tervishoiuteenuse meditsiiniline efektiivsus, kulutõhusus, abivajajate arv ja kooskõla riigi tervishoiupoliitika ning haigekassa rahaliste võimalusetega. Samuti luuakse määrusega haigekassa juurde nõuandev komisjon, mille ülesanne on teha haigekassa juhatusele ettepanekuid tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks. 13-liikmelisse komisjoni hakkavad kuuluma sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Tartu Ülikooli, Terviseameti ja Eesti Haigekassa esindajad ning ministeeriumi koosseisuvälised erialanõunikud. Määrus jõustub üldises korras. Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni esimene koosolek toimub juuli lõpus. Kõik uudised Keel EST

13.07.2018. Järgmisel nädalal alustavad Harju maakohus, Põhja ringkonnaprokuratuur ning registrite ja infosüsteemide keskus tööd Lubja tänava uues kohtuhoones, mis on kaasaegne ning arvestab inimeste vajadustega. „Mul on hea meel, et Eesti 100. sünnipäevaks valmis hoone, kus õigust rakendatakse ja jõustatakse õigusriigile kohaselt ja vääriliselt. Turvaline ja kaasaegne kohtumaja pakub häid töötingimusi inimestele, kes siin tööle hakkavad ning väärikat keskkonda neile inimestele, kes tulevad kohtusse õigust nõudma,“ sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu. Uue kohtuhoone üle tunneb head meelt ka Harju maakohtu esimees Meelis Eerik. „Harju maakohus on Eesti õigusemõistmise tuiksoon - siin lahendatakse rohkem kui pool Eesti kohtuasjadest. Seega on uue kohtumaja valmimine oluline mitte ainult ühe kohtu, vaid kogu vabariigi jaoks. Uues kohtumajas loodud tehnilised võimalused, samuti tõsiasi, et lõpuks saab kogu Harju maakohus töötada ühes kohtumajas, mitte kolmes erinevas, võimaldavad kindlasti õigusemõistmise kvaliteeti veelgi tõsta,“ sõnas Eerik. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern sõnul soosib hoone arhitektuurne lahendus asutuste vahelist koostööd ning annab kokkuvõttes võimaluse veelgi tõhusamalt kaitsta kannatanute õiguseid. „Ühest küljest tunneme, et asume uues majas eraldi, kuid ometi oleme oluliselt lähemal enda olulistele koostööpartneritele – kohtule ning registrite ja infosüsteemide keskusele. Kuigi iga asutus asub hoones oma tsoonis, jõuame kohtusse vajalikke toiminguid tegema ning dokumente edastama piltlikult ukse lävepakku ületades. Seeläbi saame kõikvõimalikud menetlused muuta veel kiiremaks ja tõhusamaks. Meie jaoks on oluline ka see, et saame koostöös kohtuga ühes hoones ning isegi ühiselt kasutatavates ruumides anda kannatanutele teadmise sellest, et riik seisab nende õiguste eest ja oma õiguste eest seismine ei tähenda kannatanule enam mitme erineva hoone külastamist. Tänu uue hoone ruumilahendusele ning tehnikalahendustele on võimalik vältida menetlustoimingute käigus kannatanute vahetuid kokkupuuteid süüdistatavatega,“ kommenteeris juhtivprokurör Taavi Pern. Uue kohtuhoone planeerimisel pöörati suuresti rõhku inimeste vajadustele ning turvalisusele. Uues kohtumajas on eraldi ooteruum kohtuistungil osalevatele tunnistajatele ja kannatanutele, et vältida koos süüdistatavaga kohtusaali ukse taga ootamist. Samuti on uude hoonesse loodud vastava sisustusega ruum laste küsitlemiseks, et pakkuda neile võimalikult lapsesõbralikku keskkonda. Kohtusaalidesse on hangitud kuulmisabivahendid vaegkuuljatele ning hoones olevad viidad on varustatud pimedakirjaga. Uue hoone kohtusaalidesse on loodud ka võimalus muuta kohtuistung täielikult paberivabaks: seintele paigaldatud teleritest on võimalik osapooltel näha esitletud dokumente ning neid ise esitleda. Samuti on võimalik kohtuistungi helisalvestus ning videokonverentside korraldamine. Ühiselt alustatakse uues hoones tööd alates 16. juulist. Kohtumaja ametlik avamine toimub 18. juulil.

„Euroopa Liit on meie armastatud vabaduste garantii ning seetõttu on Eestis ka tugev toetus Euroopa Liidule," lausus president Kersti Kaljulaid täna Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaministri Armin Laschetiga kohtudes. Nii Eestile kui Saksamaale on oluline ühtehoidev ja tugev Euroopa Liit ning me hindame Saksamaa rolli Euroopa Liidu ühtsuse säilitamisel, lisas Vabariigi President.

Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser andsid täna Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele ülevaate Brüsselis toimunud NATO tippkohtumise tulemustest. Link uudisele: Riigikogu komisjonid said ülevaate NATO tippkohtumise tulemustest

Kultuuriministeeriumi komisjoni otsusel saab Eesti Ajaloomuuseumi uueks direktoriks Peeter Mauer. Ta peab uues ametis oluliseks panustamist nii sisusse kui ka majandustegevusse ning sujuvat Eesti Ajaloomuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühendamist uueks sihtasutuseks. Peeter Mauer on õppinud Tartu Ülikoolis füüsikat ning varem kunstiajalugu ja käsitööd Tallinna Ülikoolis. Tal on töökogemus Eesti Arhitektuurimuuseumist, on olnud Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik ning juhtinud ehitustöid Eesti Rahva Muuseumis (ERM). Enne uude ametisse asumist on Peeter Mauer olnud Riigi Kinnisvara ASi arendusprojektide juhtimise osakonna juhataja. „Eesti Ajaloomuuseum on viimase kümmekonna aastaga teinud läbi suure arengu, muuseumi igapäevane sisuline tegevus ja ka keskkond on väga heal tasemel. Viimaste aastate suured arendused ja muudatused seavad tõsised eesmärgid nii muuseumi sisule kui ka majandustegevusele. Väga tähtis on inimestele pakkuda kvaliteetset muuseumikülastuse kogemust. Selleks tuleb tagada muuseumis töötavatele inimestele võimalused ja motivatsioon,“ loetles Mauer oma eesmärke. „Direktorina on minu lähim tõsine ülesanne Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühendamisel sihtasutuse loomine ja selle tegevuse sujuv käivitamine,“ lisas ta. Peeter Mauer alustab ajaloomuuseumi direktorina tööd 20 . augustist kaheks aastaks või kuni riigiasutuse Eesti Ajaloomuuseum reorganiseerimiseni.

Esmaspäev, 16. juuli Komisjoni istung Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: seisukoha andmine: Euroopa Liidu tarbijakaitse-eeskirjade ajakohastamise ja nende täitmise tõhustamise kohta (COM(2018) 185), kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Liidu elektrooniliste tõendite pakett (COM(2018) 225, 226), kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; seisukoha andmine: Eesti uuendatud seisukohad aastate 2021–2027 Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimisteks Eestile […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 16. – 22. juulini

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil Brüsselis. Eesti, Läti ja Leedu maaelu- ja põllumajandusministrid annavad kohtumise käigus Euroopa Liidu põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle ühiskirja, milles väljendavad oma seisukohti uue mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ettepanekute asjus. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Baltimaade üks olulisimaid eesmärke endiselt otsetoetuste tasemete kiirem võrdsustamine, et lõpetada praegune ebavõrdne konkurentsiolukord. „Me leiame, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Praegu on näiteks Eestis põllumajandustootmise kulud ühiku kohta 30% kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oli aga otsetoetuste määr hektari kohta 2017. aastal 44% madalam kui EL-i keskmine. Sarnane olukord on ka Lätis ja Leedus,“ sõnas minister Tamm. Lisaks toetavad Balti riikide põllumajandusministrid oma ühispöördumises Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite säilitamist praeguse perioodi tasemel, et mitte seada ohtu juba püstitatud eesmärkide täitmist. „Vahendite vähendamine pole õigustatud, sest just II samba abil saab kõige tõhusamalt tegeleda põllumajanduse kitsaskohtadega. Seega arvame, et ÜPP eelarve peab säilima praeguses mahus,“ lisas Tarmo Tamm. „On tähtis, et kolm Balti riiki teeksid omavahel tihedalt koostööd. Meie majandus- ja kliimatingimused on sarnased, meil on ühised huvid ja eesmärgid. Just seetõttu koostasime kirja ja plaanime selle 16. juulil EL-i põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel põllumajandusvolinik Phil Hoganile üle anda,“ märkis Tarmo Tamm. Austria Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimesel kohtumisel arutavad ministrid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise teemat. Lisaks on Poola põllumajandusminister Jan Krzysztof Ardanowski tõstatanud põuakahjude teema, soovides erakorralist abi tootjatele. „Toetame Poola ettepanekut põuakahjudest tekkinud kahjude hüvitamiseks, sest ka Eesti põllumees on sellel aastal põua tõttu kahju kannatanud,“ sõnas minister Tamm. Eesti on liitunud kaheksa riigi ühisdokumendiga, mille üle arutatakse ka põllumajandusministrite kohtumisel. „Komisjoni ÜPP-teemaline ettepanek annab liikmesriikidele senisest suurema võimaluse valida, kuidas ÜPP eesmärkidesse panustada. Siiski leiame, et liikmesriikidel võiks olla veel suurem vabadus otsustada, kuidas ÜPP eesmärke täita: seetõttu liitusime Hollandi, Luksemburgi, Leedu, Läti, Soome, Rootsi ja Taani ettepanekuga,“ lisas Tarmo Tamm. Maaeluministrit saadavad nõukogu istungil kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel. Kõik uudised Keel EST

