New York, USA, 23. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas kohtus täna New Yorgi Eesti Majas kohaliku eestlaskonnaga, et vestelda nendega eestluse hoidmisest ja tulevikust, vabariigi juubeliaasta tähistamisest ning Eesti üha kasvavast rollist ja vastutusest maailmas. New Yorgis on eestlaskonna pidepunktiks ja eestluse hoidjaks olnud aastakümneid Eesti Majas tegutsev kool, mis on üks vanimaid eesti täienduskoole maailmas. „Mõistan, et New Yorgi Eesti Koolil on olnud raskeid aegu, kui on olnud puudust nii õpetajatest, õppematerjalidest kui ka ruumidest. Teie pingutused Eestiga sideme hoidmiseks ja eestimeelsuse edasi kandmiseks on imetlusväärsed,“ tunnustas Ratas kooli tegevust. Eesti toetab praegu väliseestlasi rahvuskaaslaste programmi kaudu, pakkudes neile tuge keeleoskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul Eestisse tagasipöördumisel. „Eestluse, eesti keele ja meele põlvest põlve edasi kandmine oluline nii kodu- kui ka välismaal. Teadke siiski, et Eesti ootab teid. Olete alati kodumaale teretulnud – olgu see siis põgusaks külaskäiguks laulu- ja tantsupeo ajal või jäädavalt koju tagasi,“ ütles Ratas. USA on samuti alati toetanud erinevate kultuuride ja keelte säilimist ning arengut. „Sõpru, nagu me teame, ei ole kunagi liiga palju. Peame jätkuvalt ülioluliseks sõbralikke suhteid riikidega, kellele saame kindlad olla ning kes võivad meile kindlad olla,“ ütles Ratas. „USA on Eestile oluline partner. Hindame kõrgelt nende panust Balti riikide ja kogu NATO julgeolekusse,“ kinnitas Ratas ning lisas, et Eesti peab tähtsaks ka ise toetada liitlasi ja häid sõpru maailmas rahu tagamisel ja säilitamisel. Homme, 24. septembril osaleb peaminister ÜRO kõrgetasemelisel Nelson Mandela rahutippkohtumisel ning kohtub Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze, Kiribati president Taneti Maamau ning Alžeeria välisminister Abdelkader Messaheliga. Täpsem teave rahutippkohtumisest: https://www.un.org/pga/73/event-detail/nelson-mandela-peace-summit/. Eesti aja järgi kell 16.30 algavat üritust saab jälgida ka otseülekande vahendusel: http://webtv.un.org/. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/dckzhphgfvp7upp/AAB1jQ7FHI_f9Toj5tHWjvFFa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Algava töönädala vältel teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis paiknevad Saksa õhuväe hävituslennukid Eurofighter.Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. NATO Balti riikide õhuturbemissiooni teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus Portugali õhuväelt võttis kohustused üle Belgia lennusalk nelja F-16 hävituslennukiga.

Kell 15 – täiskogu istung Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra. Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastavad siseminister Andres Anvelt hääleõiguslike arvust Riigikogu valimisringkondades ja Eesti riigiasutuste töö kohta väljaspool kodumaad elavate hääleõiguslike isikutega (nr 438) ning sotsiaalkaitseminister Kaia Iva puudega lastele eluks ja arenguks vajalike abivahendite kättesaadavuse kohta (nr 436). Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon. […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 24. septembriks

