Sotsiaalministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele kooskõlastamiseks uue rahvatervise seaduse eelnõu. Rahvatervise seadusega pannakse paika rahvatervise valdkonna üldine korraldus ning nõuded ja piirangud rahvastiku tervise kaitseks. Alates 1995. aastast senini kehtiv rahvatervise seadus asendatakse uue terviktekstiga. Eelnõuga on kavas muu hulgas keelustada solaariumi- ja tätoveerimisteenus alaealistele, ülekaalulisust soodustavate toitude müük lasteasutustes ning seada piirangud ilusüstide tegemisele. „Rahvatervise seadus on inimest ning tema füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu väärtustav õigusakt, mis rõhutab ühe meie olulisima vara – tervise tähtsust,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisala asekantsler Maris Jesse. „Uus seaduse terviktekst sõnastab senisest selgemalt erinevate asutuste ja osaliste vastutuse ohutu ja tervist toetava elukeskkonna kujundamisel ja aitab luua ühtset arusaama selle valdkonna korraldusest.“ Eelnõuga ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse ülesandeid rahvatervise valdkonnas. „Rahvatervise valdkonnas tulemuste saavutamiseks on oluline kohalike omavalitsuste roll, motivatsioon ja valmisolek elanike tervise eest hea seista. Uue seadusega rõhutatakse kohalike omavalitsuste vastutust ning võimalusi elukeskkonna kujundamiseks selliselt, et see oleks elanike tervist, heaolu ja turvalisust soosiv,“ ütles Jesse. Rahvatervise seaduse alusel kehtestatakse 15 rakendusakti, millega sätestatakse muuhulgas täpsemad nõuded tervise kaitse tagamiseks lasteasutustes ja hoolekandeasutustes, nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele, nõuded toitlustamisele ja toiduvalikule lasteasutustes, nõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes jne. Rahvatervise seaduses reguleeritakse vaid neid rahva tervise kaitse seisukohast vajalikke nõudeid ja piiranguid, mis on teiste õigusaktidega katmata. Olulisemate sisuliste muudatustena on seadusega plaanis: keelata solaariumi- ja tätoveerimisteenuse osutamine alaealistele. Maailma Terviseorganisatsioon on lisanud solaariumi esimese grupi kantserogeenide hulka, mis tähendab, et selle seos vähki haigestumisega on teaduslikult tõestatud. Tätoveerimisega seotud terviseoht tuleneb eelkõige tätoveerimisel kasutatavatest värvidest, mis võivad sisaldada raskemetalle ja erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis võivad omada tervisele negatiivset mõju. Piirangute eesmärk on kaitsta lapsi teenuste eest, mis võivad suurendada eelkõige vähki haigestumise riski; seada piirang nn invasiivsetele kosmeetikuteenustele, mille käigus läbistatakse nahka (v.a kehaaugustamine) ning mille teostamisega kaasneb oluline terviserisk, lubades neid edaspidi osutada vaid tervishoiutöötajatel. Sellised teenused on näiteks ilusüstid ja mesoteraapia, sügav keemiline koorimine ning mikronõelumine; keelata madala toiteväärtusega ja kõrge energiasisaldusega toitude müümine lasteaedades ja koolides, kus õpivad peamiselt lapsed. Piirangu eesmärk on muuta laste haridusasutustes asuvate müügikohtade sortimenti senisest enam tervist toetavaks ning mõjutada seeläbi laste toitumisharjumusi ja -käitumist. „Teadusuuringud näitavad, et solaariumikülastajatel on 74% suurem tõenäosus haigestuda melanoomi kui inimestel, kes solaariumi ei kasuta. Maailma Terviseorganisatsioon on soovitanud solaariumi kasutamise alaealistele keelustada ja mitmed riigid on seda soovitust ka järginud,“ ütles Jesse. „Keelustamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka Eesti nahaarstid.“ Näiteks on Euroopas alla 18-aastastel solaariumi kasutamine keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal ja Hispaanias. Tätoveerimine on alaealistel keelatud näiteks Taanis, Prantsusmaal, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Sarnane praktika, kus invasiivseid kosmeetikuteenuseid võivad osutada vaid tervishoiutöötajad, kehtib ka näiteks Prantsusmaal ja Taanis. „Koolipuhvetites ja müügiautomaatides pakutav mõjutab oluliselt laste toiduvalikuid ja toitumisharjumusi. On koole, kus pakutava tervislikkusele on enam tähelepanu pööratud, kuid kahjuks senini mitte kõikjal,“ ütles Maris Jesse. „Seepärast sisaldab eelnõu ka ettepanekut piirata laste ülekaalulisuse teket soodustavate toodete müüki lasteasutustes.“ Uuringutes on leitud, et kooli toidukeskkonna muutmine võib avaldada positiivset mõju laste toitumiskäitumisele. 2016. aastal läbiviidud uuringust selgus, et Eesti koolide territooriumidel olevates kohvikutes ja müügiautomaatides pakuti kõige enam müügiks maiustusi (59,5%), mahlajooke (54,4%), võileibu (53,9%) ja karastusjooke (50,2%). Puuvilju pakkusid müügiks vaid 24% ja köögivilju 16% müügikohtadest. Uus seadus on plaanitud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Kõik uudised Keel EST

Veel selle nädala lõpuni on võimalik esitada sisseastumisdokumente kõrgemasse sõjakooli rakenduskõrgharidust pakkuvatele maaväe, mereväe või õhuväe erialadele.„Ootame kõrgemasse sõjakooli eelkõige aktiivseid ja mõtlevaid inimesi, kellel on huvi panustada riigikaitsesse. Omalt poolt pakume mitmeid hüvesid, eelkõige töö stabiilsust ning kõrgel tasemel ettevalmistust tulevaseks teenistuseks,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske. Sisseastumise infosüsteemis (SAIS) saab dokumente esitada kuni 3. juulini. Maa-, mere- ja õhuväe põhikursuste õppesuundadele on praeguseks esitatud 48 avaldust ning tänavu võetakse vastu kuni 70 õppurit maaväe õppesuunale. Maaväe erialale edukalt kandideerinud alustavad õpingud sel aastal, õhu- ja mereväe õppesuunad avatakse edukatele kandidaatidele 2018/2019. õppeaastal. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel lähtudes akadeemilisest testist ja kutsesobivusvestluse tulemustest. Tänavu ei hinnata füüsilise ettevalmistuse testi läbimist paremusjärjestuse osana, küll aga tuleb test sooritada tegevteenistusse astumise nõudena. Need, kes on testi viimase 180 päeva jooksul läbinud, saavad lasta arvestada saavutatud tulemust. Kõrgema sõjakooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes. Õppivatele kadettidele on tagatud ka tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus, samuti saavad kadetid igakuise palgana alates 650 eurot.Täpsem teave sisseastumistingimuste ja vastuvõtukatsete kohta on kõrgema sõjakooli kodulehel www.sojakool.ee/sisseastujale. Täiendavaid küsimusi on võimalik esitada e-posti aadressil sojakool@mil.ee või telefonil 717 6300. Sisseastumiskatsed kõrgemasse sõjakooli toimuvad sel aastal 17.-20. juulini.Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Nooremohvitseride teenistus jätkub pärast kooli lõpetamist maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

26.06.2017. 27. juunil kohtuvad Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et arutada valdkonna põhimõtteid, samuti edulugusid ja kitsaskohti. Konverents paneb aluse parema õigusloome alastele tegevustele Eesti ELi Nõukogu eesistumise ajal. „Eestis lähtume põhimõttest, et uut õigust tuleb luua ainult siis, kui õiguslik sekkumine on tingimata vajalik ja muid sobivaid meetmeid ei ole enam võimalik rakendada. Sedasama peame püüdma tegudes näidata ka Euroopa Liidu suunal ja eesistujana seisma veelgi aktiivsemalt selle eest, et hea õigusloome põhimõtetele pöörataks kõrgendatud tähelepanu kõigis nõukogu töörühmades,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi Nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Konverentsil võetakse erilise tähelepanu alla mõjude hindamine, kaasamine ning digilahenduste kaudu ettevõtete ja kodanike elu lihtsustamine, samuti hea õigusloome põhimõtete rakendamine muutunud oludes, näiteks jagamismajanduse reguleerimise kontekstis. Parem õigusloome (ingl k. better regulation, eesti keeles enam tuntud kui hea õigusloome) on õigusloome kvaliteeti tähistav üldnimetaja. Parema õigusloome põhimõtete kohaselt peab hea seaduse loomiseks olema toimunud sisuline ja huvirühmi ära kuulav arutelu, otsused peavad põhinema tõenduspõhistel andmetel ja kaasnevad mõjud olema analüüsitud. Lisaks tuleb püüda vähendada tarbetut bürokraatiat ja võtta kasutusele lihtsustamist võimaldavaid lahendusi, sealhulgas e-lahendusi. Euroopa Liidu kontekstis on parem õigusloome tihedalt seotud ettevõtlusega ja konkurentsivõime tõstmisega. Sellest vaatenurgast käsitletakse teemasid ka konverentsil. Samuti jookseb konkurentsivõime arendamise joon läbi Eesti paremat õigusloomet puudutavatest alusdokumentidest, näiteks riigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018 või justiitsministeeriumis 2015. aastal välja töötatud õigusloome mahu vähendamise kava (406.84 KB). 27. juunil toimuvast konverentsist võtavad osa kõikide ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad, samuti eksperdid OECD-st kui organisatsioonist, mis on parema õigusloome rahvusvahelise standardi seadja. Kokku on Tallinna oodata ligikaudu 90 osalejat.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi kokkuvõtteid kevadistungijärgu tööst, mis fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul kujunes väga pingeliseks ja töiseks. Kokku esitati 45 infotunni küsimust, 12 kirjalikku küsimust ministritele, samuti 12 arupärimist. Esitati 12 eelnõud ja hulgaliselt parandusettepanekuid erinevatesse seadustesse:  Liiklusseaduse muutmise seadus (399 SE) – algatajad Riigikogu liikmed  Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks […] Link uudisele: EKRE fraktsioon tegi kokkuvõtteid kevadistungijärgu tööst

Taotlusvooru „Eesti kirjandus“ toetused on jagatud. Kokku jagus toetusi 24 148 euro ulatuses. Suurima summa, 4975 eurot sai Eesti Emakeeleõpetajate Selts ettevõtmise „Kohtumised kirjanduslikul ristteel“ elluviimiseks. Ligi 4700 eurot määrati Eesti Kirjanduse Teabekeskusele väliskirjastajate Eesti-visiidi toetusena. Jätkuvad eesti kirjandust tutvustavad ja populariseerivad ettevõtmised ning meie kirjanduse rahvusvahelistumist toetavad tegevused. Tutvu tingimuste ja toetuse saajatega lähemalt siin.

Kell 11:00 riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtus Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega. Link uudisele: Kohtumine Briti kaitseväelastega

Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega. Kell 11 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab EV100 Noorte Maapäeva kogunemise. Sõnavõtud teevad riigisekretär Heiki Loot ja Riigikogu liige Heidy Purga (Valge saal). Kell 13 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise raames […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 26. juuniks

Riigikogu esimees Eiki Nestor asetas täna Rakveres Vabadussõja võidusamba jalamile pärja ning pidas kõne. Nestor meenutas oma sõnavõtus sõdurite vaprust ja tänas neid, kes 1919. aastal Võnnu lahingus Eesti vabaduse eest võitlesid. Link uudisele: Nestor: koos oleme tugevad, koos oleme vabad

Täna Miinisadamas peetud tseremoonial määras mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska miinijahtija Admiral Cowani uueks komandöriks vanemleitnant Ardo Riiboni."Admiral Cowan on nelja ja poole aasta jooksul kaptenmajor Tanel Leetna juhtimise all Eesti mereväge väga väärikalt esindanud ning olnud alati valmis paindlikult ülesandeid võtma ja neid lahendama," ütles mereväekapten Jüri Saska. "Soovin, et meeskond toetaks oma uut komandöri samaväärselt ja et Admiral Cowani paindlikkus ning valmisolek säiliksid." Vanemleitnant Ardo Riibon teenib mereväes alates 2003. aastast. Ta on olnud komandöri abi miinijahtijatel Ugandi ning Admiral Cowan. Lisaks on ta teeninud mereväe laevadel Sulev, Vaindlo, Wambola ja Sakala ning olnud operatsioonideohvitser kunagises Balti riikide ühises miinitõrjeüksuses BALTRON. Ta on õppinud Rootsi mereväeakadeemias ja Belgia-Hollandi miinisõjakoolis. "Lähen uutele ülesannetele vastu kindla tundega, sest laeva meeskond on mulle juba tuttav. Olen ka varasemalt sama laevaklassi peal teeninud ning osalenud mitmel korral komandöri abina NATO 1. alalises miinitõrjegrupis," ütles vanemleitnant Ardo Riibon. Admiral Cowan on esimene kolmest Eesti mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast, tema sõsarlaevad on miinijahtijad Sakala ja Ugandi. Igal mereväe laeval on oma sõpruslinn ja Admiral Cowanil on 2008. aastast sõprusleping Kuressaarega. Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ning klassifitseerida ankru- ja põhjamiine. Seejärel saab pardal oleva Seafox süsteemi allveerobotiga või tuukritega miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus Poolas kolleegidega Balti ja Visegradi riikidest ning Ukrainast, et arutada omavahelist kaitsekoostööd ning Ukraina toetamist.„Kolme Balti ja nelja Visegradi riigi omavaheline tihe kaitsealane koostöö NATO liikmetena on tänases julgeolekusituatsioonis kriitilise tähtsusega kogu alliansi kaitse jaoks, millel oluliseks osaks on Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse paigutatud ning nende riikide kaitsevägedesse integreeritavad NATO lahingugrupid,“ ütles kindral Riho Terras. „Alliansi liikmete julgeoleku tagamine ei saa toimuda omaette vaakumis ainult üksteise toetamise näol ja seetõttu otsustasime kohtumisel ka edaspidi jätkata Ukraina toetamist .“  Krakovis peetud arutelul osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Ukraina kaitsevägede esindajad. Käesolevast aastast paiknevad Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas alliansi julgeoleku tugevdamiseks mõeldud NATO lahingugrupid. Visegradi grupi riikidest tuleb sel suvel Eestisse harjutama Ungari jalaväekompanii. Eesti on Ukrainat toetanud nii sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppega kui ka kohapeal Ukraina kaitseväelasi sõjaliselt välja õpetades. 

Kaitseväelased avasid täna lahingukoolis mälestustahvli, mille pühendasid selle kooli lõpetanud ja sõjalistel operatsioonidel langenud vanemallohvitseridele.Mälestustahvel on pühendatud Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeerile ja Afganistanis langenud vanemveebel Ivar Brokile, veebel Allain Tikkole ja veebel Eerik Salmusele. Lahingukooli veebli vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul on allohvitseridel Eestis väga oluline roll ning nende kogemused ja teadmised on äärmiselt hinnatud. „Mälestustahvli avamine on meie moodus näidata, et me ei unusta kunagi vanemallohvitsere ega nende panust Eesti riigi kaitsmisel,“ ütles vanemveebel Ojasoo mälestustahvli avamisel peetud kõnes. Mälestustahvli avamisel võttis lisaks vanemveebel Ojasoole sõna ka lahingukooli ülem kolonelleitnant Madis Nõmme ning tahvli õnnistas sisse kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.  

