Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadil osalevad üksused ja tehnika rivistuvad täna õhtul kella üheksaks Vabaduse väljakule, et valmistuda homseks pidupäevaks.Peaproovil osalevad üksused hakkavad Kaarli puiesteele rivistuma kell kaheksa õhtul, misjärel liigutakse Vabaduse väljakule. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas 24. veebruaril algusega kell 12. Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 44 lippu, 4 kompaniid, 2 patareid, 15 rühma ja 2 orkestrit. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei Vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Tallinna malev ning Naiskodukaitse. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid. Liitlastest on paraadil esindatud Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Suurbritannia ja Belgia üksused ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksus. Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Suurbritannia tanki Challenger, liikursuurtükki AS90 ja Belgia jalaväe lahingumasinat Piranha. Sobiva ilma korral teevad paraadist ülelennu erinevad Eesti ja liitlaste õhuvahendid. Õhuvahendite ülelennu tõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses keelatud. Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja liitlaste tehnikaga. Näha saab Eesti kaitseväe jalaväe lahingumasinat CV9035EE, soomustransportööre Sisu XA-188 ja XA-180, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi tanki Challenger, jalaväe lahingumasinat Warrior ja liikursuurtükki AS90, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Reede, 22. veebruari õhtul taasavati piduliku tseremooniaga Eesti aukonsuli esindus St. Petersburgis, Floridas. Esinduse avas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa, avatseremoonial osales peakonsul New Yorgis Kairi Künka. Eesti aukonsul St. Petersburgis on Kaie Tiina Põhi Latterner. Kersti Eesmaa sõnul aitab esindus pakkuda konsulaartuge kohalikule eestlaskonnale ning arendada jõudsamalt ka Eesti-USA ärisuhteid piirkonnas. „St. Petersburgi aukonsuli esindus on sel aastal juba teine omataoline, mille USAs avame – alles jaanuaris tegi uksed lahti esindus San Diegos. Aukonsulid on oma energia ja kontaktidega suureks abijõuks Eesti huvide esindamisel, eriti suurriigis nagu USA,“ ütles Eesmaa. „Meie aukonsulid ei tee olulist tööd mitte ainult konsulaarteenuste vallas, vaid on ka oluliseks lüliks Eesti ettevõtluse ja kultuuri tutvustamisel maailmas,“ lisas ta. Kaie Tiina Põhi Latterner on USA väikeettevõtja ja Kesk-Florida Eesti Seltsi aktiivne liige. Aukonsulina on ta ametis 2018. aasta oktoobrist, võttes rolli üle eelkäijalt Lisa Ann Metsalt (Eesti aukonsul St. Petersburgis 2012-2017). Latterneri teenindada on Florida osariigi kümned maakonnad, sealhulgas Pinellas, Hillsborough ja Orange. Esindus asub aadressil North Redington Beach, FL 33708. Eesti Vabariigil on Ameerika Ühendriikides 15 aukonsulit, kes mängivad olulist rolli Eesti huvide esindamisel riigis. Aukonsulite näol on tegemist asukohariigi lugupeetud ja kõrgel ühiskondlikul positsioonil olevate isikutega, kelle üheks funktsiooniks on konsulaarteenuste ja konsulaarabi osutamine Eesti kodanikele välismaal. Samuti aitavad aukonsulid kaasa majandus- ja kultuurisuhete edendamisel. Fotod: https://flic.kr/s/aHskNYArnc Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Tartu, 22. veebruar 2019 – Peaminister Jüri Ratas kutsus täna Tartus Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes Eesti inimesi üksteist rohkem kuulama, otsima ühisosa ning pingutama kompromissideni jõudmise nimel. Ratas ütles Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnes, et ühiskonnas oleks vaja rohkem üksteise ära kuulamist ja mõistmist ning partnerite austamist dialoogis, isegi kui see ulatub ka vaidlusteni. "Selle eelduseks on, et loobume faktidega manipuleerimisest, libauudiste tootmisest ja levitamisest. Pingutame ühiselt kompromissideni jõudmise nimel, andes endale aru, et radikaalsetest positsioonidest taganemine toob võidu tervele ühiskonnale," ütles ta traditsioonilises aastapäevakõnes. Tema sõnul peaksid ka poliitikud keskenduma ühendavale, mitte eristavale poolele, millest ainult väike samm on välistava vastandumiseni. "Jah, me võime välistada meie kultuuriruumi sobimatuid väärtusi ning tõsta kõrvale ühtesid või teisi ideid, aga seda tehes ei tohiks me kedagi jäädavalt maha kanda. Mind tõepoolest kurvastavad siit ja sealt kostvad hirmutamised, ähvardamised, koguni ründed," sõnas peaminister. Ratase hinnangul pole pahameele juured mitte meie juba teatava taseme saavutanud heaolus, vaid pigem Eesti ühiskonna lõhestatuses. "Selle väljenduseks on lihtsate ja radikaalsete lahenduste ootus, kuigi sisimas teame ju kõik, et keerulistele küsimustele pole olemas mustvalgeid vastuseid," ütles ta. Ta lisas, et paljude Eesti inimeste mure on inimlikult mõistetav. "Kahjuks näeme, et ühtedele kättesaadavad hüved ei jõua piisava kiirusega kõigini. Ühed tunnevad tõrjutust, teiste, mõistlike lahenduste eestkõnelejate hääl ei jõua adressaadini," lausus ta ning rõhutas vajadust tasakaalukuse ja üksteisemõistmise järele. Peaministri kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-kone-eesti-vabariigi-101-aastapaeva-eel-tartus-22022019 Fotod üritusest: https://www.dropbox.com/sh/tuz8wsrjd6tj6jl/AAC1I7V5bQk1nCr6GTwEIVNDa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Lugupeetud Tartu linna aukodanikud! Austatud linnavolikogu esimees ja linnapea! Auväärt Eesti Rahva Muuseumi direktor! Tublid Tartu elanikud ning heade mõtete linna külalised! Kallid Eesti inimesed! Neil päevil oleme alustamas Eesti Vabariigi uue sajandi teist aastat. Samas teame, et 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ning järgmisel päeval Tallinnas manifesteeritud omariiklust oli kohe vaja hakata kaitsma. Kui me mõtleme saja aasta taguse Eesti Vabariigi esimesele aastapäevale, siis toona polnud välja kujunenud aastapäeva tähistamise traditsioone ega ka kuigi laialdasi võimalusi. Küll aga sai Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner sada aastat tagasi, Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval 1919. aastal ütelda, et vastane on riigi piiridest välja tõrjutud. Hoolimata tol ajal jätkunud Vabadussõja lahingutegevusest, kannatustest ja ka leinast, tähistati seda esimest aastapäeva üle kogu Eestimaa. Oli suur tuleviku ehitamise aeg ning esimese aastapäeva kõnedest õhkub lootust ja positiivset ootusärevust. Vajalik alusmüür riigi tegelikule iseseisvusele laotigi ju kangelaslikus Vabadussõjas, mis lõppes 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. Just seetõttu hõlmab riigi sajanda sünnipäeva tähistamine igati õigustatult mitut aastat. Olgu siinkohal tänatud EV100 korraldusmeeskond ja kõik eestimaalased, kes meie riigi juubelit külades, valdades, linnades, aga ka välismaal väärikalt on tähistanud. Oleme üheskoos teinud sellest meie riiki ja rahvast tõeliselt liitva ning rõõmustava peo. Miks me seda juubelit nõnda suurejooneliselt tähistame? Maailmas on ju kümneid riike, mille vanus ületab kordades Eesti oma. Aga me teeme seda oma rahva ning kodumaa sünniloo väärtustamiseks, samuti austusest kümnete tuhandete Vabadussõjas võidelnute ning 5000 langenu ees. Jah, teiste hulgas teeme seda ka tänumeeles Soome 3700 vabatahtliku ees, mälestades ühtlasi neid 150 langenut, kes ohverdasid oma elu Eesti pinnal Soome au ja eestlaste vabaduse nimel. Seetõttu tähistasime detsembris ka saja aasta möödumist Vabadussõtta pöörde toonud Ühendkuningriigi laevastiku saabumisest Eestisse. Vabadussõja algust saatis arusaadavalt teadmatus ja ebakindlus. Sedasama leiame ka Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" peategelases Henn Ahases. Võitlus Eesti iseseisvuse eest oli tol ajal nii mõnegi jaoks vaevu usutav, kuigi kaunis ja köitev ideaal. See oli kantud võimaluse tunnetamisest pääseda vabaks ühekorraga kahest ülemvõimust, Vene ja Saksa valitsemise alt. Täna, sada aastat hiljem võime üheselt kinnitada, et me ei unusta eales Eestil iseseisvuda aidanud riike ja rahvaid ega Vabadussõja kangelasi ning neid toetanud peresid ja lähedasi. Vaba Eesti riigi ideaal sai tõelisuseks ainult tänu sadade tuhandete eestimaalaste ning kõigi meie sõprade ja liitlaste pingutustele. Mõistmaks Vabadussõja eksistentsiaalset olemust, lubage mul viidata Paju lahingus 31. jaanuaril 1919 raskelt haavata saanud ning kaks päeva hiljem surnud Eesti partisanide legendaarse juhi Julius Kuperjanovi öeldule. Enne Vabadussõja algust olevat ta väljendanud mõtet, et kui Eesti rahvas kord paratamatult kaduma peab, on ometi meie kohus kõik teha, mis võimalik, et tema eluiga pikendada. Võit Vabadussõjas mitte ainult ei pikendanud rahva eluiga, vaid avas järgnevalt oma riigi ülesehitustöös rahva kestmise raamistiku ning tagatised. Selles mõttes ei ole meie võitlused tänagi lõppenud. Iga päev meie esivanemate poolt rajatud ja 1991. aastal taastatud Eesti Vabariigis peab teenima vabadust olla ise oma saatuse kujundaja. See kujundamise protsess ei saa aga olla minevikukogemuse ülekandmine tulevikku, vaid pidevalt lisanduvate väljakutsetega toimetulek ning uute võimaluste teostamine. Nagu lausus president Toomas Hendrik Ilves: "Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi." Head kaasteelised! Aga räägime nüüd siis nendest väljakutsetest ning võimalustest. Millisena avaneb Eesti riik meile täna ning millisena tahame, või vähemalt sooviksin mina seda näha tulevikus? Pidupäevakõne pole koht statistikaks, ent mõnda näitajat pean õigeks siiski nimetada. On ju tõsiasi, et me ei väsi imetlemast oma kodumaa ilu ja elurikkust. Ja seda põhjusega. Kui vabariigi algusaastatel moodustasid metsad riigi üldpindalast viiendiku, siis paar aastat tagasi oli metsaga kaetud veidi üle poole Eesti maismaast. Täna on looduskaitse all enam kui viiendik Eestist, sealhulgas pärandmaastikud, mis ruumitähistajatena on osa meie rahvuslikust identiteedist. Looduskeskkonna hoidmine ja säästmine on meie lahutamatu mõtteviis, mis teenib nii meid kui eeskätt meie järeltulevaid põlvkondi. Säästmine omakorda sõltub uudsetest lahendustest energeetikas, jäätmemajanduses, transpordis ja mujal. Edu saavutamiseks ei tule meil aga mitte lihtsalt ajaga kaasas käia, vaid olla innovatsiooni alal esimeste seas. Õigusega peame end haridususku rahvaks. Vabadussõda veel käis, kui Tartu Ülikool avas end eestikeelse rahvusülikoolina 1. detsembril 1919. Tänavu tähistame sellegi sündmuse sajandat aastapäeva. Sellest ajast peale on Tartu Eesti akadeemilise vabaduse kants. Samamoodi näitavad meie õpilaste järjepidevalt kõrged tulemused PISA testides, et see pole juhuslik edu. Eesti hariduses on kolme kümnendi jooksul tehtud õigeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. Uute teadmiste ning kogemuste omandamise tähtsus meie kõigi elus ainult kasvab. Elukestev õpe pole enam ammu valik, vaid möödapääsmatu vajadus. Tarka majandust saab ehitada ainult tark ja igaühe andekust väärtustav ning välja arendav riik. Mitte iialgi varem pole eesti kultuur õitsenud nii rikkalikult kui praegu. Igal aastal avaldatakse mitu tuhat raamatut, teatrites antakse tuhandeid etendusi, mis koguvad üle miljoni vaataja, kogu Eestis tehakse mitu miljonit kinokülastust. Teostunud on Jakob Hurda õpetussõnad – oleme vaimult suureks saanud. Iialgi varem pole me kogenud nii kindlat rahu ja julgeolekut, mille on andnud meile kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse. Seejuures ei ole me mitte passiivne julgeoleku tarbija, vaid aktiivne liikmesriik ja panustaja kogu maailma julgeoleku kindlustamisel. Me teame, et koos oleme märksa suuremad, koos oleme märksa tugevamad kui üksinda. Eesti IT- ja e-riigi saavutused on nii kaalukad, et vääriksid eraldi kõnet. Meie ülitugev visiitkaart on avanud palju uksi nii Eesti riigile kui meie ettevõtetele üle kogu maailma. Niisamuti teevad meid suuremaks Kelly Sildaru, Arvo Pärdi, Ott Tänaku ja paljude teiste eestimaalaste saavutused ning tehnoloogiamaailma ükssarvikud Taxify, Skype, Playtech ja Transferwise. Majanduslike näitajate ning üldise heaolu poolest oleme ainult ühe inimpõlve jooksul suutnud tõusta maailmas enamarenenud riikide liigasse. Alles hiljuti saime teada, et Eesti keskmine brutopalk on praegu 1300 eurot ning kolme aasta jooksul ennustatakse selle kasvu veelgi veerandi võrra. Eesti iseseisvuse taastamise järgse ajaga võrreldes on palgakasv olnud muljetavaldav. Samal ajal tuleb meil enam pingutada, et riigi majanduslik edu jõuaks iga inimeseni. Et igaüks tunneks, et meie riigil ja tal endal läheb tõesti elu iga aastaga kas või natukene paremaks. Sama põhimõtet Riigikogu valimiste konteksti tuues – iga erakonna ja poliitiku eesmärgiks olgu, et nelja aasta pärast oleks vähem neid inimesi, kes tunnevad, et neil pole hästi läinud. Auväärt kuulajad! Loomulikult ei saa ükski valitsus, kaasa arvatud praegune, saavutatud tulemusi enda arvele kirjutada. Selle taga on kogu Eesti ühiskonna ühine pingutus. Niisama sülle kukkunud pole meile midagi. Eesti eduloolgi on olnud ja on tänagi oma hind. Üks suuremaid neist on lubamatult kõrge ühiskondlik ebavõrdsus ning meie sotsiaalhoolekande häbiväärne mahajäämus. Samuti ei tee meile au jätkuv kuulumine alkoholitarbijate esirinda. Selle probleemi ohjeldamine on hädavajalik, et piirata traagilisi liiklusõnnetusi ja tulesurmasid ning võidelda Eesti ühiskonna ühe valusaima murekoha – perevägivalla – vastu. Vaieldamatult tuleb võitu saada aastakümneid meie riiki räsinud rahvastikukriisist. Me alles hakkame toibuma viimase kümnendi massilisest väljarändest, tõdedes positiivse uudisena tuhandete töökäte tagasijõudmist Eestisse. Eesti elanike arv on viimasel kahel aastal tõusnud, kuid meie prioriteediks peab olema, et peredesse sünniks rohkem lapsi. Riigi roll on pakkuda selleks vajalikku kindlustunnet, turvalisust ja hoolivat elukeskkonda. Kallid kaasmaalased, kelle elutee on viinud teid võõrsile – te kõik olete alati oma koju, Eestimaale tagasi oodatud. Kahjuks oleme siiani tunnistajaks ka riigisisese rände jätkumisele. Meie inimesed koonduvad maakonnakeskustesse ning pealinna. Perspektiiv Eestist kui linnriigist läheneb ohtliku kiirusega. Sel taustal võiks meie haridus- ja teaduslinnast Tartust saada kõrgtehnoloogilise ja teadusmahuka majanduse keskus, pakkudes seeläbi ka teistele Lõuna-Eesti linnadele töökohti ja arenguvõimalusi nii-öelda allhanke ettevõtluse korras. Meie vähim eesmärk peab olema ühe-kahe domineeriva tõmbekeskuse asemel luua maakondlike keskuste võrgustik. See eeldab kodulähedasi koole, kättesaadavaid avalikke teenuseid, mitmekesiseid töövõimalusi, korras ja kvaliteetset taristut ning hästi toimivat transpordivõrgustikku. Riigireformi raames ellu viidud haldusreform on teinud alles oma esimese sammu, valdade koondumisena elanike arvu ja piirkondlike tõmbekeskuste põhjal. Sellenigi jõudmine võttis aastakümneid ning lugematul arvul raskeid vaidlusi. Paraku näeme ka viimase aja sündmuste valguses, kui raske on Eestis jõuda kokkuleppeni. Nüüd tuleb aga minna riigireformiga edasi tõhususe ning mitmekesiste teenuste kättesaadavuse suunas. Meil tuleb mõista, et ükski reform ei saa olla lõplik. Eesti riik peab lakkamatult arvestama muutuvat majandus- ja poliitilist keskkonda. See puudutab ka seadusandlust. On tõepoolest pikaaegsete traditsioonidega maid nagu näiteks Inglismaa, kus mõned õigusaktid pärinevad 13. sajandist. Eesti ei saa sellist luksust endale lubada. Meie paindlikkusest, avatusest ja ettenägelikkusest sõltub Eesti liikumisruumi mõõtkava. Armsad sõbrad! Millises Eestis me tahame elada? Kas me oleme ühiskonnana kokku leppinud, kuhu me soovime jõuda? Kas me üldse teame, kuhu Eesti on teel? Lisaks kõigele väärtuslikule, mis meil on varasematel aastakümnetel kätte võidetud ning millega juba täna kenasti toime tuleme. Need arutelud on meil rahva ja ühiskonnana lõpuni pidamata. Omalt poolt panustaksin eelmise aasta ühe tähtsündmuse meenutamisega. Vabariigi Presidendi roosiaias 25. septembril 2018. aastal peetud kõnes kutsus Eestit külastanud Püha Isa Paavst Franciscus üles mitte kunagi unustama, et "hea elu" ja hästi elatud elu ei ole üks ja sama asi. Tehnokraatlikus, hoolimatule konkurentsile ning kasumijahile orienteeritud ühiskonnas kippuvat tema sõnul kaotsi minema elamise enda tähendus. Imetlemise võime asendub eksistentsiaalse tüdimusega. Arvan, et Eesti ühiskonnas liiga sageli kogetava pahameele juured pole mitte meie juba teatava taseme saavutanud "heas elus", vaid pigem endiselt meie ühiskonna lõhestatuses. Selle väljenduseks on lihtsate ja radikaalsete lahenduste ootus, kuigi sisimas teame ju kõik, et keerulistele küsimustele pole olemas mustvalgeid vastuseid. Paljude meie inimeste mure on siiski inimlikult mõistetav. Kahjuks näeme, et ühtedele kättesaadavad hüved ei jõua piisava kiirusega kõigini. Ühed tunnevad tõrjutust, teiste, mõistlike lahenduste eestkõnelejate hääl ei jõua adressaadini. Seetõttu kipub valitsema parastamine, möödarääkimine, koguni üksteisest ülekarjumine. Vaja oleks aga rohkem üksteise ära kuulamist ja mõistmist, partnerite austamist dialoogis, ulatugu see vajadusel ka vaidlusteni. Selle eelduseks on, et loobume faktidega manipuleerimisest, libauudiste tootmisest ja levitamisest. Pingutame ühiselt kompromissideni jõudmise nimel, andes endale aru, et radikaalsetest positsioonidest taganemine toob võidu tervele ühiskonnale. Meie, poliitikud, peaksime rohkem otsima ühisosa ja keskenduma ühendavale, mitte aga eristavale poolele, millest ainult väike samm on välistava vastandumiseni. Jah, me võime välistada meie kultuuriruumi sobimatuid väärtusi ning tõsta kõrvale ühtesid või teisi ideid, aga seda tehes ei tohiks me kedagi jäädavalt maha kanda. Mind tõepoolest kurvastavad siit ja sealt kostvad hirmutamised, ähvardamised, koguni ründed. Vaenukiskumise ja tüliõhutamise tulutuse võtab hästi kokku äsja suurepäraseks filmiks saanud Anton Hansen Tammsaare romaan "Tõde ja õigus". Vargamäe Andrese ja Oru Pearu vägikaikavedu ja pidev vastandumine maksis kätte neile mõlemale. Samuti tasusid lõivu nende järeltulevad põlved, kes ei saanud eluga omatahtsi edasi minna. Paraku tundub tihti, et Tammsaare kirja pandud sõnum Eesti rahvale pole siiani päris kohale jõudnud. Tahaksin sellega seoses meenutada üht meie teist suurmeest, õigusega eesti rahvuse isaks kutsutud Johann Voldemar Jannsenit. Tänavu mais möödub tema sünnist 200 aastat. Mees, kes pani Pärnus aluse eesti ajakirjandusele, õpetas lugema ja laulma, asutas siinsamas Tartus Vanemuise Seltsi ja koos oma tütre Lydiaga korraldas eesti rahva pärisorjusest vabastamise juubeli kingitusena esimese üldlaulupeo. See suurmees on 13. detsembril 1878. aastal Eesti Postimehe juhtkirjas öelnud järgmist: "Uuem aeg nõuab küll igas asjas ja talitamises uut edenemist, tööd ja jõudu, aga mitte uut viha ega vaenu, tüli ega riidu, purelemist ega tõrelemist, mis Jumala ja inimese ees õige ei ole ega kasu ei saada. Rahu kosutab, mitte riid; rahu edendab, mitte riid, armastus ja sõprus teevad hääd ja saadavad kasu, mitte õelus ega vaen; järeleandmine ja lepitus hoiavad toa sooja ja jutu lõbusa, kuna kadedus ja õelus raudkangid katki murravad ja aiad ja majad maha lõhuvad; rahu kasvatab õnne, riid õnnetust." Lisaks tasakaalukuse rõhutamisele leiame Jannseni öeldus ka õiglusideaali järgimist. Igaühe õiguse kõrval või vastas seisab teise inimese õigus, nii nagu iga inimese vabadust piirab teise samasugune õigus vabadusele. Õiglane on selline ühiskond, kus igaüks võib tunda, et ta on hoitud ja väärtuslik, sõltumata east, emakeelest, rahvuslikust kuuluvusest. Niisuguses Eesti riigis tahan mina elada. Head kaasmaalased! Eesti riigi mõte on sõnastatud meie põhiseaduse preambulis: hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri. Tänavune aasta on eesti keele aasta, sest sajand täitub sellestki, kui vastloodud riigis kehtestati eesti keel riigikeeleks. See tähendab, et nii nagu iga eestlase identiteedi südamik toetub eesti keelele, nii kuulub eestikeelsus ka riigi identiteedi juurde. Kõik, mis piltlikult öeldes riigiruumis aset leiab, peab olema kättesaadav, väljendatav ja kommunikeeritav eesti keeles. Mida rohkem tekste meie emakeeles, omaloodud ja teistest keeltest tõlgitud, seda eluvõimelisem ja kultuursem on ka eesti keel. Oleme üheaegselt rahvusriik, aga elanikkonna poolest ka paljurahvuseline Euroopa Liidu liikmesriik. Meid kõiki – Eestimaa inimesi – ühendab riigipatriotism, isegi siis, kui oleme erineva rahvuslik-kultuurilise kuuluvuse ning sellest tuleneva kombestiku ja mentaliteediga. Veelgi enam. Eesti rahvas on nagu plokiahel – blockchain. Meis kõigis on midagi teisest ja me kõik anname kokku ühe tervikliku andmebaasi, mida saab muuta vaid konsensusliku algoritmi kaudu. Ilma igaühes toimuva muutuseta ei saa teistsuguseks rahvaks. Igas üksikus meist on teadmine Pärnu merekohinast, Otepää kuppelmaastikust, Narva-Jõesuu mändidest, Panga pangast, Jägala joast, Läänemaa kadakatest või Tartu Ülikooli sammastest. Me kõik teame, kuidas lõhnab Eestimaa suvehommik, krudiseb pakasene lumi, sahisevad jalgrajale langenud lehed või kollendab kevad – esmalt paiselehtedes ning siis võililledes. Meie kõigi sees on jälg uurali rahvastest, popsist ja peremehest, karskusseltslasest, vallakirjutajast, esimese laulupeo korraldajast ja esinejast, tärganud haritlasest, maa- ja linnarahvast, ärikast ja ärimehest, aga ka Ukuaru valsist, vigursuusatamise maailmameistrist, Korsika kivistest ralliradadest ning Abhaasia mandariinidest. Me kõik oleme üks kett, kellest igaühes on viide teisele, tuttavale ja võõrale. Kõigile meie seast. Seepärast peamegi üksteist mõistma ja kuulume kokku. Meenutagu seda kohustust meile Anton Hansen Tammsaare testamendina võetava mõtiskluse "Truudus" lõpusõnad: "[---] kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest me oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis." Head inimesed siin saalis ja üle Eesti! Juba nelja kuu pärast, 20. juunil tuleb Eesti Tartusse, meie üldlaulupidude sünnikoju. Vanemuise kandle hääl lööb siin taas kõlama, selleks et kuulutada: oma sisimas oleme vana, vintske, kokku hoidev ja südamesopis ikka elujaatavat headust kandev rahvas. Ja olles siis laulnud ära oma suurte heliloojate laulud ning lemmiklood, jätkame kõike seda juuli algul Tallinnas, et kinnitada: siia me oleme sündinud, siinses mullas puhkavad igaviku rahus meie eelnevad põlved, siin jätkub Eesti, meie arm, ka tulevikus niikaugele, kuni silm seletab ja mõte kannab. Jõudu Eestile! Kõik uudised Keel EST