Oleme Eestis järjepidevalt investeerinud personaalmeditsiini, et saaksime juba käegakatsutavas tulevikus kasutada geeniinfot igapäevameditsiinis. See võimaldab meil pakkuda inimestele efektiivsemat ravi ja ravimeid, kuid avab täiesti uued võimalused ka haiguste ennetamiseks, ütles täna, 13. juulil Prantsusmaal Toulouse’s üleilmsel teadusfoorumil EuroScience Open Forum esinenud tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Teadusfoorumi raames toimunud arutelusessioonil oli kõne all personaalmeditsiini ja geenitestide kasutamine inimeste tervise- ja elukvaliteedi parandamiseks. „Kuidas leida õiget trennirutiini või saada just meie jaoks toimivat vähiravi, kui seda vajame - meie terviseharjumused ja vajadused on personaalsed. Seega peaks ka tervisehoiusüsteem lähenema igale inimesele personaalselt,“ ütles minister Riina Sikkut. „Personaalmeditsiin võtab haiguste tõhusamaks ennetamiseks ja raviks arvesse inimese elustiili, keskkonda, kus ta elab ja tema geneetilist eripära. See annab inimesele võimaluse olla oma arstile võrdne partner oma tervist puudutavate otsuste tegemisel. Ja uuringud näitavad, et inimesed on selleks valmis.“ Eesti ühiskonnas on suur toetus personaalmeditsiini arendamisele ja sellest nähakse kasu. 80% inimestest on arvamusel, et geenitesti tegemine võiks olla kasulik. Praeguseks on Eestis juba üle 52 000 geenidoonori ja siht on 2018. aasta jooksul koguda lisaks veel kuni 100 000 inimese geeniproovid. Minister Riina Sikkut usub, et juba käegakatsutavas tulevikus saame kasutada geeniinfot igapäevameditsiinis inimeste terviseriskide hindamisel ja haiguste ennetuses. "Eestis oleme järjepidevalt investeerinud personaalmeditsiini, meie geeniteadlased on maailmatasemel ja juba lähitulevikus saab võimalikuks inimeste tervise- ja geeniandmete ühendamine tervise infosüsteemis. See aitab arstil koos patsiendiga paremini valida iga inimese vajadustele vastavat ravi ja ravimeid,“ ütles minister Sikkut. „Personaalmeditsiin avab ka täiesti uued võimalused haiguste ennetamiseks ja inimeste personaalse motiveerimise kaudu tervena ja töövõimelisena elatud elu pikendamiseks." Minister Sikkuti sõnul on Eestile oluline võimaldada kõigile inimestele juurdepääs tervishoiule, parandada ravikvaliteeti ja vähendada samas kasvavat survet tervishoiukuludele. „Näiteks on teada, et geeniandmeid ravis paremini ära kasutades, saaksime rinnavähi keemiaravi maksumust vähendada kuni kolmandiku võrra,“ ütles minister Sikkut. „See on vaid üks näide sellest, kuidas personaalmeditsiin aitab märkimisväärselt vähendada kasvavaid tervishoiukulusid, millega seisavad täna silmitsi kõik Euroopa riigid.“ 9.-14. juulil toimub Prantsusmaal Toulouse’s üleilmne teadusfoorum EuroScience Open Forum. Esimest korda korraldas teadusfoorumi teadlaste-ettevõtjate ühisprogrammis arutelusessiooni ka Eesti. Sessioonil osalesid eksperdid Sotsiaalministeeriumist, Eesti Geenivaramust ning ettevõtetest Illumina AS, Oxford Nanopore Technologiest ja Biogen AS. Sessioon „Getting Personal with Personalised Medicine“ oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Sessiooni korraldas Eesti Teadusagentuuri algatus Research in Estonia läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastuse. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et nahkhiired on Jägala jõe hoiualal praegu piisavalt kaitstud, ning ei asu seetõttu hoiuala kaitsekorda ega suurust muutma. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnaminister võttis kaitse alla väike-konnakotka 37 uut püsielupaika ning muutis seniste, 2010. aastal moodustatud püsielupaikade piire nii, et need hõlmavad täpsemalt lindude tegelikke elutsemispiirkondi. Kõik uudised Keel EST

Viimasel ajal on märgata üha aktiivsemat reklaamimist toodetele, mille kasutamisel lubatakse tervenemist mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse muid uskumatuid omadusi.

Kell 9:00. Riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad väliskomisjoni istungil, kus peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser annavad ülevaate k.a  11. – 12. juulil Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisest.     Link uudisele: Ülevaade Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisest

President Kersti Kaljulaid sõitis täna hommikul töövisiidile Saksamaale, et võtta Eesti riigi nimel Münsteris vastu Rahvusvaheline Vestfaali rahu auhind, mis antakse sel aastal Balti riikidele. Eesti, Läti ja Leedu saavad auhinna märkimisväärse panuse eest regiooni rahumeelsesse ja demokraatlikku arengusse. President Kaljulaid kohtub visiidi käigus ka Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga.

Brüssel, Belgia 12. juuli 2018 – NATO tippkohtumise teisel päeval toimus koos Gruusia ja Ukraina riigipeadega töösessioon, mille fookuses olid partnerite kaitsereformid ja koostöö NATO-ga. Eraldi töösessioonil käsitleti Afganistani julgeolekuga seonduvat. Samuti arutati täna taas kaitsekulutusi. Sellel aastal möödub 10 aastat Bukaresti tippkohtumisest, kus liitlased kinnitasid, et Gruusiast saab tulevikus alliansi liige. Samuti möödub 10 aastat Venemaa agressioonist Gruusia vastu. „Eesti seisab vankumatult NATO kõige edasijõudnuma partneri, Gruusia selja taga ning ei kavatse kunagi tunnustada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia okupatsiooni,“ lausus peaminister Ratas. „Niisamuti jätkab Eesti Krimmi annekteerimise mittetunnustamist ning Ida-Ukrainas toimuva agressiooni hukkamõistmist. Julgustame Ukrainat jätkama riigi reformimisega ning keskenduma euroatlantilistele püüdlustele.“ Tippkohtumisel räägiti ka Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissiooni suurendamisest. Eesti avaldas töösessioonil toetust kõiki osapooli kaasavale poliitilisele protsessile, mis tagaks Afganistanis rahu ja stabiilsuse. Eesti panustab alates tänavu juunist 40 kaitseväelasega Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissiooni ning jätkab sealsete arengukoostöö projektide toetamist. Töösessioonide vahepeal arutasid liitlased kaitsekulutuste üle. „Liitlaste seas valitseb üksmeel, et NATO-le ollakse pühendunud ning kaitsekulusid tuleb tõsta. Euroopa ja Kanada on viimase nelja aasta jooksul märgatavalt tõstnud oma kaitsekulutusi. Oleme liikumas õiges suunas,“ ütles Ratas. Tippkohtumise kommünikee on leitav NATO kodulehel: https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_156624.htm Fotod NATO tippkohtumiselt: galerii (pidevalt täiendamisel): https://www.dropbox.com/sh/l8vhkk1wgznhhpy/AABAiAIL_WyxFk7aC8yD9zNWa?dl=0 Lisainfo: Urmas Seaver, 5039907, press@riik.ee. Kõik uudised Keel EST

Komisjonide istungid Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 10: Eesti seisukohad 16. juulil toimuval EL-i välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Sven Mikser; Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10.20: Eesti seisukohad 20. juulil toimuval EL-i üldasjade nõukogu istungil (artikkel 50 formaat), kutsutud välisministeeriumi EL-i küsimuste asekantsler Matti Maasikas; Eesti seisukohad 16. – […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedeks, 13. juuliks

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1211 sündi, neist 582 tütarlast ja 629 poisslast. Kaksikuid registreeriti 14 paari, neist kaheksa paari poisse, üks paar tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 419 sündi, Harjumaal 157, Hiiumaal 3, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 16, Järvamaal 24, Läänemaal 21, Lääne-Virumaal 58, Põlvamaal 17, Pärnumaal 68, Raplamaal 36, Saaremaal 35, Tartumaal 188, Valgamaal 22, Viljandimaal 35 ja Võrumaal 28 lapse sünd. Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia, Sofia (9), Eliise (8) ja Marta (7). Poistele pandi enim nimeks Mattias (11), Aron, Rasmus (8), Karl, Maksim, Markus, ja Oliver (7). Eelmisel kuul sõlmiti 648 abielu, neist 67 notarite ja 62 vaimulike poolt. Lahutati 225 abielu, neist 37 notarite poolt. Juunis registreeriti 1119 surma. Uus nimi anti 92 inimesele, neist eesnimi 18, perekonnanimi 68 ning ees- ja perekonnanimi kuuele inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 60 naist ja 32 meest. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1146 sündi, 1155 surma, 601 abielu, 180 abielulahutust ja 114 inimesele anti uus nimi. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet. #perekonnaseisukanded #hõissapulmad #eluõied Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium kuulutas välja hanke, millega otsitakse koostööpartnerit töötushüvitiste süsteemi tuleviku väljavaadete analüüsimiseks. „Ligi pooled Eesti töötutest elavad vaesuses. Ühelt poolt on selle põhjuseks töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise ranged tingimused, teisalt hüvitiste suurus,“ ütles tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich. „Samuti on õiguskantsler juhtinud tähelepanu, et töötushüvitiste süsteem ei ole piisavalt paindlik ega pole sammu pidanud töötamise uute trendidega. Nende probleemide lahendamiseks peame töötushüvitiste süsteemi muutma.“ Uuringus töötatakse lähtuvalt Eesti töötushüvitiste süsteemi kitsaskohtadest ja rahvusvahelisest praktikast välja Eestile sobivad alternatiivsed lahendused, mis ei soosi pikka töötusperioodi, vähendavad vaesust ja on kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Uuring valmib järgmise aasta märtsis. Sotsiaalministeerium teeb 2019. aastal uuringu tulemustele tuginedes Vabariigi Valitsusele ettepanekud, kuidas töötushüvitiste süsteemi muuta. Eestis pakuvad esmast kaitset töötusriski korral töötushüvitised – töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Töötuskindlustushüvitiste eesmärk on töötuse korral osaliselt kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek. Töötutoetuse maksmise eesmärk on tagada töötule aktiivse töö otsimise ajal minimaalne sissetulek. 2018. aastal on töötutoetuse suurus 164,61 eurot kuus ja minimaalne töötuskindlustushüvitis 242,73 eurot. 2016. aastal elas suhtelises vaesuses 49,6% ja absoluutses vaesuses 20,4% töötutest. Ministeerium on saanud uuringu tegemiseks toetust Eesti Teadusagentuuri teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava programmi RITA Tegevuse 2 raames. Toetus katab poole uuringu kulust, teise poole katab sotsiaalministeerium enda eelarvest. Hankega saab lähemalt tutvuda siin: https://riigihanked.riik.ee/register/hange/198246 Kõik uudised Keel EST