Esmaspäev, 26. juuni Kell 11 – riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert kohtub Tapa sõjaväelinnakus paikneva NATO pataljoni lahingugrupi Briti üksuse kaitseväelastega. Kell 11 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab EV100 Noorte Maapäeva kogunemise. Sõnavõtud teevad riigisekretär Heiki Loot ja Riigikogu liige Heidy Purga (Valge saal). Kell 13 – Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa avab Eesti Vabariigi 100. […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo 26. juunist – 2. juulini

Riigikogu keskkonnakomisjonis algatatud teadlaste ja linnaametnike arutelu Tallinna Haabersti ristmiku laiendamisel tekkinud looduskaitselisest ummikseisust jõudis ettepanekuni: moodustada sõltumatu ekspertkomisjon, kes hindaks nii võimalust säilitada konflikti aluseks muutunud hõberemmelgas kui ka sõnastaks põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peab suurprojektide puhul loodushoiule mõeldes lähtuma. Link uudisele: Vakra: betoon või asfalt ei asenda vana pärna-alleed

26.06.2017. Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi, et leida projekt, mille abil toetada ja aidata lapsi, kelle vanemad viibivad vanglas. Konkursi võitja saab projekti elluviimiseks toetust 50 000 eurot. „Lapse jaoks on tema vanema vanglasse sattumine kriis, ja meie eesmärk on aidata lapsel seda kriisi lahendada tema tuleviku jaoks võimalikult väikeste kahjudega,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Konkursil otsime häid tõenduspõhiseid ideid, mida pakkuja on võimeline Eestis ellu viima.“ Reinsalu märkis, et olukorras, kus vanem on toime pannud kuriteo ja viibib vanglas, tunnevad lapsed ennast oma vanemate tegude pärast tihti kaasvastutajana, millele lisandub veel häbi- ja süütunne. „Sageli toob ema või isa vangiminek lapsele ka kogukonna negatiivse tähelepanu, mis teeb lapsest oma vanema kuriteo „nähtamatu“ ohvri.“ Konkursiga otsibki ministeerium projekti, mis aitaks kinnipeetavate lastel ühiskonnas paremini toime tulla; vähendaks lapsel vanema vanglasse sattumisega kaasnevat sotsiaalse isolatsiooni riski ning lapse süü- ja häbitunnet; aitaks kaasa kinnipeetavast vanema ja tema lapse suhtluse parandamisele, kui see lähtub lapse huvidest, ja ennetaks vanema vanglas viibimisest tulenevat negatiivset mõju lapse arengule. Konkursil osaleda võivad kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, sh mittetulundusühingud ja sihtasutused. Projekt tuleb ellu viia koostöös kõigi vanglatega. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt kümme protsenti projekti eelarvest ja see võib olla täies ulatuses kaetud vabatahtliku tööga. Projekti kestus on kuni kaks aastat ja tegevus peavad algama 2017. aastal. Eestikeelne, digitaalselt allkirjastatud taotlus tuleb esitada hiljemalt 10.09. 2017 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Kuriteoennetuse toetus“. Taotluse vorm ja täpsemad tingimused

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja esitab Riigikogule sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis toovad olulised uuendused asendushoolduse korraldusse. Edaspidi suureneb perekonnas hooldamise osatähtsus ning parandatakse asendushoolduselt elluastujate tugisüsteemi, sotsiaalkindlustusamet võtab aga üle senised maavalitsuste ülesanded asendushoolduse järelevalves ning kohalike omavalitsuste (KOV) ülesanded hooldusperede värbamisel ja toetamisel. „Kõige parem paik kasvamiseks on armastav perekond. Soovime, et ka need lapsed, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta, liiguksid üha rohkem eestkoste- ja hooldusperedesse, kus on neile tagatud stabiilne kasvukeskkond perekonnas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Näeme, et perekonnas hooldamisele võiks jõuda kaks korda rohkem lapsi kui seni.“ Eelnõu kohaselt hakkab hoolduspere saama igakuist toetust hooldusele võetud lapse eest ning senised KOVi ülesanded hooldusperede värbamisel, ettevalmistamisel ja toetamisel saab endale sotsiaalkindlustusamet, kus hakatakse pidama üleriigilist hooldusperede registrit. „Ühtne register lihtsustab oluliselt laste paigutamist hooldusperre ning muudab andmete töötlemise protsessi kiiremaks ja turvalisemaks,“ lisas minister. 2018. aasta algusest hakkavad sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut ette valmistama kutselisi hooldusperesid, keda koolitatakse, pakutakse tugiteenuseid ning kellega kohalik omavalitsus saab sõlmida lapse kasvatamiseks lepingu. Sotsiaalkaitseministri sõnul on oluline, et riik tõhustaks ka asendushoolduselt elluastujate ettevalmistust ja järelhooldust. Kui seni toetati noori kuni 21-aastaseks saamiseni, siis edaspidi on KOVil kohustus abistada kõiki kuni 25-aastaseid õppivaid asendushoolduselt elluastuvaid noori. „Kohalik omavalitsus peab noorele tagama eluaseme ja vajalikud tugiteenused või toetused,“ ütles Iva. Lisaks hakkab sotsiaalkindlustusamet eelnõu kohaselt tegema ka riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Asendushoolduse ümberkorraldamiseks täiendavaid riigieelarve vahendeid kasutusse ei võeta, planeeritav eelarve 2018. a on 16,6 miljonit. Asendushooldust rahastab riik kohaliku omavalitsuse toetusfondi kaudu ning toetusfondi valem soodustab laste paigutamist hooldusperre. Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Kõik uudised Keel EST

Kaitse-eeskiri uueneb Pärnumaal asuval Mihkli looduskaitsealal ja Allikukivi maastikukaitsealal, Võrumaal asuval Luhasoo ning Viljandimaal asuval Lehtsaare looduskaitsealal. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser rõhutas eile Berliinis kohtumisel Saksamaa välisministri Sigmar Gabrieliga ELi Nõukogu eesistumise eel, et Eesti ja Saksamaa on lähedased liitlased ja partnerid, kellel on sarnased vaated Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsete osas. Mikser kinnitas Eesti valmisolekut kaheksa päeva pärast algavaks Eesti esmakordseks ELi Nõukogu eesistumiseks, mis on mitmesuguste Euroopa ees seisvate väljakutsete taustal suur vastutus. „Neid probleeme ei suuda lahendada üks liikmesriik või riikide rühm - Ühendkuningriigi lahkumine EList, rändekriis, Venemaa agressioon Ukrainas ning mitmed muud küsimused mõjutavad meid kõiki tervikuna. Seetõttu on siin oluline kestvaid lahendusi otsida koostöös ühtselt,“ sõnas välisminister Mikser. „Ainult nii saab Euroopa Liit tagada oma kodanikele heaolu ja julgeolekut,“ lisas ta. ELi tulevikust rääkides rõhutas välisminister Mikser, et tugev partnerlus koos liikmesriikide avameelsete ja tulevikku suunatud aruteludega on vajalikud. „Oluline on säilitada ELi ühtsus ja otsustuskindlus ning keskenduda positiivsetele tulemustele,“ sõnas välisminister. Mikser ja Gabriel kinnitasid ELi ühtsuse hoidmist esikohal ka Brexitist kõneldes. Rääkides Eesti eesistumise prioriteetidest idapartnerlusega seonduvalt rõhutas Mikser, et idapartnerite ELile lähemale toomiseks on tähtis järjekindlalt toetada nende reforme. Välisministrid arutasid ka Eesti eesistumise ajal toimuvat idapartnerluse tippkohtumist. „Tegutseme selle nimel, et idapartnerluse tippkohtumise tulemid oleksid ambitsioonikad ja motiveerivad. Oluline on, et tippkohtumisega toetaksime idapartnerite indu oma riigi ja ühiskonna reformimisega jätkata,“ lausus välisminister Mikser. Mikseri sõnul on Eesti eesistumise võtmeteemad ka ELi digivaldkonna arendamine ja andmete vaba liikumine. „Meie jaoks on eesistumisel oluline prioriteet ELi digitaalse ühtse siseturu edasiarendamine, milles peitub palju kasutamata potentsiaali,“ lisas Mikser. Välisministrid kõnelesid transatlantilise koostöö tähtsusest ning Mikseri sõnul on Ameerika Ühendriigid Euroopa oluline partner välispoliitikas ja julgeolekuküsimustes. Veel kõneldi kohtumisel Venemaaga seonduvast ning arengutest Lääne-Balkanil. Mikser kohtus eile ka Bundestagi Saksa-Balti sõprusrühma esindajatega ning esines ettekandega Saksamaa Välispoliitika Ühingus. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576852... Lisainfo: Mariann Sudakov välisministeerium avalike suhete osakond 637 7628 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee Kõik uudised

Sotsiaalministeerium kaasas Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal toimuva kõrgetasemelise e-tervise konverentsi (www.ehealthtallinn2017.ee) korraldamisse rahvusvahelise e-tervise organisatsiooni HIMSS Europe, kes koos Euroopa tervisetehnoloogia klastriga aitab tuua Eestisse valdkonna tippesinejaid ning tervisetehnoloogiate organisatsioone. "Innovatiivsed digilahendused võimaldavad pakkuda kõigile Euroopa Liidu elanikele turvalisemaid, mugavamaid ja tõhusamaid tervishoiuteenuseid, tagades samal ajal ka terviseandmete turvalisuse ja kaitstes inimese privaatsust,” ütles e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. “Eesistujana tahame kaasa aidata Euroopa Liidus ühtsete reeglite kokkuleppimisele, et jõuda digitaalsel ühisturul ka ühtsete e-tervise lahendusteni. Selleks tuleb kodanikele anda suuremad õigused oma terviseandmete kasutamise juhtimiseks.” HIMSS Europe asepresidendi Christina Rooseni sõnul on ootused e-tervise konverentsile kõrged. “Eestist on saanud e-tervise innovatsioonis võtmeriik, keda teatakse kui kõige digitaalsemat ühiskonda Euroopas. Loodame tuua kohale e-tervise võtmeisikud kogu Euroopast, et soodustada teadmiste vahetamist ja tervishoiusektori arengut infotehnoloogia toel.” 16.-18. oktoobrini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval e-tervise konverentsil „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“ näidatakse, kuidas uued tehnoloogiad ja laialdane terviseandmete kasutamine muudavad nii elukorraldust kui tervishoidu. Kolmepäevane sündmus toob tänavu oktoobris Tallinnasse Euroopa Liidu poliitikakujundajad, liikmesriikide terviseministrid, patsientide organisatsoonid, IT- ja tervisesektori, tervishoiujuhid, arstid ja teadlased. Arutlusele tulevad inimeste parem ligipääs oma terviseandmetele ja kontroll nende kasutamise üle, terviseandmete piiriülene liikumine, nende kasutamine teadus- ja arendustegevustes, tingimuste loomine digitaalsele ühisturule ka tervise valdkonnas. Konverents „Tervishoid digiühiskonnas. Digiajastu meie tervise teenistuses“ on osa Eesti EL Nõukogu eesistumise programmist. Konverentsi korraldavad Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, ECHAlliance ja HIMSS Europe. Lisainfo Twitteris: @eHealthTallinn, @ECHAlliance, @himsseurope, #eHealthTallinn Lisainfo veebilehel: www.ehealthtallinn2017.ee Kõik uudised Keel EST

Kaavere Kaubandus OÜ kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-13-2337 kaebuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 5. juuli 2013. a otsuse tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

22.06.2017. Justiitsministeerium kavandab pahatahtlikult vastutusest hoiduvate ettevõtjate mõjutamiseks uusi meetmeid, näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamist ja juhatuse liikmena tegusemise keelamise lihtsustamist. „Pahatahtlike, kavalaid võtteid ja alatuid skeeme kasutavate juhatuse liikmete arv on viimastel aastatel kasvanud ja olukord vajab lahendamist,“ nentis justiitsminister Urmas Reinsalu. „Sellist käitumist, kus ebaausad „ärimehed“ kahjustavad kogu Eesti ärikliimat ja muudavad ausate ettevõtjate tegevuse palju keerukamaks, ei saa ega tohi edaspidi enam lubada. Kasutusele tuleb võtta tõhusamad abinõud.“ Täna arutasid eksperdid justiitsministeeriumi võimalusi, kuidas parandada edaspidi Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda, eelkõige seda, kuidas mõjutada pahatahtlikke ettevõtjaid kohustuste ees vastutust võtma. Kohtumisel osalesid kaubandus-tööstuskoja, tööandjate keskliidu, võlausaldajate liidu, rahandusministeeriumi ja maksu- ja tolliameti esindajad. Täna arutusel olnud ettepanekute põhjal koostab justiitsministeerium sügiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Esitatud ettepanekutest otsustati edasi liikuda näiteks juriidilise isiku juhatuse liikmele esitatavate nõuete karmistamise plaaniga, et vähendada ebausaldusväärse taustaga juhatuse liikmete määramist ühingu juhatusse. Samuti leidis üldist heakskiitu kavatsus lihtsustada ühingute vabatahtlikku likvideerimismenetlust, näiteks lühendades kehtivas õiguses sisalduvaid kohustuslikke tähtaegu. Põhjalikku arutelu leidis ka küsimus, mida saaks teha nende ühingutega, millel juhatus üldse puudub (on tagasi kutsutud või on ise tagasi astunud). Ühiselt jõuti järeldusele, et tuleks suurendada osanike, aktsionäride või liikmete vastutust olukorras, kus nad ei ole suutnud juriidilisele isikule teovõimelist juhatust valida. Üksmeelselt peeti õigeks, et edaspidi peaks olema palju kergem määrata kohtul juhatuse liikmena tegutsemise keelde, seda eelkõige juhul, kui pankrotimenetlust ei algatatagi ja ühingu likvideeritakse vara puudumise tõttu menetluse raugemise tulemusena. Otsustati, et heaks ideeks on ka pankrotimenetluse raames tagasivõitmise tähtaegade peatamine ajaks, kui võlgnik üritab oma maksejõuetuses jagu saada saneerimismenetluse raames. Lisaks arutleti põhjalikult, kas ja kuidas tagada, et ühingud esitaksid oma majandusaasta aruanded võimalikult õigeaegselt või kuidas saavutada olukord, et ühingu kontaktaadress ja muud andmed oleksid registris usaldusväärsed ja õiged. Samas mööndi, et võib-olla neis küsimustes ei ole võimalik leida üht ja head lahendust, aga teisalt on need kindlasti küsimused, mis peavad lahendatud saama.