Stenbocki maja, Tallinn, 23. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Sven Mikser suunduvad täna Ameerika Ühendriikidesse New Yorki, et osaleda koos teiste maailma riigi- ja valitsusjuhtide, ministrite ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ÜRO peaassamblee 73. istungjärgu avanädala sündmustel. Peaminister Ratas kohtub New Yorki jõudes esmalt Eesti Majas kohaliku Eesti kogukonnaga. Ratase sõnul soovib ta eriti Eesti 100. sünnipäeva aastal leida väliskülastuste käigus alati aega vestlusteks kohalike eestlastega. „Minu meelest on imetlusväärne, kuidas väliseestlased hoiavad sidet Eestiga, meie keele ja kultuuriga ning tunnevad alati elavat huvi Eesti ühiskonna käekäigu ja arengu vastu,“ märkis Ratas. Homme, 24. septembril osaleb peaminister Nelson Mandela 100. sünniaastapäevale pühendatud rahutippkohtumisel. Enam kui 140 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad kinnitavad pühendumust Mandela pärandi säilitamisele ning lubavad seista maailmas rahu ja selle hoidmise, konfliktide ennetamise ja lahendamise ning inimõiguste vankumatu kaitsmise eest. Täpsem teave rahutippkohtumisest: https://www.un.org/pga/73/event-detail/nelson-mandela-peace-summit/. Eesti aja järgi kell 16.30 algavat üritust saab jälgida ka otseülekande vahendusel: http://webtv.un.org/. Lisaks kohtub Ratas Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze, Kiribati president Taneti Maamau ning Alžeeria välisminister Abdelkader Messaheliga. Peaminister Ratas on tagasi Eestis teisipäeval, 25. septembril, et osaleda paavst Franciscuse missal Vabaduse väljakul ning saata seejärel kirikupea Tallinna lennujaamast Rooma poole teele. Välisministri kohtumised Välisminister Sven Mikseril on ÜRO peaassambleel kavas kohtuda erinevate riikide välisministritega, osaleda nädala jooksul toimuvatel üritustel ning tutvustada Eesti kandideerimist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Homme, 24. septembril osaleb välisminister kõrgetasemelisel säästva arengu 2030. aasta tegevuskava ja selle rahastamise kohtumisel, kus riigid arutavad, kuidas koostöös erasektoriga panustada kestliku arengu eesmärkide saavutamisesse. Seejärel võtab Mikser osa Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest, kus laual on Liibüa ja Süüria küsimused. Arutelul osalevad ka ÜRO eriesindajad nendes piirkondades. Esmaspäev lõppeb traditsioonilise USA presidendi vastuvõtuga. Teisipäeval, 25. septembril osaleb välisminister ÜRO rahuvalveoperatsioonide reformimise arutelul, mille eesmärk on muuta rahuvalve ajakohasemaks. Teisipäeva õhtul on välisminister Mikser oodatud transatlantilisele kohtumisele, et arutada Süüria, Iraani, Hiina ja Põhja-Korea küsimusi, Venemaa-Ukraina sõda ning energia ja kaubandus teemasid. Lisaks on nädala jooksul välisministril mitmeid kohtumisi kolleegide ja esindajatega teistest riikidest ning organisatsioonidest. Täpsem ülevaade välisministri kavast: https://vm.ee/et/uro-peaassamblee-73-istungjark. Lisateave: Triin Oppi valitsuse meedianõunik (peaministri kohtumised) +372 502 5120 / triin.oppi@riigikantselei.ee Armo Vask välisministeeriumi meedianõunik (välisministri kohtumised) +372 5666 8581 / armo.vask@mfa.ee Kõik uudised Keel EST

Täna Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus toimunud rivistusega sai läbi üks etapp õppusest Mere-siil ning ligi 50 õppekogunemisel osalenud mereväelast jätkavad oma teenistust reservis.„Oskus kaitsta oma riiki ei tule iseenesest, selle nimel tuleb tööd teha,“ ütles mereväebaasi ülema ülesannetes olev kaptenleitnant Rain Terras tänasel rivistusel. „Ma olen uhke mereväe reservväelaste üle, kes tulid välja oma tavapärasest rutiinist, et olla nüüdsest valmis meie riiki paremini kaitsma.“ Mere-siil jätkub mereoperatsioonide juhtimisele keskenduva treeninguga Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses, kus staabiüksustega harjutatakse kriisi- ja sõjaaegseid protseduure, tehes seejuures koostööd erinevate ametkondadega. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. Ligi kaks nädalat kestva õppekogunemise käigus harjutatakse mereväe reservväelaste formeerimist ning julgeoleku tagamist Miinisadamas ja selle lähiümbruses. Samuti värskendatakse osalejate teadmisi relvade käsitlemisest, esmaabist, avariitõrjest, sadamakaitsest, miinitõrjest ja üksuste juhtimise põhitõdedest. 16.-27. septembrini kestvast Mere-siili õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58973