Vabariigi Valitsus muutis 1986. aastast kaitse all olnud Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala välispiiri, tsoneeringut, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson täpsustas tänavavalgustuse renoveerimise toetuse tingimusi, et uue vooru avanedes kiirendada toetuse taotlemist ning lihtsustada taotleja suhtlust toetust andva Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Tänavavalgustuse renoveerimistoetuse andmise tulemusena väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine tänu efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutamisele, mis vähendab ka elektritootmisest põhjustatud süsihappegaaside hulka. Lisaks loovad kaasaegse valgustusega tänavad turvalisema keskkonna. Esimeses taotlusvoorus said toetuse 22 tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti kogusummas ligi 10 miljonit eurot. Teise tänavavalgustuse rekonstrueerimistoetuse taotluste vooru maht on 20 miljonit eurot ning taotlusi saab esitama hakata lähikuudel. „Kaasaegse tänavavalgustuse taristu väljaehituse toetamine annab kohalikele omavalitsustele võimaluse luua energiasäästlik keskkond, mis ei hoia kokku vaid kulusid, vaid suurendab ka eelkõige piirkonna turvalisust,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „Suur taotluste arv esimeses voorus on märk toetuse vajalikkusest ning annab lootust, et valgustamata tänavalõike jääb meie asulates järjest vähemaks,“ lisas Simson. Projekte toetatakse kuni 80 protsendi ulatuses. Maksimaalselt toetatakse ühte projekti 3 miljoni euroga. Tegevust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ja taotlusi menetleb Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kokku on planeeritud 2020. aastani neli taotluste esitamise vooru ning tööde lõpetamise tähtaeg on 2023. aasta lõpp. Kõik uudised Keel EST

Valitsus kinnitas Kõrgharidusstandardi muudatused, millega riigi rakenduskõrgkoolid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool said esmakordselt loa alustada terviseteaduse magistriõpet. Uue terviseteaduse magistriõppekava pikkus on 1,5 aastat ja see hakkab asendama senist 1-aastast õe erialakoolitust. Varem oli õeõppe nominaalaeg 4,5 aastat, millest 3,5 aastat kulus põhiõppele ja üks aasta erialakoolitusele. Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaekspert Ivi Lillepuu märkis, et aastase erialaõppe läbimisega kaasnes sisuline haridustaseme tõus, kuid lõpetajad said teist korda rakenduskõrghariduse diplomi ning nende võimalused jätkata erialaseid õpinguid järgmisel haridusastmel olid piiratud. „Magistriõppe lisandumine annab edaspidi õdedele võimaluse saada süvendatud teadmised ja valmisoleku töötada eriõena iseseisvalt, jätkata õpinguid doktoriõppes ja teha teadustööd,“ lisas Lillepuu. Uus õppekava töötati välja mõlema tervishoiu kõrgkooli, Tartu Ülikooli, Eesti Õdede Liidu ning tööandjate ja vilistlaste koostöös. Lisaks tervishoiu kõrgkoolidele taotles uues õppekavagrupis õppe läbiviimise õigust neli kõrgkooli. Doktoriõppe läbiviimiseks said õiguse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja ehituse ning Tallinna Ülikool kunstide õppekavagrupis. Rakenduskõrgharidusõppe läbiviimise õigus anti Tartu Ülikoolile informaatika ja infotehnoloogia ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolile Mainor isikuteeninduse õppekavagrupis. Mainori puhul oli tegemist kordushindamisega ning õppekava sai tähtajatu õiguse, teistele kõrgkoolidele anti esmahindamise järel luba kolmeks aastaks. Viimase aasta jooksul on õppe läbiviimise õigused lõppenud kolmel kõrgkoolil viies õppekavagrupis ja need jäeti Kõrgharidusstandardist välja. Magistriõppe läbiviimise õigus on lõppenud Tallinna Ülikoolil matemaatika ja statistika, Euroakadeemial ärinduse ja halduse ning Eesti Kunstiakadeemial õpetajakoolituse- ja kasvatusteaduse õppekavagrupis. Eesti Kunstiakadeemial jätkub tähtajatu magistriõppe õigus kunstiõpetaja ühisõppekaval, mida viiakse läbi koos Tallinna Ülikooliga. Kõrgharidusstandardis asendatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli nimi uue nimega Kõrgem Kunstikool Pallas. Kõrgkool soovis oma nimes täiendina Pallas kasutusele võtta juba asutamisel enne 2000. aastat, kuid siis jäi liiga vähe aega laiemaks aruteluks kooliga ajalooliselt seotud institutsioonide ja teiste huvigruppidega. Nimevahetuse protsess algatati uuesti kolm aastat tagasi, ideel oli palju toetajaid ning 1. augustist hakkab õppeasutus kandma uut nime. Taustainfo Kõrgharidusstandardiga kinnitab valitsus õigused kõrgharidustasemel õpet läbi viia ja õppekavasid avada. Õppe läbiviimise õigusega kaasneb õigus väljastada riiklikke lõpudokumente. Valitsus uuendab Kõrgharidusstandardit igal aastal. Valitsusele teeb ettepanekud haridus- ja teadusminister, kes lähtub Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri hinnangutest. Taotluse uues õppekavagrupis õppekava avamiseks peab kõrgkool esitama vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser osales eile õhtul NATO välisministrite kohtumisel koos Jordaania, Tuneesia ja Iraagi kolleegidega. Kohtumisel keskenduti lõuna suunast tulevatele ohtudele, partnerite stabiilsuse suurendamisele ja kaitsevõimekuse arendamisele. "Eesti julgeoleku huvides on oluline tagada stabiilsus NATO naabruses, mis omakorda suurendab meie ja liitlaste turvalisust. See aga vajab tihedat koostööd meie partnerriikide, kes jagavad alliansiga ühiseid väärtusi ja huvisid, ning NATO ja EL vahel," sõnas Mikser ning lisas, et partnerite võimekuse suurendamine on üks oluline osa sellest. "Prioriteetne on ka osalus rahvusvahelises terrorismivastases võitluses. Võitlus terrorismiga pälvib suurt tähelepanu ka EL-is, mis võimaldab kahe organisatsiooni suuremat koostööd ja omab olulist rolli rändekriisi lahendamisel," ütles Mikser. Välisminister Mikser osaleb täna pärastlõunal ka Daeshi vastu võitlemise globaalse koalitsiooni kohtumisel, mille kutsus kokku USA välisminister Mike Pompeo. Fotod NATO tippkohtumisest (album täieneb jooksvalt): https://www.dropbox.com/sh/sw5redkva9u6m3q/AACccR0DuCtaMyXP1w80ygLwa?dl=0 Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Brüssel, Belgia, 12. juuli 2018 – Eile õhtul toimunud NATO riigipeade ja valitsusjuhtide töisel õhtusöögil arutati ühiseid julgeolekuprobleeme ning nende, sealhulgas Venemaa tegevuse mõju transatlantilisele julgeolekule, NATO-EL koostööd ja järgmisi ühiseid samme. Õhtusöögil osalesid ka Euroopa Liidu liidrid Donald Tusk ja Jean-Claude Juncker ning Soome president Sauli Niinistö ja Rootsi peaminister Stefan Löfven. NATO 29 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid arutasid eile õhtul peetud ametlikul õhtusöögil koos Euroopa Liidu liidrite Donald Tuski ja Jean-Claude Junckeri ning Soome presidendi Sauli Niinistö ja Rootsi peaministri Stefan Löfveniga tänaseid ühiseid julgeolekuprobleeme. „Liitlased olid üksmeelel, et ohud on erinevad ja mitmetahulised ning vastus neile peab olema ühine ja selge. See puudutab nii reageerimist Venemaa pahatahtlikule tegevusele kui ka küberrünnakutele ja terrorismile. Siinkohal on väga oluline, et NATO ja Euroopa Liit on astunud viimase paari aastaga märkimisväärse sammu kahe organisatsiooni koostöö arendamisel,“ lausus Ratas. Ratas rõhutas, et uuendatud NATO-EL ühisdeklaratsiooni allkirjastamine peegeldab lääneriikide püüdlusi veelgi paremini tagada rahu, stabiilsus ja majanduslikku heaolu. Eesti jaoks on oluline NATO-EL koostöö jätkumine sõjalise mobiilsuse vallas. See muudab NATO vägede liigutamise üle Euroopa Liidu riikide piiride kiiremaks ja lihtsamaks. Peaminister tervitas eelmisel päeval Makedooniale ühinemisläbirääkimistele kutse andmist, kinnitades, et NATO uks on jätkuvalt avatud. Eesti aja järgi kell 13.45 algab NATO peasekretäri pressikonverents, mida saab jälgida tippkohtumise kodulehelt. Peaminister Jüri Ratas osaleb 11.–12. juulil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. Fotod NATO tippkohtumiselt (pidevalt täiendamisel): https://www.dropbox.com/sh/l8vhkk1wgznhhpy/AABAiAIL_WyxFk7aC8yD9zNWa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Brüssel, 11. juuli 2018 – Täna algas NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, mille esimene arutelu keskendus transatlantilisele ühtsusele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele ning õiglasele koormajagamisele. „Tänane arutelu NATO tippkohtumisel näitas selgelt, et liitlastel on ühine arusaam NATO olulisusest ja rollist transatlantilise julgeoleku tagamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas pärast esimese töösessiooni lõppu. „Tänaste otsuste tulemusel jätkab allianss oma heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamist, et olla valmis vastama kõikidele ohtudele. Lisaks suureneb kõrges valmiduses olevate liitlasvägede hulk ja paraneb võimekus liigutada vajadusel lisavägesid Euroopas ning üle Atlandi ookeani.“ Samuti leidis kinnitust liitlaste pühendumus kaitsekulude kasvatamisele. „Enamus NATO liikmesriike on liikumas kokkulepitud 2% eesmärgi poole ning niisamuti investeerimas vähemalt 20% kaitse-eelarvest suurhangetesse ning teadus- ja arendustegevusse,“ lisas peaminister Ratas. „NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise jätkamine ka küberuumis on oluline, sest tänased ohud julgeolekule tulenevad ka sealt,“ ütles peaminister Ratas. „Sellele aitab kaasa riigipeade ja valitsusjuhtide poolt heakskiidetud mehhanism, mis võimaldab alliansil kasutada NATO operatsioonide läbiviimisel liitlaste kübervõimeid.“ Õhtusöögil arutavad riigipead ja valitsusjuhid koos Euroopa Liidu Nõukogu presidendi Donald Tuski, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri, Soome presidendi Sauli Niinistö ja Rootsi peaministri Stefan Löfveniga väljakutseid Euroopa julgeolekule ning NATO ja EL-i koostööd lähtuvalt eile allkirjastatud uuendatud NATO-EL ühisdeklaratsioonist. NATO välisministrid ning nende Jordaania, Tuneesia ja Iraagi kolleegid keskenduvad töisel õhtusöögil lõuna suunast tulevatele ohtudele, partnerite stabiilsuse suurendamisele ja partnerite kaitsevõimekuse arendamisele. NATO kaitseministrite ametlikul õhtusöögil arutavad liikmesriigid NATO heidutus- ja kaitsehoiaku arengut. Peaminister Jüri Ratas osaleb 11.–12. juulil Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. Fotod NATO tippkohtumiselt: https://www.dropbox.com/sh/70ugorlqpx9xdl6/AAABvWegWnoAbYX3pXB09jEwa?dl=0 (täieneb jooksvalt) Ametlikud fotod: https://www.flickr.com/photos/nato/sets/72157697397148194/ Lisainfo: Urmas Seaver, 5039907, press@riik.ee Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson käis täna koos Veeteede Ameti esindajatega Tallinnamadala ja Naissaare tuletornis. Taolised visiidid on Veeteede Ameti igapäevane töö, mille eesmärk on viia läbi märkide hooldus ja inspektsioon. Kuna riik on sel aastal panustamas tuletornide renoveerimisse varasemast enam – 1,5 miljonit eurot – kaasati visiidile ka minister, et ka valitsus saaks parema ülevaate vajalike tuletornide hetkeseisust. „Eesti tuletornid vajavad uuendamist ja tuletornide renoveerimisprogramm on vajalik samm edasi. Tänavu läheb renoveerimisele kokku 6 tuletorni. See saab võimalikuks vaid tänu varasemast suuremale finantseeringule. Kui varasemalt eraldas riik igal aastal tuletornide remondiks 300-400 tuhat eurot, siis tänavu kasvas see summa pooleteise miljonini,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Tänavu alustatakse renoveerimistöödega Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Tallinna alumise, Põõsaspea ja Kaavi tuletornides. „Tuletornide inspekteerimine ja hooldus kuulub meie igapäevategevuse hulka. On väga tähtis, et valitsus mõistaks tuletornide vajalikkust ja ka seda, et märgid vajavad pidevat hooldust ning renoveerimist. Ilma tuletornide renoveerimise programmita muutuks kümne aasta pärast koguni 2/3 meie püsinavigatsiooni märkidest kasutuskõlbmatuks. Seetõttu loodame ka edasistel aastatel riigilt vajalikku tuge saada,“ sõnas Veeteede Ameti juhataja Rene Arikas. Tänase seisuga on nii Tallinnamadala kui ka Naissaare tuletorn tavakülastajatele suletud, kuid Naissaare osas on MTÜ Naissaarlaste Kogukond esitanud taotluse avada tuletorn ka turistidele. Täna saatis minister vastavasisulise ettepaneku ka Vabariigi Valitsusse arutusele. „Kohalik selts on avaldanud tungivat soovi hallata ise Naissaare tuletorni juurde kuuluvaid ruume ja hooneid ning avada need ka külastajatele. Saime tänasel visiidil kohalike soove arutada ka MTÜ juhatuse esimehe Toomas Luhaäärega ja usun, et nende ideel on jumet. Seetõttu teen ka valitsusele ettepaneku tuletorn külastajatele avada,“ lõpetas Kadri Simson. Fotod visiidist on leitavad siit: https://flic.kr/s/aHskBdVqtH Kõik uudised Keel EST