Täna, 22. veebruaril kohtus välisminister Sven Mikser Soome välisminister Timo Soiniga, kellega arutati kahe riigi häid suhteid, Euroopa Liidu küsimusi ning kaitse- ja digikoostööd. Välisministrid rõhutasid kohtumisel, et Eesti ja Soome suhted on alati olnud väga head. Seda kinnitas ka eelmise aasta maikuus toimunud valitsuste ühisistung Tallinnas. "Meie koostöö tiheneb üha enam läbi regionaalsete projektide nagu Tallinna-Helsingi tunneli, Balticconnectori ja Rail Balticu kaudu. Sama heameel on näha, et meie kultuurikoostöö õitseb - eriti heaks näiteks on pikaaegne ja hea lävimine filmitööstuse vallas," sõnas välisminister Mikser. Ta lisas, et kahe sugulasriigi hea suhe ei piirdu ainult majandusprojektide ja kultuurisidemetaga, vaid oluliselt seob meid ka kaitse- ja digikoostöö. Samuti õnnitles Mikser oma kolleegi Maarjamaa Risti teenemärgi puhul ning avaldas tänu tema panuse eest kahe riigi suhete arendamisse. Ühtlasi soovis Mikser edu Soomele kui järgmisele Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile. Pildid (Raigo Pajula): https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577070... Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Sisekaitseakadeemia, 22. veebruar 2019 – Peaminister Jüri Ratas ütles täna Sisekaitseakadeemia uue Tallinna õppehoone avamisel, et see on selge signaal, et riik väärtustab siseturvalisuse õppureid ja kõikide Eestimaa inimeste turvatunnet. „Sisekaitseakadeemia lõpetajad tagavad kogu Eesti turvalisust ja tagavad heaolu. Selleks peavad õppurid saama ka kaasaegsetes tingimustes parima võimaliku hariduse,“ sõnas Ratas oma tervituses. Ta tõi välja, et uus õppehoone muudab õppetöö eesmärgipärasemaks, paindlikumaks ja mugavamaks. „Ma loodan, et paremad tingimused suurendavad ka noorte hulka, kes otsustavad tulevikus politseiniku, piirivalvuri, päästja või mõne teise akadeemias õpetatava Eesti riigile olulise elukutse kasuks,“ ütles peaminister. Sisekaitseakadeemiale on oluline, et uues majas saavad kõikide erialade õppurid õppida koos. Hoones on umbes 11 tuhat ruutmeetrit pinda, sealhulgas Põhja-Euroopa ainulaadne virtuaalsimulatsiooni laborite süsteem, suur konverentsikeskus ja palju muud. Ratas soovis jõudu ka ametisse astunud uuele rektorile Marek Linkile, kes on seni töötanud Sisekaitseakadeemias eri ametikohtadel juba üle kümne aasta. „Väga positiivne on, et Eestimaa inimesed on harjunud siseturvalisuse teenistujate kõrge professionaalsuse ja inimliku suhtumisega, mida näitab ka kõrge usaldus nende vastu. See on akadeemia õppetöö siht, mida ka tulevikus õigustada ja millest kaugemalegi liikuda,“ sõnas Ratas. Pildid avamiselt: https://www.dropbox.com/sh/b84unig72u3taar/AACwxPNNEvInFaAL-_Ja1QnWa?dl=0&fbclid=IwAR32Bi58lv2x7vbQ5fagsZ_tp4qJXu7c-jHw59FcYsaoLc7yyCD-lIpTAts Taustainfo: - Uus õppehoone asub Tallinnas Maarjamäel. Hoone valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide arendusprogrammi ASTRA vahendite toetusel (13,5 miljonit eurot), ülejäänud summad on eraldatud riigieelarvest. Koos uute IT-vahendite, spordiseadmete ja sisustusega läks hoone maksma 19 miljonit eurot. - Sisekaitseakadeemia tegutseb Eesti erinevates paikades: Tallinnas, Paikusel, Murastel, Väike-Maarjas ning peatselt ka Narvas, kuhu on kavas rajada praktikakeskus. - Akadeemias töötab üle 200 inimese ja õpib üle 1000 kadeti. Akadeemia pakub õpet tolli ja maksunduse, korrektsiooni, politsei, häirekeskuse ja pääste valdkonnas. Kõik uudised Keel EST

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis täna kaitseväe peastaabis üle auastmetunnused vanemohvitseridele ja staabiveebliteks ülendatud vanemallohvitseridele.Kaitseväe juhataja ütles auastme saanutele, et uus auaste peab peegeldama selle kandja kompetentsi. „Te peate olema edaspidi valmis teadma kõiki detaile ja nüansse. Soovin teile õnne ja tarkust,“ ütles kindralmajor Herem. Kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse ülendati 11 kaitseväelast, majori või kaptenmajori auastmesse 30 kaitseväelast. Koos vanemohvitseridega said kaitseväe juhatajalt auastmetunnused ka staabiveebliks ülendatud kaheksa vanemallohvitseri. Ohvitseridele annab auastmed kaitseväe juhataja ettepanekul Vabariigi president. Traditsiooniliselt annab kõrgemate ohvitseride auastmed üle president, vanemohvitseride auastmed kaitseväe juhataja. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59241

Reede, 1. märts Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 1. märtsil toimuval mitteametlikul ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu kohtumisel, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; Eesti seisukohtadest 4. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 7. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istungil, kutsutud majandus- […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 25. veebruarist – 3. märtsini

Mereväekoolis lõppes täna 15. mereväe sidekursus, millel osalenud õppurid omandasid NATO sideprotseduuride põhioskused.„Kursuse käigus viisime läbi praktilisi harjutusi, et esmalt ühtlustada Balti riikide merevägede sidepersonali teadmised. Seejärel valmistasime neid ette erialasteks ülesanneteks rahvusvahelistel õppustel ja mereväeoperatsioonidel,“ ütles kursuse ülem nooremveebel Arno Sats. Tänavusel mereväe sidekursusel osales kümme mereväelast – neli õppurit Lätist, neli Leedust ja kaks Eestist. Kursus algas jaanuaris ning vältas viis nädalat. Mereväe sidekursus valmistab sidepersonali ja sideohvitsere ette erialasteks teenistusülesanneteks sõjalaevadel. Programmi raames õpetatakse NATO sideorganisatsiooni, toetamist laevade manööverdamistel, taktikalisi signaale, kõneside- ja sõnumsideprotseduure. Miinisadama linnakus paiknev laevastiku mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Päris tihti tähendab meie kõrgete emotsioonilainetega ajastul südamest Eesti ellu panustamine rohkelt selgitamist ja ühisosa ning tasakaalu otsimist, ütles president Kersti Kaljulaid täna teenetemärke üle andes.  

21. veebruaril toimunud valitsuskabineti nõupidamisel arutleti Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019‒2022 teemal. Tegevuskava pöörab suurimat tähelepanu väärindatud kaupade ekspordi ja stabiilsete sihtturgude arvu suurendamisele. „Eestis on head eeldused kvaliteetsete toidukaupade ekspordiks. Samas ekspordime täna kolmandiku oma põllumajandussaadustest väärindamata kujul. Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse, seda suurem ja stabiilsem on ettevõtjatele tagatud eksporditulu,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Riigi jaoks tähendab omamaiste põllumajandussaaduste kohapeal väärindamine ühtlasi suuremat panust tööhõivesse ja maksutulude laekumisse,“ lisas minister Tamm. „Mida laiem on seejuures ligipääsetavate sihtturgude ring, seda kiiremini saavad ettevõtted nõudluse muutusele reageerida ning seda väiksem on ühe turu äralangemisest tulenev äriline risk,“ märkis Tarmo Tamm. „Väga oluline on panustada riigi ühtse ja eksporti toetava kuvandi loomisesse. Seda toetavad nii meie puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid,“ lisas minister Tamm. Tarmo Tamm tõi välja, et erinevalt tooraine eksportimisest tuleb tarbijatoodete eksportimisel turundusse enamasti märksa rohkem investeerida: „Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Seetõttu on geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömiseks vajalik toidusektori eksportööride tugev müügialane võimekus.“ Toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamise käigus on koostöös toidusektori ettevõtetega kaardistatud peamised toidutoodete ekspordi kitsaskohad, analüüsitud tegevusi kitsaskohtade ületamiseks ning koostatud vastav tegevuskava. Tegevuskavas määratud sammud toidusektori ekspordi edendamiseks jagunevad viide sekkumisvaldkonda: turujõu tugevdamine, turuinfo kättesaadavuse parandamine, toote- ja tehnoloogiaarenduse toetamine, Eesti ja Eesti toidu tuntuse suurendamine ja müüki toetavate tegevuste toetamine. Eesti toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava 2019–2022 Kõik uudised Keel EST

24. veebruaril kell 7.34 on kõik oodatud Toompeale Kuberneri aeda, kus Eesti Vabariigi aastapäeva puhul heisatakse pidulikult riigilipp. Link uudisele: Eesti sünnipäev algab piduliku riigilipu heiskamisega

Siseministeerium kavatseb luua õigusliku aluse selleks, et mobiil-ID vormistamisel oleks inimese tuvastamiseks võimalik kasutada ka infotehnoloogilist lahendust. Sellise võimaluse loomine lubab tulevikus mobiil-ID saamise ja kasutamise protsessi veelgi lihtsustada. „Partneritele kooskõlastamiseks saadetud määruse muudatusega astume sammu lähemale sellele, et mobiil-ID saamine ja kasutamine ei sõltuks ainult ID-kaardi elektrooniliste funktsioonide olemasolust,“ rääkis siseminister Katri Raik. „Seda, kui oluline on alternatiivide olemasolu, näitas meile selgelt 2017. aasta augustis teatavaks saanud ID-kaardi turvarisk. Toonane kriis sai lahendatud, kuid peame igal juhul andma endast parima, et ka tulevasi riske e-riigi toimimisel maandada. Seega töö selle nimel, et oleks tagatud kaks teineteisest sõltumatut isikutuvastamise ja allkirjastamise vahendit, peab jätkuma,“ lisas minister. Eelmise aasta sügisest on Elisa Eesti AS katsetanud lahendust, kus isikusamasust kontrollib tehisintellektil põhinev näovõrdlus. Kliendil tuleb korraks vaadata tavalisse veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on eelnevalt riigi poolt tuvastatud. Elisa ja siseministeeriumi ühisest koostööst ülevaadet andes sõnas Elisa telekomivaldkonna juht Mailiis Ploomann, et tänu pilootprojektis osalenud tuhandetele Elisa klientidele saadi näobiomeetria tehnilist lahendust järk-järgult paremaks lihvida. „Oleme oma klientidele äärmiselt tänulikud projektis osalemise ja kannatlikkuse eest, sest kuigi valdavalt sujus kõik viperusteta, oli hetki, mil mõnel kliendil tuli ka pikemalt oodata. See aga kliente ei heidutanud, sest ainus tagasiside, mida klientidelt saime, seisnes selles, et tehniline lahendus võiks võimalikult kiirelt valmis saada ning sujuvam ja mugavam mobiil-ID saamise protsess juba valmis olla.“ Ploomanni sõnul oli pilootprojekt hea näide avaliku ja erasektori edukast koostööst. „Projekti oli kaasatud kokku kaheksa erinevat osapoolt ning nähes seda, kuidas ühise eesmärgi nimel suudetakse jõud kokku panna, tekib kindlus, et Eesti riik on innovaatiline ning tulevikku vaatav,“ ütles Ploomann. “Projekt, kus võrdseteks osapoolteks on suur korporatsioon, noor tehnoloogia startup ning viis erinevat riigiasutust, pole maailmas kindlasti tavapärane. Ometi oleme täna uue ajastu lävel ning kogu see pilootprojekt on ehedaks näiteks sellest, kuidas kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas ka teistele riikidele eeskujuks olla,“ lisas ta. Praegu peab inimene mobiil-ID võimekusega SiM-kaardi saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöörduma oma mobiilioperaatori poole. Seal esitab ta isikut tõendava dokumendi, sõlmib lepingu mobiil-ID kasutamiseks ning saab vastava valmidusega SIM-kaardi. Seejärel logib taotleja ID-kaardiga sisse politsei- ja piirivalveameti (PPA) e-taotluskeskkonda ja digiallkirjastab mobiil-ID taotluse. Pärast seda antakse välja mobiil-ID ehk aktiveeritakse sertifikaadid. Tulevikus on võimalik protsessi lihtsustada ja anda halduslepingu alusel mobiilioperaatoritele üle dokumendi taotluse ja dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimise ülesanded nii, et mobiil-ID väljaandmiseks ei oleks enam vaja logida sisse PPA vastavasse e-keskkonda. Selleks on vaja muu hulgas arendada nii PPA kui ka mobiilioperaatorite infosüsteeme. Siseministri määruse „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muudatustega seatakse konkreetsed nõuded juhuks, kui mobiilioperaator kasutab isikutuvastamisel infotehnoloogilist lahendust. Mobiil-ID taotluste arv kasvas alates 2017. aastast hüppeliselt. Praegu on Eestis üle 210 000 kehtiva mobiil-ID. Kõik uudised Keel EST

Eile läbis üle 130 Viru jalaväepataljoni ajateenija sõduri baaskursuse lõpurännaku, mis testis nende sõdurioskuste baasteadmisi ning maastiku- ja ilmastikuoludega kohandumise oskust.„Kursus on olnud väga intensiivne ja kiire, seda nii sõduritele kui ka tegevväelastele. Esile tõstaksin aga naisajateenijad – kokku alustas kursust neli neidu ning kõik nad on ka rännaku finišisse jõudnud,“ ütles kompaniiülem kapten Tanel Põldsepp. 7-nädalase sõduri baaskursuse ajal õppisid ajateenijad tundma oma teenistusrelva, maastikul orienteeruma, tegutsema väliharjutustel ning omandasid esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursus lõppes sõdurieksami ning pea 25-kilomeetrilise lõpurännakuga. Kompanii esindusmees reamees Maria Tõkke ütles, et eile läbitud rännak oli ajateenistuse raskeim päev. „Teekond oli kohutavalt libe, me saime kõike – vihma, lund, lörtsi, rahet. Alguses käis korraks peast läbi mõte, et vaevalt et jõuan lõpuni, aga lõpukilomeetrid läbisime juba üsna reipal sammul,“ ütles reamees Tõkke ja lisas, et suurt toetust saavad ajateenijad enda rühmakaaslastelt. „Me naersime eile, et oleme nagu suur pere – hoiame teineteist, vajadusel aitame, vajadusel riidleme. Aga iga minu rühmakaaslase peale saan ma kindel olla,“ ütles reamees Tõkke. Jaanuari alguses teenistusse astunud sõdurid vannuvad homme Jõhvi linnakus Eesti riigile truudust, seejärel jätkub nende teenistus kas nooremallohvitseride baaskursusel või autojuhi kursusel. Pärast nooremallohvitseri kursuse lõpetamist asuvad jaanuarikutse ajateenijad õpetama juulis ja oktoobris teenistusse saabujaid. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59230

Riigikogu esimees Eiki Nestor võttis Hea Õigusloome Tava konkursi korraldajatelt vastu tunnistuse parima seaduse eest. Žürii valis 2018. aasta parimaks seaduseks investeerimisfondide seaduse muudatused. Link uudisele: Rahanduskomisjon menetles aasta parimat seadust

Riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon on korraldanud Riigikogu konverentsisaalis mõttetalgud, et koguda huvigruppide seisukohti ja ettepanekuid riigireformi lähtealuste väljatöötamiseks. Samuti toimus probleemkomisjoni algatusel Riigikogu täiskogu istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Riigireform ja hea halduse põhialused“. Probleemkomisjon andis 11. detsembril 2018 parlamendile üle riigireformi ja hea halduse põhialuste otsuse eelnõu. Riigikogu võttis 20. veebruaril 2019 riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ (777 OE) vastu. Link uudisele: Riigireform ja hea halduse põhialused

Riigikogu täpsustas Kaitseliidu seadust, mis annab Kaitseväele laiema võimaluse kaasata Kaitseliitu sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisele ja kaitseliitlastele paremad sotsiaalsed tagatised. Link uudisele: Riigikogu täpsustas Kaitseliidu seadust

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit. Kuna endiselt pole selge, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepingu alusel või lepinguta, siis näeb seadus ette lahenduse mõlemaks juhuks, et tagada juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele võimalikult sujuv üleminek. Kui Brexit toimub väljaastumislepingu alusel, tagatakse seadusega lepingus määratud tingimused Eestis elamiseks nii praegu siin elavatele kui ka kuni kaheaastase üleminekuperioodi lõpuni siia elama saabuvatele Ühendkuningriigi kodanikele ning nende praegustele ja tulevastele perekonnaliikmetele. See tähendaks, et üleminekuperioodi lõpuni kehtib Ühendkuningriigi kodanikele edasi Euroopa Liidu õigus ja nad saavad jätkata Eestis elamist elamisõiguse alusel ilma, et kahe aasta jooksul midagi muutuks. Alates 2021. aasta aprillist Eestisse saabuvad Ühendkuningriigi kodanikud kuuluvad juba välismaalaste seaduse reguleerimisalasse, mis tähendab, et nad vajavad Eestisse elama asumiseks elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud. Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguta, siis kohaldub juba Eestis elavatele Ühendkuningriigi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kohe välismaalaste seadus. Sellisel juhul omistatakse neile seadusega tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga kuni viis aastat või pikaajalise elaniku elamisloa sõltuvalt sellest, kas nad elavad Brexiti toimumise hetkel Eestis tähtajalise või alalise elamisõiguse alusel. Kõik Ühendkuningriigi kodanikud, kes soovivad Eestisse elama asuda pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, peavad taotlema elamisluba nagu kõik teised kolmandate riikide kodanikud. Nii lepinguga kui lepinguta Euroopa Liidust väljaastumise korral kehtivad juba välja antud isikutunnistused konkreetse dokumendi kehtivusaja lõpuni. Lepinguga väljaastumise korral hakatakse Ühendkuningriigi kodanikele välja andma elamisloakaarte alates 2021. aastast, lepinguta väljaastumise korral aga alates 1. aprillist 2020, mis tähendab, et ka vahepeal Eestisse elama asuvad Ühendkuningriigi kodanikud saavad isikut tõendava dokumendina isikutunnistuse, mitte elamisloakaardi. Ühendkuningriiki käsitletakse tulevikus sarnaselt Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga, kelle kodanikele ei laiene sisserände piirarv Eestis. Olenemata sellest, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust lepinguga või lepinguta, on oluline, et Eestis elavad Ühendkuningriigi kodanikud hoolitseksid selle eest, et nende Eesti elukohaandmed oleksid rahvastikuregistris registreeritud. Veebruari seisuga on oma elukoha Eestis registreerinud ja omab kehtivat isikutunnistust 1335 Ühendkuningriigi kodanikku, neist alaline elamisõigus on 338 inimesel. Valitsuse algatatud Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadus (Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust) (781 SE) poolt hääletas 76 saadikut. Tegemist on riigikogu pressiteatega siseministeeriumi eelnõu kohta. Kõik uudised Keel EST