Täna, 21. juunil kogunes sotsiaalministeeriumis esimest korda lastekaitse nõukogu. Esmakohtumisel arutati laste õiguste ja heaolu tagamisest tervikpildi loomist ning lepiti kokku, et ÜRO lapse õiguste komitee soovituste elluviimiseks pannakse kokku ühine tegevuskava. „Praegu tegeleb lastega igaüks oma nurga alt, olgu siis läbi hariduse, sotsiaalsüsteemi, vaba aja tegevuste või tervishoiu- ja kohtusüsteemi. Paljud teemad on väga tihedalt põimunud ja vajaksid senisest paremat koostööd, et kuskil ei tekiks kriitilisi lünkasid ja iga laps saaks vajaliku arenguvõimaluse,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Me kõik tahame, et lapsest kasvaks õnnelik täiskasvanu, kes ühiskonda hästi panustab. See pingutus tuleb teha praegu, kui ta on alles laps.“ Nõukogu kiitis täna heaks sotsiaalministeeriumi ettepanekud luua lapse heaolu ja õiguste kaitse tagamisest valdkondade ülene tervikpilt ning valmistada ette tegevuskava ÜRO lapse õiguste komitee soovituste elluviimiseks. 2017. aasta märtsis juhtis ÜRO Eesti tähelepanu vajadusele võtta riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete välja töötamisel kasutusele lapse õigusi arvestav lähenemine. Samuti soovitatakse hinnata, kuidas erinevate valdkondade investeeringud teeniksid kõige paremini laste huve. Rohkem infot: http://sm.ee/et/lapse-oigused-ja-heaolu-0 Lastekaitse nõukogu on valitsuskomisjon, mille moodustas tänavu veebruaris Vabariigi Valitsus. Lastekaitse nõukogu loomine nähti ette lastekaitseseaduses. Nõukogu ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. Nõukogusse kuuluvad lastekaitse liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra kutsus neljapäevaks, 22. juuniks Toompeale kokku ümarlaua, et arutada ja leida lahendus Tallinna Haabersti ristmiku laiendamisel tekkinud ummikseisule, kus vastasseisus on langetamisele määratud puude kaitsjad ja linnaametnikud. Link uudisele: Riigikogu keskkonnakomisjon kutsus kokku ümarlaua hõberemmelga asjus

21.06.2017. Täna kell 14 arutavad justiitsminister Urmas Reinsalu, kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, võlausaldajate liit, rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet justiitsministeeriumis abinõusid, kuidas parandada Eesti ärikultuuri ja ettevõtluskeskkonda. Eelkõige on arutelu teemaks pahatahtlikud ettevõtjad, kes ei soovi enda võetud kohustuste eest vastutada ja proovivad vastutuse vältimiseks kasutada erinevaid võtteid ning skeeme. Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit on ühiselt teinud hulga ettepanekuid, et olukorda parandada. Nende ettepanekud on suunatud väga erinevate kitsaskohtade lahendamisele alates majandusaasta aruannete esitamise üle tõhusama järelevalve tegemisest, maksejõuetuse ombudsmanist, ärikeelu määramise lihtsustamisest kuni juriidilise isiku likvideerimismenetluse lihtsustamiseni. Võlausaldajate liidu ettepanekud on sisult ja eesmärgilt sarnased kaubandus-tööstuskoja ning tööandjate keskliidu ettepanekutega. Muu hulgas soovitab võlausaldajate liit piirata ettevõtlusega alustamist neil inimestel, kelle juhitav ühing ei ole õigel ajal esitanud majandusaasta aruannet; luua professionaalne ettevõtjate nõustamise süsteem; piirata osaluste võõrandamist äriühingutel, mille aruandluskohustus on täitmata või millel on palju võlgu; sundkustutada äriregistrist kõik ühingud, mis ei ole alustanud tegevust kahe aasta jooksul pärast registrisse kandmist. Kuna osad ettepanekud on seotud ka rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliameti tööga, on tänasele arutelule kaasatud ka nende eksperdid. Tänase arutelu tulemusena võiks osapooltel tekkida ühine arusaam, milliste võimalike meetmetega saaks kohe edasi liikuda ja millised ideed vajavad põhjalikumat ja pikemat analüüsimist ning edasi arendamist. Pärast kohtumist on ajakirjanikel võimalik saada infot edasiste plaanide kohta.

Kultuuriministeerium määras riigi 2017. aasta kultuuristipendiumid. Stipendiumiga toetatakse õpinguid välisriigis ning olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Stipendiumid on suunatud õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes ning oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste heaks. Vaata siit kultuuriminister Indrek Saare käskkirja, milles on seekordsed stipendiaadid. Stipendiumi võib saada füüsiline ja juriidiline isik või asutus. Ettepanekuid stipendiumile võivad esitada loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus. Füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Lähemalt saab kultuuristipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. Stipendium makstakse välja 10 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist ning aruanne stipendiumi kasutamise kohta peab olema Kultuuriministeeriumile esitatud 2. aprilliks 2018.

Välisminister Sven Mikser osales eile Reykjavikis toimunud Läänemeremaade Nõukogu (LMN) välisministrite kohtumisel, kus ta tõi oma sõnavõtus esile praktilise regionaalse koostöö olulisust. Sel aastal tähistab Läänemeremaade Nõukogu oma 25. tegevusaastat. Välisminister Mikseri sõnul peab Eesti regionaalset koostööd Läänemere riikidega tähtsaks. „See annab meile võimaluse leida paremini lahendusi Läänemere regiooni puudutavatele praktilistele küsimustele,“ sõnas välisminister Mikser. Välisminister tõi esile koostööd näiteks laste õiguste alal, inimkaubanduse vastases tegevuses, tsiviilkaitses ning teistes valdkondades. Mikser peatus oma sõnavõtus ka Läänemeremaade Nõukogu tegevuse tulevikusuundadel ning avaldas lootust, et loodav tarkade grupp, mis peaks tegema ettepanekuid LMN-i lähiaastate arenguks, võtab arvesse nii LMN-i liikmesriikide vaateid kui maailmas toimuvaid muutusi. Läänemeremaade Nõukogu (LMN) loodi 1992. aasta märtsis kui Kopenhaagenis kohtusid Taani ja Saksamaa välisministrite kutsel Soome, Rootsi, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa välisministrid ning Euroopa Komisjoni esindajad. Kohtumise eesmärk oli tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere-äärsete riikide vahel. Läänemeremaade Nõukogu pikaajalised prioriteedid on keskkonnaga seonduv, majandusarengu edendamine, energeetika küsimused, haridus ja kultuur ning tsiviilühiskonna turvalisus. Läänemeremaade koostööd juhib praegu Island ning alates juulist võtab eesistumise üle Rootsi. Eesti on olnud Läänemeremaade Nõukogu eesistuja aastail 1993-1994, 2003-2004 ja 2014-2015. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576852... Lisainfo: Mariann Sudakov välisministeerium avalike suhete osakond 637 7628 521 6821 press@mfa.ee www.vm.ee Kõik uudised

Sel nädalal alustas tööd sotsiaalkampaania loovmeeskond, kuhu kuuluvad nägemispuudega tekstilooja, nõrgenenud kuulmisega fotograaf ja ratastoolis liikuv disainer. Tegemist on Eesti ühe esimese suure teavituskampaaniaga, kus vähenenud töövõimega inimesed ise julgustavad ühiskonda olema erivajaduste suhtes rohkem avatud. Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul on vähenenud töövõimega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu väga oluline teema, mis puudutab ligi 100 000 tööealist inimest. “Vähenenud töövõimega inimesed ise tahavad töötada ja elada aktiivset elu, sest see annab võimaluse end erialaselt teostada, suhelda ning ka suurema majandusliku kindlustunde,” lausus Kailas. „Samas me näeme, et erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mõnikord emotsionaalseid takistusi, mis vajavad lihtsalt teadlikkuse kasvatamist. See on teavituskampaania lähtekoht.“ Loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras tunnistas pärast esimest töökoosolekut, et kõige olulisem on võtta maha asjatu hirm justkui oleks koostööd erivajadustega inimestega väga keeruline korraldada. “Ma teadsin, et kutsudes kampa Danieli, Tiiu ja Jakobi, kaasan ma inimesed, kes teevad oma tööd pühendumusega, aga mul oli hirm, kuidas ma saan nad kõik Kultuurikatla teisele korrusele koosolekutele ja meie agentuuri kiire elutempo juures töö igapäevaselt toimima,” rääkis Madis Taras. “Minu hirm oli asjatu, täna käib loovkampaania töö täie hooga nagu tavaliselt. Meie kontor on kaasaegne ja ligipääsetav, mis tähendab, et erivajadusega inimesed saavad iseseisvalt väga hästi hakkama. Väikest kõrvalabi võib küll vaja minna, kuid sa pead lihtsalt näitama, et oled valmis aitama, kui seda on vaja.” Teavituskampaania loovidee töötab välja töörühm, mis koosneb nii Divisioni põhimeeskonnast kui ka laiendatud töörühmast. Materjalid kujundab graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga. Ratastooli kasutav Daniel on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri, aidanud kujundada ning koostada "Kõiki kaasava elukeskkonna juhendmaterjali” ning tema huviks on kõiki kaasava disaini lähenemise levitamine ning praktikasse rakendamine. Meeskonna tekstikirjutaja ehk Copywriter on noorukina nägemise täielikult kaotanud Jakob Rosin, kes tegeleb tekstiloomega igapäevaselt Raadio 2 saatejuhi ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanikuna. Jakob on saanud gümnaasiumi ajal Eesti koolinoorte hea eeskuju tiitli. Tiiu Hermat, kes panustab töörühmas fotograafina, kasutab kuulmisaparaati. “Mul on tunne, et esimene panus, mille ma meie töörühma koosolekupidamisse andsin, on tingitud just minu erivajadusest,” lausus Tiiu Hermat. “Kuulmisaparaati kasutav inimene eristab kõnet üks rääkija korraga. Andsin sellest meie ajurünnakul kohe teada ning pärast seda ei seganud keegi teistele vahele ega rääkinud üksteisest üle.” Kampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on sotsiaalministeerium ning ellu viib reklaamiagentuur Division. Valmis kampaania jõuab eetrisse tänavu suve lõpus. Kõik uudised Keel EST

Täna, 21. juunil koguneb sotsiaalministeeriumis esimest korda lastekaitse nõukogu. Esmakohtumisel arutatakse lapse õiguste ja heaolu tagamise tervikpilti ning ettepanekuid lastekaitse nõukogu edasiseks tööks. „Lastekaitse tähendab kõiki laste elu mõjutavaid tegevusi – lapse õigusi ja heaolu tuleb tagada kodus, lasteaias, koolis, vaba aja tegevustes, tervishoiu- ja kohtusüsteemis ja igas muus keskkonnas, kuhu laps satub. Samas käsitleb iga valdkond last vaid enda vaatenurgast ja nii on lastega seonduvad tegevused sageli killustunud,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seades esikohale pea 250 000 lapse huvid, tuleb meil käia võimalikult ühte jalga, et laste õiguste ja heaolu tagamisel ei tekiks kriitilisi lünkasid. Just selle tervikpildi ja ühise juhtimise tagamiseks nähti lastekaitseseaduses ette lastekaitse nõukogu loomine.“ Lastekaitse nõukogu ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine. Nõukogusse kuuluvad lastekaitse liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine. Lastekaitse nõukogu on valitsuskomisjon, mille moodustas tänavu veebruaris Vabariigi Valitsus. Lastekaitse nõukogu loomine nähti ette lastekaitseseaduses. Kõik uudised Keel EST

Aktsiaselts "Tallinna Toiduveod" kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2017. a otsuse peale Kristian Ventseli hagis Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ vastu töötasu saamiseks, varalise vastutuse kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks või kostja nõude osalise puudumise tuvastamiseks ja Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ vastuhagis Kristian Ventseli vastu 8866 euro 87 sendi saamiseks

Aktsiaselts Totalisaator määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2016. a määruse peale Aktiebolaget Trav och Galopp avalduses Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtu 2. juuli 2015. a lõppotsuse nr V (2014/108) tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil

Eduard Gluhhodidi kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 27. septembri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-14-50951 kaebuses Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Osaühing Tafrix kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2016. a otsuse peale OÜ Lagendi hagis osaühing Tafrix vastu täiteasjas nr 133/2015/821 viivise vähendamiseks ja täitemenetluse osaliselt lubamatuks tunnistamiseks ning avalduses täitemenetluse ajatamiseks

Ingrid Ruusmaa kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017. a otsuse peale Ingrid Ruusmaa hagis Servisauto OÜ vastu töövaidlusasjas

Välisminister Sven Mikser rõhutas täna Reykjavikis kohtumisel Islandi välisministri Gudlaugur Thór Thórdarsoniga, et Eestit ja Islandit seob nii ajalooliselt eriline suhe kui ka tänapäevane tihe koostöö regionaalses suhtluses ning partnerlus NATOs. Mikser ja Thórdarson arutasid küberjulgeolekut ning koostöövõimalusi selles. Välisminister Thórdarsoni sõnul on Island huvitatud Eesti kogemusest küberjulgeolekus. „Küberjulgeolek on Eestile oluline julgeolekuteema ning jagame meeleldi oma kogemusi ka Islandiga,“ sõnas Mikser. „Island on oodatud ühinema ka Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega,“ lisas ta. Välisminister Mikseri sõnul on Island Eestile oluline regionaalne partner, kellega on rahvusvahelise poliitika küsimustes sarnased seisukohad. „Jagame Põhja- ja Baltimaadega samu väärtusi, regionaalseid ja laiemaid strateegilisi huvisid ning ka väljakutseid,“ sõnas Mikser. Välisminister õnnitles Islandi kolleegi eduka Läänemeremaade Nõukogu eesistumise puhul ning kutsus külla visiidile Eestisse. Välisministrid kõnelesid kohtumisel veel peatselt algavast Eesti eesistumisest Euroopa Liidu Nõukogus, Euroopa tulevikust ning Ühendkuningriigi lahkumisest EList. Välisminister Mikser rõhutas ELi ühtsuse olulisust ja Ühendkuningriigiga lähedase koostöö säilitamise tähtsust. Eesti ja Islandi välisminister kõnelesid veel transatlantilise koostöö olulisusest. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576852... Lisainfo: Mariann Sudakov välisministeerium avalike suhete osakond 637 7628 521 6821press@mfa.ee Kõik uudised

Tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Luksemburgis keskenduti kahe päeva pärast toimuvale Euroopa Ülemkogule, kes käsitleb rändeküsimusi, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, välissuhteid ning digitaalset Euroopat. Eesti eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasika sõnul on Eesti jaoks oluline, et ülemkogu arutab digitaalse ühtse turu hetkeseisu ja annab suuniseid edasiseks arenguks. “Eesti soovib oma eesistumisajal alustada andmete vaba liikumise õigusakti arutelu, mis muu hulgas käsitleb ka andmete ühekordse küsimise põhimõtet, samuti ootame Komisjonilt sügisel veel ajakohastatud küberjulgeoleku strateegiat, et olulise teemaga kiirelt edasi minna,” ütles Maasikas. Üldasjade nõukogu kiitis heaks järgneva 18 kuu ehk trio tööprogrammi, mis Eesti, Bulgaaria ja Austria ühistööna tagab nõukogu töö järjepidevuse. Trio programm sisaldab nii digiteenuseid, energialiitu, kliimapoliitikat kui majanduskasvu toetavaid tegevusi, samuti sotsiaalmõõdet, sisejulgeolekut ning stabiilset naabruspoliitikat ja laienemist. Maasika hinnangul on Eesti kui üks trio programmi koostajatest seisnud hea selle eest, et kajastatud oleksid kõik võtmetähtsusega eelnõud ja teemad, millega tuleb järgneva poolteise aasta jooksul süvendatult tegelda. “Ränne, julgeolekuküsimused ja majanduskasv jäävad Euroopa Liidus lähiaastate prioriteetteemadeks. Kõigis neis teemades on suur roll e-teenustel, e-valitsuse temaatikal ja erinevatel e-lahendustel, mis on otseselt seotud nii majanduskasvu kui igapäevaelu turvalisusega,” tõdes eriesindaja. Üldasjade nõukogu järel arutas 27 liikmesriigi üldasjade nõukogu Ühendkuningriigis asuvate agentuuride ümberpaigutamise protseduuri. Nõukogu veerel kohtus Matti Maasikas Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansiga, kellega arutati õigusriigi küsimusi ja institutsioonidevahelist koostööd. Eriesindajal olid veel kohtumised ka Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise riigisekretäri paruness Anelay ja Iiri välisministri Simon Coveneyga. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576832... Matti Maasika sõnavõtt trio programmi kohta: http://video.consilium.europa.eu/en/webcast/01cab36a-2eb4-4044-ac10-9f0e... Lähem info: Tiina Maiberg Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn Tel: +372 6377 253 Mob: +372 53 008 703www.vm.ee Kõik uudised