22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse 11 tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. „Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“ 22. juulil kell 08.30 väljub Tallinnast Ülemiste parklast buss Jõgevamaale (52 kohta), kell 09.00 venekeelne buss Pärnumaale (48 kohta), kell 09.30 Rapla- ja Pärnumaale ( 49 kohta) ja kell 10.00 Järvamaale ja Lääne-Virumaale (47 kohta) ning Raplamaale (48 kohta). Kell 08.30 väljub Tartust Lõunakeskuse parklast buss Valgamaale (49 kohta). Kell 10.00 väljub Rakverest AQVA keskuse parklast buss Lääne-Virumaale (43 kohta). Kell 10 väljub buss Pärnust Kaubamajaka parklast Pärnumaale (48 kohta). Saaremaa bussireisid saavad alguse Kuressaare Noortekeskuse eest, aadressil Pihtla 3, Kuressaare. Bussid väljuvad kell 9.45 (Mustjala Mustard, Andruse mahe- ja turismitalu, Orbu talu Kadakakoda, Saare Ubin, 28 kohta) ja kell 10.00 (Riido Ökotalu, Koplimäe Mahetalu, Tihuse Hobuturismitalu, Ideafarm, 29 kohta ning Pihtla õlleköök, Kõljala Põllumajandusühistu, GoodKaarma Seebikoda, Uustla Ökotalu, Saksa Talupood, 31 kohta). Bussireisidele registreerumine algab 12. juulil kell 12 veebilehel www.avatudtalud.ee. Sealt leiab ka busside täpsed marsruudid. Korraga on võimalik saada neli tasuta piletit. 11. juuli seisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist. Taludesse on võimalik kohale jõuda ka Elroni rongide ning ELMO Rent elektri-ja hübriidautodega. Tallu sõitmisel on abiks NaviCupi mobiilirakendus ning ülevaate taludest annab veebileht www.avatudtalud.ee ja paberkaart avatud talude päeval osalevate taludega. Paberkaardid on saadaval Alexela suuremates tanklapoodides, Rimi „Talu toidab” lettides, turismiinfopunktides ja Maaeluministeeriumi valvelauas. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Korraldamisse on kaasatud ka kohalikud Leader-tegevusgrupid ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Vajalikud kontaktid taludele ja tootjatele Reve Lambur ja Krista Kõiv, Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond reve.lambur@pmk.agri.ee, 529 8009 krista.koiv@pmk.agri.ee, 511 2562 Reve ja Krista jagavad vajalikku informatsiooni osalemiseks ja aitavad programmiga. Vajalikud kontaktid ajakirjanikele ja avalikkusele Kertu Kärk, Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik kertu.kark@agri.ee, 5346 2433 Kertu juhib avatud talude päeva projekti ja vastutab kommunikatsiooni eest. Lingid Avatud talude päeva veebileht » Avatud talude päev Facebookis » Kõik uudised Keel EST

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis juba viiendat kvartalit järjest tugev, jõudes 88 punktini 100-st. Samuti on see kõrgem teistest Balti riikidest ning Põhjamaadest. Lisaks püsib ekspertide hinnangul investeeringute ja eratarbimise olukord positiivsena üle keskmise. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on viimase kolme kuu jooksul paranenud, tootmise kasvu prognoosivad ettevõtjad enim joogi- ja paberitööstuses, lisaks oodatakse ka eksporttellimuste kasvu. Suurele nõudlusele viitab ka ebapiisav valmistoodete varu. Riikide rahvusvahelises konkurentsivõime IMD edetabelis on Eesti 31. kohal, mis on võrreldes eelmise aastaga koht madalamal. Samas on aga Eesti 78,5-protsendiline konkurentsivõime võrreldes esimesel kohal oleva USA-ga parim tulemus läbi aegade. Tähtsaimatest kaubanduspartneritest on tänavu Rootsi 9., Soome 16., Leedu 32., Läti 40. ning Venemaa 45. kohal. IMD konkurentsivõime hindamine tugineb 2017. aasta statistilistele andmetele ja 2018. aasta alguses läbi viidud ettevõtjate küsitluse tulemustele. Projektis osaleb 63 riiki ning Eestis viib seda läbi ja kajastab EKI. „Eesti peamiste kaubanduspartnerite välisnõudlus on endiselt tugev ja ootused tuleviku suhtes positiivsed,“ märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Priit Tinits. Ta lisas, et juuli lõpust saavad ettevõtted EAS-ist taotleda ka uut laadi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud välismessitoetust, mis võimaldab erialamessidele välja minna eraldi messiboksiga seniste ühisstendide asemel. „Toetus aitab Eesti ettevõtetel kindlustada oma positsiooni eksporditurgudel ka juhuks kui suurriigid ja Euroopa Liit hakkavad maailmakaubandust reguleerima kaitsetollide kehtestamisega,“ ütles Tinits. Majanduse head seisu ilmestab ka Eesti perede majanduslik olukord, mis on alates tarbijabaromeetri kasutusele võtmisest 1991. aastal rekordtasemel. Säästa suutvate perede 53-protsendiline osakaal ületab ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu, milleks oli 43%. Tarbijate kindlustunde indikaator 2018. aasta juunis on sarnane kolme kuu tagusele uuringule ning endiselt parem pikaajalisest prognoositud keskmisest. Kindlustunne sõltub paljuski sotsiaalsest grupist. Enim tunnevad end kindlalt 16-29-aastased ning kõige vähem üle 65-aastased tarbijad. Tuleval poolaastal on majanduskliimaindikaatori tulemuste põhjal oodata edasist majandusolukorra paranemist. Võrreldes märtsikuu näitajaga on juunikuu majanduskliimaindikaator kõrgem. 2018. aasta II kvartali konjunktuuriga saab tutvuda siit. Kõik uudised Keel EST

Riigipea tutvus eile õhtul ligi 1000 osalejaga suurlaagri tegevustega ning osales lõkkeõhtul toimunud ühislaulmisel. „Hea ja uhke tunne on näha rõõmsameelseid noori, kes nutiseadme ekraani taga istumise asemel valisid nädalaks looduse ja võimaluse koos teiste omaealistega midagi põnevat ette võtta," ütles riigipea laagrit külastades. „Usun, et nii laste kui lastevanemate jaoks on Kodutütardes ja Noortes Kotkastes peidus suur, ja eriti suuremate linnade puhul paljuski kasutamata potentsiaal selleks, et noortel oleks võimalik veeta asjalik ja kasulik suvi."