Vabariigi valitsus otsustas tänasel istungil eraldada omavalitsustele toetus- ja tasandusfondist 15 miljonit eurot lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks ja üle 14 miljoni huvihariduse toetuseks. Toetuse eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka vähemalt kooliõpetajate palga alammäärani ning parandada mitmekülgse huvihariduse kättesaadavust. Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on kolmandat aastat makstava toetuse eesmärk motiveerida kohalikke omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. “Alusharidus on haridussüsteemi oluline osa, mille kvaliteet aitab tagada igale lapsele hea koolitee alguse. Hindame kõrgelt lasteaiaõpetajate ja -tugispetsialistide tööd ja mul on hea meel, et kõik omavalitsused on nende panust laste arengu toetamisel palgatõusuga väärtustanud,” ütles Reps. „Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks omavalitsusetele eraldatud 14,25 miljonit eurot võimaldab suuremal arvul noortel mitmekesisemalt tegeleda neile huvipakkuvate tegevustega vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“ Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude saamise eelduseks on, et kohalik omavalitsus on tõstnud lasteaiaõpetajate palgad vähemalt 90 protsendini kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 euroni kuus ja magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini ehk 1250 euroni kuus. Kõik omavalitsused on nõuded täitnud. Fond on aidanud oluliselt kaasa lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgatõusule. Vaid 2,5 aastat tagasi oli paljudes lasteaedades kõrgharidusega õpetaja palk kõigest 600 eurot. Noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuseks eraldatud 14 miljonit eurot võimaldab parandada huvitegevuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades või sotsiaalmajanduslikult kitsamate oludega peredes elavatel noortel. Kolmandat korda jagatav toetus on avaldanud tugevat positiivset mõju ning innustanud omavalitsusi koostööle. Riigi lisatoetuse kaasmõjul jagub tegevusi pea 92 tuhandele noorele ning loodud on sadu uusi tegevusvõimalusi. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017 – 2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu esimees Eiki Nestor ja aseesimehed Enn Eesmaa ning Kalle Laanet võtsid koosseisu viimase korralise istungi järel kokku XIII Riigikogu töö. Link uudisele: Riigikogu juhatus võttis kokku XIII koosseisu töö

Keskkonnaminister Siim Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks 58 uue looduskaitseala moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks. Kaitse alla võetavad alad asuvad riigimaal ning neile kehtestatakse ühine kaitse-eeskiri. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser andis tänasel istungil Vabariigi Valitsusele ülevaate Eesti osalemisest Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Majanduspiirkonna Kohtu menetlustes, Eesti vastu algatatud rikkumismenetlustest ja projekti "EU Pilot" päringutest aastal 2018. 2018. aastal ei esitanud Euroopa Komisjon Eesti vastu Euroopa Liidu Kohtusse ühtegi hagi. Ka Eesti ei esitanud ühtegi uut hagi. Jätkuvalt on Eesti jaoks oluline osaleda Euroopa Kohtus eelotsusemenetluses. 2018. aastal osales Eesti 9 uues menetluses, mida võib pidada viimase viie aasta arvestuses keskmiseks tulemuseks. Tooni andsid 2018. aastal kolm eelotsuseasja, mis käsitlevad sideandmete säilitamise ja kasutamise küsimusi. 2018. aastal algatati Eesti suhtes 6 uut rikkumismenetlust direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu. See on märkimisväärselt vähem kui 2017. aastal, mil selliseid rikkumismenetlusi algatati Eesti vastu 16. Lisaks lõpetati 16 pooleliolevat direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetlust ning ükski rikkumismenetlus ei jõudnud kohtufaasi. 31.12.2018 seisuga on Eesti suhtes pooleli kokku 27 rikkumismenetlust, millest 16 on seotud direktiivide ülevõtmise hilinemisega ja 11 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega. Kui 2016. aastal algatati Eesti suhtes 23 „EU Piloti“ päringut, siis 2017. aasta jooksul oli uusi algatatud päringuid ainult neli ning 2018. aastal vaid kolm. „EU Piloti“ projekti päringute eesmärk on anda liikmesriigile võimalus enne ametliku rikkumismenetluse alustamist komisjoni küsimustele ja võimalikele etteheidetele vastata, et võimalikult kiiresti lahendus leida. Eesti esindamise kohta EL kohtutes, Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluste ja "EU Pilot" päringute kohta loe lähemalt siit. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Riigikogu täpsustas Kaitseliidu seadust, viis sisse muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikku Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomiseks ja tegi muudatused Euroopa Liidu kodaniku seadusesse seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust. Link uudisele: Riigikogu XIII koosseisu viimasel korralisel istungil võeti vastu kolm seadust

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis reguleerib Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete Eestis elamise tingimusi pärast Brexitit. Link uudisele: Riigikogu tagas Eestis elavatele brittidele Brexiti-järgse kindluse

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps esitab täna valitsuskabinetile aruteluks Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise kaks alternatiivlahendust. Pärast kohtumisi Kohtla-Järve gümnaasiumide õpilaste, töötajate, lapsevanemate ja kogukondade esindajatega ning põhjalikku arutelu haridusspetsialistidega otsustas minister Mailis Reps esitada täna valitsuskabinetile kaks alternatiivlahendust Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamiseks. Mõlema variandi puhul alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium tööd tänavu 1. septembril. Esimese lahenduse kohaselt on riigigümnaasium eestikeelne, kus avamisele järgneb üleminekuperiood, mil säilib võimalus haridust omandada ka osaliselt eestikeelses õppes. Viimane on mõeldud õppuritele, kes kõikides ainetes eestikeelseks õppeks kohe valmis ei ole. Neile õpilastele tagatakse lisatugi selleks, et koos kvaliteetse hariduse omandamisega paraneks oluliselt ka nende õpilaste eesti keele oskus. Teise lahenduse puhul luuakse tänase Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi gümnaasiumiastme baasil riigigümnaasiumi filiaal, kus toimub õpe ainult eesti keeles. Selle lahenduse kohaselt saavad õpilased ise otsustada, millises õppekohas nad õppima asuvad. Minister Mailis Repsi sõnul tingis kahe alternatiivi väljapakkumise asjaolu, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega seonduv on tekitanud kohalikus kogukonnas pingeid. „Pärast põhjalikke arutelusid leidsime, et kogukonna esindajate murede leevendamiseks ja kooli rajamisega edasiminekuks on otstarbekas välja pakkuda kaks lahendusteed,“ lisas ta. Ministri sõnul plaanib riik Ida-Virumaa hariduse arendamiseks ja heade õpetajate töölekutsumiseks hakata maksma maakonnas töötavatele õpetajatele palgalisa 30%, milleks on arvutuste kohaselt tarvis kuni 12,8 miljonit eurot lisaraha aastas. Lisaks suuremale palgale ja lähtetoetusele aitab õpetajaid motiveerida soodne elamispind ja paindlikud transpordivõimalused, keeleõppe toetamine, näiteks keeleõppeks kuluva aja arvestamine tööaja hulka. Loodavas riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond ja mitmekesised õppimisvõimalused. Riigigümnaasiumisse on kavandatud psühholoogia, digitehnoloogia, inseneeria ja keele ning kultuuri õppemoodulid. Kohtla-Järve koolide gümnaasiumiastmes õpib praegu 75 eesti emakeelega õpilast ja 308 vene emakeelega õpilast. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialused“ eelnõu. Riigikogu põhiseaduskomisjoni kuuluva Helmut Hallemaa sõnul on oluline, et riigivalitsemine muutuks tõhusamaks ning otsuste tegemistesse kaasatakse senisest enam Eestimaal elavad inimesed. Link uudisele: Helmut Hallemaa: möödapääsmatu riigireformi keskmesse peab jääma inimene

Juba täna algab riigikogu valimiste e-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes. Kaardirakendusest saab vaadata, kus asub elukohale lähim valimisjaoskond ja millal seal hääletada saab. Eestis elavatele valijatele määrati valimisjaoskond nende aadressiandmete alusel, mis olid rahvastikuregistris 1. veebruari seisuga. „Veebiaadressil valimised.rahvastikuregister.ee saab oma rahvastikuregistrisse kantud aadressi sisestades näha enda elukohajärgse valimisjaoskonna infot. See rakendus on valijale abiks nüüd juba teisi valimisi järjest,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada ka teistes valimisjaoskondades peale oma elukohajärgse valimisjaoskonna. Seega sisestades eelhääletamise ajal enda asukoha aadressi, saab leida endale lähima jaoskonna. Kaardirakenduse töötas eelmisteks kohalikeks valimisteks välja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). SMITi rahvastikuteenuste osakonna juhataja Ene Jürjeri sõnul võeti kaardirakendus inimeste poolt hästi vastu. „Eelmistel valimistel, kui kaardirakendus oli esmakordselt kasutusel, kasutati seda üle 73 000 korra. Rakenduse erinevad kaardikihid võimaldavad saada ülevaadet, kus hääletada, kui inimene soovib hääletada väljaspool elukohta või maakonnakeskuses või kui inimese aadress rahvastikuregistris on omavalitsuse täpsusega,“ lisas Ene Jürjer. Rakenduses on kirjas nii valimisjaoskonna aadress, lahtiolekuaeg kui ka see, kas jaoskonnas saab eelhääletada või on jaoskond lahti ainult valimispäeval. Samuti saab vaadata hääletamisruume kohalike omavalitsuste kaupa. Rakenduse ülal paremas nurgas on link ka eesti.ee portaalile, kust igaühel on võimalik vaadata temaga seotud valimisinfot. Tänavustel riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi 958 600. Riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil. E-hääletamine ja eelhääletamine maakonnakeskustes algavad 21. veebruaril ja eelhääletamine kõikides jaoskondades 25. veebruaril. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei ekspertrühma krattide ideekonkursile laekus 74 ideed, mille seast valiti välja ja viiakse ellu kaks parimat. Neist esimene kratt aitab hinnata ettevõtete maksejõuetust ja pettuste riske vähendada. Teine kratt aga automatiseerib töövõimetuspuhkuste vormistamise ning säästab nii tööandjale kui ka Haigekassale miljoneid eurosid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul oli ideekonkursi eesmärk kaasata laiemat avalikkust arutelusse, kuidas saaks tehisintellekti rakendamisega Eesti majanduse tootlikkust ja e-teenuseid uuele tasemele viia. “Nii võiduideed, aga ka mitmed teised välja pakutud lahendused aitavad meil viia Eesti e-riigi teenuseid krattide abil uuele tasemele. Tahame olla tehisintellekti kasutuselevõtus esirinnas ja see tähendab nii krattide arendamist kui ka õigusliku raamistiku loomist, mis peaks silmas privaatsuse ja eetilisuse küsimusi, mida tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul läbi mõelda,” selgitas Tammist. Avaliku sektori ideede seast tunnistati parimaks Priit Tinitsa kratt, mille eesmärk on hinnata ettevõtete maksejõuetust ja käivitada maksejõuetusmenetlus. Tinitsa sõnul saaks efektiivne kratt lühendada täna protsessile kuluvat aega vähemalt poole võrra. Selle käigus väheneksid pettuste riskid ja suureneksid väljamaksed võlausaldajatele. Samuti oleks efektiivne ja kiire maksejõuetusmenetlus atraktiivseks argumendiks ka investoritele, kes Eestisse ettevõtet luua soovivad. Olukorras, kus Eestis on võimalik täna ülikiirelt asutada ettevõtteid, kestab ettevõtte likvideerimine keskmiselt 3 aastat, samas kui Soomes 0,9 ja Iirimaal 0,4 aastat. Küll aga on Eesti avaliku sektori käsutuses maailma mastaabis unikaalne Äriregistri andmebaas ning Maksuameti poolt kogutav info, mis teeksid ennustustöö krati jaoks üsna lihtsaks. Teise võiduidee autor on Vootele Veldre, kelle poolt välja pakutud krati ülesandeks oleks kaasajastada ajutise töövõimetuspuhkuse vormistamise süsteemi. See võimaldaks arstidel prognoosida paremini töövõimetuse kestvust ning hinnata töötaja võimekust kodus osaliselt tööd teha. Samuti saaks tööandja kohe peale töötaja haigestumist teada, kui kaua ta tõenäoliselt töölt eemal on, kas ta võib osaliselt kodus tööd teha ning planeerida paremini töötaja asendamist. Veldre idees täpsemalt kirjeldatud muudatuste juurutamine võiks luua olulist väärtust nii tööandjatele, arstidele ning elanikkonnale. Idee autori arvutuste kohaselt tähendaks osalise ajutise töövõimetuse kehtestamine tööandjate ja Haigekassa jaoks ligi 20–30 miljoni eurolist säästu hüvitiste maksmiselt. Parimate ideede esitajaid tunnustatakse kutsetega sügisel toimuvale rahvusvahelisele konverentsile Tallinn Digital Summit 2019. Parimaks kuulutatud ideed võetakse pärast analüüsimist ja tehnilist täpsustamist töösse ning viiakse ellu. Läbi viidud ideekonkursile laekus kümnete põnevate ideede seas veel näiteks ettepanek krati loomiseks, mis aitaks prognoosida elektrivõrkude ja teede hooldust reaalajas põhjalike ilmaandmete ja varasema häirete süvaanalüüsi abil. Samuti pakuti välja kratte, mis tuvastaksid satelliitpiltide abil metsaraiet, ennetaksid poevarguseid kehakeele analüüsi abil või aitaksid lastel valida elukutset lapse õppemustrite ja võimekustestide analüüsimisega. Suur osa pakutud ideedest olid seotud transpordi- ja liikluskorraldusega. Krattide ideekorje on osa krattide projektist, mille raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei kutsunud kokku riigiasutuste ja erasektori esindajate ekspertrühma. Ekspertrühma ülesandeks on töötada välja 2019. aasta maikuuks konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada. Sealjuures töötatakse välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus. Rohkem infot projekti kohta: www.kratid.ee. Kõik uudised Keel EST

20.02.2019 Justiitsminister Urmas Reinsalu andis riigikogule üle põhiseaduse asjatundjate kogu tegevusaruande, mis annab ülevaate võimalikest tulevastest kaalumist väärivatest riigiõiguslikest täiendustest Eesti põhiseaduses. „Ettepanekute mõte on anda saja-aastases Eesti Vabariigis riigiõiguslik kaugvaade selleks, et osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti tulevikus silmitsi seisab,“ sõnas Urmas Reinsalu. Asjatundjate kogu jagas käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonda: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused. Igale valdkonnale määrati raportöör, kes esitas oma vaate koos konkreetsete ettepanekutega. Raportöörideks olid Madis Ernits, Märt Rask, Rait Maruste, Priit Pikamäe, Jüri Adams, Allar Jõks ja Uno Lõhmus. Raportööride ettepanekute alusel koostas justiitsministeerium oma ettepanekud. Ettepanekud ei peegelda asjatundjate kogu kui terviku seisukohta. Justiitsminister tõi esile ka mõned põhimõtteliselased seisukohad, mis raportööride poolt esile tõusid. „Näiteks, et Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted peavad jääma muutumatuks ning inimestel on vaja uusi põhiõigusi ja nende kaitset. Samuti, et riigikaitse korraldus peab põhiseaduses olema tõhusam,“ ütles Reinsalu. Asjatundjate kogu raporti koostamisel oli üheks sisendiks ka 20 aastat tagasi endise justiitsministri Paul Varuli juhitud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni koostatud raport. Toona ei olnud Eesti veel Euroopa Liidu ega NATO liige, samuti ei olnud välja kujunenud asjakohast kohtupraktikat. Täpsemat infot põhiseaduse asjatundjate kogu töö osas leiab siit.

Riigikogu võttis täna, 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid. „Mälestised säilivad kõige paremini kui need on kasutuses ning selle tagamiseks vajamegi uut ja kaasavat lähenemist. Rikas kultuuripärand on osa meie identiteedist ja teeb Eestist just sellise Eesti, nagu me teda teame. Väärtuslik elukeskkond parandab meie kõigi elukvaliteeti ja elavdab ka turismi,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Uus muinsuskaitseseadus loob meie rahvusliku rikkuse säilimiseks ja kogu kultuuriväärtuste valdkonna arenguks paremad võimalused,“ lisas minister. Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nende tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta. Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonnale eraldatud ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt. Uus muinsuskaitse seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb Muinsuskaitseamet. Seaduse tervikteksti on võimalik lugeda Riigikogu kodulehel. Vaata ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele. Lisainformatsioon Liina Jänes Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik 6 282 381 liina.janes@kul.ee

19.-20. veebruaril tutvustas Eesti Genfis ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste komitees Eesti 3. perioodilist aruannet majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti täitmise kohta. Eesti delegatsioon andis komiteele ülevaate Eestis viimastel aastatel toimunud arengutest paktiga kaetud valdkondades. Komitee tundis lähemat huvi Eesti edusammude, aga ka väljakutsete vastu eeskätt sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas sooline palgalõhe, vaesus, pensioni ja töövõimetushüvitiste süsteem. Rahvusvaheline pakt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste kohta avati allakirjutamiseks New Yorgis 19. detsembril 1966. aastal. Eesti ühines majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise paktiga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. aasta otsusega. Pakt jõustus Eesti suhtes 21. jaanuaril 1992. aastal. Kõik pakti osalisriigid on kohustatud esitama perioodilise aruande kahe aasta jooksul peale pakti jõustumist vastava osalisriigi suhtes ning pärast seda iga viie aasta järel. Aruandes näitab riik, milliseid abinõusid on ta rakendanud paktis tunnustatud õiguste elluviimiseks ja milline on nende õiguste kasutamisel saavutatud progress. Eesti delegatsiooni kuulusid sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ning välisministeeriumi esindajad. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise ja võeti vastu seadus, millega saab edaspidi kohaldada karmimaid karistusi korduvalt lastevastaseid ja muid raskeid seksuaalkuritegusid ning tapmisi toime pannud inimeste suhtes. „Ohtlikke kalduvuskurjategijaid, kes korduvalt inimeste elu või tervise kallale kipuvad, peab saama karistada senisest karmimalt. Täna riigikogus vastu võetud seadus annab kohtutele selleks võimaluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kui praegu saab kohus tapmise eest mõista eluaegse vanglakaristuse ainult juhul, kui tegemist on eriti raskete asjaoludega ehk mõrvaga, siis edaspidi saab seda mõista ka tapmise eest, kui inimest on varasemalt juba raske vägivalla kasutamise eest karistatud. Selline kuritegu on tulevikus samuti mõrvana käsitletav. Samuti võimaldab seadusemuudatus vägistamise või tahtevastase sugulise iseloomuga teo toimepanijale mõista eluaegse vangistuse, kui teda on varem korduvate seksuaalsüütegude eest karistatud või kui teda on eelnevalt vähemalt kahel korral karistatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, kus on kasutatud vägivalda. Samuti on edaspidi välistatud korduvalt seksuaalkuritegusid või teisi raskemaid kuritegusid toime pannud inimeste täielikult tingimisi karistamine. Seaduse järgi tuleb reaalse vangistusega karistada inimkaubanduse, kupeldamise, vägistamise, laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude ja röövimise eest süüdi mõistetud inimest juhul, kui ta on varem juba sarnaste kuritegude eest karistatud. Hakkab kehtima kohustuslik karistusjärgne käitumiskontroll ohtlikele kalduvuskurjategijatele, keda ei vabastata vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kohtule pannakse kohustus hinnata süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tema nõusolekut minna näiteks ravile, teraapiasse või osaleda muus programmis, mis vähendab riski uut kuritegu sooritada. Laienevad ka kannatanute õigused. Neile antakse võimalus selgitada endale kuriteoga kaasnenud mõju ning avaldada arvamust selle eest vastutuse võtmise kohta. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust ka süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokuratuurile pannakse kohustus hinnata iga kord välisriigi kodanikust kurjategija puhul, kas tema puhul saab kasutada väljasaatmist kui lisakaristust. Seadus annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga ka kokkuleppe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. „Mõte on selles, et motiveerime välismaalastest kurjategijaid vabatahtlikult Eestist lahkuma, et nad ei saaks siin uusi kuritegusid toime panna,“ märkis justiitsminister.