Toimus 41 korralist, sealhulgas 3 ühisistungit, 3 erakorralist komisjoni istungit. Ühisistungid: 14.02.2017 ühisistung majanduskomisjoniga. PricewaterhouseCoopersi uuringu „Logistikasektori mõjuulatus Eesti majanduses“ tutvustus. 10.04.2017 ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrollikomisjoniga. Ülevaade Euroopa Kontrollikoja aruandest 2015. 16.05.2017 ühisistung majanduskomisjoniga. Transpordi- ja logistikasektori alaliitude ühispöördumise arutelu vedelkütuste aktsiisi tõusust. Erakorralised istungid: 20.04.2017 erakorraline komisjoni istung. Kindlustustegevuse seaduse […] Link uudisele: Rahanduskomisjoni tööst 2017. aasta kevadistungjärgul

Keskkonnaminister Siim Kiisler osales Luksemburgis Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, mis toimus viimast korda Malta juhtimisel. Minister tegi ülevaate Eesti eesistumise prioriteetidest. Nõukogus arutati viimaseid arengusuundi rahvusvahelises kliimamuutuste valdkonnas, samuti kinnitasid ministrid taas Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kindlat pühendumust Pariisi kokkuleppele ja selle täieliku rakendamise protsessile. Kõik uudised Keel EST

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid. Ettepanek mälestiseks tunnistamiseks tehti pärast Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamist ja analüüsi. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule. „Transpordi arenguga seotud hoonestusest on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle, Tapa raudteejaama peahoone on ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi,“ lisas Jänes. Jaamahoone on algsest puithoonest kahel korral ümber ehitatud aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi. Vajadusele võtta raudteejaam kaitse alla on viidatud ka varasemas Muinsuskaitseameti tellitud uuringus ning linnaelanike pöördumises. Eestis on seniajani kultuurimälestiseks tunnistatud 31 raudteejaama peahoonet, kuid neid lisandub, sest lähiajal on plaanis mälestiseks tunnistada ka Narva ning Valga raudteejaama hoone. Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast uuema arhitektuuri ulatuslikku uurimistööd aastatel 2007 kuni 2012. Pärast mitmeid hindamisi ja uuringuid leiti mälestise tunnused olevat ühtekokku 114 objektil, nende seas Tapa raudteejaama jaamahoonel. Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutamisel ning näiteks ruumide ümberkohandamine on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis. Mälestiseks tunnistamise materjalidega saab tutvuda siin. Lisainformatsioon Liina Jänes Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik 628 2381 liina.janes@kul.ee

Euroopa Kohtunike Nõukogude katusorganisatsiooni (ENCJ) uuringus osalenud 82 Eesti kohtunikku andsid skaalal ühest kümneni oma sõltumatusele hindeks üheksa. Möödunud nädalal avalikustatud uuringutulemused näitavad, et Euroopa kohtunike keskmine hinne iseenda sõltumatusele on 8,9 punkti kümnest, keskmine hinnang kolleegide sõltumatusele oli veidi madalam – 8,3. Eesti puhul olid mõlemad näitajad Euroopa keskmisest pisut kõrgemad. Uuringus osales enam kui 11 tuhat kohtunikku 26-st Euroopa riigist. Uuringust selgus, et 93% küsitlusele vastanud Eesti kohtunikest ei ole viimasel kahel aastal tundnud survet kohtuotsuste tegemisel. Seitse protsenti märkis, et neile on viimase kahe aasta jooksul avaldatud sobimatut survet. Samas nenditi, et seda on juhtunud väga harva ja kui, siis peamiselt menetlusosaliste poolt. Vaid üks protsent kohtunikest tunnetas regulaarset survet. Samas tunnetas aga 12% Eesti kohtunikest viimasel kahel aastal negatiivseid muutusi seoses palga, pensioni, töökoormuse või kohtu ressursside vähenemisega. Seejuures vastates küsimusele, mis aitaks kohtunike sõltumatust suurendada, nimetati esimestena just palka, pensioni ja mõistlikku töökoormust. Uuringust joonistus välja ka mitu üle-Euroopalist murettekitavat trendi. Esiteks, kohtunike ametisse valimine ning edutamine teistel alustel kui kandidaadi oskused ja kogemused, teiseks meedia üha kasvav mõju ja surve kohtunike tööle ning kolmandaks suure hulga kohtunike tõdemus, et valitsus ning riigikogu ei austa alati nende sõltumatust. Needsamad probleemid on aktuaalsed ka Eestis – 30% Eesti kohtunikest leidis, et viimase kahe aasta jooksul ei ole meedia alati nende sõltumatust austanud ning 17% arvas, et meedia tegevus on kohtunikke sobimatult mõjutanud. Võrdlemisi suur (27%) oli ka kohtunike hulk, kes on tundnud, et nende sõltumatust ei austa valitsus. Riigikogu osas oli samas küsimuses kriitiline 20% protsenti küsitlusele vastanutest. Teiste Euroopa riikidega võrreldes toodi Eestis oluliselt vähem (12% vastanutest) välja asjaolu, et kohtunikke võib olla ametisse nimetatud ka muudel alustel kui nende oskused ja kogemused. Uuringu „Independence, Accountability and Quality of the Judiciary“ kokkuvõtet saab täismahus lugeda siit. Merje TalvikKommunikatsiooniosakonna juhatajaRiigikohusTel. 7309042; 5333 9846

Riigikogu liikmed moodustasid Riigikogu väärikuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Igor Gräzin. Link uudisele: Riigikogus moodustati Riigikogu väärikuse toetusrühm

Kultuuriminister Indrek Saar osales eile, 19. juunil Brüsselis toimunud Euroopa Liidu spordi- ja olümpialiikumise võtmeisikute kohtumisel ja arutelul „Euroopa Liidu spordipoliitika: quo vadis?“. Arutelupaneelis tutvustas Saar Eesti Euroopa Liidu eesistumise spordivaldkonna põhiteemat treenerite rollist ühiskonnas. Kõrgetasemeline spordi- ja poliitikakujundajate kohtumine European Evening of Sport toimub viiendat korda. Selle eestvedaja on Euroopa Rahvuslike Olümpiakomiteede Ühendus (EOC). Vahetult Eesti eesistumise eel Brüsselis toimunud kohtumise avas Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Thomas Bach. Kohtumise fookuses oli mai lõpus euroliidu spordiministrite poolt heaks kiidetud Euroopa Liidu spordialane töökava aastateks 2017 kuni 2020. See keskendub kolmele teemavaldkonnale: spordi väärtused, spordi majanduslik mõõde ning sport ja ühiskond. Eesti asub esimese eesistujana strateegiadokumenti ellu viima. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on Eestile osaks saanud ülesanne austav. „Meie üks esimesi ülesandeid eesistujana on euroliidu seisukoha kujundamine WADA koodeksi muudatusettepanekute osas. Euroopa Liidu sporditöökava põhiteemadest asume esmajärjekorras tegelema meie enda prioriteetse teemaga, milleks on treenerite roll ühiskonnas,“ rääkis Saar. Ta selgitas, et treenerid on spordivaldkonna võtmeisikud, kelle tegevus mõjutab miljoneid inimesi ja avaldab lisaks spordile mõju ka muudele valdkondadele, näiteks tervishoiule. „Treenerite rolli tõstatamine väärtuste ja eluks vajalike oskuste õpetajana, elukvaliteeti tõstvate liikumisharjumuste kujundajana ning ühiskonna sidustajana on liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasandil laiemalt kindlasti uudne ja aktuaalne. Treener õpetab ausa mängu põhimõtete jälgimist ning nendest lähtumine on oluline mitte ainult spordis, vaid just ühiskonnaelus “ märkis Saar. Euroopa Liidu hariduse-, kultuuri-, noorte ja spordivolinik Tibor Navracsics avaldas heameelt, et Eesti on valinud oma eesistumise spordifookusesse just treenerite rolli ühiskonnas. „Me peame treeneritesse panustama: nende võimuses on etendada jõulist rolli, muuta spordimaailma mitmekesisemaks, konkurentsivõimelisemaks ja vastutusvõimelisemaks,” märkis volinik. „Me peame asetama treenerid meie ühiste prioriteetide keskmesse. See tähendab mitmekesisuse propageerimist ja parema ligipääsetavuse tagamist treenerikutsele nii naistele kui ka rahvusvähemustele. Värskelt heaks kiidetud Euroopa Liidu spordi tööplaan aitab neid sihte paremini ellu viia. Ootan huviga arutelusid treenerite rollist ühiskonnas liikmesriikidega eeloleva poole aasta jooksul,” ütles volinik. Eesti on 2017. aasta juulist kuni detsembrini esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Loe Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest. Kultuuri ja spordivaldkonna prioriteetidest loe lähemalt Kultuuriministeeriumi kodulehelt. LisainfoKairis Ulp Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, Eesti EL nõukogu eesistumise sporditöögrupi juht 5358 2242kairis.ulp@kul.ee

Kaitseministeeriumi kantsler andis täna oma ametiaega lõpetavale NATO liitlaste lahingugrupi ülemale kolonelleitnant Mark Wilsonile üle Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi tema märkimisväärse panuse eest NATO liitlaste suurendatud kohaloleku ettevalmistustesse ja rakendamisse. Kantsler Jonatan Vseviov tänas kolonelleitnant Wilsonit tema pühendumuse eest ning hea töö eest NATO lahingugrupi integreerimisel, öeldes, et lahingugrupi ülem lõi hea aluse NATO lahingugrupi edasisele tegevusele. Vseviovi sõnul on esimene olla on ühtaegu au ja suur väljakutse, sest tuleb kogu tegevus nullist üles ehitada. Kolonelleitnant Wilson tänas Eestit sooja vastuvõtu eest ning märkis ära väga hea koostöö Eestiga, sh 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmiga. NATO lahingugrupp on kol-ltn Wilsoni juhtimisel edukalt osalenud Eesti suurõppusel Kevadtorm ning USA-juhitud õppusel Saber Strike. Kolonelleitnant Wilson on Suurbritannia maaväe laskurrügemendi 5. pataljoni ülem, juhtides tänavu kevadel Eestisse saabunud NATO pataljoni lahingugruppi, mille raamriigiks on Ühendkuningriik. Lisaks osalevad ühendüksuses 2017. aastal Prantsusmaa ja 2018. aastal Taani. NATO liikmesriigid otsustasid suurendada Alliansi kohalolekut Balti riikides ja Poolas Varssavi tippkohtumisel 2016. aastal. Kaitseministeeriumi teeneterist asutati Eesti 1998. aasta 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 80. aastapäeval, annetamiseks neile, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi kaitsmisel, riigikaitse ülesehitamisel ja kindlustamisel. Teeneterist on kolmeklassiline. Kõik uudised Keel EST

Täna, 20. juunil osaleb välisminister Sven Mikser Reykjavikis toimuval Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumisel, millega tähistatakse organisatsiooni 25. aastapäeva. Välisminister Mikser esineb kohtumisel sõnavõtuga. Mikseril on plaanis kohtuda ka Islandi välisministri Gudlaugur Thór Thórdarsoniga. Kohtumisel on kõne all Eesti ja Islandi suhted, koostöö Põhja-Balti (NB8) koostööformaadis ning Läänemeremaade Nõukogus. Samuti räägitakse Euroopa julgeolekust, Brexitist ning transatlantilistest suhetest. Läänemeremaade Nõukogu eesmärk on tugevdada ja tihendada koostööd Läänemere riikide vahel. See on Läänemere piirkonna erinevate tasandite regionaalse koostöö peamine foorum ning valitsuste vahelise koostöö korraldaja. Nõukogusse kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon. Läänemeremaade Nõukogu eesistuja on praegu Island. Alates 1. juulist võtab nõukogu juhtimise üle Rootsi. Lisainfo: Mariann Sudakov välisministeerium avalike suhete osakond 637 7628 521 6821press@mfa.ee Kõik uudised

A.B kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2016. a otsuse peale V.M hagis A.B vastu elatise vähendamiseks

Kannatanu M OÜ esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani määruskaebus Tallina Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2017. a määruse peale kriminaalasjas I. T. süüdistuses KarS 209 lg 2 p 1 järgi. Menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

19.06.2017. Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO kiitis täna heaks Eesti saavutused korruptsiooni ennetamises – Eestile antud 19 soovitusest, kuidas paremini riigis korruptsiooni vältida, on Eesti täitnud täielikult 14 ja osaliselt viis. Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et Eesti on kohati teinud soovitustest enamgi, kuna korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine on väikeriigile väga oluline nii majandusliku arengu, turvalisuse kui riigi julgeoleku seisukohalt. Näiteks on riigikogu võtnud vastu huvirühmadega suhtlemise hea tava ja parlamendiliikmetele kirja pannud hulga näidisolukordi ja käitumisjuhendeid selliste juhtumite puhuks. „Võrreldes 2012. aastaga on Eesti Transparency Internationali korruptsiooniskaalal tõusnud 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem,“ nentis Reinsalu. „Iga aastaga saavad Eesti inimesed üha teadlikumaks, mis annab lootust, et tulevikus esineb korruptsiooni aina vähem.“ 2012. aastal tegi GRECO Eestile 19 soovitust seoses parlamendi liikmete, kohtunike ja prokuröride korruptsiooni ennetamisega. Kohtunikele antud viiest soovitusest on Eesti täielikult täitnud neli ning osaliselt ühe. Täidetuks luges GRECO soovitused, mis puudutasid kohtunike ametitegevuse kvaliteedi hindamissüsteemi loomist, kohtunike huvide konflikti ja korruptsiooniriskide ennetamise tegevuskava väljatöötamist, kohtunikueetika, huvide konflikti ja kingitustega seonduvate teemade koolitusprogrammi väljatöötamist ning kohtunike huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevused . Osaliselt täidetuks loeti raportis kohtunike edutamisele objektiivsete kriteeriumide seadmine. Prokuröride korruptsiooni ennetamise seitsmest soovitusest on Eesti täielikult täitnud kõik seitse. Soovitused puudutasid prokuröride edutamisele objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide seadmist, regulaarse prokuröride ametitegevuse kvaliteedihindamise süsteemi loomist, eetikakoodeksi praktiliste näidetega täiendamist ning huvide konflikti ja korruptsiooniriskide vältimise tegevuskava väljatöötamist, samuti kingituste vastuvõtmist puudutava juhise loomist, prokuröride huvide avalikustamise nõuete korruptsioonivastase seadusega kooskõlla viimist ning korruptsioonialaste koolitusprogrammide väljatöötamist. Parlamendi liikmetele suunatud soovitustest luges GRECO täielikult täidetuks kolm soovitust: Eesti on läbi viinud uuringu, et näha, kas parlamendiliikmetele oleks vajalik huvide konflikti vältimiseks seada hilisemad töökohapiirangud; tegeletud on parlamendiliikmete huvide deklaratsioonide kontrollimist puudutavad ennetustegevustega ning riigikogu liikmete nõustamisega eetilistes ning huvide konfliktiga seotud küsimustes. Neli soovitust loeti osaliselt täidetuks. Täiendamist vajavate tegevustena on raportis välja toodud vajadus vastu võtta reeglid selle kohta, kuidas parlamendi liikmed suhtlevad lobistide jt kolmandate isikutega, kes püüavad õigusloomet mõjutada. Kuigi GRECO hindas Riigikogu liikmete käitumisjuhiste vastuvõtmist, ei peetud piisavaks selle järelevalve- ning sanktsioonide mehhanismi (mh näiteks riigikogu poolt rikkumise osas seisukoha võtmine).

Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luxembourgis olid peateemadeks EL-NATO koostöö, terrorismivastane võitlus, ränne, Euroopa globaalstrateegia, olukorda Iraagis ning Pärsia Lahe kriis. Vahetult pärast välisasjade nõukogu toimus idapartnerluse välisministrite kohtumine, et veelgi tugevdada omavahelist koostööd. Välisministrite kohtumisel osales NATO asepeasekretär Rose Gottemoeller, kellega koos arutati Euroopa Liidu ja NATO koostööd. Mikseri sõnul on muutunud julgeolekuolukorras EL-NATO tihe koostöö olulisem kui kunagi varem. „Oluline on keskenduda valdkondadele, kus mõlemad organisatsioonid saavad teineteist täiendada. Läbi koostöö saame lisaväärtust luua küberkoostööle, strateegilisele kommunikatsioonile ja ka koordineeritud õppustele,“ ütles välisminister Sven Mikser. Terrorismivastase võitluse kontekstis rõhutati sise- ja välisjulgeoleku seotust ning vajadust parandada koostööd mõlemas valdkonnas. „Eesti eesistumise üks prioriteete on turvaline ja kaitstud Euroopa, mis hõlmab terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust. Eesti pühendub oma eesistumise ajal tänaste otsuste rakendamisele,“ kinnitas Mikser Eesti toetust. Kohtumisel anti välisministritele ülevaade ka EL-i ja kolmandate riikide rändepartnerlusest, mis algatati aasta tagasi eesmärgiga aidata kaasa rändekriisi algpõhjuste lahendamisele. Oma sõnavõtul ütles Eesti välisminister, et tööd Aafrika riikidega tuleb jätkata ning kinnitas pühendumust rände teemale ka eesistumise ajal. Pärastlõunal toimus idapartnerluse välisministrite kohtumine, mis on ühtlasi ka ettevalmistus Eesti eesistumise ajal toimuvaks tippkohtumiseks Brüsselis. „Euroopa Liidu huvides on stabiilne, turvaline ja jõukas naabrus, kuid selleks tuleb teha tihedat ja igakülgset koostööd,“ rõhutas välisminister Mikser kohtumisel. „Võime küll tunda head meelt käegakatsutavate tulemuste üle, kuid palju on veel teha. Eesmärk on tuua idapartnerluse riigid meile veelgi lähemale,“ lisas Mikser. Lisaks tutvustas välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Euroopa globaalstrateegia esimese aasta vaheraportit. Välisminister Mikseri sõnul on viimase aasta jooksul EL-i julgeoleku ja kaitsepoliitika tugevdamisel saavutatud enam, kui viimaste kümnenditega. Eesti lähtub oma tegevuses raportis toodud prioriteetidest, näiteks EL-i naabruse vastupanu suurendamine kriisidele ja ohtudele. Lõunalauas arutasid ministrid olukorda Iraagis, keskendudes Euroopa Liidu võimalustele tagada riigis stabiilsus pärast Mosuli vabastamist Daeshist. Jutuks tuli ka Pärsia lahe kriis, millele liikmesriikidega otsitakse kiiret lahendust. Lisainfo: Armo Vask Välisministeerium Avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

19.06.2017. 1. juulil suletakse kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid. Kantseleiga on võimalik ühendust võtta üksnes telefoni või e-posti teel. Endiselt säilib võimalus saata paberdokumente. Kohtulikud registrid, mille kantselei vastuvõtupunktid suletakse, on kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, abieluvararegister, äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste register ning kommertspandiregister. Kinnistus- ja registriosakonnaga on võimalik ühendust võtta telefoni ning e-posti teel. Säilib võimalus ka dokumentide postiga saatmiseks. Suurima muudatusena ei ole võimalik alates 1. juulist 2017 kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ega neist väljatrükke saada kinnistus- või registriosakonnas kohapeal. See võimalus on edaspidi üksnes notaribüroos või vastavate veebilehtede kaudu. Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus antakse lisaks notaritele ka veeteede ametile. Seega on võimalik registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumiseks ja väljatrükkide saamiseks pöörduda ükskõik millise notari poole. Kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti maakondades, suureneb juurdepääs registritele, samas aga muutuvad mõnevõrra teenuste hinnad, kuna notari tasud erinevad varasemalt teenuste eest võetud riigilõivudest. Osa teenuseid muutub kantseleide vastuvõtu sulgemisega kallimaks, osa aga odavamaks. Isikul on endiselt võimalik näha endaga seotud äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste andmeid ja dokumente äriregistri teabesüsteemi vahendusel. Samuti on tasuta kättesaadav iga äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaart, millelt on näha kõik äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantavad andmed. Kinnistusraamatu puhul näeb kinnisasja omanik samuti endaga seotud andmeid ja dokumente tasuta. Kinnistus- ja registriosakonna kontaktandmed Notarite kontaktandmed Veeteede ameti kontaktandmed

Paljudes Euroopa riikides on digitaalsed terviseandmed olemas, samuti on patsientide ja tervishoiutöötajate ootus e-tervise teenuste arenguks ning seadusandlus, mis võimaldab nende turvalist kasutamist, selgub sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel valminud KPMG Baltics OÜ uuringust. Uuringu käigus kaardistati terviseandmete liikumist takistavaid ja soodustavaid tegureid, sealhulgas elanike ootusi ja võimalusi oma digitaalsete terviseandmete kasutamiseks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Ühendkuningriigis ja piiriüleselt ning tehti ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks. KPMG Baltics OÜ avaliku sektori teenuste juhi Juta Saareveti sõnul on eeldused terviseandmete vabaks ja turvaliseks piiriüleseks liikumiseks Euroopa Liidus olemas. „Terviseandmed tekivad elektrooniliselt nii Eestis kui Euroopas. Nüüd, kus terviseandmed on elektroonilisel kujul olemas, tuleb keskenduda sellele, et tekiks juurde teenuseid, millest inimene kasu saab, nii avalikke- kui erateenuseid,“ ütles Juta Saarevet. „Mida rohkem on teenuseid, seda rohkem andmeid kasutatakse, seda paremaks muutub terviseandmete kvaliteet ja seda rohkem saab omakorda luua veelgi paremaid teenuseid.“ Uuringust selgub, et parandada tuleb inimeste juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele ja andmete kaasaskantavust. „Tähelepanu tuleb pöörata nii õigusruumi kaasajastamisele kui ka andmete turvalist vahetamist ja kaasaskantavust toetava taristu loomisele. Selleks, et Euroopa Liidus toimiks ühtne e-tervise lahenduste turg on vajalik ühtne, lihtne ja selge reeglistik e-tervise lahenduste loomisele, kasutamisele ja levitamisele,“ lisas Saarevet. Inimeste suhtumine oma terviseandmete kaitsesse ja privaatsusse on Euroopas erinev. Kui Eesti, Soome ja Rootsi patsiendid oma andmete kasutamise pärast märkimisväärselt mures ei ole, siis Ühendkuningriigis peab seda oluliseks murekohaks kuni 60% ning Saksamaal ja Poolas 20-40% patsientidest. Uuringu andmeil pole peamised takistused terviseandmete liikumisel infotehnoloogilised või õiguslikud, vaid pigem nö pehmed aspektid, nagu inimeste hoiakud, teadlikkus ja koostöövalmidus. Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul on e-tervise arengueelduseks ka tervishoiutöötajate mõttemallide muutumine. „Peaksime mõistma, et tervishoiutöötajad on vaid andmete kasutajad ning terviseandmete omanik on patsient. Selle asemel, et terviseandmeid patsientide asutustes hoida, peaksime andma need inimestele mõistetavas keeles, et võimaldada neil raviprotsessis aktiivsemalt osaleda.“ Uuringust selgub, et terviseandmed liiguvad erinevate liikmesriikide vahel Euroopas ka praegu, kuid enamasti võtab patsient need endaga kaasa paberil. Uuring toob välja, et paljudes riikides on ka juba praegu reguleeritud ja võimaldatud andmete teisene kasutamine, näiteks statistika, uurimistöö või tervishoiuteenuste arendamise eesmärgil, kuid neid kasutatakse siiski vähe. „Kui me soovime, et patsiendid võtaksid suurema vastutuse oma tervise eest ning et meie tervisesüsteemid vastaksid veelgi täpsemini iga üksiku patsiendi individuaalsetele vajadustele, peame julgustama inimesi oma terviseandmeid kasutama ja seda ka võimaldama,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Selleks on meil vaja kokkuleppeid, mida, kuidas ja millal andmetega tervishoius teha võib, mis hõlmaks andmete jagamist nii erinevate tervishoiuteenuste pakkujate kui üha enam ka erinevate riikide vahel.“ Digitaalse ühisturu põhimõtete, isikuandmete vaba liikumise ja digitaalse innovatsiooni toetamine tervishoius on eeloleva Eesti EL Nõukogu eesistumise üks prioriteete. „Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annavad poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt,“ ütles Aaviksoo. „Lisaks on kavas jõuda riikide vahel kokkuleppeni 7-9 konkreetse ühise digiprojektialgatuse osas, mida liikmesriigid koos Euroopa Komisjoniga ellu viiksid ja ka rahastaksid.“ Uuring „Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses“ valmis Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi 2014-2020 kaudu. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser avaldas täna EL välisministrite kohtumise äärel oma Portugali kolleegile Augusto Santos Silvale kaastunnet Portugali maastikupõlengu ohvrite lähedastele ja kogu Portugali rahvale. “Eesti rahvas leinab koos teiega selles kohutavas tragöödias hukkunuid. Minu sügav kaastunne ohvrite peredele ja sõpradele ning kogu Portugali rahvale,” ütles Mikser Silvale. Kesk-Portugalis Pedrógão Grande linna lähedal laupäeval puhkenud maastikupõlengutes hukkus üle 60 inimese. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeeriumi avalike suhete osakond 56675362press@mfa.eewww.vm.ee Kõik uudised

Kuressaare linna (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu) kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2017. a otsuse peale Osaühing Damavand hagis Kuressaare linna vastu kahju hüvitamiseks

Osaühing Saaremaa Ralli kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2016. a otsuse peale Osaühing Saaremaa Ralli hagis Lembit Soe vastu kahju hüvitamiseks

Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus viibis koos delegatsiooniga 13.-15. juuni visiidil Jekaterinburgis, kus ta osales Arvo Pärdile pühendatud minifestivalil ning tutvus 2015. aastal avatud Boriss Jeltsini Keskusega. Teisipäevast kolmapäevani toimusid Jekaterinburgis režissöör Dorian Supini Arvo Pärdist jutustavate dokumentaalfilmide linastused, kokku näidati kolme täispikka ja kolme lühifilmi. Kohal viibis produtsent Kari Jokelainen, kes filme eelnevalt tutvustas ning vastas hiljem publiku küsimustele. Ürituse algatajaks ja saatkonna kultuurinõuniku Dimitri Mironovi koostööpartneriks oli Jekaterinburgi filmifestivali “Kinoproba” direktor Lilija Nemtšenko. Suursaadiku Hilpuse sõnul kujunes eriti külalisterohkeks ürituse avamine, kui toimus enne filmiseanssi kontsert Jeltsini Keskuse Vabaduse saalis, kus kohalikud noored muusikud esitasid Arvo Pärdi teoseid. Ürituste toimumispaigaks oli mainekas Jeltsini Keskus, mida Eesti saadik külastas esmakordselt. Tegemist on kaasaegse ja mitmekülgse kultuuri- ja hariduskeskusega, mis ühelt poolt annab ülevaate Venemaa esimese presidendi elukäigust ja talletab sellega seotud materjali. Lisaks pakub laiahaardelise pildi 1980. aastate lõpu – 1990. aastate alguse murrangulisest ajajärgust, mil varises “raudne eesriie”, kommunistliku partei ainuvõim asendus demokraatia ja vabaturumajandusega ning Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks. Keskuse väljapanek kajastab Jeltsini ajastut silmapaistva objektiivsusega ja moonutusteta, ka Jeltsini poolt toetatud Balti riikide iseseisvumisprotsessil on seal oma koht. Omavahelises vestluses arutlesid suursaadik Hilpus ja Jeltsini muuseumi direktor Dina Sorokina, milliseid ühistegevuse võimalusi võiks edaspidi leiduda Eesti ja Venemaa lähiajaloo põimuvate peatükkide uurimisel ja tutvustamisel. Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman võttis külalised Eesti saatkonnast vastu tema poolt asutatud muuseumis, kuhu ta on koondanud ainulaadse Sverdlovski oblasti vanausuliste ikoonide kogu. Linnapea meenutas oma aastakümnete taha ulatuvaid kontakte Eestiga ning kinnitas valmisolekut toetada Eestiga seotud koostööprojekte ka edaspidi. Linnapeale pakkusid suurt huvi Tallinna kogemused tasuta ühistranspordi kasutuselevõtul, millega ta lootis lähemalt tutvuda. Toimus veel kohtumine Sverdlovski oblasti asekuberneriga, kus puudutati majandus- ja kultuurikoostöö väljavaateid. Jekaterinburg kuulub Venemaa suurlinnade hulgas kõige edumeelsemate ja innovaatilisemate hulka, kust suhteliselt palju inimesi külastab turistidena Eestit. Senine kultuurikoostöö Eesti ja Jekaterinburgi vahel on olnud üsna tihe ning uusi võimalusi selle hoogustamiseks pakub EV100 juubeliaasta. Fotod: https://flic.kr/s/aHskXjHP7y Lisainfo: Armo Vask Välisministeerium Avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega said arendustegevusteks toetust kaheksa raamatukogu. Toetussumma on kokku 7708 eurot. Raamatukogude arendamise taotlusvoorust sai kõige suurema toetuse, 1586 eurot Haapsalu Linnavalitsus. Toetussumma läheb Lääne Maakonna Keskraamatukogule rahvaraamatukogude seminarlaagri läbiviimiseks. Sarnases suurusjärgus saab toetust ka Tallinna Kesrkraamatukogu, seda Aleksander August Sibula erialapäeva läbiviimiseks ja Brüsselis toimuval raamatukoguteenuste messil osalemiseks. Taotlusvooru tingimustega ja käskkirjaga toetuste eraldamise kohta saate tutvuda siin.

16.06.2017. Täna Maltal toimuval ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisel tutvustas Urmas Reinsalu Eesti prioriteete ELi nõukogu eesistumise ajal, mis on aluseks tihedamale ELi-USA justiitskoostööle. Reinsalu sõnul on üheks olulisemaks elemendiks justiits- ja sisevaldkonnas terrorisimisvastane võitlus. Selleks tuleb jõustada ELi rahapesuvastane karistusõiguslik direktiiv ning parendada infovahetust EL riikide ja USA vahel. Samuti on tähtis ühine tegevus küberkuritegevuse tõkestamisel. Euroopa Liidus on vaja välja töötada selged küberruumi jurisdiktsioonireeglid, samuti põhimõtted, kuidas riigid õigusabi korraldavad. Kolmandaks on oluline tagada, et Euroopa Liidu ja USA vahel rakendataks isikuandmete vahetusel kokku lepitud andmekaitse põhimõtteid. Ühendriikide justiitsminister Jeff Sessions väljendas ootust edukaks koostööks Eesti eesistumise ajal. Järgmine USA-ELi kohtumine justiits- ja siseasjus toimub sügisel Washingtonis ja seda juhivad Euroopa Liidu poolt Eesti justiits- ja siseminister.