Brüsselis NATO tippkohtumise eel eile toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee konverentsil osalenud saadikud kinnitasid alliansi ühtsust. Link uudisele: NATO Parlamentaarse Assamblee saadikud kinnitasid tippkohtumise eel ühtsust

Stenbocki maja, Tallinn, 11. juuli 2018 - Peaminister Jüri Ratas osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel koos välisminister Sven Mikseri, kaitseminister Jüri Luige ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. NATO Brüsseli tippkohtumine keskendub transatlantilisele ühtsusele, õiglasele koormajagamisele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele ning NATO ja EL koostööle. Samuti on päevakorras liitlaste kohtumine Gruusia ja Ukraina riigipeadega ning NATO juhitud Afganistani väljaõppe- ja nõustamismissiooni formaadi kohtumine. Tippkohumise raames antakse Makedooniale kutse ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. „Brüsseli tippkohtumine toob taas kokku 29 riigipead ja valitsusjuhti, et arutada, kuidas transatlantiline allianss püsiks edaspidigi oma ülesannete kõrgusel. Loodetavasti tehakse kohtumisel mitmeid otsuseid, mis tugevdavad Eesti ja kõigi meie liitlaste julgeolekut,“ ütles peaminister Ratas. „Eesti ootus on, et tippkohtumisel suurendatakse kõrges valmiduses olevate liitlasvägede hulka ja edendatakse NATO suutlikkust liigutada lisavägesid kiiresti nii Euroopas kui ka üle Atlandi ookeani. Need otsused aitavad NATO-l ning liitlasriikidel kriisiolukorras kiiremini tegutseda, et tagada juba piirkonnas olevatele vägedele vajaminev toetus," sõnas peaminister Ratas. NATO tippkohtumise raames allkirjastab kaitseminister Luik Taani, Läti ja Eesti kokkuleppe NATO mitmerahvuselise Põhjadiviisi loomiseks ja raamlepingu maatäpsuslaskemoona hankimiseks. Täpsema info valitsusjuhtide ning välis- ja kaitseministrite kohtumise kohta leiate siit: https://www.nato.int/cps/en/natohq/events_156556.htm Lisainfo: Urmas Seaver, 5039907, press@riik.ee. Kõik uudised Keel EST

Täna kohtus president Kersti Kaljulaid Kadriorus Eesti suursaadikutega, kellele andis üle volikirjad ja kes asuvad juhtima Eesti välisesindusi. „Eesti suursaadikute võimuses on teha Eesti suuremaks ja anda oma parim meie riigi huvide kaitsel ja meie jaoks olulise – vabaduse ja demokraatia hoidmisel. Me ei saa väikeriigina sellelt kursilt kõrvale kalduda ja teie saate muuta Eesti tugevamaks," ütles president Kaljulaid.

10.07.2018 Justiits- ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi leidmaks parimaid ideid elanike, ettevõtete, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ühiste kogukonnakesksete kuriteoennetuslike algatuste elluviimisel. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Lepsi sõnul on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalik sündmus juba 21 aastat. „Uhkusega saame nentida, et ka Eesti kuriteoennetuse projekte on mitmeid kordi kõrgelt tunnustatud. Mullu pälvis 18 riigi seast Eesti esmakordselt peaauhinna – konkursi võitis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse projekt. Lisaks on Eesti pjedestaalile valitud kahel korral – 2012. aastal veebipolitsei ja 2010. aastal eakatele mõeldud vabatahtliku häirenupu projekti eest,“ rääkis Leps. Tänavusele konkursile, mida korraldab eesistujariik Austria, oodatakse projekte, mis toetavad kogukonnakeskseid lähenemisi ja milles selgitatakse välja kogukonna murekohti ja lahendatakse neid ühiselt huvigruppide koostööna. Projekt tuleb esitada hiljemalt 4. septembriks 2018 inglisekeelsel vormil justiitsministeeriumisse aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2018“. Seejärel valitakse esmalt riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 15. septembriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Bulgaariast, Austriast, Rumeeniast ja Soomest. Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 5.-6. detsembril Viinis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide kogukonnakesksete koostööprojektide ja kogukonnakeskse politseitöö konverentsil. Eesti nominendi esindajatel on võimalus konverentsil osaleda. Lisaks enda projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Täpsema info nõuetest ja tingimustest leiab siit: https://wwwkriminaalpoliitika.rik.ee/et/kuriteoennetus/justiits-ja-siseministeerium-otsivad-kogukonnakeskse-kuriteoennetuse-projekte Taotlusvormi leiab siit (51.2 KB).

Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervises ja võimaldada juurdepääsu hambaravile neile inimestele, kellele see on rahalistel põhjustel seni kättesaamatu olnud, ütles eile sotsiaalministeeriumis Eesti Hambaarstide Liidu esindajatega kohtunud tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Minister Sikkuti sõnul pakutakse Eestis kvaliteetset hambaravi ja selle eest oleme kõigile hambaravikliinikutele ja ravi kvaliteedi eest seisvale Eesti Hambaarstide Liidule väga tänulikud. Samas kuna haigekassa pikki aastaid hambaravi ei hüvitanud ja inimesed on pidanud selle eest ise maksma, siis on see tinginud suure ebavõrdsuse teenuse kättesaadavuses. „Hambaarstid on andnud haigekassale tagasisidet, et nende vastuvõtule on viimase aasta jooksul jõudnud inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud. See näitab, et hüvitis on aidanud muuta hambaraviteenuse inimestele kättesaadavamaks,“ ütles minister Riina Sikkut. „Ühtlasi on hüvitis oluline panus hambahaiguste ennetusse, kuna hambaarsti vastuvõtul käik on oluline osa profülaktikast, hambaarst saab üle rääkida suutervise põhitõed ja seda kahtlemata hüvitis võimaldab.“ Ministri sõnul ei ole praegune hüvitise summa kindlasti piisav, et kõigi inimeste hambaid korda teha, kuid see on siiski esimene samm selle poole, et teenus oleks laiemale osale elanikkonnast kättesaadav. Uuringud on näidanud, et katmata ravivajadus on meil kõige suurem just hambaravis. Rahalistel põhjustel on hambaarsti juurde minemata jätnud ligi 285 000 inimest. Iga-aastased haigekassa ja sotsiaalministeeriumi tellitud uuringud "Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile" näitavad, et hambaarsti juures ei käida majanduslikel põhjustel. 2014. aasta terviseuuringust selgus, et 31% abivajajatest oli jäänud viimase 12 kuu jooksul rahalistel põhjustel ilma vajalikust hambaravist. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Hambaarstide Liidu esindajad olid ühel meelel, et senisest enam tuleks panustada laste ja lastevanemate suurtervise alase teadlikkuse ja tervisekäitumise parandamisse. Haigekassa tasub kuni 19-aastaste laste ja noorte hambaravi eest, kuid tasuta hambaravi on sellele vaatamata kasutanud vaid 53 protsenti sihtrühmast. „Laste õigete hügieeniharjumuste ja regulaarse hambaarsti juures käimise abil on võimalik tulevikus hambaravikuludelt märkimisväärselt säästa,“ ütles minister Riina Sikkut. „Lisaks on teada, et hammaste tervis mõjutab olulisel määral kogu keha tervislikku seisundit, mistõttu on oluline panna alus korralikule suuhügieenile juba lapsepõlves.” Haigekassa on juba pea kümme aastat rahastanud Eesti Hambaarstide Liiduga koostöös ellu viidavaid laste hammaste tervise parandamisele suunatud projekte, mille käigus koolitatakse nii lapsi kui lapsevanemaid laste suutervise eest hoolt kandma. Lapse hambaid võiks arstile näidata juba aastavanusena ning edaspidi vähemalt kord aastas neid hambaarsti juures kontrollimas käia. Vaata lisa: www.suukool.ee. Lapsevanemal on õigus valida oma lapsele hambaarst. Laste tasuta hambaravi pakuvad 338 Haigekassaga lepingu sõlminud hambaravikliinikut üle Eesti. Täiskasvanute hambaravihüvitist pakuvad 282 hambaravikliinikut. Endale lähima arsti leiab haigekassa kaardirakenduselt. Kontrolli oma hüvitise jääki selleks aastaks! Seda saab teha riigiportaalis www.eesti.ee („Hambaravi- ja proteesiteenuste info“). Soodustuse summa kehtib ühel kalendriaastal. Kõik uudised Keel EST