Keskkonnaministeerium ootab metsanduse arengukava koostamise raames kõiki metsanduse huvilisi kuni 13. märtsini kandideerima metsakogusse, kus arutatakse metsanduses lahendamist vajavaid probleeme ning töötatakse neile välja võimalikud lahendused. Metsakogu ettepanekutest saab osa metsanduse arengustsenaariumite koostamise alusmaterjalist. Lõpliku arengustsenaariumi ja arengukava tervikteksti kinnitab huvirühmade ning riigi- ja uurimisasutuste esindajatest koosnev juhtkogu.   Kõik uudised Keel EST

Riigikogus täna vastu võetud kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused suurendavad paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, soodustavad kõrgkoolide vahelist koostööd, tugevdavad ülikoolide ja ühiskonna seoseid ning võimaldavad kujundada akadeemilistele töötajatele atraktiivse karjäärimudeli. Igal avalik-õiguslikul ülikoolil on nüüd oma seadus, mis kirjeldab selle ülikooli ülesande, juhtimismudeli ja erisused võrreldes teiste ülikoolidega. Varem oli oma seadus ainult Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uued seadused on valminud mitmeaastase töö ja partnerite tõhusa kaasamise tulemusena. „Me korrastasime ja lihtsustasime kõrghariduse valdkonna õigusakte, kuid ei muutnud kõrgharidussüsteemi põhialuseid - tasuta õpe, kõrgkoolide autonoomia ja kolmeastmeline kõrgharidusõpe säilivad,“ ütles Reps. „Õppimine täiskoormusega eestikeelsel õppekaval on ka edaspidi üliõpilase jaoks tasuta.“ Rakenduskõrghariduse ning bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad peavad olema üldjuhul eestikeelsed, kuid kõrgkool võib avada võõrkeelse õppekava põhjendatud juhtudel ja kui selleks on olemas ressursid. Ministeerium arvestab põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning vajadusel seab tingimused eestikeelse õppe mahu suurendamiseks. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetaja saab tulevikus bakalaureusekraadi, mis annab selge sõnumi, et rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe on samal kõrgharidusastmel ning nende lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul. Magistriõppe korraldamine muutub paindlikumaks, et kaasata rohkem töötavaid inimesi elukestvasse õppesse. Üldisena jääb kehtima 3+2 õppekavade süsteem, kuid varasema töökogemusega või magistrikraadiga õppijatele võib mõni magistriõppekava olla ühe-aastane. Üliõpilaste jaoks muutub paindlikumaks akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osalemine ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine, kuid kõrgkooli ei pääse ka edaspidi ilma eelneva taseme hariduseta. Kõrgkoolide vahelise koostöö soodustamiseks lihtsustatakse ühisõppekavade nõudeid. Kvaliteedihindamise muudatused vähendavad hindamiskoormust suurtele õppeasutustele, kus õpetatakse paljudes õppekavagruppides. Uued seadused toetavad karjäärimudelite kaasajastamist kõrgkoolides, mis motiveeriks noori valima teadlase elukutset ja võimaldaks tippude kaasamiseks luua tenuuri ehk töökohakindlusega ametikohti. Akadeemilisi töötajaid ei liigitata enam õppejõududeks ja teadustöötajateks ning vaba semestri võimalus laieneb kõigile akadeemilistele töötajatele, kes tegelevad õppetööga. Kõrgkoolide ja ühiskonna tihedamaks seostamiseks kaasatakse ülikoolide juhtimisse ülikooliväliseid liikmeid. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks. Kui president kuulutab Riigikogus vastu võetud seadused välja, jõustuvad need 1. septembrist 2019. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal ning sellesse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas teadmussiirde ja teavituse toetuse määruse muudatuse, millega täpsustatakse tegevuste kestust ning suurendatakse kehtivaid toetuse määri koolitustele, konverentsidele ja infopäevadele. „Teadmised on suur rikkus ja nendesse tuleb panustada. Toetuse maksmine ergutab olulisel määral teadmiste edasiandmist teadlastelt tootjatele,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Muu hulgas annab toetus tootjatele suurepärase võimaluse üksteisega kogemusi jagada ning õppida teiste tootjate headest ja halbadest kogemustest.“ Määruse peamise muudatusena korrigeeritakse koolituste, infopäevade ja konverentside korraldamise toetuse määri, et need vastaks paremini turuolukorrale. Toetatavate tegevuste minimaalset kestust lühendatakse neljalt akadeemiliselt tunnilt kolmele akadeemilisele tunnile. Lisaks täiendatakse määrust seoses veebikeskkonnas toimuvate tegevustega. Tänavu saab teadmussiirde ja teavituse toetust nii üleriigiliste kui ka maakondlike tegevuste läbiviimiseks taotleda varem kui mullu. Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 4. aprillist kuni 10. aprillini 2019. aastal. Toetust võib taotleda sellise tegevuse hüvitamiseks, millega ei ole alustatud varem kui taotluse esitamisele järgneval päeval. Meetme üldisem eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ettevõtjate ning nende töötajate valdkondlike teadmiste suurendamine. Uute teadmiste leviku soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega ressursside säästlikuks kasutamiseks. Üleriigiliseks tegevuseks loetakse vähemalt kahe maakonna lõppkasusaajatele suunatud või kogu Eesti maaelu edendamiseks suunatud tegevus. Maakondlikuks tegevuseks loetakse ühe maakonna lõppkasusaajatele suunatud tegevus. Täpsemat teavet toetuse kohta saab Riigi Teatajast ja PRIA kodulehelt. Kõik uudised Keel EST

Keskkonnameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamiseks vajalikud seadusemuudatused ei saanud täna Riigikogus kokku vajalikku hulka poolthääli.   „Kurb, et osal Riigikogu liikmetel ei jätkunud julgust ega riigimehelikkust teha ära tükk riigireformi,“ märkis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Ühendameti loomisel oleks Eestis tekkinud keskkonnaküsimuste tugev kompetentsikeskus. Kahe põimunud ülesannetega asutuse ühendamine oleks teinud palju lihtsamaks inimeste suhtluse riigiga.“ Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 3 ministeeriumi kuldmärki ja 33 hõbemärki. Maaeluminister tänas aktusel kõiki neid, kes igapäevaselt maaelu edendamisega tegelevad. „Tänan südamest põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu valdkonna edasiviijad – teie tegutsemistahe ja panus maaelu arengusse on hindamatu tähtsusega,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Maatarkus, töökus, nõudlikkus ja usk paremasse homsesse on meil aidanud jõuda siia, kus täna oleme. Usun, et needsamad omadused viivad meid ka edasi.“ Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle kolm kuldmärki ja kolmkümmend kolm hõbemärki. Kuldsed teenetemärgid Alar Karis. Eesti Rahva Muuseumi direktor, kes aastatel 2003 ̶ 2007 oli Eesti Maaülikooli rektor. Ta on andnud suure panuse Eesti Maaülikooli arengusse. Ilmar Tupits. Eesti maaelu edendaja, kes on töötanud Põllumajandusministeeriumi kantslerina, Jõgeva maaparandusbüroo juhatajana ja Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhatajana. Praegu töötab Eesti Taimekasvatuse Instituudis haldusosakonna juhatajana. Tanel-Taavi Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees, kes on teinud pikaajalist tööd tõuaretuse arendajana. Hõbedased teenetemärgid Agu Hollo. Aktiivne mahetoodangu propageerija, kes Haanja taluseltsiga koostöös on avanud tegutseva maheveski. Ta on 30 aastat kuulunud Võrumaa Taluliidu liikmeskonda. Hartsmäe talu peremees. Agu Kötsi. MTÜ Harju Taluliit juhatuse liige, kes on kuulunud 30 aastat selle erinevatesse juhtorganitesse. Antu Rohtla. Eesti põllumajandusteadlane ja mesinik. Arvi Raie. Peaspetsialist Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa keskuses. Ta on loomaarst, kelle tööks ja südameasjaks on ka Eesti mesindussektori arendamine. Einar Pärnpuu. Maaelu edendaja Läänemaal, kes on ühistegevuse üheks eestvedajaks viies maaparandusühistus, Läänemaa metsaühistus, Kullamaa Jahi- ja Kalameeste Seltsis ning kohalikus külaliikumises. Ta juhib Kullamaal juba 21 aastat tegutsenud Reinu-Einari OÜ-d. Eva Pihelgas. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja. Ta on väga pühendunud ja tulemustele orienteeritud töötaja. Eve Ader. Aastatel 2006–2016 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist. Ta on teinud hindamatu töö mahepõllumajanduse riikliku kontrollsüsteemi rajamisel ja arendamisel. Heidi Kollo. Pühendunud ja täpne Põllumajandusuuringute Keskuse kvaliteedijuht. Ta on olnud ka Põllumajandusuuringute Keskuse akrediteerimise peaspetsialist, seemnekontrolli labori juhataja kohusetäitja ning tehnoloog. Hille Korsen. Põllumajandusuuringute Keskuse seemnekontrolli laboratooriumi peaspetsialist alates 1991. aastast. Hindrek Older. Professor ja põllumajandusdoktor, kes on Older Seeds OÜ juhatuse liige. Tema põhitöö on olnud rohumaateaduse arendamine optimaalse söödabaasi tagamiseks. Teadlasena on ta pidanud oluliseks rohumaakatsete tegemist. Janika Salev. Ta on töötanud Maaeluministeeriumis 26 aastat ja on praegu välissuhete osakonna nõunik. Käde Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht ja tõuraamatupidaja, kes on 1995. aastast edukalt juhtinud Eesti maatõugu veise aretus- ja säilitustööd. Laine Jaansalu. Tugiteenuste peaspetsialist Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa keskuses, kus ta on tänavuseks töötanud 25 aastat. Lea Narits. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, kes töötanud üle 25 aasta sordiaretaja ja teadustöötajana. Tema töö põhisisuks on kaunviljade ja õlikultuuride sordiaretus ning agrotehnikateemalised teadusuuringud. Liidia Häkkinen. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis bakterioloog, peaspetsialist ja 2009. aastast bakterioloogia-patoloogia osakonna juhataja. Maie Kukk. Rajas Poaka külla Kirna talli ning on treener ja hobusekasvataja. Maie Kukk. Ta on töökas ja kohusetundlik sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid finantsjuht, kes asus Eesti Põllumajandusmuuseumisse tööle 2006. aastal. Marika Parv. Võrumaa Talupidajate Liidu tegevjuht, Maaelu Edendamise Sihtasutuse konsulent ja talupidaja. Ta on aktiivne kogukonna arendaja ning hoiab kohalikke traditsioone. Meelis Viht. Ta on Maaeluministeeriumis töötanud 14 aastat ja on praegu ametilt infotehnoloogia osakonna infrastruktuuri büroo peaspetsialist. Merike Toome. Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori peaspetsialist, kellel on oluline roll labori loomisel ja kujunemisel. Merit Mikk. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse tegevjuht ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige. Ta on edendanud mahepõllumajanduse valdkonda üle 20 aasta. Mirja-Mai Urve. Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, kes on põllumajanduse valdkonnas loomakasvatusega seotud aineid õpetanud alates 1980. aastast. Olle Horm. Atria Eesti AS tegevdirektor ja juhatuse liige, kelle elutöö on olnud Eesti maaelu edendamine. Samuti on ta Eesti lihatööstuse pikaajaline eestvedaja. Peeter Leppik. OÜ Välja Talu peremees, kes kuulub ka MTÜ Eesti Kartul juhatusse ja võtab aktiivselt osa projektide teostamisest. Priit Koppel. Eesti Loomaarstide Ühingu president, Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhatuse liige ning Veterinaar- ja Toiduameti hea koostööpartner veterinaaria valdkonna arendajana. Sigmar Suu. Ta on töötanud 6 aastat Maaeluministeeriumis ja on praegu taimetervise osakonna juhataja. Tarmo Terav. AS-i Vireen juhataja, kelle juhtimisel on tagatud tehase igapäevane majanduslik efektiivsus ja kvaliteetne teenus. Theo Aasa. Põllumajandusameti Järva-Rapla keskuse peaspetsialist maaparanduse valdkonnas. Ta on pikaajalise kogemusega ja juhendab aktiivselt ka nooremaid kolleege. Urve Steinfeld. Ta töötas kokku 33 aastat Maaeluministeeriumi haldusosakonna asjaajamis- ja teenindusbüroo vanemspetsialistina. Valdur Noormägi. Ta on olnud Eesti Kalaliidu juhataja alates 1998. aastast. Ta on kaasa aidanud Eesti kalanduse arendamisele ja kalanduspoliitika kujundamisele. Veeve Kaasik. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuandeteenistuse 20-aastase kogemusega konsulent taimekasvatuse, nõuetele vastavuse ja toetuste taotlemise valdkonnas. Vello Vilu. Järvamaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja, kes on põllumajanduse valdkonnas mehhaniseerimise aineid õpetanud alates 2004. aastast. Ülle Madissoo. Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi juhataja asetäitja, kes on andnud suure panuse laboratooriumi toidu keemiliste analüüside läbiviimisesse ning labori kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisesse. Parimad karjakasvatajad Aktusel kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja ka parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2018. aasta parim piimakarjakasvataja on Siim Riisenberg Kehtna Mõis OÜ-st ning parimad lihaveisekarjakasvatajad on Vilsi Anguse aretusfarmi eestvedajad Tiina ja Ivo Tomson. Fotod https://cloud.agri.ee/s/oDPGa8H7XftD5tf (autor: Angelika Lebedev / Maaeluministeerium). Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Rene Tammist kohtusid täna Eesti Teaduste Akadeemias teadlaste ja ettevõtjate esindajatega, et arutada teadusleppega kokku lepitud lisaraha kasutamise prioriteetide ja tegevuste üle. „Keegi ei kahtle, et teadus vajab lisaraha. Praegu on kõige tähtsam jõuda ühise arusaamiseni, kuidas ja kuhu suunata teaduse lisaraha, et see tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu,“ ütles Reps. Minister kinnitas, et nädal tagasi Teadus- ja Arendusnõukogus kokkulepitud proportsioonid 40-40-20 ei tähenda, et teadlasteni jõuab vaid 40% rahast. „Me ei tegele raha jagamisega teadlaste ja ettevõtete vahel. Kogu teadusleppe sihiks seatud 1% SKP-st jõuab teadussüsteemi – kas siis teadusasutustesse või ettevõtetesse ning seeläbi teadlasteni.“ Lisaressurssi on kavas suunata nii baasrahastuse kui uurimistoetuste kasvu, kuid selle kõrval on oluline muuta ka Eesti ühiskonna toimimist ja majanduse arengut rohkem teadmistepõhiseks. „Peame senisest rohkem panustama sellesse, kuidas teadus- ja arendustegevuse kogemustega inimesi viia rohkem ettevõtlusesse, et ehitada silda teaduse ja ettevõtluse vahele,“ märkis minister Raps. „Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele on meie ettevõtluse teadus- ja arendustegevus kesine ja meil on vähe teadus- ja arendustegevusega tegelevaid ettevõtteid.“ Tänasele kohtumisele olid kutsutud esindajad ülikoolidest, teadus- ja arendusasutustest, Eesti Teaduste Akadeemiast, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiast, Eesti Teadusagentuurist, Riigikantseleist, ministeeriumidest ning ettevõtlusorgansatsioonidest. Eesti Teadusagentuuri koordineerimisel jätkuvad arutelud teadusleppe osapoolte vahel. Arutelude tulemusena märtsi alguses sündivad ettepanekud on sisendiks riigi järgmise eelarvestrateegia protsessile. Otsused sünnivad järgemööda järgmiste aastate eelarveprotsessis, arvestades uue koalitsiooni otsuseid ning koostatava uue teadus- ja arendustegevuse strateegia valikutega. Eesti erakondade esimehed ning teadusasutuste, teadlaste ja suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad allkirjastasid 19. detsembril teadusleppe, et tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kõik uudised Keel EST

Eesti uus suursaadik Kristi Karelsohn andis eile, 19. veebruaril Sarajevos üle volikirja Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri esimehele Milorad Dodikule. Suursaadik Karelsohn resideerib Budapestis. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses andis Milorad Dodik ülevaate riigi poliitilisest olukorrast ja valitsuse moodustamise perspektiividest. „Presidentuuri esimees kinnitas, et riigi kõigi poliitiliste jõudude ühine eesmärk on Euroopa Liiduga liitumise protsessi alustamine. Lisaks loodab Bosnia ja Hertsegoviina saada EL kandidaatriigi staatuse juba sel aastal. Lubasin, et Eesti toetab kindlasti edasiliikumist, kui riik astub omapoolsed sammud, mis on aluseks otsuse tegemisele ELs,“ ütles suursaadik Karelsohn. „Samuti rõhutasin Eesti kogemust reformide läbiviimisel ja pakkusin võimalust meilt õppida. Presidentuuri esimees Dodik kiitis Eesti arenenud e-valitsemist ning avaldas veendumust, et paljude kodanikuteenuste eest vastutavad Bosnia ja Hertsegoviina omavalitsused sooviksid e-teenuste arendamisel Eestiga kindlasti koostööd teha,“ sõnas Karelsohn ning lisas, et samuti julgustas Dodik eesti turiste avastama Bosnia ja Hertsegoviinat. Suursaadik Kristi Karelsohn on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal 1993. aastal ja Eesti Diplomaatide Kooli 1994. aastal. Veel samal aastal asus Karelsohn tööle välisministeeriumis, kus ta on töötanud riiklikus protokolliosakonnas, välismajanduspoliitika osakonnas ja poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide büroos. Samuti on Karelsohn tegutsenud majandusdiplomaadina Riia ja Helsingi saatkondades. Aastatel 2010-2014 oli ta välismajanduse ja arengukoostöö osakonna kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo direktor. Karelsohn oli Eesti suursaadik Iirimaal 2014. aasta augustist 2018. aasta suveni ning möödunud aasta oktoobrist on ta suursaadik Ungaris, Montenegros ja Põhja-Makedoonias resideerides Budapestis. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577069... Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Vabariigi President kirjutas eile alla käskkirjale, millega andis uued auastmed 232-le ohvitserile.

Head ajakirjanikud! Edastame teile eelinfo peaminister Jüri Ratase osalemise kohta Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisega seotud sündmustel 22. ja 24. veebruaril. Reede, 22. veebruar 14.00 - Sisekaitseakadeemia pidulik rivistus (Kase 61, Tallinn); peaministri tervitussõnavõtt 18.00 - Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktus Eesti Rahva Muuseumis. Peaminister Jüri Ratas esineb kõnega. Peaministri kõne saab vaadata veebiülekandena: https://youtu.be/NoH1va1kti4 Kontakt: Jürgen Randma, jurgen.randma@riigikantselei.ee, 561 444 76 Pühapäev, 24. veebruar 07.33 - Pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal 09.00 - Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile; peaministri sõnavõtt 09.40 - Kohtumine akadeemiliste organisatsioonidega Stenbocki maja sisehoovis; peaministri tervitus 10.00 - Jumalateenistus Kaarli kirikus 12.00 - Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul 13.30 - Riigi teaduspreemiate, F. J. Wiedemanni keeleauhinna, spordi- ja kultuuripreemiate kätteandmine Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn); peaministri sõnavõtt. Ülevaade riiklike preemiate laureaatidest - https://www.valitsus.ee/et/riiklikudpreemiad2019 Sündmust kajastada soovivatel ajakirjanikel palume end akrediteerida hiljemalt reedeks, 22. veebruariks kell 12 täites ära lingilt leitava ankeedi - https://www.valitsus.ee/et/uritus/riiklike-preemiate-uleandmine 18.00 – Vabariigi Presidendi vastuvõtt ja pidulik kontsert Estonia teatri- ja kontserdimajas Valitsuse kommunikatsioonibüroo fotod 24. veebruari sündmustest laetakse jooksvalt üles siia: https://www.dropbox.com/sh/2tlh2my2or1h7ps/AAAh6IbgpJasM7j9_j6Ewq1Ea?dl=0 Peaministri kõnedest edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteated ning ka 22. veebruari kõne tervikteksti. Kõik uudised Keel EST

2018. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 6. märtsi keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2018. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. 2018. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 20 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel. Kandidaadid on (esitamise järjekorras): 1. Selge kõneleja 2018 2. Eesti Keele Instituudi keelekillud ETVs 2018. aasta augustis 3. Priit Põhjala keeleveerud „Sõnal sabast“ ja „Keelekaste“ Õpetajate Lehes 4. Eestikeelse Hariduse Seltsi kirjutamisvõistlus Soomes elavatele eesti lastele 5. Abhaasias eesti keele õpetamine 6. Keeletoimetamistalgud 7. Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine 8. Tallinna ja Narva eesti keele majade rajamine 9. Rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa (III)“ 23.–24.04.2018 Rakvere Reaalgümnaasiumis 10. „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ 11. Luulevalimik „Keele maitsest“ 12. Eestikeelse kõne masintõlge 13. Äripäeva keelesäutsud 14. Sümpoosion „Eestikeelne ülikool, eestikeelne teadus“ 23. novembril 2018 15. 100 eestikeelset teadusartiklit 16. Tuglase seltsi eesti keele ja kultuuri suvekursused Eestis 17. Eesti keele õpik „K nagu Kihnu“ 18. „Iga päev on seiklus“ vihikud 19. Pärimuskultuuri jäädvustamine köögitekstiilide sarjas 20. Sarja „Väljendivara” koostamine Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2018 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee. Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 13. märtsil Tartus Miina Härma Gümnaasiumis. Varasemad laureaadid ja auhinna statuut. Kõik uudised Keel EST