Välisminister Sven Mikser rõhutas täna tsiviilmissioonidel osalenud Eesti eksperte tänades nende töö olulisust, mis on kõrgelt hinnatud nii Eestis kui välisriikides. „Hindame teie panust kõrgelt. Olete jaganud Eesti parimaid praktikaid konflikti ja konfliktijärgsetes piirkondades ning riiki esindades väärikalt kinnitanud meie kuvandit,“ sõnas välisminister Mikser. Konfliktipiirkondades kogemusi jagades ning tehes koostööd partneritega ELis, ÜROs, OSCEs ja NATOs, aitab Eesti Mikseri sõnul teiste riikide turvalisust ja heaolu kasvatada ning suurendab seeläbi ka enda julgeolekut. „Kuigi missioonid, millest meie eksperdid osa võtavad, võivad esmapilgul tunduda meile kauged, on selge, et tsiviilmissioonidel osalemine omab üha suuremat rolli julgeoleku tagamisel ning on ka oluline sisejulgeoleku valdkonna ühe osana,“ lisas välisminister Mikser. Välisminister Mikser rõhutas, et tsiviilmissioonidesse panustamine on Eesti kindel välispoliitiline prioriteet. „Praegu viibivad Eesti poolt lähetatuna tsiviilmissioonidel 13 eksperti, kes töötavad Euroopa Liidu, ÜRO, OSCE ning NATO missioonidel Afganistanis, Palestiinas, Kosovos, Ukrainas ja Gruusias,“ lisas ta. Mikser kinnitas, et tsiviilekspertide toetussüsteemi edasiarendamine ning täiustamine on jätkuvalt välisministeeriumi jaoks oluline. Tänasel tänuüritusel tunnustati eksperte, kes on teeninud Euroopa Liidu, NATO ja OSCE missioonidel Afganistanis, Gruusias, Kosovos ja Ukrainas, aidates kaasa nende riikide arengule sisejulgeoleku valdkondades. ELi politseimissioonil Afganistanis osalesid missiooni asejuhina Tarmo Miilits ning väljaõppekomponendi asejuhina Margus Kotter. Afganistanis NATO väljaõppemissioonil osalesid politseiteabe vanemnõunikuna Merri Kastemäe ning Afganistani siseministeeriumi nõunikuna Tarvo Handsmitt. ELi õigusriigi missioonil Kosovos osalesid kriminaalteabe büroo juhina Riko Roos ning politsei rahvusvahelise koostöö büroo nõunikuna Krista Kimber. OSCE erimissioonil Ukrainas osalesid vaatlejatena Enn Kooskora, Tarvo Tart ja Edvard Sulg. ELi vaatlusmissioonil Gruusias osales vaatlejana Marco Anderson. Mõned ekspertidest on juba ka järgmisel missioonil. Samuti tänati Euroopa välisteenistuse tsiviiloperatsioonide planeerimise ja võime üksuses rahvusliku eksperdina töötanud Piret Palusood. Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576850... Lisainfo: Mariann Sudakov välisministeerium avalike suhete osakond 521 6821press@mfa.eewww.vm.ee Kõik uudised

Sel nädalal riigikogus kinnitatud metsaseaduse muudatustega soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie –  kasutamist, vähendatakse bürokraatiat ja pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse ja -tööde kvaliteedile. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles täna Viljandis Ugala teatris peetud põllumeeste suurkogul, et tänapäeva edukas põllumees peab tulevikku vaatavalt tegelema riskijuhtimisega, sest kliimatingimused muutuvad, otsima tasakaalu keskkonnaga ja heitlike majandusoludega ning säilitama ressursse neid säästvalt kasutades. Minister Tamm rõhutas, et toidutootmine põhineb looduslikel ressurssidel, mis kasvava nõudluse tingimustes on järjest piiratumad. Prognoosid ütlevad, et 30 aasta pärast on maailmas 9 miljardit inimest ning nõudlus toidu järele kasvab 60 protsenti. „Eestis on 125 000 hektarit maad hoitud heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, kuid tootmisest väljas ning potentsiaal tootmismahtude suurendamiseks ja uute välisturgude leidmisel on ilmne. Samuti on meie põllumajandusel kõrge potentsiaal lisandväärtuse tõstmisel ehk toorainest kohapeal toodete valmistamiseks. Mullu läks põllumajandussaaduste ekspordist toorainena välja 36%, seda on liiga palju,“ märkis minister. „Globaalsete kliimamuutustega kaasneb järjest rohkem prognoosimatuid pöördeid, mis oluliselt mõjutavad toidutootmist üle kogu maailma. Esmapilgul võib Eesti asend tunduda turvalisem, kuid ka meie toidutootmistehnoloogiad peavad muutuma jätkusuutlikumaks ja selleks valmistudes tuleb juba praegu riske adekvaatselt hinnata,“ ütles Tamm. „ Toonitan, et riskijuhtimine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal põllumajandusministrite mitteametliku kohtumise teema: algatame arutelu, kuidas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames saaks riskijuhtimist paremini korraldada. See on Eesti panus riskijuhtimismeetmete täiustamisesse ÜPP 2020+ raames,“ selgitas Tamm. „Majanduslikest riskidest teame, mida tähendas Vene turu äralangemine. Nii Maaeluministeerium kui ka Veterinaar- ja Toiduamet on palju rõhku pannud Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele uute turgude avamisele. Rohkem on teada jõupingutustest ja edusammudest Jaapani ja Hiinaga, kuid sama tõsine töö käib Kagu-Aasias laiemalt, lisaks Põhja-ja Kesk-Ameerikas,“ täpsustas Tamm. Maaeluminister Tarmo Tamm andis suurkogul 21 silmapaistvale põllumehele ja maaelu edendajale Eesti põllumajanduse suurkuju Carl Robert Jakobsoni kujutisega hõbedase aumärgi „EestiMAA Heaks!“. Aumärk antakse silmapaistvate teenete eest Eesti maaelu ja põllumajanduse edendamisel, samuti panuse eest põllumajandushariduse vallas ja maakultuuri edendamisel. Kõik uudised Keel EST

16.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu kohtus täna Maltal USA justiitsminister Jeff Sessionsiga. Kahepoolne kohtumine toimus Maltal, kus Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid arutavad täna ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Reinsalu rõhutas, et rahvusvaheline koostöö on vältimatu eeltingimus võitluses terrorismiga ning märkis, et Eesti kavatseb julgeoleku- ja kaitseküsimused võtta oma eesistumise prioriteetideks. USA justiitsminister Jeff Sessions tänas Eestit panustamise eest riigikaitsesse ja selgete seisukohtade eest julgeoleku vallas. Reinsalu avaldas Ühendriikide justiitsministrile tänu USA sõjalise panuse eest Venemaa heidutamisel NATO idatiival. Koos arutati Eesti-USA kahepoolse justiitskoostöö küsimusi. „See on olnud viljakas nii küberkuritegevuse kui rahapesu tõkestamise alal,“ nentis Reinsalu. Sessions on külastanud senaatorina Eestit mitu korda. Reinsalu edastas talle kui justiitsministrile küllakutse Eestisse. 15.–16. juunil kohtuvad Maltal Euroopa Liidu ja USA justiits- ja siseministrid, et arutada ühiseid jõupingutusi võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Täpsemalt on arutlusel näiteks omavahelise infovahetuse parandamise ja praktilise koostöö võimalused, samuti terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed.

„Tervis ei ole ainult isikliku heaolu küsimus, vaid mõjutab otseselt tööjõu tootlikkust ja terve Euroopa konkurentsivõimet,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski täna Luxembourgis toimuval tööhõive, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) kohtumisel. „Tervisevaldkonnas on Eesti eesistumiseks seadnud endale kaks prioriteeti – e-tervise edendamine ning alkoholist tingitud kahjude vähendamine.“ „Alkoholi liigtarbimine on Euroopas tõsine rahvatervise probleem,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Euroopa inimesed tarbivad maailmas kõige enam alkoholi ja Euroopas on kõige suuremad alkoholist tingitud sotsiaalsed, majanduslikud ja tervisekahjud. Ühtses Euroopas peame otsima ühistele probleemidele ühiseid lahendusi." Minister Ossinovski tõi välja, et suuremat tähelepanu pööratakse järgmisel kuuel kuul ka e-tervise lahendustele. „Digitaalsed lahendused annavad inimesele parema võimaluse oma tervist jälgida ning hoida. Kuna inimesed üha enam reisivad ja töötavad mõnes teises liikmesriigis, peab neil olema ligipääs oma terviseandmetele ka välismaal,“ ütles minister. „Eesti eesmärk eesistujana on jõuda Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, millega pannakse paika järgnevate aastate koostöö tegevused terviseandmete piiriülese liikumise soodustamiseks. Soovime senisest enam suunata tähelepanu praktilistele lahendustele, mis võimaldavad inimestel oma digitaalsetele andmetele juurde pääseda, kontrollida andmete kasutamist ning lubada nende turvalist jagamist nii ravi kui ka teaduse ja innovatsiooni eesmärgil.“ Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva osalevad Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil. Muuhulgas tutvustavad ministrid oma väliskolleegidele Eesti eesistumise prioriteete ning plaane. EPSCO kohta loe lähemalt Euroopa Liidu Nõukogu kodulehelt. Kõik uudised Keel EST

Kaitseminister Jüri Luik nimetas kaitsepoliitika asekantsleri ametisse Kristjan Prikki. Prikk on töötanud välisministeeriumis, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning on praegu riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli politoloogia eriala ning magistrikraadiga strateegiaõpingud USA maaväe sõjakolledžis. Kristjan Prikk on läbinud ajateenistuse, on reservohvitser ja kaitseliidu liige. Prikk asub Kaitseministeeriumis tööle juulis. Kaitsepoliitika asekantsler juhib kaitseministeeriumi valitsemisala rahvusvahelist tegevust, aitab töötada välja kollektiivkaitse poliitikat. Ta juhib poliitika plaaneerimise osakonna, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja Euroopa Liidu osakonna tööd ning kureerib valitsemisala välisesindajate tegevust. Esimese suurema väljakutsena kureerib asekantsler Kaitseministeeriumi tegevust Euroopa Liidu nõukogu eesistumisel. Kõik uudised Keel EST

N. määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 16. märtsi 2017. a määruse peale halduasjas nr 3-17-239 Politsei- ja Piirivalveameti taotluses N. kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse

Keskkonnaameti kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsuse peale OÜ VKG Kaevandused kaebuses Keskkonnaameti 20. oktoobri 2014. a kaevandamisjäätmekava ja jäätmeloa tühistamiseks ning jäätmeloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Täna ja homme toimub Pärnus Balti kõrgemate kohtu kohtunike iga-aastane kohtumine, kus keskendutakse kohtuhaldusega seotud küsimustele nagu näiteks juurdepääs õigusemõistmisele ja kohtuhaldusreformid kolmes riigis. „Head isiklikud ja tööalased suhted naabritega on üliolulised. Püüame vähemalt kord aastas Balti kolleegidega kohtuda, et kogemusi vahetada. Sel korral on arutlusel kohtute haldamine, mis on kõigis kolmes riigis isemoodi," märkis Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Eestis saab täna üheks kohtute haldamisega seonduvaks väljakutseks Pikamäe hinnangul pidada kohtunike töökoormuse võrdsustamist. „Viimased aastad on näidanud, et kohtutel oleks hädasti vaja mehhanismi, mis võimaldaks kohtusüsteemi sees koormust võrdsustada ja seeläbi tagada kohtuasjade arutamine mõistliku aja jooksul. On olnud näiteid, kus mõne konkreetse kohtu koormus tõuseb kohtuasjade suurenemise või kohtuniku lahkumise tõttu hüppeliselt. Et kohtusüsteemil oleks sellistes olukordades võimalik kiiresti ja paindlikult reageerida, oleme välja töötamas asenduskohtuniku kontseptsiooni,“ lisas Pikamäe. Kohtumisel osalevad Eesti, Läti ja Leedu kõrgemate kohtute esimehed ja kolleegiumite esindajad. Merje TalvikKommunikatsiooniosakonna juhatajaRiigikohusTel. 7309042; 5333 9846

Kuidas meil läheb, eestimaalased? Keerulises välispoliitilises olukorras esitavad paljud Eesti inimesed ühte olulist küsimust. See puudutab meid kõiki, olenemata meie rahvusest või emakeelest: kas Eesti saab rahumeelselt edasi areneda või saadavad meid paratamatud pinged ja isegi konfliktid? Nii et kuidas meil läheb, eestimaalased? Me elame ju rahvusriigis, mis peab kaitsma Eesti kultuuri ja keelt. Samuti elame kodanikeriigis, mis peab tagama muust rahvusest inimestele võrdsed võimalused tööturul, hariduses, kultuurielus. Ei vähem ega rohkem, aga just eestlastega võrdselt. 12. juunil avalikustatud integratsioonimonitooring annab meile põhjaliku vastuse, kuidas erinevat emakeelt kõnelevatel inimestel Eestis läheb. Lisaks annab uuring ülevaate, millised on rahvusgruppide suhted ning kui sidusad me ühiskonnana oleme. Kokkuvõtvalt võime tulemusi vaadata kui poolikut veeklaasi, mis võib tunduda ühtaegu nii pooltühi või ka pooltäis. Üks lõimumismonitooringu autoritest, professor Raivo Vetik kinnitab, et eestivenelaste kuuluvustunne Eesti riiki on kasvanud – nii nagu ka eestlaste valmisolek kaasata muukeelseid Eesti riigi tegemistesse. See tähendab, et meil on palju eestlasi ja ka teisi rahvusi, kes toetavad Eestit, selle arengut ja soovivad oma ellu stabiilsust. Jah, meil võivad olla erimeelsused kasvõi kodakondsuspoliitikas, kuid me liigume siiski väikestel sammudel üksteisele lähemale ja mõistame teineteist märksa paremini kui 25 aastat tagasi. Mida monitooring veel näitab? Monitooring tõestab, et avatus ning sallivus ühiskonna gruppide vahel on kasvanud ja eesti keele tähtsus nii eesti- kui ka muukeelsete inimeste seas on tõusnud. Paranenud on eesti keele oskus, sest eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste arv on võrreldes 2015. aastaga kahanenud 15%-lt 10%-le. Vähenenud on muukeelsete inimeste hirmutunne, et eesti keele omandamine ohustab oma kultuuri ja identiteeti. Selle kõrval aga jääb silma muukeelsete väiksem osalus tööhõives ja palkade vahe – eestlaste palk erineb muukeelsetest 20% võrra, muukeelsete seas on kõrgem töötuse määr ning segregatsioon nii töö- kui ka elukohtadel suureneb. Ehk siis - oleme teinud olulisi samme paremuse poole, kuid meil on endiselt tõsiseid väljakutseid, mis käsipidurina takistavad edasi liikumist. Mis edasi? Mida siis teha, et liikuda kiiremini edukama, sidusama ning turvalisema riigi suunas, kus kõigil on võimalus end teostada ja rakendada? Näen siin nelja olulist aspekti. Esmalt tuleb meil aktsepteerida, et elame kultuuriliselt mitmekesises riigis. Meil tuleb üksteist aktsepteerida, sealhulgas väärtusi, mis on kokku lepitud põhiseaduses. Eesti on koduks 190 rahvusele, veerandi meie rahvastiku emakeel ei ole eesti keel. Miks me ei võiks näha seda kui võimalust? Monitooring tõestab, et mitut keelt kõnelevad inimesed tunnevad end tööjõuturul kindlamalt. Ka Praxise 2016. aastal läbi viidud uuring näitab, et mitmekesisemad organisatsioonid on edukamad. Ettevõtluseski näeme, et tulemuslikud, läbilöögivõimelisemad ning kiiremini arenevad on ettevõtted, kelle meeskondades on mitmesuguse kultuuritaustaga inimesi. Praegust kultuurimaastiku ning selle kiiret ja professionaalset arengut vaadates ei karda ma seejuures meie kultuuri hääbumist. Mul oli võimalus kohtuda lähiminevikus Kanadas elava eesti kogukonnaga. See oli märkimisväärselt südamlik ning soe kokkupuude. Nad teavad ja tunnevad oma juuri, hoiavad eesti traditsioone, kuid seejuures on uhked kanadalased. Kanada aga tunnustab seda kogukonda nagu paljusid teisi kogukondi, kes aastate jooksul on riiki saabunud. See on üksteist austav koostöö, millest võidavad kõik osalised. Teiseks. Kuigi riigi ellu kutsutud nii-öelda pehmed tegevused on samm-sammult parandanud olukorda mitmetes küsimustes nagu keeleõpe, omavaheliste kontaktide suurendamine, on meil ikka suured probleemid sotsiaalmajanduslikes küsimustes. Need vajavad põhjalikke lahendusi. Pole mõtet rääkida lõimumisest või kodanikutunde kasvatamisest, kui inimesed ei tunne end sotsiaalselt kindlustatuna. Osa selles on kindlasti ka keeleõppel, sest eesti keele oskus on kindlasti üks konkurentsieeliseid. Seda tõestavad ka lõimumismonitooringu tulemused. Seega, riik peab tagama kõik võimalused, et keeleõpe oleks kättesaadav ja kvaliteetne. Tasuta keelekursustele registreerimised näitavad ka selget ootust ja tahet oma keeleoskust parandada. Kindlasti ei saa me seejuures mööda vaadata avalikust sektorist ning selle mitmekesisusest. Ministeeriumides 2016. aastal läbi viidud vestlused näitasid, et tegelikult on ministeeriumid valmis võtma vastu kõik need, kellel on vastav ettevalmistus ning piisav keeleoskus rahvusest olenemata. Samas aga näitab monitooring, et vene keelt kõnelevad inimesed ei usu oma võimalusse osutuda valituks. Selle tulenevalt peame edasi liikuma nii teavitustöö kui ka võimalike toetusmeetmete sisseviimisega avalikus sektoris muukeelsete inimeste kaasamiseks. Kolmandaks. Lõimumine on mitmepoolne protsess. Suhtumine „esmalt õppigu ära eesti keel ja saagu eestlasteks“ ei hakka meile kunagi tulemusi andma. Vastupidi. Mul on väga hea meel, et väga paljud meie partnerid nii kolmandas kui ka avalikus sektoris on sellest aru saanud ning on tulnud meile ka oma ideede ja tegevusega appi, viies seejuures kokku eri kogukonnad. Neljandaks. Me peame parandama koostööd ametkondade, kuid ka teiste partnerite vahel, et tagada paindlik ning sõbralik teenus kõigile lõimumises osalevate sihtgruppidele. Lõimumine ei ole ühe ministeeriumi osakonna või organisatsiooni küsimus, see on suhtumine, mis vajab ühiskonnas laiemat toetuspinda. Unustagem siis kaevikud ja vastandamine. Otsime võimalusi meie kõigi heaolu tõstmiseks ja viime ideed ellu. See on küsimus kogu meie riigi tasakaalustatud arengust. Piret Hartman Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

„Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal alustab Eesti arutelude juhtimist Euroopa Komisjoni tehtud ettepanekutest töö ja pereelu ühitamise soodustamiseks,“ ütles minister Iva täna Luxembourgis toimuval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil. „Hoolduskoormuse võrdsemaks jagamiseks naiste ja meeste vahel ning naiste tööhõive toetamiseks on oluline pakkuda häid lahendusi töö ja pereelu ühitamiseks," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Euroopa Liidu Komisjon on välja tulnud töö ja pereelu ühitamise direktiivi eelnõuga, millega soovitakse hoolduskoormusega töötajatele luua selgemad ja konkreetsemad puhkuste ja hüvitiste saamise õigused. Uued algatused hõlmavad endas tasustatud isapuhkust, vähemalt nelja kuu pikkust tasustatud vanemapuhkuse tagamist mõlemale vanemale, tasustatud hoolduspuhkust, aga ka võimalust küsida tööandjalt paindlikku töökorraldust.“ Lisaks töö- ja pereelu paketi arutelule on sotsiaalministeeriumi vedada veel mitmed teemad, sealhulgas Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse reeglid, ligipääsetavus ning Euroopa sotsiaalõiguste sammas. „Ligipääsetavuse direktiiviga loodavad lahendused peavad olema tulevikku vaatavad. Tehnoloogia, tooted ja teenused arenevad pidevalt edasi ning nad peaksid olema kõigile kasutatavad ja kättesaadavad, olenemata inimese erivajadusest,“ üles minister Iva. „Samuti soovitakse muuta selgemaks ja õiglasemaks sotsiaalkindlustuse reeglid, mille alusel riigid maksavad sotsiaalkindlustushüvitisi, kui inimene on kolinud teise liikmesriiki.“ Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski osalevad täna ja homme Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil. Muuhulgas tutvustavad ministrid oma väliskolleegidele Eesti eesistumise prioriteete ja plaane. EPSCO kohta loe lähemalt Euroopa Liidu Nõukogu kodulehelt. Kõik uudised Keel EST

Maavalitsuste tegevuse lõppemisega muutub 2018. aasta algusest rahvatervise ja turvalisuse alase ennetustöö korraldus maakondades ning maavalitsuste senised ülesanded neis valdkondades antakse üle kohalikele omavalitsustele. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul peavad senised maavalitsuste eestvedamisel ellu viidud ennetustegevused nii tervise kui turvalisuse edendamiseks kindlasti jätkuma. „Paikkondlikel tervisedendajatel on oluline roll inimeste tervist väärtustava elukeskkonna arendamisel ja terviseriskide vähendamisel. Ümberkorraldused annavad võimaluse kohalikul tasandil tervisele tulevikus veelgi enam tähelepanu pöörata,“ ütles Jevgeni Ossinovski. „Sotsiaalministeerium ja siseministeerium on valmis pakkuma kohalikele omavalitsustele tuge maavalitususte ülesannete üle võtmisel ning ümberkorraldamisel.“ Rahvatervise seaduse järgi on tervisele ohutu elukeskkonna loomise ja tervist edendavate tegevuste elluviimise eest maakonnas seni vastutanud maavanem. Selleks on igas maakonnas tööl tervisedendaja. Ennetustöö koordineerimiseks on loodud maakondlikud tervisenõukogud ning siseministeeriumi algatusel koostöös maavalitsustega ka turvalisuse nõukogud. Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega antakse rahvatervise ja turvalisuse alased ülesanded üle kohaliku omavalitsuse üksustele ühiselt täitmiseks. Siseminister Andres Anvelt märkis, et kohalike oludega kursis olev maakondlik turvalisusnõukogu tuletab meelde, et turvalisus algab kõigepealt iseendast ja siis kogukonnast. "Mida paremini kogukonnas oma turvalisuse eest ühiselt hoolt kanname, seda turvalisem Eesti on. Mina olen oma naabri esimene aitaja ja nii ka tema mulle," ütles Anvelt. Kohaliku omavalitsuse üksused saavad valida asutuse, kelle kaudu nad ühiseid ülesandeid maakonnas täitma asuvad – selleks võib olla omavalitsusliit, maakondlik arenduskeskus, maakonna keskusomavalitsus või muu asutus, milles kohaliku omavalitsuse üksused kokku lepivad. Valitud asutustele antakse üle rahalised vahendid maakonna arengu suunamiseks, sh rahvatervise ja turvalisuse valdkonnas. Samuti jätkub tervist edendavate tegevuste ning kogukondliku turvalisuse edendamise projektide rahastamine riigieelarvest läbi Tervise Arengu Instituudi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. Uuest aastast jõustuvate muudatuste tutvustamiseks toimusid mais ja juunis siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kõigis maakondades üle Eesti kohtumised maakondlike omavalitsusliitude ja teiste seotud osapoolte esindajatega. 15.-16. juunil toimub Raplamaal siseministeeriumi eestvedamisel maakondlike turvalisuse nõukogude koordinaatorite koostööseminar, kuhu on oodatud ka maakondlike omavalitsusliitude esindajad. Seminaril arutatakse maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi ning rahvatervise ja turvalisuse valdkonna arenguvõimalusi muudatuste kontekstis. Riigikogu võttis täna, 14. juunil vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega kaasnevad muudatused ka rahvatervise seaduses. Samuti võeti vastu haldusreformiga seotud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muudatused. Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2018. Kõik uudised Keel EST

14.06.2017. Justiitsministri juhitavas korruptsiooniennetamise nõukogus tutvustati täna kolme korruptsiooniteemalist uuringut, mis kaardistavad peamisi korruptsiooniriske ja annavad soovitusi edaspidiseks. Audiitorfirma Ernst&Young tutvustas Eesti korruptsioonivastase strateegia mõjuanalüüsi, Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus hariduse valdkonna korruptsiooniriske ning riigikontroll korruptsioonivastase seaduse rakendamist kohalikes omavalitsustes. Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on esitletud uuringutes toodud korruptsiooni tõkestamise ideed süsteemne alus paremaks korruptsioonitõrjeks nii riigis kui kohalikes omavalitsustes. „Nüüd on tähtis asuda nende ideede süsteemse rakendamise faasi.“ Audiitorfirma Ernst&Young soovitab riigil korruptsiooni vähendamiseks seada juriidiliste isikute karistus raskete korruptsioonikuritegude eest sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest; luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes ametikoht isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest ning kehtestada ka meditsiinitehnikat pakkuvate ettevõtete ja tervishoiutöötajate vahelise koostöö ja toetuste avalikustamise reeglid sarnaselt ravimitootjatele sätestatutega. Korruptsiooni ennetamiseks soovitatakse suurema fookuse seadmist laste ja noortega seotud tegevustele ning võtta kasutusele täiendavad võimalused vihje andjatele, mis tagaksid võimaluse organisatsiooni võimalikest huvide konfliktidest või pettustest anonüümselt teavitada. Audiitorfirma vahehinnang Eesti korruptsioonivastase strateegia osas tõi välja, et võrreldes 2010. aastaga on märkimisväärselt vähenenud Eesti elanike, ettevõtjate ja ametnike osakaal, kes hüpoteetilises olukorras käituks korruptiivselt; suurenenud on inimeste teadmised korruptsioonist ja riik on ellu viinud hulga meetmeid, mis tagavad tõhusalt avaliku sektori otsuste ja tegevuste parema läbipaistvuse. Samas tõi audiitorfirma esile mitmeid kitsaskohti ärikorruptsiooni ja tervishoiukorruptsiooniga tegelemisel, pakkudes soovitusi olukorra parandamiseks. E&Y nentis, et kui 2010. aastal oli hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvaid ettevõtjaid 35 protsenti küsitletutest, siis 2016. aastal 19 protsenti. Ligi 80 protsenti firmadest on juurutanud juhised, kuidas vältida ettevõtete-vahelisi ebaausaid kokkuleppeid, kuidas käituda ametnike ja poliitikute ebakohase käitumise ning huvide konflikti korral. Samas ei pea viis protsenti ettevõtjaid endiselt altkäemaksu korruptsiooniks. Audiitorfirma soovitab muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtidele kohustuslikuks korruptsiooniteadlikkuse e-kursuse. E-kursuse levitamise ja kohustuslikuks muutmise võiks algatada riigi äriühingute nimetamiskomitee näiteks kandideerimisprotsessi ühe osana. Ühtlasi soovitab audiitorfirma riigil kaaluda äriregistri teabesüsteemi tasuta teenusena pakkumist, kuna äriühingutega seotud isikute, tegelike kasusaajate, seotud osapoolte jms andmete laiem kättesaadavus võimaldaks äritegevuses suuremat läbipaistvust. Veel soovitab audiitorfirma riigi äriühingute börsile viimise ettevalmistava protsessi osana läbi viia äririskide, sh korruptsiooniriskide hindamise. See tagaks muu hulgas ettevõtete suurema usaldusväärsuse, kuna potentsiaalsetele investoritele antakse teavet mitte üksnes firma finantsnäitajatest, vaid ka tegevuse ja juhtimispraktika läbipaistvusest. Ka peaks riik võtma E&Y soovitusel riigi ja omavalitsuse osalusega äriühingutes kasutusele rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardi altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi osas. Audiitorfirma soovitab luua riigiasutustes ja riigi äriühingutes spetsiaalse ametikoha isikule, kes seisaks ärieetika ja ausa äritegevuse eest. Selline ametikoht võimaldaks süstemaatiliselt tegeleda sellega, et organisatsiooniga seotud isikud käituks eetiliselt ja õiguskuulekalt. Ühtlasi soovitab E&Y muuta juriidiliste isikute karistamist rasketes korruptsioonikuritegudes süüdimõistmisel, seades rahalise karistuse sõltuvusse ettevõtte käibe suurusest ehk määrates karistuseks teatud protsendi käibest. Tervishoiukorruptsiooni osas toob audiitorfirma välja, et 2013. aasta uuringu järgi pidas 24 protsenti Eesti elanikest tervishoiusüsteemi korrumpeerunuks. E&Y nendib, et kui ravimitootjate osas on riigis koodeks, mis reguleerib põhjalikult, millistel tingimustel võib ravimitootja sponsoreerida tervishoiutöötajat ja sätestab, et toetused tuleb kord aastas avalikustada, siis meditsiinitehnika osas selline koodeks puudub. Audiitorfirma soovitab koostada koodeks ka meditsiinitehnika ettevõtete ja tervishoiutöötajate koostöö kohta, mis kirjeldab muu hulgas üritusi ja külalislahkust, kingitusi, sponsoreerimist ja konsultantide kasutamist. Ühtlasi tuleks sisse viia kord, kus meditsiinitehnika ettevõtted avalikustavad tervishoiutöötajate sponsoreerimise toetused vähemalt kord aastas. Ühtlasi soovitab audiitorfirma tervisevaldkonna hangete osas ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete avalikustamist, mis võimaldaks enamatel tarnijatel esitada oma pakkumus. Selline muudatus vajaks tehnilise lahenduse (registri) loomist ja kehtestatud korrast kinnipidamise kontrolli kehtestamist. Riigil soovitatakse ka soodustada erinevate organisatsioonide ühishankeid (näiteks haiglatevahelised ühishanked) või võimaldada tsentraliseerida ühetaoliseid ja standardseid hankeid. Korruptsiooni ennetuses on oluline roll kommunikatsioonitegevustel. E&Y peab vajalikuks töötada välja valdkondlik kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaan süsteemsete teavitustegevuste läbiviimiseks. Oluline on suurema fookuse seadmine laste ja noortega seotud tegevustele: teemakohaste õppematerjalide edasiarendamine ja kasutamise julgustamine, noorte kaasamine aruteludesse ja väitlusklubide ettevõtmistesse. Samuti soovitatakse tõsta avalikkuse teadlikkust korruptsiooni raporteerimisest ning pöörata senisest rohkem tähelepanu vihjete kogumise süsteemi loomisele ja olemasolevate kanalite laiendamisele. Audiitorfirma Ernst&Young Baltic AS viis Eesti korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamise läbi vahemikus 2016. aasta augustist kuni 2017. aasta märtsini. Vahehindamise eesmärk oli analüüsida strateegiat ja teha soovitusi. Riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud vahehindamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetmest "Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine". Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi on Eesti võrreldes 2012. aastaga tõusnud riikide võrdluses 32. kohalt 22. kohale, mis tähendab, et Eestis on korruptsioon levinud teiste riikidega võrreldes keskmisest vähem. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 vahehindamine Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 on Eesti korruptsioonivastase võitluse raamdokument, mis sätestab järgmiste aastate eesmärgid. Strateegia koostamist ja elluviimist koordineerib justiitsministeerium.