Valitsuse kommunikatsioonibüroo otsustas mitte pöörduda laupäevases (7.07) Postimehes avaldatud juhtkirja tõttu Pressinõukokku. Juhtkirjas oli peaminister Jüri Ratasele ja rahandusminister Toomas Tõnistele omistatud mõte, et elektrihind on Eestis liiga odav. Postimees avaldas eile oma võrguväljaandes ning tänases paberlehes vabanduse ja täpsustuse, et ministritele omistatud väide oli ebaõige. Seetõttu Pressinõukokku pöördumiseks enam alust ei ole. Professionaalne ja vaba ajakirjandus on üks Eesti tugevusi. Valitsuse kommunikatsioonibüroo loodab tulevikus hea ja mõlemapoolselt professionaalsust hindava koostöö jätkumisele. Lisainfo - Link 5.07 pressikonverentsi salvestusele ja stenogrammile. - Valitsuse kommunikatsioonibüroo Pressinõukokku pöördumise teade. - Link algsele juhtkirjale ja Postimehe täpsustus. Kõik uudised Keel EST

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kohtus täna Ukraina NABU (rahvuslik korruptsioonivastase võitluse büroo) delegatsiooniga. Link uudisele: Kohtumine Ukraina NABU (rahvuslik korruptsioonivastase võitluse büroo) delegatsiooniga

Täna, 10. juulil kell 13 sõlmivad Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid ja Pärnu REV Ehitus OÜ töövõtulepingu Tori hobusekasvanduse esimese tallihoone restaureerimise ja üldehitustöödega alustamiseks. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on ehitustööde alustamist Tori hobusekasvanduses oodatud juba pikalt. „Sihtasutus Maaelumuuseumid loomisel sai eesmärgiks seatud, et säiliks 160 aastat hobumajanduse ajalugu Toris ning Tori hobusekasvandus taastataks oma endises hiilguses. Esimese suurema ehituslepinguni jõudmine on oluline samm selles suunas“, sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. Sihtasutus Maaelumuuseumid moodustati 2017. aasta sügisel. „Tori hobusekasvandus on Eesti loomakasvatus- ja hobumajandussektori jaoks märgilise tähendusega. Lähiaastatel plaanime korda teha kogu Tori hobusekasvanduse kompleksi ning sellest peaks saama rahvusvaheliselt tuntud hobumajanduskeskus. Sihtasutus ei tule hobusekasvatajatega konkureerima, vaid läbi taristu pakume hobumajandussektorile võimaluse arenguks“, ütles sihtasutuse nõukogu esimees, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. Alates sihtasutuse moodustamisest on tehtud aktiivset ettevalmistustööd Tori hobusekasvanduse taastamiseks, senine tegevus on sihtasutuse käivitamise kõrval olnud suunatud erinevate investeeringute ettevalmistamisele. „Sel aastal alustame suuremate investeeringutega Tori hobusekasvanduses, paralleelselt oleme järk-järgult alustanud Toril põhitegevuste käivitamisega. Aktiivne koostöö kohaliku omavalitsuse ja hobumajandussektoriga on tänaseks käima läinud, heaks näiteks on koostöös kohaliku omavalitsusega eelmise aasta sügisel alustatud Tori põhikooli 5. klassi õpilaste hobuprogramm“, sõnas sihtasutuse juhatuse liige Merli Sild. Esmajärjekorras taastatakse Tori hobusekasvanduses põlenud tallihoone. Põlenud tallihoone ehitustööde lõpetamise tähtajaks on november 2018. Taustainfo Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid moodustati 2017. aasta sügisel. Sihtasutuse katuse alla koondati Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvandus. Sihtasutuse eesmärk on Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning Eesti põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse säilitamine. Tori hobusekasvanduse tallihoone nr 6 põles 25. augustil 2016. Projekteerimistööd tallihoone taastamiseks algasid 2017. aasta suvel. Restaureerimis- ja üldehitustöid põlenud tallihoones teostab Pärnu REV Ehitus OÜ. Muinsuskaitselist ja omaniku järelevalvet teostab OÜ Ehitusagentuur. Tallihoone taastamist rahastatakse Eesti riigi eelarvest. Lisainfo Merli Sild Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige merli.sild@maaelumuuseumid.ee tel +372 738 3812; +372 5345 8055 Kõik uudised Keel EST

Täna osaleb välisminister Sven Mikser Brüsselis NATO Parlamentaarse Assamblee konverentsil, mis keskendub 11.-12. juulil toimuvale NATO tippkohtumisele. Homme ja ülehomme osaleb välisminister Sven Mikser Brüsselis toimuval NATO tippkohtumisel, mille raames toimuvad riigipeade ja valitsusjuhtide, välisministrite ja kaitseministrite kohtumised. Kohtumised keskenduvad transatlantilisele ühtsusele ja koormajagamisele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele ning NATO ja EL koostööle. Samuti on päevakorras liitlaste kohtumine Gruusia ja Ukraina valitsusjuhtidega ning NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissiooni formaadi kohtumine. NATO välisministrite kohtumine toimub koos Jordaania, Tuneesia ja Iraagi kolleegidega, kus keskendutakse lõuna suunast tulevatele ohtudele, partnerite stabiilsuse suurendamisele ja kaitsevõimekuse arendamisele. Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Riias kohtuvad täna, 8. juulil Balti riikide kultuuriministrid, et allkirjastada kolme riigi laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutav leping ning Balti kultuurifondi leping. Üheskoos osaletakse ka õhtusel Läti laulupeo lõppkontserdil. Riigi sajandale aastapäevale pühendatud laulu- ja tantsupidu on sel nädalal peetud nii Leedus kui ka Lätis. Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson ja Eesti kultuuriminister Indrek Saar osalesid Vilniuses Leedu laulu- ja tantsupeo sündmustel. Koos Läti kultuuriministri Dace Melbārdega allkirjastatakse Riias kõigi kolme riigi laulupidude hoidmist ja arendamist puudutav kokkulepe ning Balti kultuurifondi leping. „Balti riikide kultuurikoostöö on tuntavalt tihenenud, aga meie ühised tegemised saavad olla veelgi täpsemini suunatud. Kokkulepped aitavad muuta meie kultuuri rahvusvahelisemaks ning tihendada sidemeid rahvuskultuuri tippsündmuste, laulu- ja tantsupidude arendamisel,“ selgitas kultuuriminister Saar. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon on alates 2003. aastast kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Sellega seoses peab igal riigil olema eraldi tegevuskava ning ka ühiselt planeeritavad ettevõtmised. „Meie laulu- ja tantsupidude ime tugineb rahva soovile ja omaalgatusele, kuid koostöö pidude traditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks peab muutuma senisest süsteemsemaks. Koos suudame pidusid mujal maailmas jõulisemalt tutvustada ja pakkuda toimivaid lahendusi peoprotsessi toestamiseks. Üksteiselt on õppida ka pidude korraldamise kogemusest,“ loetles Saar. 300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond aitab ühiste välismaal toimuvate kultuurisündmuste abil tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist. Iga riik panustab fondi 100 000 eurot aastas. „Uute rahvusvaheliste kultuurikontaktide loomine on meie piirkonnale ülioluline. Olgu need ühised kontserdid, näitused, festivalid, rahvusvahelised Balti fookusega sündmused – see kõik aitab kaasa meie riikide tuntusele. Loovisikutele on professionaalsed kontaktid elutähtsad, et kõnetav looming saaks üldse sündida,“ lisas Saar. Pärast kultuurifondi loomise lepingu sõlmimist luuakse Eesti, Läti ja Leedu ekspertidest koosnev ekspertgrupp, statuut ja kodukord. Toetusi hakatakse alates 2019. aastast välja andma üks kord aastas. Fondi hakkavad Eesti, Läti ja Leedu haldama kordamööda kolme aasta kaupa ning esimesena võtab administreerimiskohustuse Eesti Kultuurkapital. Lisaks kokkulepete allkirjastamisele osalevad kolme riigi ministrid Riias Läti XXVI laulupeo „Tähtede tee“ galakontserdil. See lõpetab kogu nädala kestnud suured pidustused Läti pealinnas.