MKM kavatseb jaotab kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohalike teede investeeringutoetusi juhtumipõhiselt kolmes erinevas sihtotstarbes, mille kogumaht ulatub kuue miljoni euroni ning kokku toetatakse kahtekümmet projekti, hetkel on saadetud kavand KOVidele tutvumiseks. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on oluline, et kohalikud omavalitsused saaksid vajadusel taotleda lisavahendeid, et enda teid korras hoida. „Tahes-tahtmata on erinevates piirkondades teelõike, mille koormus kujuneb suureks just raskeveokite tõttu. Taotluste maht näitab, et vajadus selliseks lisarahastuseks on omavalitsustel suur. Möödunud aastast taastatud riiklik programm andis võimaluse toetada projekte 6 miljoni osas, kuigi taotlusi esitati peaaegu 18,9 miljoni euro eest,“ ütles Simson. MKM andis eelmise aasta novembri lõpus KOVidele teada, et kohalike teede investeeringutoetust on võimalik taotleda eelmise aasta 20. detsembrini kahel otstarbel: teedele, mida läbib transiitliiklus ja ettevõtlusega seotud teede olukorra parandamiseks. Lisaks oli võimalik Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul tulenevalt liiklusohutusprogrammi elluviimiskavast aastateks 2016–2019 taotleda toetust ka liiklusohutuse parandamiseks. Transiitteede tarbeks oli võimalik taotleda investeeringutoetust, mille eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, kelle teelõikudel tekivad lisakulutused, mis on tingitud täiendavast liikluskoormusest. Selles kategoorias otsustas MKM jaotada ca 4,3 miljonit eurot. Toetust saavad: Kohtla-Järve linn Uus-Tehase tänava ja Järveküla tee rekonstrueerimiseks; Jõhvi vald Narva maantee rekonstrueerimiseks; Toila vald Järve Mõisa allee rekonstrueerimiseks; Elva vald Peedu tee, J. Kärneri ja Lootuse tänava rekonstrueerimiseks; Rakvere linn Raudtee tänava rekonstrueerimiseks; Sillamäe linn Kesk tänava rekonstrueerimiseks; Haapsalu linn Tallinna maantee, Jaama tänava ja Kiltsi tee rekonstrueerimiseks. Ettevõtlusega seotud teedele oli võimalik taotleda toetust, et ettevõtjale vahetuks ligipääsuks vajalike kohalike teede seisukord paraneks. Selle sihtotstarbe puhul otsustas MKM jaotada ca 900 000 eurot. Toetust saavad: Väike-Maarja vald Kaarma tööstusala tee ja Töökoja tee rekonstrueerimiseks; Narva linn Elektrijaama tee rekonstrueerimiseks; Paide linn Tallinna tänava rekonstrueerimiseks; Tartu vald Kuusesoo tee rekonstrueerimiseks; Lüganuse vald Turu tänava ja Raudtee tänava lõigule ülekatte ehitamiseks; Nõo vald Voika tänava rekonstrueerimiseks; Haapsalu linn Oja tänava rekonstrueerimiseks; Elva vald Vapramäe-Elva-Kalme tee lõigu rekonstrueerimiseks; Saue vald Tule tänava rekonstrueerimiseks; Põltsamaa vald Välja tänava rekonstrueerimiseks. Teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks taotlesid toetust Tallinn, Tartu ja Pärnu ning investeeringutoetusi jaotati ca 800 000 euro ulatuses. Toetust saavad: Tallinna linn Pirita tee ja Pärnamäe tee- Muuga ristmiku teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks; Tartu linn Jaama tänav 173 juures oleva teeületuskoha ohutumaks muutmiseks; Pärnu linn Riia mnt- Ravi tänava, Mai tänava- Papiniidu tänava ristmiku, Ringi tänava- Nikolai tänava ristmiku ja Kalli maantee teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks. Toetuse saamiseks oli vajalik ka omavalitsuse enda panus, omafinantseeringu määr jääb sõltuvalt omavalitsuse põhitegevuse tulust elaniku kohta vahemikku 10-30 protsenti. Toetus on osa täiendavate taristuinvesteeringute programmist, mille raames kavandati kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks aastatel 2018 ja 2019 kokku 15 miljonit eurot. 2018. aastal eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale riigieelarve seadusega 9 miljonit eurot ja 2019. aastal 6 miljonit eurot kohalike teede hoiu toetuseks. Kõik uudised Keel EST

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse pressiteade Eile, 19. veebruaril avas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Ülemiste linnakus Öpiku majas uue e-Eesti Esitluskeskuse, mis tutvustab kõrgetele era- ja avaliku sektori esindajatest väliskülalistele meie ainulaadset digiühiskonda ja e-lahendusi. “See e-Eesti, mis meil täna on, teeb meie riigi ausaks, läbipaistvaks ja kiirelt toimivaks. Meie eeskuju järgitakse juba ka Euroopas ja eelkõige Põhjamaades. Kui Põhjala riigid aitasid meid majanduslikult järele 90-ndatel, siis nüüd saame meie neile tagasi anda ja võtta nad endaga 21. sajandisse kaasa koos selle suurema paindlikkusega, mida on e-riigina mõtlemiseks ja toimimiseks vaja,“ kirjeldas president Kersti Kaljulaid e-Eesti rolli esitluskeskuse pidulikul avamisel. Esitluskeskuse juhi Liina Maria Lepiku sõnul on huvi Eesti e-lahenduste vastu läbi aastate aina kasvanud. “Eelmisel aastal võttis e-Eesti Esitluskeskus vastu üle 800 delegatsiooni ja ligi 9 000 külalist, mis on 20% enam kui aasta varem. Meie e-lugu on eriline ja paelub rahvusvahelist auditooriumi ning mitmed e-võimalused, mis meie jaoks igapäevased, on veel suurele osale maailmast utoopia,” selgitas ta. Lepik lisab, et paljud riigid on jõudmas arusaamisele digitaalse ühiskonna juurutamise vajalikkusest ja võimalikkusest oma riigis. “Üha rohkem tuntakse huvi selle vastu, kuidas üht või teist e-lahendust oma riigis kasutusele võtta ja seetõttu pöördutakse nõu saamiseks Eesti poole. Meie esitluskeskuse üks eesmärkidest on viia välisriikide huvilised kokku Eesti ettevõtetega, kes e-lahendusi pakuvad ning seeläbi kasvatada Eesti e-teenuste eksporti.” IKT-ga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendav Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu IKT klastri juht Doris Põld peab e-Eesti Esitluskeskuse rolli oluliseks e-Eesti kuvandi kujundamisel ja hoidmisel. "Keskus on meie väliskülalistele esmane värav, mis aitab paremini mõista meie digitaalseid teenuseid ja ettevõtete võimekust. Ettevõtetele on esitluskeskus oluline rahvusvaheliste kontaktide saamiseks ning edasiste partnerlussuhete loomiseks.” Uutes ruumides oma kümnendat tegutsemisaastat tähistavas esitluskeskuses kaasajastati kogu Eesti e-riigi tutvustamise kontseptsioon. Keskendutakse rohkem innovaatilistele digitaalsetele erilahendustele ja vähem füüsilisele väljapanekule. Ekspositsioon viib külastaja e-rännakule, mida täiendavad interaktiivsed mängud, kus saab ehitada oma e-riiki ja seigelda bürokraatia labürindis. Digitaalses ekspositsioonis tutvustatakse Eesti riigi poolt pakutavaid e-teenuseid, mis ei ole enamikes riikides veel kasutusel, sh digitaalne identiteet, X-tee, e-valimised, e-maksuamet, e-residentsus jpt. Esindatud on Eesti tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtete lahendused, sealhulgas näiteks Nortal, Stigo, Cybernetica, Guardtime, Helmes, Veriff, Icefire, Proekspert ja Datel. Pildigaleriist leitavad fotod on mõeldud artikli juures vabaks kasutamiseks: https://drive.google.com/drive/folders/1ACo1XMM3bVRTD3fsjkmZExc41lbFtAdm Fotograaf: Jelena Rudi 10 tegutsemisaasta vältel on e-Eesti Esitluskeskus võõrustanud üle 52 000 inimese ja ligi 4000 delegatsiooni. Nende hulgas on riigijuhid, avaliku sektori otsustajad, akadeemikud, ajakirjanikud, ettevõtjad ja investorid enam kui 130 riigist. Aastate jooksul on esitluskeskust külastanud näiteks Hollandi kuningas Willem-Alexander, Austria president Alexander Van der Bellen, Austraalia välisminister Julie Bishop, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Uus-Meremaa siseminister Peter Dunne, Jaapani majandusminister Akira Amari ning suurettevõtted nagu Deutsche Post, Google, Baker Hughes General Electric, Novartis, Fujitsu jpt. Fakte e-Eesti Esitluskeskusest: Asutatud aastal 2009 ICT (IKT) Demokeskusena 2014 koliti Ülemiste linnakusse (Lõõtsa 2A) Esindatud 47 ettevõtet (pidevalt täienemas) 2018. a ligi 9000 külastajat ja üle 800 delegatsiooni Kogu tegutsemisaja vältel 52 000 külastajat 4000 delegatsioonist 130 riigist 10 töötajat Uue keskuse suurus: 500m2 Lisainfo: Maris Orav e-Eesti Esitluskeskuse kommunikatsioonijuht maris.orav@eas.ee (+372) 5058837 Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega kuulutati välja taotlusvoor suure hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade kohandamiseks ja loomiseks. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 800 000 eurot. „Eesmärk on parandada päeva- ja nädalahoiuteenuse kättesaadavust, luua suure hooldusvajadusega inimestele sobivad teenusekohad ja suurendada sealjuures ka teenusepakkujate hulka,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Inimeste vajadustest lähtuva kvaliteetse teenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust.“ Toetust antakse majutusega teenusekohtade kohandamiseks ja loomiseks. Toetust võib saada siseruumide kohandamiseks, ümberehituseks või renoveerimiseks. Kohandada saab klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume või alasid, aga ka näiteks tualettruume või magamistube. Samuti on võimalik saada toetust ruumide varustamiseks vajalike abivahendite või mööbliesemetega. Taotluse võivad esitada kohalikud omavalitsused, juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutseda erihoolekandeteenuse pakkujana. Toetuse suurus projekti kogumaksumusest on 85%. Maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks on 10 000 eurot ning olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 22. aprill 2019 . Muu hulgas allkirjastas minister Iva määruse, millega ja võimaldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. „Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiuteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele, kes vajavad suures mahus hooldust, ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi,“ ütles minister Iva. 20.02.19 Kõik uudised Keel EST

Kaitseministeeriumi tänu pälvisid sel aastal eelkõige noorte riigikaitselisele haridusele pühendunud vabatahtlikud, nii riigikaitseõpetajad kui ka Kaitseliidu ja selle noorteorganisatsioonide instruktorid. Kaitseminister Jüri Luik ütles oma tänukõnes vabatahtlikele, et vaba tahe ja selle toel tegutsemine on suur ja võimas jõud, sest see saab innustuse ja hoo inimese enda seest, tema väärtustest ja hoiakutest, arusaamadest ja kõige laiemalt võttes - hoolimisest. Eraldi tõi kaitseminister oma kõnes esile riigikaitseõpetuse ja laiemalt noorte harimise tähtsuse. „Iga inimese suhet riiki ja riigikaitsesse kujundavad väga olulisel määral just need tõekspidamised, mis saadakse kaasa kodust ja koolist. Eesti jaoks on oluline, et kõikidel lastel ja noortel oleks võimalik oma riigist ja selle kaitsmisest võimalikult palju teada saada,“ ütles Luik. Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi sai nooremleitnant Marek Nisuma Kaitseliidu Tallinna malevast oma pikaajalise pühendumise eest riigikaitseõpetaja ja kaitseliitlasena. Nisuma oli üks esimestest riigikaitseõpetajatest, KL kompaniiülema abi, üleelamisinstruktor ja elanikkonnakaitse koolitaja. Kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi said Jaak Põldma Sakala maleva edasiviimise eest, Avo Randlo Narva malevkonna edendamise eest ning kolonelleitnant Rasmus Lippur, kapten Rein Luhaorg, Meelis Kütt, Andre Hansaar ja Meelis Kivi pühendunud töö eest riigikaitseõpetajatena. Kaitseministeeriumi hõberinnamärgi sai kokku 19 vabatahtlikku, kes on andnud oma panuse riigikaitsesse, kas riigikaitseõpetajana, vabatahtlike eestvedajana või olles tähelepanuväärselt aktiivne oma tegemistes riigikaitse arendamisel. Teiste seas autasustati Anna Kalitsunit Ukraina relvajõudude liikmete toetamise eest nende taastusravi käigus Eestis, dr Kuido Nõmme tervishoiusüsteemi kriisivalmiduse arendamise eest, Indrek Reismanni aktiivse panustamise eest reservväelasena ja militaarsportlasena ning Eve Tähte suure panuse eest Kodutütarde arengusse. Kaitseministeeriumi tänavuaastaste autasustatud vabatahtlike täisnimekiri Fotod tseremooniast Kõik uudised Keel EST

Kutsume avalikule seminarile kontseptuaalsete mudelite koostamisest lähtudes põhjavee ja ökosüsteemide omavahelistest seostest.  Üritus toimub 28. märtsil algusega kell 9.30 Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, Tallinn). Seminar toimub inglise keeles. Osalemiseks täitke vorm aadressil https://goo.gl/forms/hmnAAo3kfmbZhnZs1 NB! Registreerimise tähtaeg on 15.03.2019. Seminari kava:  Kõik uudised Keel EST

Kultuuriminister Indrek Saar andis täna, 19. veebruaril üle esimest korda välja makstavad Artur Lemba nimelised loomingulised stipendiumid. Laureaatideks osutusid muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven-Sander Šestakov. Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit hakkab riik välja maksma helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, sest Artur Lemba autorõigused kuuluvad riigile. Stipendiumiga toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust, aga ka Lemba loomingu või temaga seotud tegevuste uurimist. Ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot. Lisaks annab Eesti Kontsert igale stipendiaadile kinkekaardi võimalusega külastada kuut vabalt valitud kontserti Eesti Kontserdi hooajaprogrammis. „Erinevalt Artur Lemba ajast saavad praeguse aja noored loojad olla aktiivses kontaktis meie ajaloo, oleviku ja tulevikuga. Viimase kujundamisel on teil kandev roll, sest kunsti- ja loomevabadus ongi suur mõtteline osa vabadusest endast,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar oma pöördumises. „Stipendiumiga ei kaasne kohustusi ega ootusi, vaid see on taas üks võimalus alustada midagi, mis seni on olnud ootel. Alustage juba täna,“ lisas minister. Stipendiaat Anna-Sophia Sevagin on Eesti muusikaelu ja -ajaloo pühendunud uurija ning mõtestaja, muusikaloos ajakriitiliste ning mõjukate teemade märkaja ning tänapäevases võtmes käsitleja. Pianist Johan Randvere on Eesti muusika, sealhulgas Artur Lemba loomingu aktiivne tutvustaja ning interpretatsioonikunsti arendaja ja suunanäitaja. Pianist Sven-Sander Šestakov on mitmekülgne ja isikupärane muusik, kelle aktiivne huvi klaverimängu, aga ka heliloomingu vastu avab ühe uusi muusikalisi maastikke. Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning Margus Pärtlas ja Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, samuti Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidust, Helena Tulve Eesti Heliloojate Liidust ning Kristo Matson Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist. Artur Lemba (1885-1963) on Eesti üks edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta lõpetas Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja Sümfoonia nr. 1 on nendes žanrites esimesed teosed eesti muusikas. Lemba esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teisedki teosed on jäänud püsima Eesti muusika kuldvaramus. Fotol on tänavused stipendiaatid, vasakult Šestakov, Sevagini ja Randvere, foto autor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Lisainformatsioon Madli-Liis Parts Kultuuriministeeriumi muusikanõunik 5620 1108 madli-liis.parts@kul.ee

Seoses 21. jaanuaril 2019 väljakuulutatud AVATUD TAOTLUSVOORUGA arengukoostöö projektide rahastamiseks Gruusias, Moldovas, Ukrainas, Valgevenes ja Afganistanis, kutsume kõiki huvilisi Välisministeeriumi arengukoostööprojektide infopäevale 21. veebruaril 2019, kell 10.00. Infopäeval räägime taotlusvooru dokumentidest, nõuetest taotlusele, lisadokumentatsioonist, menetluskäigust, taotluse esitamisest veebikeskkonnas AKTA. Oma osalemissoov saatke palun anu.kollom@mfa.ee, märkides ära isikut tõendava dokumendi number. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Äriregistri ettevõtjaportaalis saab nüüdsest uue ettevõtte asutamise käigus registreerida loodav isik kohe ka käibemaksukohustuslaseks ning anda teada sinna tööle asuvad inimesed. „Järgmise põlvkonna riigi teenuseid arendame sellises vaates, et peamine kasutaja saaks kõik vajalikud toimingud teha ära ühes aknas. Tegemist on ühe esimese majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel loodud sündmusteenusega, kus on mugavamaks kasutamiseks koondatud ühe sündmusega seotud erinevate asutuste teenused ühte keskkonda,“ ütles ettevõtjatele sündmusteenuse loonud registrite ja infosüsteemide keskuse kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali. Kui varasemalt tuli pärast uue juriidilise isiku äriregistrisse kandmist esitada e-maksuametis eraldi avaldused käibemaksukohustuslaseks või töötajate registreerimiseks, siis nüüd on loodud kompaktne teenus, mis võimaldab ettevõtjal need toimingud ära teha ühes keskkonnas. Kohustus käibemaksukohuslaseks registreerida tekib alates päevast, kui käive ületab 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Ettevõtjad, kes teavad juba ette, et see piir peagi täitub, saavad soovi korral uue juriidilise isiku registrisse kandmisel esitada koheselt avalduse maksu- ja tolliametile käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. Teise uuendusena saab ettevõtjaportaalis uue juriidilise isiku registreerimise käigus registreerida ka töötajad. Töötajate andmete teatamine on samuti vabatahtlik. "Eesti on maailmas ettevõtluskeskkonna lihtsuse edetabelites heal positsioonil. Näiteks Maailmapanga Starting a Business edetabelis on Eesti hetkel 15. kohal. Mitme teenuse koondamisega, mis muudab ettevõtte asutamise kompaktsemaks, peaks Eesti nimetatud edetabelis tõusma kõigi eelduste järgi veelgi kõrgemale. Maailmapanga edetabel on vajalik eelkõige riiki sisenevatele välisinvestoritele, kes näevad riiki tulles, milline on ettevõtluskultuur ja kuidas riik ettevõtjate eest hoolitseb,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Käibemaksukohustuslase numbri registreerimiseks on praeguseks avaldusi esitatud 35. Töötajate registreerimisi on tehtud neljal korral.

Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist Marek Nisuma - pikaajalise pühendunud tegevuse eest riigikaitseõpetajana, elanikkonnakaitse valdkonna koolitajana ning aktiivse kaitseliitlasena Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk Jaak Põldma - suure panuse eest Kaitseliidu Sakala maleva taastamisel ja organisatsiooni arendamisel Meelis Kütt - olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana Rasmus Lippur - olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana Andre Hansaar - Olulise panuse eest riigikaitsesse pikaaegse riigikaitseõpetajana Rein Luhaorg - pühendunud ja tulemusliku töö eest riigikaitseõpetajana Meelis Kivi - pühendunud ja tulemusliku töö eest riigikaitseõpetajana Avo Randlo - Narva malevkonna maine, kogukonna eestimeelsuse edendamise ja hoidmise ning vabatahtliku riigikaitsesse panustamise väärtustamise eest Kaitseministeeriumi hõberinnamärk Heidi Uustalu - olulise panuse eest riigikaitsesse riigikaitseõpetuse toetamise eest oma koolis Tiina Kallavus - olulise panuse eest riigikaitsesse riigikaitseõpetuse andmise toetamisel hariduslike erivajadustega õpilastele Marit Antik - erakordse panuse eest riigikaitsesse kampaania Anname Au läbiviimisel Tallinnas Jane Koitlepp - erakordse panuse eest Naiskodukaitse arendamisel ja kampaania Anname Au läbiviimisel Sakala ringkonnas Monika Ristisaar - olulise panuse eest riigikaitsesse kampaania Anname Au eestvedajana Naiskodukaitse Tartu ringkonnas Arti Levandi - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Meelis Loit - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Rene Rässa - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Gunnar Richter - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Lembit Miil - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Kuido Nõmm - olulise panuse eest riigikaitsesse tervishoiusüsteemi kriisivalmiduse arendamisel Marju Toom - pikaajalise panuse eest vabadusvõitlejate toetamisel Indrek Reismann - pikaajalise aktiivse panuse eest reservohvitserina, õppekogunemistel ja militaarvõistlustel Anna Kalitsun - pikaajalise panuse eest Ukraina võitlejate taastusraviprojektis Henrik Guthan - olulise panuse eest riigikaitsesse aktiivse riigikaitseõpetajana Eve Täht - pikaajalise ja erakordse panuse eest Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Kodutütred arengusse Kaidi Sits - pikaajalise ja erakordse panuse eest Kaitseliidu noorteorganisatsioonide arengusse Henri Paavo - aktiivse ja pühendunud töö eest Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktina Urmas Piigert - olulise panuse eest riigikaitsesse noorte isamaalise kasvatuse edendamisel ning Kaitseliidu tegevuse arendamisel Järvamaal Kaitseministri tänukiri Janis Frei - olulise panuse eestriigikaitsesse Kaitseliidu tegevuse arendamisel Järvamaal Gunnar Vooremäe - olulise panuse eest riigikaitsesse Kaitseliidu tegevuse arendamisel Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeerium ei saa lõpetada ühegi eraõigusliku etendusasutuse tegevust ega ole seda ka teinud. Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi hinnates kõigi taotlejate puhul väga erinevaid olulisi kriteeriume. 20. veebruaril 2019 otsustas Tallinna linnavalitsus toetada Vana Baskini Teatrit 35 000 euroga, mis teatrijuhi Aarne Valmise sõnul tähendab, et teater jätkab tegevust. „Väide, et Vana Baskini Teater oli ainuke, kes Kultuuriministeeriumi toetusest ilma jäi, ei vasta tõele. Eraõiguslikest teatritest jäi toetuseta kuus taotluse esitanut. Soovid on alati suuremad kui riigieelarve võimalused,“ ütles Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli. „Lisaks ei ole täpne väide, et teater sai eksisteerida üksnes riigi antava toetuse abil. 2017. aasta statistika järgi – 2018. aasta kokkuvõtet veel ei ole – oli Vana Baskini Teatri aastatulu koos toetustega 223 604 eurot. Sellest Kultuuriministeeriumi toetus oli 33 801 eurot ehk 15%,“ rõhutas Väli. „Eestis on eraõiguslikke etendusasutusi suurusjärgus 40 või veelgi enam. Nende rahastamisallikad on alates Kultuuriministeeriumi antavast tegevustoetusest ja Kultuurkapitalist kuni Rahvakultuuri Keskuse toetusprogrammini „Teater maal“. Viimasest on ühe kõige aktiivsema taotlejana küsinud toetust ka Vaba Baskini Teater, kes on esitanud oma lavastuste nimekirja ja väljasõitude plaani ehk taotluse ka selleks kvartaliks. Seetõttu tuli tänane teade teatri tegevuse lõpetamise kohta mõneti ootamatult. Ka saadetud pressiteatest järeldub, et teater jätkab etendustegevust vähemalt kuni suve teise pooleni. Vastupidiselt [Vaba Baski Teatri juhi] Aarne Valmise [meedias] öeldule on nii Emajõe Suveteater kui ka Miksteater eelnevatel aastatel tegevustoetust saanud. Sealjuures on Tartu Suveteatri Selts ehk Emajõe Suveteater samuti paar aastat tagasi toetusest ilma jäänud, aga tegutseb jätkuvalt edasi. Teater on oma tegevust isegi laiendanud ning tegutseb nüüd ka Karlova Teatrimajas, mitte ainult suveteatrina. Ka Rahvakultuuri Keskuse taotlusvooru „Teater maal“ võimalus jääb Vana Baskini Teatrile alles, kuid kahetsusväärselt püüab Aarne Valmis liita ühte erinevaid toetusi ja ka erinevaid otsuseid. Teatripildist laiemalt. Riigi ülesanne on tagada, et igal ajahetkel on teatrikunst oma mitmekesisuses kättesaadav kõigile soovijatele – igale vanusegrupile, igale maitsele. Selle tagamiseks hoiab riik suuremaid ja väiksemaid teatrimaju. Eesti teatripilt tervikuna on elav ning selgelt pidevas muutmises. Üle aastakümnete avati mullu esimene teatrimaja Narvas, samal ajal lõpetas tegevuse Eestile palju rahvusvahelist tuntust toonud teater NO99. Nagu näitab ka käimasolev Sakala 3 teatrimaja ideekonkurss, on huvi uute teatrivormide ja -laadide tekkeks püsiv ja väga suur. Seega ei saa öelda, et need liikumised halvendaksid Eesti teatripildi mitmekesisust ja kättesaadavust. Kvaliteetse teatrikunsti regionaalset kättesaadavust aitab tagada ka meie sihtasutuste võrgustik ning nende külalisetendused maapiirkondades – lisaks siis juba mainitud muudele rahastamisallikatele, kust taotlevad toetusi eraõiguslikud etendusasutused,“ ütles teatrinõunik. Etendusasutuste taotlusi tegevustoetuse määramiseks hindab ekspertkomisjon, kes võtab kõigi teatrite puhul arvesse eri kriteeriume nagu regionaalsus, koostööprojektid, kunstiline tase jm. Ekspertkomisjoni ettepaneku põhjal teeb rahastamisotsuse kultuuriminister. Ekspertkomisjoni koosseis: Hillar Sein - Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler, komisjoni esimees Katre Väli - Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Madli-Liis Parts - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Erika Meejärv - Rahandusministeeriumi esindaja Monika Larini - Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja Ain Lutsepp - Teatriliidu esindaja Tiina Ollesk - Väike- ja Projektiteatrite Liidu liige Tambet Kaugema - teatrikriitik, ajalehe Sirp teatritoimetaja Etendusasutuste rahastamiskanalid on mitmekesised. Teatreid toetavad lisaks Kultuuriministeeriumile teiste seas ka Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus ning kohalikud omavalitsused ja eraettevõtjad. 20. veebruaril 2019 otsustas Tallinna linnavalitsus lisaeelarvest toetada Vana Baskini Teatrit 35 000 euroga. Vana Baskini Teatri juht Aarne Valmis avaldas pressiteate vahendusel otsuse üle heameelt. „Sellega saab teater edasi toimetada ning jätkata oma tegevust,“ kinnitas Valmis. Lisainformatsioon Katre Väli Kultuuriministeeriumi teatrinõunik 628 2212 katre.vali@kul.ee