14.06.2017. Täna meenutati punaokupatsiooni toime pandud massimõrva, milles NKVD sõjatribunali otsustega mõisteti surma ja hukati kümneid süütuid eraisikuid, Eesti Vabariigi ühiskonna- ja poliitikategelasi ning Vabadussõjast osavõtnuid. 1941. aasta algusest suve lõpuni korraldas stalinistlik režiim Pirita-Kosel Scheeli suvemõisas massimõrva, milles tapeti palju eesti ühiskonnategelasi ja riigiametnikke ning sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Ajaloolaste hinnangul hukati endises Scheeli suvemõisas ka riigivanemad Jaan Tõnisson ja Friedrich Karl Akel. Seal mõrvati hulk politseiametnikke, teiste hulgas Eesti kaitsepolitsei esimene juht Helmut Veem, ning Vabadussõja kangelased, kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kolonelleitnant Oskar Luiga. „Seejuures süüdistati Eesti kodanikke Vene NFSV – s.t võõra riigi – kriminaalkoodeksi sätete alusel,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Need metsikud hukkamised, mis Scheeli suvemõisas toime pandi, annavad tunnistust, et sovetivõimule ei läinud ei juriidiline, ajalooline ega inimlik õigus kõige vähematki korda. Punaokupantide eesmärk oli hävitada Eesti riik, tappes selleks riigijuhte ja ametnikke, aga ka lihtsaid kodanikke, ning kustutada sel kombel eesti rahva mälu,“ rõhutas Reinsalu. „Seetõttu on enesestmõistetav, et oma iseolemise ja identiteedi hoidmiseks peame toonaseid sündmusi põlvest põlve meeles pidama.“ Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis oma kõnes: „Need, keda siin ja praegu mälestame, elasid eeskujudena ning surid kangelastena. Meie kohus on neid austada ja mäletada, aga ka järgida neid nende tegudes, ideedes ja veendumustes, hoolida oma riigist ning anda oma osa meie oma vaba riigi kestvusesse". Pankur Klaus Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus natsionaliseeriti 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse. Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD sõja­tribunali salaistungid, kus kohtualused mõisteti surma ja lasti kohapeal maha. Hukatute laibad maeti sealsamas hoonete põrandate alla ja parki. Aastatel 1941–1942 leiti Scheeli suvemõisast 78 hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida vaid 34. Kuna samal ajal nende inimeste hukkamisega küüditas sovetlik okupatsioonivõim Eestist palju nende sugulasi ja omakseid, siis ei olnud neil võimalik aidata mõrvatuid ära tunda. Seetõttu tehti mõrvatud kindlaks hukkunute kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide abil. NKVD tribunal tegutses Pirita-Kosel 1941. aasta augustini. Paljud arreteeritud hukati kiirkorras pärast NSV Liidu ja Saksamaa sõja algust. Okupatsiooni aja kuulus Scheeli suvemõis sovetiarmeele ning kogu info hukkamiste kohta oli salastatud ja sündmustest rääkimine oli rangelt keelatud. Alles 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud massimõrva tunnistama ja samal aastal algatas Eesti NSV prokuratuur 1941. aasta sündmuste uurimiseks kriminaalasja, mille raames õnnestus kindlaks teha veel hulk mõrvatuid. 1942. aasta sügisel maeti Pirita-Kosel mõrvatud koos mujalt Tallinnast ja selle lähikonnast leitud kommunismiohvritega (kokku 114 inimest) ümber Tallinna Liiva kalmistule, kus tänapäeval paikneb punaterrori ohvrite mälestusmärk. Aastail 1940–1941 arreteeris Nõukogude okupatsioonivõim ligi 8000 inimest, neist enamik – peaaegu 7800 – mõrvati Eestis või hukkus Venemaa laagrites. Okupatsioonivõim küüditas ligi 10 000 inimest, kellest umbes 6000 suri Venemaal. Tuhatkond inimest jäi teadmata kaduma.

Riigikogu võttis täna, 14. juunil vastu töövaidluse lahendamise seaduse, millega muutub töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis paindlikumaks. Seadusega võimaldatakse senise suulise istungi kõrval ka kirjalikku menetlust ja kompromissi kinnitamist. Lisaks antakse töövaidluse osapooltele võimalus läbida töövaidluskomisjoni juhataja vahendusel lepitusmenetlus ning pöörduda töövaidluskomisjoni ka kollektiivlepingu täitmisest tuleneva töövaidlusega. Paindlik ning osapoolte leppimist ja kompromissi soosiv töövaidluste lahendamine aitab töötajatel ja tööandjatel jõuda mõlemat poolt rahuldava tulemuseni. Seaduse jõustumisel kaob 2009. aastast kehtiv rahalise nõude piirmäär 10 000 eurot ning töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ka rahaliselt suurema nõudega. Uus töövaidluste lahendamise kord jõustub 2018. aasta 1. jaanuaril. Kõik uudised Keel EST

14.06.2017. Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud juuniküüditamise 76. aastapäeval, et okupantide eesmärk hävitada meie inimeste elusid ei hävitanud mälestust küüditatutest. „1941. aastal küüditas okupatsioonivõim kümme tuhat eestlast, kellest kolmandik olid lapsed. Me jääme mäletama igat eestlast, keda kommunistlik võim küüditas. Me ei unusta iialgi ülekohut, mis on meile ja teistele rahvastele tehtud,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. Küüditamisohvrite austamiseks korraldati keskpäeval Vabadussamba jalamil mälestustseremoonia. Kõnelesid justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja naiskodukaitsja Berit Cavegn, mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop emeeritus, kirikute nõukogu president Andres Põder. Mälestuspärja asetasid president ning riigikogu, valitsuse, kaitseväe, kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse ja vabaühenduste esindajad. Enne pärgade asetamist helisesid Eesti kirikute nõukogu algatusel kirikukellad. Leo Õispuu rääkis oma kõnes vajaduse jäädvustada ohvrite nimed raamatutesse ja raiuda kivisse. „Küüditamine tähendas kodu kaotust, mis oli eestlastele kui koduinimestele eriti valus,“ ütles Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu. Naiskodukaitsja Berit Cavegn ütles oma kõnes: „On ääretult oluline, et kõik räägiksid oma lugu; et langenud inimesi mäletatakse; et tulevatele põlvedele antakse edasi jutud neist koledustest, mida on läbi elatud. Inimesed peavad väärtustama ajalugu ja aja hõlma vajunud inimesi, teadma fakte ning mõistma küüditamise kuritöö tähendust. Ainult nii saavad ka tulevased põlved Eesti riiki vääriliselt hoida.“ 1941. aastal küüditatud inimeste mälestuseks kaetakse Vabaduse väljak kujundliku pisarate mere installatsiooniga. Õhupallid on naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lasta. Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium. Lisainfo: Inimõiguste Instituut: Aet Kukk, aet.kukk@eihr.ee, 5330 2328 Eesti Mälu Instituut: Martin Andreller, martin.andreller@mnemosyne.ee, 503 7152 Justiitsministeerium: Riina Solman, riina.solman@just.ee, 529 2992

Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases lahendis, milliseid tingimusi tuleb vallal silmas pidada sundvalduse seadmisel.Halduskohtusse pöördus vallaelanik, kes vaidlustas valla poolt seatud sundvalduse, kuna ta sulges enda maal kulgenud tee naabritele.Seadus näeb ette, et kui maaomanik ei ole nõus sõlmima kokkulepet tee avalikuks kasutamiseks, on riigil või kohalikul omavalitsusel õigus seada sundvaldus. Sundvalduse alusel on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik määrata eratee avalikuks kasutamiseks.Riigikohus rahuldas maaomaniku kaebuse ja tühistas vallavolikogu otsuse, kuna vallal puudus sundvalduse seadmist lubav õiguslik alus. Sundvalduse seadmiseks oleks avalik tee pidanud olema ette nähtud planeeringus või projekteerimistingimustes. See eeldus ei olnud täidetud.Kolleegium lisas aga, et kuna juba enne sundvalduse seadmist oli tee kantud kohalike teede nimekirja, on tegemist avaliku teega, millel liiklemist peab maaomanik võimaldama. Jätkuvate vaidluste vältimiseks soovitas Riigikohus vallavolikogul üldplaneeringut täiendada teemaplaneeringuga (PlanS § 93 lg 2), mis võimaldaks ühtlasi täpsustada ka teisi kohalikke teid. OTSUS 3-3-1-6-17 Vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu arvamusartiklit ajalehes Postimees. Merje TalvikKommunikatsiooniosakonna juhatajaRiigikohusTel. 7309042; 5333 9846www.riigikohus.ee

Keila Tarbijate Ühistu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017. a määruse peale Marit Lõbu hagis Keila Tarbijate Ühistu vastu saamata jäänud ületunnitöö eest tasu väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Ivo Nõmme määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2016. a määruse peale Ivo Nõmme kaebuses Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno 18.04.2016 otsuse peale täiteasjades nr 052/2011/1654, 052/2011/2103 ja 052/2012/2319

Jaan Latiku kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-15-2718 kaebuses Kuusalu Vallavolikogu 30. septembri 2015. a otsuse nr 42 „Sundvalduse seadmine Kolgaküla Latiku kinnistule“ tühistamiseks

Inessa Kovaljova määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016. a määruse peale Inessa Kovaljova kaebuses Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus 05.11.2015 otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/3237

Roman Braginski kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2016. a otsuse peale haldusasjas nr 3-14-51418 kaebuses Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tallinna kohtutäitur Mati Kadak määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2017. a määruse peale Korteriühistu Roopa 8 kaebuses kohtutäitur Mati Kadaku (Kadak)15.06.2016 otsusele täiteasjas nr 008/2014/1902

Arend Kaljuranna (Kaljurand) kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa kassatsioon Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2016. a otsuse peale kriminaalasjas Arend Kaljuranna süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 6, § 184 lg 1 - § 25 lg 2 ning § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi.

Ivan Shkvarov määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2017. a määruse peale Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa linna kohtu taotluses 20.03.2014 kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks

Inna Varbola ja Rain Varbola kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016. a otsuse peale Inna Varbola ja Rain Varbola hagis Merle Mereküla vastu kinnistu müügihinna osa tagastamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Sergei Šarov määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu 6.01.2017. a määruse peale Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagis Sergei Šarovi vastu 129 464.74 eurot ja viivise saamiseks. Menetluse uuendamine

Aleksandr Krivonogov kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2016. a otsuse peale Aleksandr Krivonogovi hagis ASCAR AUTO AS-i ja HYUNDAI MOTOR Baltic OY vastu 2782.70 euro ja viivise saamiseks

Täna algavate heaolutalgute käigus otsitakse uudseid ja innovatiivseid lahendusi, et suurendada erinevate sotsiaalteenuste paindlikkust ja kättesaadavust. Sel nädalal toimuvad töötoad Narvas ja Tallinnas ning kogu „Heaolutalgud 2017“ programm kulmineerub septembris Garage48 hackathoniga, kus arendatakse edasi töötubade käigus saadud ideid. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on heaolutalgute eesmärk tuua Eesti hoolekandeteenustesse nutikaid lahendusi. “Esiteks otsime viise, kuidas aidata nii erivajadustega inimestel kui eakatel ennast paremini teostada. Teiseks soovime vähendada hoolduskoormust, kuna rahvastiku ühtaegu vananemine ja vähenemine paneb meie sotsiaalkaitsesüsteemi tugeva surve alla. Usume, et ettevõtjate, arendajate ning kogukonna ja vabatahtlike koostöös saab välja töötada innovaatilisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada inimestele vajalik abi ja eneseteostuse võimalus,” selgitas Iva. Talgute programmi esimene etapp kujuneb üle-eestilistest töötubadest, kuhu oodatakse kõiki sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid aktiivseid inimesi ning organisatsioone, kes on huvitatud sellel teemal kaasa rääkimisest. Töötubade käigus kaardistatakse hoolekandes uuenduslike lahenduste loomise ja kaasamise võimalused. Programmi teine osa on Garage48 hackathon, kus osalevad erinevad eksperdid ja praktikud. Kahepäevase hackathoni eesmärk on luua lahendused ja prototüübid, mis tooks innovatsiooni sotsiaalvaldkonda. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik ja projektijuht Kristiina Tuisk ütles, et talgute käigus loodetakse luua hoolekandesse toimivaid innovaatilisi lahendusi. „Tegelikult on praegugi turul rakendusi, mida saab heade näidetena välja tuua. Näiteks platvorm Helpific, mille eesmärk on omavahel kokku viia erivajadustega inimesed ning vabatahtlikud. Erivajadustega inimeste üheks probleemiks tööle minemisel on transpordivõimaluse puudumine. Seda eriti hajaasustusega piirkondades. Helpificu abil saaks näiteks mõni abivajaja leida vabatahtliku, kes talle transpordi puhul abi pakub. Jagamismajandusel võiks hoolekandes olla senisest oluliselt suurem roll,“ selgitas Tuisk. Heaolutalgute töötoad toimuvad 13. juunil Narvas, 15. juunil Tallinnas ning 20. juunil Tartus. Talgutele on oodatud osalema kõik, valdkonnas tegutsejad või selle arengule kaasa aidata soovijad. „Heaolutalgud 2017“ lõppevad septembrikuus Garage48 hackathoniga, kus pannakse kokku äriideed sotsiaalvaldkonna teenuste arendamiseks. Heaolutalgud on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning talgute korraldajad on Civitta Eesti ja Garage48. Kõik uudised Keel EST

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 12. juunil Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, mis toimus viimast korda Malta juhtimisel. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.−18. juulil. Ministrite nõukogus olid päevakavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta, 2. juulil Roomas toimuv Aafrika ja Euroopa Liidu ministrite konverents pealkirjaga „Muudame jätkusuutliku põllumajanduse Aafrika noorte tulevikuks“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus veterinaarravimite kohta, lisaks tutvustati olukorda põllumajandustoodete turul. Maaeluminister Tarmo Tamm andis istungil ka lühiülevaate Eesti peamistest eesmärkidest eesistujana põllumajandus- ja kalandusnõukogu raames ja tänas Maltat eesistujana tehtud töö eest. „Enamik liikmesriikidest soovis mahemääruse aruteludega edasi minna,“ ütles minister Tamm. Mahesektor on Euroopa Liidu kasvav sektor ja mahemääruse arutelud on kestnud alates 2014. aastast. Siiani on nii liikmesriikide kui Euroopa Komisjoni ning Euroopa Parlamendi seisukohtade vahel märkimisväärsed erinevused. „Praegune eesistuja Malta on määruse osas kokkuleppele jõudmise nimel teinud paljud tööd ning eesmärk on veel enne Eesti eesistumise algust siiski lahenduseni jõuda ja edukas lõpuspurt teha,“ lisas Tarmo Tamm. Samuti toimusid kahepoolsed kohtumised, kus maaeluminister Tarmo Tammel oli võimalus mõtteid vahetada Tšehhi põllumajandusministri Marian Jurečkaga tarneahela, ühise põllumajanduspoliitika tuleviku ja toiduainete topeltstandardite teemal ning Poola põllumajandusministri Krzysztof Jurgieliga väärtusliku põllumaa jätkusuutlikkuse, sigade Aafrika katku ja tarneahela teemal. Lisaks kohtus Tarmo Tamm Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hoganiga, kellega arutleti eelseisva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemadel. Maaeluministrit saatsid nõukogul toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel. Kõik uudised Keel EST