Ajaleht Postimees kirjutab oma tänases juhtkirjas, et Eesti peaminister Jüri Ratas ja rahandusminister Toomas Tõniste ütlesid neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et elektri hind Eestis on liiga odav. Tegelikkuses ei ole Ratas ega Tõniste midagi sellist öelnud. Valitsuse kommunikatsioonibüroo on sunnitud Postimehe esitatud valeväite tõttu pöörduma Pressinõukokku ja nõudma Postimehelt valeinfo ümberlükkamist ning avalikku vabanduse palumist ministrite ees. Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 5. juuli 2018 Valitsuse pressikonverentsi salvestus, 5 juuli 2018 Postimehe juhtkiri, 7. juuli 2018 (430 KB) Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm osaleb koos peaminister Jüri Ratasega Sofias Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide kohtumisel ja kõrgetasemelisel majandusfoorumil, kus allkirjastas Hiina põllumajandusminister Han Changfuga Eesti-Hiina tegevuskava koostöö edendamiseks põllumajanduses aastatel 2018–2022. „Tegevuskava on vajalik praktilise koostöö edendamiseks ja sidemete loomiseks erinevates valdkondades, näiteks põllumajanduskaubandus, põllumajandusteadus ja tehnoloogia ning maaelu areng,“ selgitas Tarmo Tamm. Maaeluministri sõnul on koostöö kahe riigi vahel väga hea, tänu sellele on soodus aeg uute eesmärkide seadmiseks. Hiina turule pääsemine on töömahukas protsess, mis hõlmab meie järelevalvesüsteemi ja ettevõtete hindamist Hiina imporditingimustele vastavaks ning ekspordist huvitatud ettevõtete registreerimist Hiinas. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. „Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjatele ja toidutööstustele atraktiivne. 2017. aastal oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 6,3 miljonit eurot, mis on viiendiku võrra enam kui aasta varem,“ kirjeldas olukorda maaeluminister Tarmo Tamm. Tegevuskavas on välja toodud ka koostöö põllumajandusteaduse ja tehnoloogia valdkonnas, kus Eestil on ette näidata juba mõned edusammud. „Eelmise aasta sügisel sõlmisid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemia koostöölepingu, et luua ühine kartulilabor ning teha ühist kartuligeneetika ja -aretuse alast teadustööd. Hiina kartuliaretuse põhiprobleemid on põua– ja haiguskindlus ning seepärast on nad huvitatud Eesti teadmistest ja kogemustest,“ ütles Tarmo Tamm. Eestile pakuvad huvi Hiina teravilja sordid ja uudsed kasvatustehnoloogiad, mida saab rakendada siin erinevate kultuuride kasvatamisel. Lisaks soovime leida koostööpartnereid Hiina põllumajandusülikoolide seast, kellega arendada toidutehnoloogia ja aiandussaaduste töötlemise teemalist koostööd. Toimunud on kohtumised Harbini Põllumajandusülikooliga, aga konkreetsete koostööprojektideni ei ole veel jõutud. Maaeluminister osaleb ka Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide plenaarkohtumisel, kus tehakse ülevaade Hiina ja KIE riikide vahelise koostöö tulemustest ja lepitakse kokku nn Sofia suunistes edasiseks koostööks. Kohtumise ametlikud fotod » Taustainfo Eesti ja Hiina põllumajandusalase koostöö kohta Hiinasse viidavate põllumajandussaaduste ja toidukaupude tingimused sõltuvad toote riskiastmest. Madala riskiastmega tooteid (nt. alkohol, joogivesi) saavad Hiinasse viia kõik tootjad, kes on seal leidnud usaldusväärse lepingupartneri. Samas peab selliste kaupade puhul, millel on kõrgendatud risk tarbijate ja loomade tervisele – st loomad ja loomsed saadused (liha ja lihatooted, munad, piimatooted, kalad ja kalatooted) olema riik läbinud Hiina poolse kontrollprotsessi ning saanud vastava loa. Eesti ja Hiina on viimaste aastate jooksul kirjutanud alla mitmele toiduohutuse protokollile ja Hiina turule lubatud Eesti toidukaupade hulk kasvab. Toiduohutus on Hiinas kõige olulisem küsimus ja nõudmised toiduohutusele on kõrged. Erinevate tooteliikidega Hiina turule pääsemine on töömahukas protsess, kus hinnatakse meie järelevalvesüsteemi ja ettevõtete vastavust Hiina imporditingimustele ning teatud juhtudel registreeritakse iga ekspordist huvitatud ettevõte Hiina vastava ametkonna poolt. Eesti kalakäitlemise ettevõtted saavad Hiina turule viia teatud kalaliike ja neist valmistatud tooteid. Viis piimakäitlemise ettevõtet saavad eksportida piimatooteid (Solbritt sai näiteks hiljuti loa viia Hiina imiku jätkupiima pulbrit). Töötame riigi tasandil selle nimel, et saada Hiina impordiluba lõhelistele ning lõpule on jõudmas protsess kanaliha ja selle söödavate osade (kanajalad) ekspordiks HiinaEesti ettevõtted on soovi avaldanud eksportida ka teisi tooteid, kus täna veel impordiluba puudub, nt sealiha, mida sigade Aafrika katku leviku tõttu täna teha ei saa. Nimelt ei tunnusta hiinlased meie tsoneerimise põhimõtteid, mistõttu on impordikeeld pandud kogu riigi territooriumilt pärinevale sealihale. 2017. aastal oli Hiina müüdavate toidukaupade maht 6,3 miljonit eurot. Seda on 17% enam kui 2016. aastal. Eesti Taimekasvatuse Instituut teeb teadusalast koostööd Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemiaga juba alates 2010. aastast. Esimeste tõsisemate kokkulepeteni jõuti aga möödunud aasta sügisel, kui sõlmiti koostööleping, et luua ühine kartulilabor ning teha ühist kartuligeneetika ja -aretuse alast teadustööd. Hiina kartuliaretuse põhiprobleemid on põuakindlus ja haiguskindlus. Nad on huvitatud Eesti teadmistest ja kogemustest haiguskindlate kartulisortide aretamisel. ETKI jaoks on see võimalus eksportida oma teadmisi, kogemusi ja oskusteavet Hiina. Liaoningi Põllumajandusteaduste Akadeemia koostöö raames nähakse ette vastastikust teadlaste ja sordiaretajate vahetamist. Kõik uudised Keel EST

Sofia, Bulgaaria, 7. juuli 2018 – Peaminister Jüri Ratas toonitas tänasel tippkohtumisel Hiinaga, et koostöö vajab rohkem digimõõdet. „Peale raud- ja maanteede ning torujuhtmete ühendavad tänapäeva ühiskondi digitaalsed sillad,“ rääkis Ratas. Ratase sõnul kiirendavad digitaalsed ühendused piiriülest äritegevust ning elavdavad kaubandust, aga ka riigi- ja erasektori koostööd. Peaminister Ratas ja maaeluminister Tarmo Tamm osalesid iga-aastasel nn 16+1 tippkohtumisel, mis toob kokku Hiina ning 11 Euroopa Liidu (Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Poola, Sloveenia, Slovakkia) ja 5 Lääne-Balkani riigi (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Makedoonia, Serbia) juhid. „Valitsus pingutab, et aidata Eesti ettevõtetel siseneda suurele Hiina turule. Selline koostöövorm pakub head lisavõimalust enda tutvustamiseks ning kõrgeimal poliitilisel tasandil kokkulepete sõlmimiseks. See on vajalik Hiinas usalduse loomiseks ja uste avamiseks,“ selgitas Ratas. Eelmisel aastal sõlmis Budapestis toimunud tippkohtumisel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo e-kaubanduse, infosidususe ning Siiditee koostöölepped Hiinaga, mis avardavad Eesti transpordi- ja logistikaettevõtete võimalusi. See aitas kaasa tänavu aprillis Eesti esindajate ja ettevõtete kohtumistele Pekingis ning edasistele ärisidemetele Hiina kolleegidega näiteks Alibabast, Huaweist jne. Sofias allkirjastab maaeluminister Tarmo Tamm tegevuskava koostööks põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas aastatel 2018–2022. Hiina on Eestile üks olulisimaid partnereid Aasias. Eesti ja Hiina kaubavahetus kasvab pidevalt ning suhted tihenevad lisaks kaubandusele põllumajanduses, turismis, aga ka kultuuris ja hariduses. Ratase sõnul täiendab nn 16+1 koostöö Eesti ja Hiina suhteid ning tugineb Euroopa Liidu põhimõtetele nagu turgude avatus, võrdne kohtlemine ja intellektuaalomandi kaitse. Tippkohtumistel ja nende ettevalmistuses osaleb ka Euroopa Liidu välisteenistus. Fotod (Triin Oppi / valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/5kk3exz0e0638ay/AADcRxC5RUJ9e1UjKFKVyWhla?dl=0 Ametlikud fotod: https://www.flickr.com/photos/154942444@N03/albums Kõik uudised Keel EST