Sel laupäeval toimub Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures Vabariigi Presidendi algatatud üritus „Eesti südames. Me hoiame nõnda ühte“, millega avaldatakse tänu julgetele ja tegusatele Eesti elu eestvedajatele läbi aja. Ürituse raames saavad soovijad saata erikujundusega tasuta postkaardiga häid soove oma lähedastele ning osaleda memoriaali tutvustavatel ekskursioonidel.

Välisminister Sven Mikser osales täna Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil Brüsselis. ELi välisministrite arutelul Ukraina küsimuse üle rõhutas Mikser halvenevat julgeolekuolukorda Ukrainas ning vajadust ELi poolt Ukrainat veelgi enam toetada. Välisminister Mikser rõhutas, et julgeolekuolukord Ukrainas pole aastate jooksul paranenud. „Selle valguses peame me eelmise aasta lõpus toimunud Kertši väina sündmustele reageerima konkreetse vastusega,“ sõnas välisminister. „Sanktsioonid on vajalik vahend Venemaa suhtumise mõjutamiseks ning seega soovime laiendada sanktsioone ka neile, kes on Kertši väinas toimunu eest vastutavad,“ rõhutas Mikser. ELi välisministrid saavutasid kohtumisel poliitilise kokkuleppe kehtestada täiendavad sanktsioonid Kertši väina sündmustega seotud isikutele, mis jõustuvad peale kohustuslike protseduuride läbimist ELi sees. „Vaatamata Venemaa agressioonist tulenevatele takistustele on Ukraina alates 2014. aastast näidanud reformide osas konkreetseid tulemusi,“ sõnas välisminister Mikser. „ELi jätkuv poliitiline toetus ja ka toetus läbi arenguabi aitab Ukrainal reformikursil püsida, sealhulgas jätkata korruptsioonivastase võitlusega,“ sõnas Mikser. Välisminister tõi välja, et Eesti jätkab samuti Ukraina toetamist reformide elluviimisel, seda eriti e-valitsemise ja küberturvalisuse vallas. Lisaks väljendas välisminister muret ka halveneva humanitaarolukorra üle Ukrainas. „Olukord Ukraina idaaladel on tõsine ja Euroopa Liiduna peame ühiselt leidma võimalusi täiendavat abi pakkumiseks,“ sõnas ta. Kohtumisel peatuti märtsi lõpus toimuvatel presidendivalimistel Ukrainas. „Me ootame ausaid ja vabasid valimisi, kuid kindlasti ei saa me siinkohal alahinnata Venemaa mõjutustegevuse ja sekkumise riski,“ sõnas välisminister Mikser. „Peame panustama valimiste kontekstis OSCE vaatlusmissiooni töösse, et tagada valimiste sujuvam kulgemine,“ ütles ta, kinnitades et ka Eesti plaanib panustada OSCE tegevusse valimisvaatlejatega. Euroopa Liidu välisministrid arutasid ka viimaseid sündmusi Süürias, olukorda Aafrika Sarve piirkonnas ja Venezuela küsimust. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut kinnitas Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid. Arengukava näeb ette, et Lasnamäe meditsiinilinnakusse, Lauluväljaku lähistel rajatakse praeguste Lääne- Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglate asemel uus kaasaegne Tallinna Haigla. Minister Riina Sikkuti sõnul on kaasaegsed töötingimused üks eeldusi selleks, et meil Eestis ka tulevikus arste jaguks ja patsiendid tipptasemel ravi saaksid. „Meie tervishoiu kõige piiratum ressurss on inimesed – arstid, õed ja teised meditsiinitöötajad. Et tagada maailmatasemel ravivõimalusi Eestis, peame motiveerima spetsialiste ka siin töötama,“ ütles minister Riina Sikkut. „Viimaste aastatega paranenud töökeskkond ja tublisti kasvanud palgad on juba aidanud pidurdada arstide ja õdede lahkumist välismaale. Uus nüüdisaegse töökeskkonnaga meditsiinilinnak loob veelgi paremad võimalused erinevate erialade spetsialistide ja ekspertide koostööks, loob eeldused ravikvaliteedi paranemiseks ning aitab kaasa arstiabi jätkusuutlikkusele. Seda ikka meie inimeste parema tervise nimel.“ Ministri sõnul juhiti juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas tähelepanu Tallinna tervishoiuvõrgu ümberkorraldamise vajadusele. Uus haigla Lauluväljaku lähistel koondab kokku senised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglate tegevused. Tallinna Haigla rajamisel on kavas ühendada Tallinna haiglad ühte haiglaorganisatsiooni ning rajada täna kasutuses olevate amortiseerunud haiglahoonete asemel uus Lasnamäe meditsiinilinnak aadressile Narva mnt 129, 129b. Minister Riina Sikkut rõhutas, et lisaks uuele Tallinna Haiglale jäävad kõikidesse Tallinna linnaosadesse esmatasandi tervisekeskused, et kodulähedane esmatasandi arstiabi oleks ka tulevikus kättesaadav igal pool Tallinnas. Tallinna Haiglasse planeeritavad teenuste mahud ja sellest tulenev ruumiprogramm on hinnatud sotsiaalministeeriumi ja haigekassa koostöös loodud eriarstiabi prognoosimudeli abil, mis võtab arvesse nii demograafilisi muudatusi rahvastikus, seniseid teenuste mahte vanusegrupiti kui ka eeldatavaid struktuurseid muudatusi tervishoius. Lisaks on sotsiaalministeeriumis tellimisel eriarstiabi vajaduse tulevikuvaade, mis võib tingida edaspidi haigla arengukava muutmise ja täiendamise. Vajadusel täpsustakse tegevusmahte planeerimise järgmistes etappides. Lasnamäe meditsiinilinnakusse tuleb esimesena tervisekeskus, mis peaks valmima juba 2021. aasta lõpus. Lisaks haigla peakorpusele ja tervisekeskusele on meditsiinilinnakusse planeeritud veel mitmeid hooneid, mille sisu saab luua vastavalt vajadusele. Haigla rajamise järgmises etapis peaks sel aastal valmima ka Lasnamäe tervisekeskuse eskiisprojekt ning Tallinna Haigla meditsiinitehnoloogia projekt. Ettepaneku arengukava dokumentide kinnitamiseks tegi sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud haiglate funktsionaalsete arengukavade menetlemise komisjon, kuhu kuuluvad sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Eesti Haigekassa esindajad ning sotsiaalministeeriumi erialanõunikud. Täna, 18. veebruaril kell 13.00 toimub Ida-Tallinna Keskhaiglas (Ravi 18, J korpuses) pressikonverents, kus tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder tutvustavad Tallinna Haigla rajamise projekti ning edasisi plaane. Kohapeal on kavas allkirjastada Eesti Vabariigi ja Tallinna linna koostöölepe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid oli tänahommikune aukülaline Müncheni noortefoorumil, kus rääkis muuhulgas sellest, et tehnoloogia ebaturvaliseks kuulutamine ei ole õigustus riikidel e-teenuste arendamisel passiivseks jääda.

Välisminister Sven Mikser osaleb homme Euroopa Liidu välisasjade nõukogu istungil Brüsselis. Euroopa Liidu välisministrid alustavad aruteluga Ukraina üle, hõlmates eelseisvaid presidendivalimisi, reformiprotsessi ning julgeolekuolukorda. Päevakorras on ka viimased sündmused Süürias ja olukord Aafrika Sarve piirkonnas, viimast külastas ELi kõrge esindaja Federica Mogherini 9.–11. veebruaril. ELi välisministrid lõpetavad oma kohtumise aruteluga Venezuela küsimuse üle. Info välisasjade nõukogu kohtumise kohta: www.consilium.europa.eu/et/meetings/fac/2019/02/18/ Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Eesti ja Venemaa välisministeerium pidasid täna Moskvas poliitilisi konsultatsioone. Eesti välisministeeriumi delegatsiooni juhtis poliitikaosakonna peadirektor Lembit Uibo ja Vene delegatsiooni Vene välisministeeriumi II Euroopa osakonna peadirektor Sergei Beljajev. Eesti-Vene kahepoolsete suhete osas nõustusid pooled, et mitmes valdkonnas on koostöö hea, näiteks kultuuri , piiriülese koostöö, piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alal ning inimestevaheliste kontaktide edendamisel. Uibo sõnas, et nii kahepoolsete kui ka Venemaa ja Lääne vaheliste suhete tänast madalseisu on võimalik ületada ainult Venemaa-Ukraina konflikti lahendamise kaudu, mis on seatud peamiseks tingimuseks koostöösuhete taastamisele nii Euroopa Liidu kui NATOga. Kohtumisel arutati pooled ka Eesti-Vene piirilepingutega seonduvat ning tõdesid, et lepingute jõustamine on mõlema riigi huvides ja aitaks kaasa kahepoolsete suhete parandamisele. Piirilepete ratifitseerimise seaduse eelnõu on läbinud Riigikogus esimese lugemise 2015. aasta sügisel. Varasemalt olid pooled kokku leppinud, et ratifitseerimisega liigutakse edasi paralleelselt. Eelmised Eesti ja Vene välisministeeriumite vahelised poliitilised konsultatsioonid toimusid 2017. aastal Tallinnas. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Münchenis Ameerika Ühendriikide presidendi nõuniku Ivanka Trumpiga, kellega räägiti peamiselt Eesti e-riigi kogemustest ja võimalustest digiarengut naiste ja tüdrukute võimestamisel ära kasutada.

President Kersti Kaljulaid osaleb tänasest pühapäevani Münchenis toimuval iga-aastasel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil, kus esineb Ukraina tulevikku puudutaval arutelul ja räägib noortefoorumil tehnoloogiadiplomaatiast.

15.02.2019. Justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder allkirjastasid täna koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on tugevdada koostööd riigi ja EKN-i liikmeskirikute vaheliste suhete arendamisel. Peamised koostöövaldkonnad on vanglakaplanaat, usuliste ühenduste tegevust reguleerivad riiklikud õigusaktid, kriminaalpreventatsioon ja rehabilitatsioonitöö. „Minu hinnangul on justiitsministeeriumi koostöö kirikute nõukoguga viimastel aastatel olnud tõhus, seda nii küsimustes, mis on puudutanud kaasamist kui ka erinevate väärtuseliste seisukohtade kaitset. Ma usun, et tulevikku vaadates toestab see leping meie hea koostöövaimu jätkamist ka institutsionaalselt,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellise lepingu sõlmimine ei ole sugugi pretsedent meie riigiasutuste ja kirikute nõukogu koostöös, sest sarnase leppe on kirikute nõukogu sõlminud ka siseministeeriumiga.“ „See lepe näeb ette seda, et riik oma toetuskohustusega aitab paremini sisustada põhiseaduses sätestatud põhiõigust usuvabadusele ja südametunnistusevabadusele. Ühtlasi sisaldab lepe konkreetset kaasamismetoodikat tulevikuks ning samuti Eesti Vabariigi usuvabaduse 100. aastapäeva konverentsi ühist korraldamist,“ lisas Reinsalu. Peapiiskop Andres Põder kinnitas, et õigusalased suhted riigi ja kiriku vahel on väga olulised usuvabaduse tagamise seisukohalt. „Oleme siiralt tänulikud senise hea koostöö üle justiitsministeeriumi ja kirikute nõukogu vahel, mis nüüd on saanud ka konkreetse kuju lepingu näol. Meil on olemas valitsuse ja EKN-i ühishuvide protokoll ning sarnane leping ka siseministeeriumiga, mistõttu tundus loomulik, kui see on olemas ka meie õigusalase partneri – justiitsministeeriumiga,“ ütles Põder. Koostööleppe kohaselt kaasab justiitsministeerium edaspidi EKN-i esindajaid kõigi õigusaktide väljatöötamisse, mis puudutavad usuvabadust, usuliste ühenduste tegevust ja teisi koostöökohti avaliku-, era- ja karistusõiguse valdkonnas. Ühtlasi kaardistatakse ühiselt seda, milliseid uuringuid ja analüüse on nende valdkondade arendamiseks vaja läbi viia, sh antakse sisend kõrgkoolides tehtavatesse teadusuuringutesse. Eraldi kokkuleppega korraldatakse koostööd vangide usuvabaduse tagamisel ja vanglakaplanaadi tegevuse arendamisel. Samuti korraldatakse ühiselt konverentse, seminare, kollokviume ning teisi arutelu- või koolitusüritusi usuvabaduse valdkonnas. Koostööleping sõlmiti viieks aastaks.

Stenbocki maja, 15. veebruar 2019 – E-Eesti nõukogu kiitis täna heaks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel valminud identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamatu, mis kaardistab valdkonna hetkeolukorra ja toob välja ekspertide esmased vaated järgneva 10 aasta arengute kohta. Eesti infoühiskonna ja e-riigi arengut juhtiva nõukogu esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et dokument aitab seada sihte kogu valdkonna arendamiseks ning annab aluse, et meil oleks võimalik ka tulevikus kindlustada nii tehnoloogia kui digitaalse identiteedi väljastusprotsesside turvalisus ja töökindlus. "Kokkuvõttes aitab see kaasa, et kogu meie e-riik oleks turvaline, toimiv ja usaldusväärne," ütles Ratas. Identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamat on esimene selle valdkonna dokument, mis kirjeldab identiteedihaldusega seotud osapoolte rolle, trende ning esialgset riski- ja arenguplaani. Raamat on aluseks riigi olulistele strateegiadokumentidele ja arengukavadele ning selle valmimisele on kaasa aidanud hulk riigiasutusi ja asjast huvitatud osapooli erasektorist, sh IT-ettevõtted. RIA eID valdkonna juhi Margus Armi sõnul on Eesti riigil piisavalt ambitsiooni, et olla elektroonilise identiteedi valdkonnas maailmas esirinnas ning tagada e-riigi usaldusväärsus ja hea maine. "Meil tuleb olla avatud ja katsetada inimeste elu mugavamaks muutmiseks uusi ja turvalisi lahendusi. Meie soov on suurendada Eesti ID-kaardi kasutamist rahvusvahelistes e-teenustes nagu näiteks Google ja Facebook. Suur väljakutse on biomeetria kui isiku tuvastamise vahendi kasutusele võtmine, uute funktsionaalsuste lisamine ID-kaardile ning ID-kaardi tarkvara jätkuv arendamine ja toetamine erinevates keskkondades," rääkis Arm ning rõhutas, et lisaks uute ideede elluviimisele on veel olulisem tagada kõikide juba töös olevate arenduste ja teenuste toimimine. PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratniku hinnangul tuleb muuta isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja väljastamise seniseid põhimõtteid ja lähenemisviise. "Politsei- ja Piirivalveamet on riigi poolt välja antavate isikut tõendavate dokumentide tootmiseks ja välja andmiseks vajalike lepingute omanik ja rakendaja. Meie jaoks on oluline muuta dokumentide hankimine lihtsamaks ning uuendustele avatumaks. Eesmärk on oluliselt suurendada võimalusi dokumenti mugavalt taotleda ja kätte saada nii Eestis kui ka väljapool Eestit, laiendada isikutuvastuse lahendusi, eelkõige biomeetriliste andmete toel. Omaette väljakutse on lahenduste turvalisuse tagamine ja isikuandmete kaitse," ütles Ratnik. Kuivõrd valdkond areneb ja muutub pidevalt, vaadatakse vähemalt kord aastas üle valge raamatu täiendamise ja muutmise vajadus. Asutuste töögrupid jätkavad tööd dokumendis välja toodud arenduste elluviimise suunas. Valge raamatuga saab tutvuda aadressil https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/EID/valge-raamat-2018.pdf. Lisainformatsioon: Helen Uldrich RIA pressiesindaja 516 5258 Tuuli Härson PPA pressiesindaja 5554 0727 Kõik uudised Keel EST

Eesti Kirjanike Liidu maja musta laega saalis avatakse täna, 15. veebruaril algusega kell 11.00 pidulikult ÜRO Peaassamblee välja kuulutatud põliskeelte aasta Eestis. Eestis on UNESCO eestvõttel toimuva üleilmse teema-aasta fookuses eesti murdekeeled ja kohalikud keeled. ÜRO põliskeelte aastaga püütakse suurendada teadlikkust põlisrahvaste keelte kadumisohust ning aidata kaasa nende hoidmisele ja arendamisele. Lisaks Eestile kuuluvad ÜRO teema-aasta juhtkomiteesse veel Prantsusmaa, Ecuador, Austraalia, Gambia ja Saudi Araabia. „Keelel on meie elus võtmeroll. Keel on unikaalse identiteedi, kultuuriajaloo, traditsioonide ja mälu kandja,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Seepärast on väga oluline, et riik toetaks eesti keele ja selle murdekeelte väärtustamist ja hoidmist, et meie kultuuripärand ja identiteet säiliks,“ lisas Saar. Eestis pööratakse aasta jooksul tähelepanu eesti murdekeeltele ja Eestis kõneldud põliskeelte tutvustamisele ning soome-ugri koostööle. „Eesti kontekstis saame rääkida neljast põliskeelest, mida on sellel maal räägitud viimase 3000 aasta jooksul,“ selgitas Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu. „Nendeks on ajaloolised põhjaeesti ja lõunaeesti keel, kuhu kuulub tänapäeval ka setu keel, Peipsiveeres ja Ida-Virumaal vadja keel ning Edela-Eestis Häädemeeste ja Saarde vallas liivi keel.“ Rahvakultuuri Keskusel on seitse piirkondlikku toetusprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgeliste kultuuriruumide, näiteks Setu või Peipsiveere elulaadi, tavasid ning keelelist eripära. Samuti toetab riik nende teotusprogrammide kaudu noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga. Teema-aasta avamisel annavad ÜRO põliskeelte aasta eesmärkidest ülevaate Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor Karmen Laus ning Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu. Paneeldiskussioonis vahetavad mõtteid Eesti Keele Instituudi juht Tõnu Tender, Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik, MTÜ Fenno-Ugria Asutus juhataja Kadi Raudalainen ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode. Margus Konnula ehk Contra loeb oma võrukeelseid luuletusi. Üritust korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja UNESCO Eesti rahvuslik komisjon. UNESCO avas põlisrahvaste keele aasta Pariisis 28. jaanuaril ja New Yorgis 1. veebruaril. Vaata lisaks põliskeelte aasta rahvusvaheliste tegevuste kohta UNESCO kodulehelt. Lisainformatsioon Anne-Ly Reimaa Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht 628 2217 annely.reimaa@kul.ee Margit Siim UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni kultuuriprogrammide koordinaator 631 3757 margit.siim@unesco.ee

Täna kell 11 algab Ülemiste Technopolis täiskasvanuhariduse järelfoorum „Targalt tulevikku“, kus kogutakse julgeid ideid täiskasvanuhariduse arendamiseks järgmisel haridus- ja teadusstrateegia perioodil aastani 2035. Möödunud aasta oktoobris kogenesid täiskasvanuhariduse valdkonna eksperdid, et arutada peamiste strateegiliste suundade üle. Tänasel järelfoorumil jätkatakse realistliku visiooni välja töötamist kaasates ka teiste valdkondade esindajaid. Ettekannetega esinevad näiteks SEB Panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor ning kolumnist Maarja Vaino. Lähiaastatel valmivas haridus- ja teadusstrateegias on täiskasvanuharidusel ja elukestval õppel oluline roll. Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on pikka strateegiat koostades väga oluline mõelda ka ebatraditsioonilistele lahendustele. „Aasta 2035 on sama kaugel kui 2003, mil arenenud Euroopa riikide tasemele jõudmine oli kauge unistus. Praeguseks oleme juba parimate seas,“ ütles Haidak. Järelfoorum toimub Tallinnas Ülemiste Technopoli Öpiku konverentsikeskuses (Valukoja 8) ruumis Kosmos kell 11-16. Foorumi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames. Ürituse päevakava leiate SIIT. Otseülekanne foorumilt on jälgitav SIIN. Ajakirjanikud on oodatud! Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles uue sõnastikuportaali Sõnaveeb esitlusel, et nüüd saab sõnainfot mugavalt telefonis vaadata ning loodetavasti on sellest abi ka noortele erinevate sõnaraamatutega tutvumisel. “Sõnu tutvustav teave on nüüd nutitelefonis mugava mobiilivaatena saadaval ja see peaks eriti sobilik olema meie noortele, kes on osavad tehnoloogiat kasutama erineval otstarbel – loodetavasti seekord keeleõppeks,” ütles minister Mailis Reps. “Uus Sõnaveeb on kindlasti tõhus abiline igale keeleõppijale ning küllap aitab meil kõigil oma keeleoskust kontrollida ja keelekasutust parandada.” Minister tänas Sõnaveebi koostajaid ja märkis, et tähendusrikas on Sõnaveebi valmimine just eesti keele aastal. “Numbrid ei anna kunagi päris õiget ettekujutust sellest suurest tööst, mis tehtud, aga olgu siiski üle korratud, et Sõnaveebis on praegu umbes 130 000 eestikeelset ning ligikaudu 70 000 venekeelset sõna ja väljendit,” lisas Reps. Sõnaveebis on kogu keeleinfo ühes kohas: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud. Eesti sõnade hääldust saab ka kuulata, näitelauseid loeb Eesti Keele Instituudis loodud kõnesüntesaator. Sõnaveebi arendatakse ja täiendatakse pidevalt. Sõnastikuportaali esitletakse täna Eesti Keele Instituudis. Portaal on valminud Eesti Keele Instituudi ja tema arenduspartneri OÜ TripleDevi koostööna. Sõnaveeb on loodud ülikoolide ja teadusasutuste arenguprogrammi ASTRA ning Euroopa Sotsiaalfondi meetme „kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toel. Kõik uudised Keel EST

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kuulutas välja konkursi vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks. Tegevusloa taotlused tuleb esitada hiljemalt 8. märtsiks 2019 TTJA-le, kes teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega. Vastavalt meediateenuste seaduses (MeeTS) sätestatule kehtestas kultuuriminister tegevusloale mitmeid kõrvaltingimusi, mida tuleb teleprogrammis järgida. Konkursil osalemisega seotud dokumendid TTJA peadirektori otsus Konkursi väljakuulutamine vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks (PDF)(PDF) ja selle lisa 1 (PDF) (PDF) Kultuuriministri 09.01.2019 käskkiri nr 2 Vaba juurdepääsuga üleriigilise televisiooniteenuse osutamise tegevusloa konkursi kõrvaltingimuste ja nende hindamise aluste kehtestamine (PDF) (PDF) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.03.2013 määrusega nr 54 kehtestatud tegevusloa taotluse vorm (DOC) (DOC) Meediateenuste seadus Täiendav teave konkursi kohta Helin Pertelson TTJA sideosakonna side- ja meediateenuste talituse peaspetsialist 667 2040 helin.pertelson@tja.ee

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvisid Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas. Ta on loonud ohutu toidutootmise uurimis- ja õppetegevuse alused Eestis, mis on kaasaegse globaliseerunud ja kemiseerunud majanduses üks võtmeküsimusi. Anne Luik on hinnatud õppejõud, kes on arendanud välja kogu praeguse taimekaitsealase õppetöö Eesti Maaülikoolis; koostanud õppematerjale ja õpikuid. Ta on hulga rahvusvaheliste tuumikrühmade liige ja viljakas teaduse populariseerija. Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka. Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad. Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad: Arvet Pedas täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest; Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest; Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli “Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes” eest; Allen Kaasik arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest; Urmas Saarma geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest; Marika Mänd põllumajandusteaduste alal teadustöö “Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu” eest; Allan Puur sotsiaalteaduste alal tööde tsükli “Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates” eest; Rein Raud humanitaarteaduste alal uurimistöö “Kultuuriteoreetilised uurimused“ eest. Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Tänavuste laureaatide pikemad tutvustused. Riigi teaduspreemiate varasemad laureaadid. Kõik uudised Keel EST

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Krista Kergele pühendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks tekstiuurimisel, keelekorraldamisel, emakeeleõpetuse eestvedamisel ning õpetajate ja keeleuurijate põlvkondade kasvatamisel. Minister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Krista Kerge on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. „Krista Kerge erialane tegevus on silmapaistev ja mitmekülgne, ta on tuntud keeleteadlane, hinnatud õppejõud ja kogenud keelekorraldaja,“ sõnas Reps. Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professor Krista Kerge on tegelenud nii eesti sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldisemaid probleeme käsitlevaid artikleid ning tegelenud ka tekstimaailma eri nurkadesse jääva materjaliga, näiteks vaadelnud žanritunnuseid õpikutekstides, esseistikas, veebikommentaariumides, blogides jm ning analüüsinud õigus- ja haldussuhtluse tekste. Krista Kerge on loonud ka hulgaliselt õppevara. Krista Kerge on töötanud Tallinna Ülikoolis aastast 1987 vanemõpetaja, lektori, assistendi, dotsendi ja 2009. aastast professorina. Alates 2005. aastast on Krista Kerge Emakeeleõpetuse Infokeskuse juht. Teadlase ja õppejõu tööga on tihedalt seotud Krista Kerge töö keelekorraldajana. Alatest 1980. aastast on Krista Kerge vabariikliku õigekeelsuskomisjoni, hiljem Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige. Lisaks on Krista Kerge rohkem kui kümne erialanõukogu, toimetuskolleegiumi, erialaorganisatsiooni ja juhtkomitee liige. Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias. Auhinna suurus on 65 000 eurot. F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Reet Kasikule, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari. Wiedemanni keeleauhinna varasemad laureaadid. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium ja Saaremaa vald allkirjastasid sel nädalal koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega transpordikorralduse erinevaid mudeleid neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. „Inimesed peavad saama liikuma sõltumata sellest, millises piirkonnas nad Eestis elavad ja milline erivajadus neil võib olla. Hästi korraldatud transpordiühendused on eeldus, et inimestele oleksid kättesaadavad nii hoolekande- ja tervishoiuteenused kui ka tagatud võimalus ühiskonnaelus osaleda. Niisamuti tuleb vabastada niigi koormatud sotsiaaltöötaja autojuhi rollist, andes talle rohkem aega tegeleda teiste oluliste ülesannetega,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Ootan, et see projekt mõjutab ühistranspordis nii liinide kui ka busside ligipääsetavust ja saame nelja maakonna näitel vastuse, milline on kõigi Eesti inimeste vajadusi arvestav transpordikorraldus.“ Kaheaastase testperioodi jooksul korraldab Saaremaa vald vedude korraldamise, tellimise ja planeerimise, lähiajal on esimese sammuna ees hanked vedajate leidmiseks. Uue korraldusmudeli alusel teenuse pakkumiseni jõuab vald hinnanguliselt kuue kuuga. Saaremaa abivallavanema Jüri Linde sõnul võimaldab katseprojekt otsida senisest paremaid võimalusi neile, kes on ühiskonnas vähem kaitstud. „Liikuvus on kõige alus. Soovime neile, kelle liikumisvõimalused on praegu piiratud, pakkuda liikuma pääsemiseks võimalusi sarnaselt nendega, kellel need piirangud puuduvad. Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada, et kõigil tema elanikel oleks juurdepääs teenustele ja töökohtadele,“ rääkis Linde. Sotsiaalministeeriumi KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juhi Triin Raagi sõnul on transpordikorralduses mitmeid väljakutseid. „Sõidud ületavad sageli lisaks omavalitsuste piiridele ka maakondade omi, mõnikord on vaja kohandatud sõidukit, aga mitte alati, sõite võiks ühendada nii omavahel kui ka ühistranspordiga,“ selgitas Raag ning lisas, et inimese vajaduste hindamise ja neist lähtuvalt teenusele suunamise teeb ka edaspidi sotsiaaltöötaja. Katseprojekt viiakse läbi neljas maakonnas: Pärnumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Selleks on projekti kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Teenuse pakkumine ja korraldus kujundatakse igas piirkonnas eraldi, esimesena jõudis ministeerium koostöölepinguni Saaremaa vallavalitsusega, kes ainsana hakkab testima ka nõudepõhist transporti. Sotsiaaltransport on üks sotsiaalteenustest, mille kohalik omavalitsus peab vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele oma inimestele tagama. Praegu sõidutavad paljudes kohalikes omavalitsustes abivajajaid sotsiaal- või hooldustöötajad ise. Nelja maakonda hõlmavat testprojekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT "Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine"). Projekti kogumaksumus on ligi kuus miljonit eurot, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning vähemalt 15% ulatuses panustavad teenuse katsetamisse ühistranspordikeskused koostöös omavalitsustega. Projekt kestab kuni 2021. aasta maini. 14.02.19 Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 13. veebruar 2019 – Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest. Tänasel nõukogu koosolekul otsustati, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgi – 1 protsent SKP-st – arvestamisel tuleb teadusleppe osapooltel (erakonnad, ülikoolid, teadlased, tööandjad jt) lähtuda haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi välja pakutud täpsustatud metoodikast. Selle järgi võetakse teaduskulude hulgast välja osa kõrghariduskuludest, kuid samas vaadatakse teaduskulutustena jätkuvalt näiteks panust teadusraamatukogudesse või Teaduste Akadeemiasse. Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot. TAN-i ettepanek on lähtuda teaduse lisaraha jaotamisel proportsioonidest, kus 40% moodustavad teadussüsteemi ja teaduse arengut soodustavad meetmed, 40% ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kasvu ja teaduskoostööd toetavad meetmed, mille eesmärk on kasvatada erasektori omapoolseid investeeringuid. 20% moodustaksid valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ning valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad meetmed. Sama ettepaneku tegi kirjalikult TAN-ile tänaselt koosolekult puudunud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Sealjuures täpsustas nõukogu varem avalikkuses küsimusi tekitanud ettevõtluse ja teaduse koostöömeetmete olemust – tegemist on ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavate meetmetega, mille eesmärk on kasvatada erasektori teadus- ning arendusinvesteeringuid. Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel lähtuda süsteemi kui terviku toimimisest. „Lisaraha jagamisel tuleb pidada silmas nii väljakutseid akadeemilises teaduses kui ka ühiskonnas ja majanduses laiemalt ning kindlasti jõuab lisaraha teadlasteni,“ sõnas Ratas. „Meie teadlased teevad väga head tööd – rahvusvaheliste mõõdikute järgi oleme väga kõrge teadustasemega riik. Samas on vaja tõsta Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse taset. Lisaks peame suunama vahendeid valdkondlike probleemide lahendamiseks – need on mured ja väljakutsed, millega seisab silmitsi kogu Eesti ühiskond, olgu selleks näiteks elanikkonna vananemine ja sellest tulenevalt personaalmeditsiini arendamine,“ märkis Ratas. Peaminister rõhutas, et kõik otsused peavad olema tehtud läbipaistvalt ja dialoogis nii teadus- kui ka ettevõtlusvaldkonna partneriga. „Ministeeriumid peavad järgmiseks TAN-i koosolekuks esitama täpsemad ettepanekud nii meetmete eesmärkide, sisu kui ka rahastamise kohta. Seda peavad nad ette valmistama koostöös partneritega ning järgides kaasamise head tava.“ Eraldi olid koosolekul teemaks Eesti eelistused maailma suurima teadusrahastuse programmi, Euroopa Horisondi uues eelarveperioodis. Temaatiliste eelistuste kokku leppimine on oluline, et suunata oma ressurssi meile kõige olulisemate kokkulepete saavutamiseks. Temaatilised eelistused peavad olema tähtsad riigi strateegilise arengu aspektist ning samuti pakkuma meie teadlastele võimalust anda oma panus Euroopa ühistesse pingutustesse üleilmsete probleemide lahendamisel ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisel. Täpsemat infot saab haridus- ja teadusministeeriumist. Taust: Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Toomas Tõniste ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar. Fotod koosolekult ja Stenbock ees toimunud teaduse rahastamise teemaliselt meeleavalduselt: https://www.dropbox.com/sh/ga5cjorvexe2co7/AAA0xocaXaz-eK5ivuifU3xaa?dl=0 Lisainfo: TANi otsused päevakorrapunktis, mis käsitles riigi eelarvestrateegiat 2020-2023 ning TAI rahastamist: 1. Teadusleppe osapooltel lähtuda teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1% eesmärgi arvestamisel HTM-i ja RAM-i välja pakutud metoodikast. 2. TANi ettepanek on lisandunud raha jaotamisel lähtuda järgmistest indikatiivsetest proportsioonidest: a. 40% teadussüsteemi ja teaduse arengut toetavad meetmed; b. 40% ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavaid meetmed eesmärgiga kasvatada erasektori omapoolseid TA investeeringuid; c. 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ja valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad TAI meetmed. 3. HTM-il ja MKM-il esitada koostöös RAM-i ja teiste ministeeriumide järgmisele TAN-i koosolekule täpsemad riigi eelarvestrateegia 2020-2023 ettepanekud koos meetmete eesmärkide, sisu ja rahastamise mahuga. 4. Ettepanekute väljatöötamisel järgida kaasamise head tava. Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et toetab teadlaste püüdlusi saada lisaraha ning kinnitas, et kogu teadusleppe sihiks seatud 1% SKP-st jõuab kas teadusasutuste või ettevõtete kaudu teadlasteni. „Toetan kahel käel teaduse lisarahastuse püüdlusi,“ sõnas Reps. „Praegu käib arutelu, kuhu ja kuidas teaduse lisaraha suunata nii, et see tooks Eesti ühiskonnale ja majandusele kõige enam kasu. Arutelu tulemusena sündivad ettepanekud on sisendiks riigi järgmise eelarvestrateegia protsessile. Mõistagi tuleb arvestada ka uue koalitsiooni otsuseid ning koostatava uue teadus- ja arendustegevuse strateegia valikutega.“ Minister lisas, et senistes aruteludes ei ole tegeletud raha jagamisega teadlaste ja ettevõtete vahel. „Kogu lisarahastus jõuab teadussüsteemi – kas teadusasutustesse või ettevõtetesse ning seeläbi teadlasteni. Mõistan, et teadlaste ootused on kõrgel ja loodan väga, et lisarahastus siiski tuleb ning seda vaatamata praegu võetud teravamatele toonidele.“ Teadusraha võimalikku indikatiivset jaotust arutati eelmisel nädalal valitsuse majanduskomisjonis. Kõik uudised Keel EST

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti jaanuaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1048 sündi, neist 502 tütarlast ja 546 poisslast. Kaksikuid registreeriti 16 paari, neist kuus paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 367 sündi, Harjumaal 144, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 77, Jõgevamaal 20, Järvamaal 17, Läänemaal 13, Lääne-Virumaal 48, Põlvamaal 19, Pärnumaal 59, Raplamaal 23, Saaremaal 37, Tartumaal 154, Valgamaal 19, Viljandimaal 26 ja Võrumaal 24 lapse sünd. Jaanuaris olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Mia (9), Mirtel (8), Marta ja Sofia (7). Poistele pandi enim nimeks Mark (9), Artur, Martin, Robin (8) Artjom, Johannes, Oskar ja Samuel (6). Eelmisel kuul sõlmiti 276 abielu, neist 23 notarite ja 11 vaimulike poolt. Lahutati 168 abielu, neist 28 notarite poolt. Jaanuaris registreeriti 1575 surma. Uus nimi anti 156 inimesele, neist eesnimi 52, perekonnanimi 93 ning ees- ja perekonnanimi 11 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 110 naist ja 46 meest. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1189 sündi, 1490 surma, 248 abielu, 181 abielulahutust ja 104 inimesele anti uus nimi. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet. Kõik uudised Keel EST

Möödunud nädalal lõppes tähtaeg ideekavandite esitamiseks rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele. Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone rajamiseks laekus 18 ideekavandit. Kvalifitseerimise komisjon jätkab tööd.   Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on nüüdseks täiesti selge, et Ida-Virumaa kohalikus kogukonnas tervikuna puudub valmisolek alustada poole aasta pärast 1. septembril Kohtla-Järve riigigümnaasiumis sajaprotsendilise eestikeelse õppega. „See ei tähenda taganemist kaugemast eesmärgist jõuda täielikult eestikeelse gümnaasiumini, kuid iga hinna eest pelgalt loosungitele toetudes seda läbi suruda ei ole vastutustundlik. Kooli käivitamiseks on tarvis arvestada kõikide kogukonna liikmete valmisolekuga,“ ütles minister Reps. „Näen, et Kohtla-Järvel alustavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne suund neile, kes on selleks valmis. Kindlasti peab aga selle kõrval jääma ka 60/40 proportsioonis õppekeelega hariduse saamise võimalus neile, kes täielikult eestikeelseks õppeks valmis ei ole. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi diskussioon on liikunud kahetsusväärses kombel ainult õppekeele küsimusele, aga kõrvale on jäänud hariduse kvaliteet tervikuna, mis ometi peab olema üleriigilise kvaliteedikokkuleppe alusel töötava riigigümnaasiumi loomise puhul esmatähtis,“ lisas minister. Rõhutan veelkord, et loodavas riigigümnaasiumist saab kindlasti kvaliteetset eestikeelset gümnaasiumiharidust ja koolist saab kindlasti eesti kultuuri kandja kogu piirkonnas. Rääkimata sellest, et uues riigigümnaasiumis on nüüdisaegne õppekeskkond, mitmekesised õppimisvõimalused ja mõistagi sünergia, mis aitab kaasa hariduseesmärkide elluviimisele. Lisaks annab see, et erineva kodukeelega noored õpivad ühe katuse all, kahtlemata oma panuse lõimumisse. Selleks, et tugevdada eestikeelset gümnaasiumiharidust ja eesti keele õpet peame ette võtma otsustavaid samme, mis algavad juba alusharidusest. Näiteks oleme käivitanud programmi “eestikeelne õpetaja igasse vene õppekeelega lasteaiarühma”, et ka eesti keelt emakeelena mitte rääkivad lapsed oskaksid lasteaia lõpus suhelda eesti keeles ja alustada õpinguid eestikeelses koolis. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid pidas täna hommikul kõne XV Linnade ja valdade päevadel, kus rõhutas, et omavalitsustel on olemas peaaegu kõik hoovad oma inimeste elu korraldamiseks. Tsentraliseerimiskihu vähendamiseks on aga oluline omavalitsustel seda vabadust ka võimalikult hästi kasutada. „Tsentraliseerimisideed sünnivad ju tegelikult frustratsioonist – kui mõni ministeerium jälle leiab koha, kus on tunne, et muud moodi enam ei saa asju korda, kui hakata keskselt korraldama,“ arutles riigipea oma kõnes ning möönis, et see frustratsioon võib olla teine kord ka põhjendatud. „Aga minu arvates ei ole lahendus kõikide ülesannete ja vastutuse Tallinna koondamine. See tarkus ja teadmine, kellel parasjagu on raske, saab ikkagi olla vaid kohtadel. Seda näete ainult teie,“ ütles president Kaljulaid.