Sofia, Bulgaaria, 6. juuli 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Hiina ametikaaslase Li Keqiangiga, kuidas raudteekoridor Kirde-Hiinast Eestisse elavdaks kaubavedusid ja avardaks mõlema riigi pääsu turgudele. Ratase sõnul on Eesti ja Hiina majanduskoostöö saanud sisse hea hoo. „Eelmisel aastal sai kinnitust, et suudame koos teha suuri tegusid, kui valmis Jordaania põlevkivi projekt,“ rääkis Ratas. Praegu on arendamisel Hiina ettevõtete ja kaupade jaotuskeskus, mis elavdab e-kaubandust. Ratas nimetas Eesti tugevustena jaotuskeskuse rajamisel digi-asjaajamist, madalat korruptsiooni ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Ratas kinnitas kohtumisel, kus osales ka maaeluminister Tarmo Tamm, et Eesti toiduainetööstusel on tõsine huvi Hiina vastu. „Mitmed Eesti piimatooted on juba Hiina turul, järge ootavad kõrge kvaliteediga lõhelised ja linnulihatooted,“ ütles Ratas. Ratas ja Li kohtusid iga-aastase 11 Euroopa Liidu ja 5 Lääne-Balkani riigi ning Hiina nn 16+1 tippkohtumise eel. Eelmisel aastal osalesid Ungaris Budapestis toimunud tippkohtumisel Ratas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Kohtumisel sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hiinaga e-kaubanduse, infosidususe ning Siiditee koostöölepped, mis avardavad Eesti transpordi- ja logistikaettevõtete võimalusi. Tänavu aprillis käisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad koos äridelegatsiooniga Pekingis. Külaskäigu ajal loodi kõrgetasemeline töögrupp, kuhu kuuluvad nii riigisektori kui ka suurettevõtete esindajad, näiteks Alibaba, Huawei ja JD.com. Lisaks töötab Eestis era- ja riigisektorit ühendav töörühm eesmärgiga lihtsustada kaubavahetust Hiinaga. Homme toimuval Sofia 16+1 tippkohtumisel allkirjastavad maaeluminister Tarmo Tamm ja Hiina põllumajandusminister Han Changfu tegevuskava koostöö edendamiseks põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas aastatel 2018–2022. Fotod (Triin Oppi / valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/5kk3exz0e0638ay/AADcRxC5RUJ9e1UjKFKVyWhla?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Siseministeerium ja kultuuriministeerium otsivad partnerit, kes aitaks kultuuriasutustel pakkuda tegevusi ja võimalusi Eestis elavatele teise emakeele ja kultuuritaustaga inimestele. Eestlased on ühed suurimad kultuuritarbijad Euroopa Liidus. Näiteks möödunud aastal käisid Eesti elanikud teatris 1,2 ja muuseumis 3,5 miljonit korda. Samas eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste protsent kultuuriasutuste külastajate hulgas on suhteliselt madal. Siseministeerium ja kultuuriministeerium kuulutavad välja taotlusvooru, millega soovitakse leida partner, kes toetaks kultuuriasutusi muu emakeele või teise kultuuritaustaga inimestele teenuste välja arendamisel. Kultuuriteenuste peamine sihtgrupp on kolmandate riikide kodanikud, ehk inimesed, kes on Eestisse saabunud väljastpoolt Euroopa Liitu. Lisaks saadud kultuurielamusele aitab kultuuris osalemine teistest riikidest pärit inimestel paremini mõista Eesti tavasid ja eluolu ning annab võimaluse suhelda teiste Eestis elevate inimestega. Parema ja kättesaadavama kultuuri pakkumisest on kahtlemata kasu ka kultuuriasutustel, seda eelkõige laiema külastajate ringi näol. Partneri ülesanne on esmalt välja töötada ja läbi viia teenuste disainiprogramm, milles osaleb vähemalt kümme kultuuriasutust ja mille käigus töötatakse välja kolmandatest riikidest pärit inimestele suunatud kultuuriteenuste lahendused. Edasi pääsevad parimad lahendused ehk prototüübid mentorprogrammi, mille raames need ellu viiakse ja kolmandatest riikidest pärit inimesed saavad uusi kultuuriteenuseid tarbida. Projekti tegevused toimuvad selle aasta 1. novembrist kuni 2020. aasta novembrini. Taotlusvooru kogueelarve on 120 000 eurot, seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest. Partneriks võib olla ükskõik milline avaliku, kolmanda- või erasektori organisatsioon. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. augustil, taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda siseministeeriumi veebilehel. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega kehtestatakse uuest aastast rehabilitatsioonimeeskonnas töötavatele kogemusnõustajatele uus koolituskava. Eesmärk on tagada nõustajate senisest põhjalikum ja sisukam ettevalmistus, mis tõstaks pakutava teenuse kvaliteeti. Minister Iva hinnangul suurendab see koolitusel osaleja valmisolekut pärast koolitust nõustajana tööle asuda. „Koolituskava kaasajastamisega tagame, et rehabilitatsioonimeeskondadesse kuuluvad piisava ettevalmistusega spetsialistid, kes on võimelised pakkuma inimestele nende abivajadustele vastavat nõustamist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Lisaks mitmele uuele õppeainele tõstetakse ka praktika mahtu – see aitab paremini kinnistada omandatud teadmisi ja suurendada kogemusi, mis loob omakorda eeldused tulemuslikumaks tööks ja veelgi paremaks teenuseks.“ Kogemusnõustaja on spetsiaalse koolituse läbinud erivajadusega inimene. Praegu töötavad nõustajad ca 40 rehabilitatsioonimeeskonnas, kuigi teenusepakkujaid on ligi 120. Kogemusnõustajate Koja ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hinnangul on spetsialistide puudumine tingitud just nõustajate vähesest ettevalmistustest. Selleks, et teenuse kättesaadavus paraneks, tegid nad ettepaneku suurendada koolituse mahtu. Õppeainete mahu kasv annab samas kindluse, et tööle võetavad nõustajad omavad ka piisavaid teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Seni oli praktika nõutav maht 42 tundi ja inimene läks praktikale teenuseosutaja juurde. Uue koolituskava kohaselt on praktika jagatud kaheks. Esimene osa on endiselt klassikaline praktika, mida juhendab teenuseosutaja ja selle maht on 30 tundi. Teine osa on koolitaja juhendatud praktika, mille maht on 26 tundi. Auditoorne töö on jagatud seitsmeks osaks, hõlmates sissejuhatust, nõustamise aluseid ja eetikat, nõustaja eneseteadlikkust ja eneserefleksiooni aluseid, isikliku taastumiskogemuse analüüsi, esmaseid nõustamisoskusi ning kriisinõustamise ja grupitöö aluseid, mille eesmärk on anda teoreetilised baasteadmised kogemusnõustaja ametist. „Lisaks koolituskava kvaliteedi tõstmisele on ministeerium läbi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse pakkunud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koolitusi seni ca 100 inimesele,“ ütles minister Iva. „Koolitusi on plaanis pakkuda ka edaspidi.“ Plaanide kohaselt jõustub muudatus 1. jaanuarist 2019. 6. juuli 2018 Kõik uudised Keel EST

Siseminister Andres Anvelt ja IT-agentuuri eu-LISA tegevdirektor Krum Grakov allkirjastasid täna lepingu, mille kohaselt läheb Tallinnas Vesilennuki tänaval asuv hoone nende kasutusse. eu-LISA peakorteri Eestisse rajamise otsustasid 2011. aastal Euroopa Parlament ja Nõukogu ning Eesti valitsus lubas leida agentuurile väärika asukoha ja ehitada nende vajadustele vastava peakorteri. Siseminister Andres Anvelt ütles, et eu-LISA peakorter pole lihtsalt hoone Tallinnas, vaid tegu on märgilise tähtsusega asutusega Euroopa Liidus. „Oma IT-tegevusega tagavad nad vaba liikumise meile kõigile ning aitavad valvata ja kindlustada Euroopa Liidu välispiiri.“ eu-LISA tegevdirektor Krum Grakov: „Me täname Eesti valitsust toetuse eest, mida oleme kogenud alates 2012. aasta lõpust, mil meie esimesed töötajad tulid Tallinnasse, et hakata üles ehitama Euroopa Liidu uue ameti – eu-LISA – peakorterit. Tänane päev on oluline teetähis mitte üksnes meie ametile, vaid Euroopale laiemalt. Eile kiitis Euroopa Parlament heaks otsuse, millega antakse eu-LISA-le tugevam mandaat. Tugevam mandaat tähendab täiendavaid ülesandeid ja vastutust. Selleks, et saaksime meile seatud kõrgeid ootusi ka praktiliselt täita, vajame vastavaid töötingimusi. Nüüd on meil suurepärased tingimused ning lubage mul veel kord avaldada tänu kõikidele osapooltele, kes panustasid sellesse, et meil on nüüd oma alaline „kodu“ – eu-LISA peakorteri maja Tallinnas.“ IT-agentuur eu-LISA vastutab teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci ("suuremahulised IT-süsteemid") operatiivjuhtimise eest. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ja tehnilise infrastruktuuri asukoht on Strasbourgis. Kõik uudised Keel EST

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo on täna visiidil Lääne-Virumaal, kus kohtub ettevõtjate ja turismiarendajatega. Minister Palo ütles, et nii, nagu teistes Eesti piirkondades otsitakse ka Lääne-Virumaal erinevaid võimalusi, kuidas toetada maakonna arengut ning leevendada tööjõupuudust. Täna külastab minister Palmse Metall OÜ-d ja Aru Grupp AS-i, kes mõlemad on piirkonna olulised tööandjad ning heaks eeskujuks lisandväärtuse kasvatamisel. Näiteks Palmse Metalli lisandväärtus ühe töötaja kohta on kahekordne Eesti keskmine ehk üle 50 000 euro. Kohtumistel ettevõtjatega arutatakse piirkonna peamiste väljakutsete üle ning kuidas riik saaks ettevõtjatele toeks olla. „Konkurentsivõime suurendamise ja lisandväärtuse kasvu eesmärgil on ministeeriumis lõpusirgel digitaliseerimise diagnostika ning tootearenduse toetusmeetmete väljatöötamine, lisaks pakub KredEx tööstusettevõtetele tööstuslaenu,“ loetles minister tänaseid võimalusi. Minister Palo märkis, et lisaks tööstussektorile on riik panustanud ka turismi valdkonna konkurentsivõime tõstmisesse. "Lääne-Virumaal on EAS-i kaasabil loodud head tingimused elamusturismi edukaks käekäiguks ning panustatud Lääne-Virumaa kui reisisihtkoha edendamisse, et ettevõtlusmaastik oleks mitmekesisem," ütles ta. „Kohalike ettevõtjate tagasiside riigi meetmetele aitab meil ka toetusprogramme täiustada,“ lisas Palo. Lisaks Palmse Metall OÜ ja Aru Grupp AS külastustele kohtub minister ka Lahemaa turismivõrgustiku Ehedad Elamused liikmetega ning arutab ettevõtlus- ja elamuehitusteemasid Kadrina vallavanema, volikogu liikmete ja ettevõtjatega. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas määruse, millega täiendatakse väetise koostisele kehtestatud nõudeid. Täiendused võimaldavad turule tuua uut liiki lubiväetisi ja lubiväetiste segusid. „Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetisi.“ Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut ja kättesaadavust. See on oluline samm, kuna Eestis on muldade hapestumine järjest süvenev probleem. Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid poldud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mis lisaks mulla happesuse vähendamisele viivad mulda ka toitaineid. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid. Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmise protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning seetõttu seda tänapäeval enam eriti ei tehta. Samas tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta pikaajalise toimega lubiväetisena. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, Tallinn, 6. juuli 2018 – Peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Tarmo Tamm suunduvad täna Bulgaaria pealinna Sofiasse, et kohtumisel Hiina riigijuhtidega toetada Eesti toiduainetööstuse ettevõtjate sisenemist Hiina turule ning arendada transiidikoostööd. Tegemist on iga-aastase nn 16+1 tippkohtumisega, kus Hiinaga kohtuvad 11 Euroopa Liidu ja 5 Lääne-Balkani riiki. Eelmisel aastal osalesid Ungaris Budapestis toimunud tippkohtumisel peaminister Ratas ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Kohtumisel sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hiinaga e-kaubanduse, infosidususe ning Siiditee koostööleppe, mis avardavad Eesti transpordi- ja logistikaettevõtete võimalusi. Seekord allkirjastavad maaeluminister Tamm ja Hiina põllumajandusminister Han Changfu tegevuskava koostöö edendamiseks põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas aastatel 2018–2022. Ratas kohtub täna pärastlõunal Sofias eraldi ka Hiina peaminister Li Keqiangiga. Kohtumisel osaleb ka maaeluminister Tamm. Ministrid on tagasi Eestis homme hilisõhtul. Kõik uudised Keel EST