President Kersti Kaljulaidile andsid täna Kadriorus oma volikirjad Tallinnas resideeriv Ungari Vabariigi suursaadik Kristóf Forrai ja Helsingis resideeriv Korea Vabariigi suursaadik Moon Duk-ho.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnangu, millega määrati riskipiirkonnad ja kuhu lisandusid Sindi linn ja Raasiku alevik. Ajakohastatud hinnangu koostamiseks analüüsiti eelnevalt viimase kuue aasta üleujutusi.   Kõik uudised Keel EST

Täna jõuab Riigikogus kolmanda lugemiseni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis sätestavad varasemast selgemalt, millistes olukordades on õpetajal õigus sekkuda, et tagada koolis võimalus turvaliselt nii õppida kui ka õpetada. Eelnõuga märgitakse senisest selgemalt vastutuse ja õiguste piirid turvalisuse tagamisel. Ideaalses olukorras saavad vanemad, kool ja õpilased igapäevareeglites omavahel kokkuleppele, kuid alati ei saa sellele toetuda. „Meil on vaja kindlust, et lastega kokkupuutvad täiskasvanud saavad alati seista nende huvide eest. Mida selgemalt on see koolis määratletud, seda parem. Õpetaja jagab ju lapsevanemaga sama rolli, kus on hool ja kohustus aidata lapsel saada vastutustundlikuks ja teotahtest pakatavaks täiskasvanuks,“ ütles minister Mailis Reps. Muudatuste kohaselt saab õpetaja õiguse põhjendatud kahtluse korral kontrollida laste koolikotti ning võtta hoiule esemeid ning aineid, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel koolis keelatud. Kindlasti ei tohi õpetajad kasutada füüsilist jõudu selleks, et kedagi karistada. Sekkuda saab siis, kui on vaja ära hoida kahju teistele õpilastele või õpilasele endale. „Loodan, et kauaoodatud põhimõtted saavad täna oma kindla vormi seaduse kujul,“ sõnas Mailis Reps ja lisas, et ei näe, et tegemist oleks sageli rakendust leidva sättega, pigem vastupidi: „Õpetaja ja õpilase avatud ja koostöine suhe on ka edaspidi õppimise aluseks. Kuid nüüd ei peaks tekkima enam vaidlusi, kas tohib või ei tohi ja millal mida teha.“ Kõik uudised Keel EST

Täna tuleb Riigikogus kolmandale lugemisele seaduste pakett laevade Eesti lipu alla toomiseks. Tegemist on esimese sammuga, et taastada Eesti kaubalaevastik ning tuua järgneva seitsme aasta jooksul Eesti registrisse kolmsada suurt kaubalaeva. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on Riigikogus kolmandale lugemisele jõudev pakett hädavajalik, et tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet. „Eesti kui mereriigi maine sai mõned aastad tagasi, 2014. aastal, kõva hoobi, kui meie registrist lahkus viimane Eesti lippu kandnud suur kaubalaev. Nüüd peame kaubalaevastiku taastama ja tooma meremehed tagasi Eesti lipu alla,“ sõnas Simson. Eelnõuga kehtestatakse kindlatele tingimustele vastaval laeval töötavatele meremeestele 0% suurune tulumaksumäär. Erirežiimiga tagatakse meremeestele ka Eesti pension, arvestusega 750-lt eurolt. Ühtlasi luuakse kõikidele Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus Haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu. Eestis on ca 10 000 tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad välisriigi lipu all. Vähenev bürokraatia ja lihtsustunud nõuded aitavad tuua laevad taas Eesti registrisse. „Valitsus otsustas teha maksusüsteemis esmakordselt laevandussektorile ja meremeestele maksuerandi. Laevad toovad Eestile tulu registritasude ja tonnaažimaksu laekumise kaudu. Sellele lisandub suure kasvupotentsiaaliga kaldasektor. Just kaldasektori ettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, mis omakorda soodustavad Eesti majandust,“ ütles minister Simson. „Kahetsusväärsel kombel ei ole Eesti riik meremajandusele viimastel aastakümnetel piisavalt palju tähelepanu pööranud. Tegemist on tõsise möödalaskmisega, sest antud majandusharu potentsiaal on suur, eriti kui arvestada ka kaldasektorit. Tegemist on täiendavate töökohtadega. Mul on siiralt hea meel, et liigume antud algatusega jõuliselt edasi,“ lõpetas Kadri Simson. Eelnõu jõustub riigiabi andmist lubava Euroopa Komisjoni positiivsele otsusele järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuseaga pärast 1. oktoobrit, jõustub seadus ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 12. veebruar 2019 – Peaminister Jüri Ratas tunnustas täna linnade ja valdade päeval kõiki haldusterritoriaalse reformi edukasse elluviimisse panustanud inimesi ning avaldas veendumust, et muudatuste tulemusel on linnadel ja valdadel paremad võimalused oma piirkonda terviklikumalt arendada. Ratas ütles Tallinnas toimuval üritusel esinedes, et 2017. aasta sügisel jõustunud haldusterritoriaalse korralduse muudatuste eesmärk oli kasvatada omavalitsuste võimekust ning tagada elanikele kvaliteetsemad teenused. "Viimase aasta jooksul on enamik ühinenud omavalitsusi tegelenud sellega, et ühtlustada teenuseid ja toetusi kogu uue omavalitsuse piires. Suurematel omavalitsustel on paremad võimalused arendada välja ka spetsiifilisemaid teenuseid nagu näiteks koduhooldus või sotsiaaltransport," ütles ta. Rääkides linnade ja valdade võimekuse kasvust, ütles Ratas, et toimunud on selge edasiminek ning ühinenud omavalitsused toimivad üha paremini. Tema sõnul näitavad esmased andmed, et ametnike koguarv on ühinenud omavalitsustes vähenenud umbes 10 protsendi ehk enam kui 300 teenistuskoha võrra. Nii on kahanenud juhtide, raamatupidajate ja teiste tugiteenuste osutajate arv, kasvanud aga teenuseid korraldavate teenistujate osakaal. Peale haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimise on valitsus suurendanud Ratase sõnul omavalitsuste finantsautonoomiat ning tulubaasi, mis kasvab aastatel 2018-2021 kokku 185 miljonit. Lisaks on valitsuskabinet otsustanud tõsta omavalitsuste tulubaasi kohalike ülesannete täitmiseks antavaid sihtotstarbelisi toetusi. Peaminister tõi linnade ja valdade päeval peetud ettekandes oluliste otsustena esile ka riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ning piirkondliku majandustegevuse tugevdamiseks mõeldud programmide käivitamise. Kagu-Eesti programmile on kuni 2022. aastani ette nähtud 3,2 miljonit, Ida-Viru programmile aga 23,6 miljonit eurot. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/m1ajqen2xvrpuwf/AADskIgdRGX6ggzzctTneerza?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeeriumi kantselei ootab oma meeskonnaga liituma INFOLAUA REFERENTI Referendi ülesanne on infovahetuse tagamine, külaliste vastuvõtmine ning dokumendihaldusega tegelemine, sealhulgas: • ministeeriumi üldtelefonile vastamine, teadete vastuvõtmine ja kõnede suunamine; • ministeeriumisse saabuvate külaliste vastuvõtmine ja registreerimine; • nõupidamiste ja ürituste tarbeks ruumide ettevalmistamine ja korrastamine; • kirjavahetuse registreerimine ja menetlusse suunamine dokumendihaldussüsteemis. Ootame Sind kandideerima, kui: • oled rõõmsameelne ja naudid suhtlemist; • omad varasemat töökogemust asjaajamise valdkonnas, soovitavalt riigiasutuses; • valdad eesti keelt kõrgtasemel ning inglise ja vene keelt vähemalt suhtlustasandil; • omad eelnevat kogemust kontoritarkvara kasutamisel ning valmisolekut infosüsteemide kasutamiseks; • oled kiire õppimisvõimega, kohusetundlik, täpne ja hea organiseerija; • oled hea eneseväljendusoskusega, ei pelga rutiini ning väärtustad meeskonnatööd. Kasuks tuleb dokumendihaldussüsteemi Delta tundmine. Pakume Sulle võimalust anda oma panus elujõulise kultuuriruumi tagamisse ja arengusse koos professionaalse ja toetava meeskonnaga ning meeldivat ja tänapäevast töökeskkonda. Tööle asumise aeg on esimesel võimalusel. Töökoht asub Tallinnas. Kandideerimiseks palume esitada CV ning motiveeritud avaldus koos palgasooviga hiljemalt 26. veebruaril 2019 e-posti aadressil konkurss@kul.ee märgusõnaga "Referent". Lisainformatsioon Maris Viipsi Kultuuriministeeriumi personalijuht 628 2251 maris.viipsi@kul.ee Aila Schmidt Kultuuriministeeriumi kantselei juhataja 628 2250 aila.schmidt@kul.ee

President Kersti Kaljulaid rõhutas tänasel „Eesti 2035“ strateegia arutelul peetud kõnes, et kuigi Eesti on viimase 30 aastaga teinud läbi kiire arengu majanduses ja ehitanud üles toimiva e-riigi, ei ole me suutnud ühiskonnana piisavalt teha nõrgemate heaks. „Kuidas me ei ole suutnud 30 aastaga ühiskonnas toime tulla nii inimlike probleemidega nagu nõrgemate abistamine? Kuni me seda ei tee, ei mõista me ka heaoluriigi sisu ja tähendust. Kõige kiiremini saab edasi liikuda pudelikaelu likvideerides ja see on kindlasti meie ühiskonna üks oluline pudelikael – kuidas me suhtume nõrgematesse ja neid aitame,“ tõi riigipea välja.

Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga. „Toote asukoht müügisaalis mõjutab oluliselt selle läbimüüki. Alkoholisõltlastel võib ainuüksi tuttava alkohoolse toote nägemine põhjustada tungi alkoholi juua. Seetõttu on oluline muuta alkohol poodides silmaga vähem nähtavaks, et just eriti alkoholitarvitamise häirega inimesed saaksid poes käia nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht. „Muudatused puudutavad kõiki Eestis alkoholi jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Suur osa suurematest kauplustest on praeguseks vajalikud ümberkorraldused teinud, teistel on selleks veel mõned kuud aega.“ Riigikogu võttis 2017. aasta lõpul vastu alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud. Muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses. Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangute eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate tegurite mõju just haavatavamatele gruppidele: alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega inimesed. Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades. Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat. „Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi hinda, kättesaadavust ja reklaami,” lisas Triinu Täht. Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele riikliku pensioni 2019. aasta indeksi väärtuse kinnitamise eelnõu, millega saab uueks indeksi väärtuseks 1,084. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 8,4%. „Palkade kasvuga ühes tõusevad ka pensionid, tänavu aprillist keskmiselt 8,4%, mis on viimaste aastate suurim pensionitõus,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näiteks 44-aastase staažiga inimese vanaduspension on 1. aprillist pea 40 eurot kõrgem ehk 483 eurot." Pensioni baasosa on pärast indekseerimist eelnõu kohaselt 191,6 eurot ja aastahinne 6,627 eurot. 2019. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 113,6 miljonit eurot (2018.a 97,6 mln eurot). Pensione indekseeritakse 349 600 pensionäril (2018.a 375 649). Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 11 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (avaleht → e-teenused → kodanikule → toetused ja sotsiaalabi → Minule makstav pension, toetused ja hüvitised). Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti pensionide indekseerimise infotelefonilt 661 0551 või numbrilt 6121 360. Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on puuduva töövõime korral päevamäär 13,79 eurot ja töövõimetoetus ca 413,7 eurot kuus (2018.a 381 eur/kuus). Osalise töövõime korral on päevamäär 7,86 eurot ja toetus 235,8 eurot kuus (2018.a 217 eur/kuus). Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta. Tutvu eelnõuga https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/030636c0-2be7-41bf-a0ab-62f18ce542de 12.02.2018 Kõik uudised Keel EST

Siseminister Katri Raik nimetab Sisekaitseakadeemia rektoriks praeguse arendusprorektori Marek Linki, kes on olnud ka senine rektori kohusetäitja. „Marek Link sai valikukomisjonis enim toetust. Olen olnud Mareki kolleeg ja jagan tema veendumusi õppijakeskse hariduse tähtsuse, õppemetoodikate täiustamise vajalikkuse ja rahvusvahelise koostöö osas. Marek alustab oma missiooniga kadestamisväärsel ajal: just praegu valmib Sisekaitseakadeemia uus hoone, mis loob omakorda uued võimalused. Meie siseturvalisuse ametid vajavad uusi inimesi, aga mitte ainult noorte hulgast. See nõuab siseturvalisusõppelt märkimisväärset paindlikkust ja arengut,“ märkis siseminister Katri Raik. Marek Linki sõnul algab paljude turvalisuse valdkonna töötajate karjäär Sisekaitseakadeemiast ja seetõttu on oluline, et omandatud haridus pakuks lisaks erialastele teadmistele ja oskustele ka laia silmaringi ja ettevõtlikku meelt. „Sõltumata sellest, mis erialal õpitakse, on algusest peale selge, et turvalisust saab luua vaid koostöös ja see algab meist endist. Sisekaitseakadeemial on siin oluline roll,“ märgib Link. Sisekaitseakadeemia on maailmas unikaalne õppeasutus, sest kogu riigi siseturvalisuse õpe on koondatud ühte organisatsiooni. Seejuures saab õppida nii kutse-, rakenduskõrghariduse kui ka magistritasemel. Sisekaitseakadeemia missioon on õpetada julgeolekut tagama ja turvaliselt elama. Üle kümne aasta tööd Sisekaitseakateemias Detsembri keskel väljakuulutatud rektori konkursile laekus kaheksa avaldust, millest kvalifitseerumisnõuetele vastasid seitse. Valimiskomisjoni poolt siseministrile esitatud kolme parima kandidaadi hulgast osutus valituks 2008. aastast Sisekaitseakadeemias töötav Marek Link. Viimased 3,5 aastat arendusprorektorina tegutsenud Link on varem juhtinud akadeemia Politsekolledži õppekeskust ning akadeemia Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskust. 2015. aastal pälvis Link Sisekaitseakadeemia kõige innovaatilisema õppejõu tiitli, 2013. aastal Sisekaitseakadeemia hõbe teeneteristi ning 2012. aastal valiti ta töökaaslaste poolt aasta kolleegiks. Sisekaitseakadeemia tegutseb hajali Eesti erinevates paikades: Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas ning peatselt ka Narvas, kuhu on kavas rajada praktikakeskus. Akadeemias töötab üle 200 inimese ja õpib üle 1000 kadeti. Akadeemia pakub õpet tolli ja maksunduse, korrektsiooni, politsei, häirekeskuse ja pääste valdkonnas. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Finest Bay Area Development OY esindaja Peter Vesterbackaga, et tutvuda Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli projekti hetkeolukorraga ning võimalike järgmiste sammudega. MKM on seisukohal, et Eesti ja Soome vahelise raudteetunnel on riiklikult oluline projekt. „Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,“ rääkis Simsoni ja lisas: „On selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks meie pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.“ Planeeringuala hõlmab endas nelja erinevat tunneli trassivarianti, mille hulgast valitakse planeeringu käigus sobivaim. Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes. „Finest Bay Area projekti taotluses on märgitud, et tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga. Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ selgitas majandus- ja taristuminister. Veel tundis minister tänasel kohtumisel huvi tunneli potentsiaalsete reisijate arvu vastu, sest varasemad uuringud ja Vesterbacka projekti mahud erinevad märgatavalt. „Nagu mainitud, on antud projektil mitmeid lahtiseid otsi, kuid see on projekti tänases faasis arusaadav. Sellised kohtumised, nagu oli meil täna Peter Vesterbackaga, on aga projekti edasise arengu nimel ääretult vajalikud,“ lõpetas Kadri Simson. Kõik uudised Keel EST

Eesti on olnud edukas, sest taipasime õigel ajal, et teistele järele jõudmiseks peame tegema asju uutmoodi, ütles president Kersti Kaljulaid Etioopias Aafrika Liidu tippkohtumise digiteemalisel kõrvalüritusel Transformation Digital Africa.

Araabia Ühendemiraatides Dubais visiidil olev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas koos AÜE tehisintellekti valdkonna ministri Omar Bin Sultan al Olamaga vastastikuse mõistmise ja koostöö lepingud, mille alusel asuvad kaks riiki tegema koostööd tehisintellekti kasutuselevõtus ja usaldusteenuste alal. “Eestiga sarnaselt on Araabia Ühendemiraatidel kiiresti arenev tehnoloogiasektor ning tehisintellekt on üheks oluliseks valdkonnaks, mis aitab tulevikus luua paremaid teenuseid. Olgu nendeks siis personaalsem tervishoiusüsteem, säästlikumad ning autonoomsed logistika- ja ühistranspordilahendused või ka nutikad kommunaalteenused,“ selgitas minister Tammist tehisintellekti arendamise eesmärke. AÜE ja Eesti vahel sõlmitud koostööleppe kohaselt asutavad riigid tehisintellekti töörühma, et edendada selle valdkonna idufirmade arengut ja turulepääsu, viia läbi ühiseid uuringuid ning katseprojekte krattide kasutamiseks nii riigi- kui ka erasektoris. „Teise täna sõlmitud koostöömemorandumiga digitaalse usalduse ja vastavate teenuste alal avame reaalselt uksi AÜE turule ja eriti valitsusasutustega koostööks Eesti ettevõtetele, nagu näiteks Guardtime’i kogemus siinselt turult hästi näitab,“ sõnas minister. Selle leppe raames näiteks vahendatakse Eesti ettevõtete lahendusi ja kogemust, kuidas näiteks turvaliselt andmete terviklust tagada ja digitaalset identiteeti pakkuda, selleks uudseid tehnoloogiad nagu plokiahel kasutades. Peaminister Jüri Ratas ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist on koos EAS-i esindajate ja äridelegatsiooniga visiidil Dubais, kus avati EAS välisesindus ning toimub World Government Summit. Erinevate maailma riikide juhtivaid poliitikuid, ettevõtjaid ning teadlasi Dubaisse kokku toonud üritusel pidas peaminister Ratas üldpleenumil kõne Eesti edusammudest ning infotehnoloogiaminister Tammist tutvustas e-Eesti arenguid ja lahendusi e-Eesti teemalisel erisessioonil. Eesti osaleb ka 2020. aastal Dubai EXPO-l. Kõik uudised Keel EST

Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada Veebruaris avaneb järjekordne taotlusvoor, millega toetatakse omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võivad inimesed juba praegu omavalitsusele taotluse esitada. „Omavalitsuse ülesanne on seista hea selle eest, et tema territooriumil elavad inimesed saaksid olla võimalikult iseseisvad ja elada väärikates tingimustes,“ ütles minister. „Esmalt on oluline, et inimene annaks ise oma murest teada – seda on tal õigus teha kogu aeg. Ühtlasi kutsun kõiki üles teavitama ka teisi sellest võimalusest – nii soodustame vajaliku info jõudmist nendeni, kes seda tõesti vajavad.“ Taotlusi kodu kohandamiseks võtavad inimestelt vastu elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist. Eelmine taotlusvoor toimus 2018. aastal. Rahandusministeerium rahuldas siis 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,4 miljoni euro eest. Kodude kohandamiseks on eelarves rahalisi vahendeid veel 7 miljonit eurot ja selle abil on kavandatud enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine. Lisainfo: https://adr.rik.ee/som/dokument/6230241 11.02.19 Kõik uudised Keel EST

Dubai, Araabia Ühendemiraadid, 10. veebruar 2019 - Peaminister Jüri Ratas esines täna Araabia Ühendemiraatides Dubais valitsustevahelisel tippkohtumisel (World Government Summit) avakõnega Eesti digiedusammudest ja avaliku sektori teenuste arendamise tulevikuvõimalustest. Eesti on sel aastal kõrgetasemelise konverentsi ametlik külalisriik. „Digilahendused võivad panna meie majandused kasvama, teha meie valitsused efektiivsemaks ja maailma paremaks,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Oleme Eestis sellele tunnistajaks olnud.“ Ratas kirjeldas, kuidas 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti pidi kõigega otsast alustama. „Kuid saime peagi aru, et meie tulevik ja heaolu sõltuvad sellest, kui efektiivsed ja innovaatilised me oleme,“ lisas ta. „Eesti avalik sektor on viimased 20 aastat pidevalt oma digivõimekust arendanud, oleme olnud uuenduslikud ja avatud. See on omakorda aidanud kasvatada meie majandust ja ühiskondlikku sidusust,“ ütles Ratas kõnes. „See ei tähenda aga, et oleme loorberitele puhkama jäänud. Meie soov on, et riigi teenused oleksid nii-öelda inimese elukaare järgi disainitud. Näiteks saaksid vanemad lapse sünni korral automaatselt tema isikukoodi, algaksid toetuste väljamaksed jne. Kõike, mida inimesel on õigus riigilt saada, võiks ta saada automaatselt.“ Tuleviku avalikke teenuseid mõjutab ka tehnoloogia edasine areng. „Meie avalikus sektoris on juba teenuseid, mis töötavad automaatse andmekorje või tehisintellekti abil, veelgi rohkem on aga neid, mis on arendamisel,“ ütles Ratas. „Eesti ootab väga, et töötaksime koos kõigi teiste riikidega digitaalsete sildade ehitamise kallal meie riikide ja regioonide vahel. See aitaks teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu kiirendada majanduskasvu ja looks töökohti.“ World Government Summit on Araabia Ühendemiraatide valitsuse korraldatav avaliku sektori innovatsiooni ja inimkonna tulevikuteemade arutamise kõrgetasemeline konverents, kus osaleb 4000 inimest ligi 150 riigist, lisaks mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad (ÜRO, Rahvusvaheline Valuutafond, Majandusliku Arengu ja Koostöö Organisatsioon). Lisainfo: https://www.worldgovernmentsummit.org/ Fotod: https://www.dropbox.com/sh/afrovo41rlbe1dw/AAADoQ9SDo2RZTebiF2HcH-la?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Dubai, Araabia Ühendemiraadid, 10. veebruar 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Dubai emiraadi valitseja šeik Mohammed bin Rashid Al Maktoumiga. Valitsusjuhid leppisid kokku, et Eesti ja Araabia Ühendemiraadid tihendavad majanduskoostööd. „Eesti suhted Pärsia lahe piirkonnaga muutuvad üha tihedamaks. Täna avame Dubais Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esinduse ning juba sel suvel saatkonna Abu Dhabis. Leppisime kohtumisel šeik Al Maktoumiga kokku, et hakkame tegema rohkem koostööd IT-valdkonnas, kus Eesti saab jagada oma e-valitsemise lahendusi ja kogemusi,“ ütles peaminister Ratas. „Peame läbirääkimisi otselennuliini avamise üle Araabia Ühendemiraatidega ning teeme rohkem koostööd innovatsiooni- ja tehnoloogiavaldkonnas,“ lisas ta. Peaminister Ratas on Dubais visiidil. Täna peab ta avakõne kõrgetasemelisel rahvusvahelisel valitsustevahelisel tippkohtumisel (World Government Summit) ja avab EASi esinduse Dubais. Fotod: https://www.dropbox.com/sh/afrovo41rlbe1dw/AAADoQ9SDo2RZTebiF2HcH-la?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Täna ja homme viibib president Kersti Kaljulaid Aafrika Liidu tippkohtumisel Addis Abebas Etioopias. Tippkohtumise raames toimub kõrgetasemeline digiteemaline kohtumine, kus riigipea esineb kõnega ja tutvustab Eesti kogemusi digiühiskonna ülesehitamisel. Samuti on kavas kohtumised Aafrika Liidu riikide juhtidega, et arutada riikidevahelist koostööd ning Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.Riigipea naaseb Eestisse teisipäeval.Vabariigi Presidendi Kantseleikommunikatsiooniosakond