Õppusel Mere-siil 2018 osalevatele reservväelastele päädis nädala hakul alanud laevakaitsmise väljaõpe eile praktiliste harjutustega merel, mille käigus saavutati valmidus ühtse meeskonnana tegutsemiseks.Formeerimisjärgse väljaõppe kulminatsioonina harjutasid laevakaitsele spetsialiseerunud reservväelased laevade kontrollimist, rünnakute tõrjumist ja kiirpaatidega liikumist kaitset vajavatele laevadele. Harjutuse edukalt läbinutena on osalejad valmis vajadusel kaitsma nii kaitseväe- kui ka tsiviilaluseid. Õppusele olid kutsutud varasemalt laevakaitse baaskursuse läbinud ja mereväebaasi baasikaitse kompaniis teeninud reservväelased. Harjutustel osalenute hulgas oli ka sõjalistel laevakaitsemissioonidel panustanud veterane. Samaaegselt väljaõppega Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus toimuvad Tartus KVÜÕA matkekeskuses reservväelaste juhtimisharjutused. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. 27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58972 Video: https://www.youtube.com/watch?v=a4HFD9JDhxM

22.09.2018 Täna tähistataval vastupanuvõitluse päeval tunnustas justiitsminister Urmas Reinsalu kõikide eesti inimeste teeneid, kes vastupanuvõitluses okupatsioonivõimudega osalesid. Justiitsminister asetas pärja Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali jalamile ja ning peaminister Otto Tiefi hauale. Otto Tiefi valitsuse mälestamistseremoonial Metsakalmistul ütles justiitsminister, et 74 aastat tagasi moodustati presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsa poolt Otto Tiefi valitsus, mis andis maailmale signaali eesti rahva tingimusteta soovist taastada iseseisvus ja eitada Eesti okupeerimist mõlema totalitaarse riigi poolt. Reinsalu rõhutas, et tänu Tiefi valitsusele säilis riigi taastamisel õigusliku järjepidevuse põhimõte, mille alusel oli võimalik omariiklus uuesti üles ehitada. „Okupatsiooniaja Eesti ajalugu ei ole ainult repressioonide ja argielu ajalugu. Okupatsiooniaeg on eesti rahva võitluse ajalugu ja see võitlus päädis meie võiduga, kui Vene väed siit lahkusid. Et mõista võitluses osalenute hulka, suurendagem mõttes meie rahvaarv samasuguseks Ameerika Ühendriikide rahvaarvuga – veidi üle miljoni eesti inimese ja üle kolmesaja miljoni ameeriklase. Selles proportsioonis võitles suvesõjas kaks miljonit inimest, Sinimägedes 15 miljonit ja metsavendluses osales 5 miljonit inimest. Poliitilistes vahistamistes pärast Stalini surma istus vangis 200 tuhat. Seega me ei leppinud hääletult võõrvõimuga, kaugel sellest. Sisuliselt alates 1941. aastast peeti mitmeid sõdu okupantide vastu,“ sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu oma kõnes. „Vabaduse tegelikku hinda teavad need, kes on elanud orjuses. Vapruse tegelikku hinda teavad need, kes läksid vastu määratu ülekaaluga vastasele, sest see oli neile teekond tõe eest seismisel. Tähtis on anda tulevastele põlvedele edasi teadmine sellest vaprusest, see on kinnitus, et ka meie oleme valmis Eesti vabaduse eest võitlema,” rõhutas Reinsalu Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega meenutatakse 1944. aasta septembrikuud, mil ametisse astus Otto Tiefi juhitav valitsus ning Eesti väljendas ühemõtteliselt soovi olla iseseisev. Selle päeval mälestatakse kõiki okupatsioonidele vastupanu osutanuid.

Hiiumaa, 21. september – Peaminister Jüri Ratas oli täna ringkäigul Hiiumaal, kus kohtus haridustöötajate, omavalitsusjuhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega ning külastas Kaitseliidu Hiiu malevkonda. Peaminister alustas ringreisi Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna külastamisest. Malevapealik kolonelleitnant Rasmus Lippur andis külastuse käigus ülevaate kaitseliitlaste tegevustest Hiiumaal, koostööst teiste malevate ja liitlastega, sporditegevustest ning riigikaitseõpetuse korraldamisest Hiiumaa koolides. Ratase hinnangul annab novembris oma sajandat aastapäeva tähistav Kaitseliit väga olulise panuse nii Eesti sõjalisse kui laiapindsesse riigikaitsesse. „Kaitseliit on üle kogu Eestimaa laiuv turvavõrgustik. Toetamaks Kaitseliidu tegevust nii Eesti riigi kaitsmisel kui ka laiemalt, teeb valitsus Riigikogule esitatavas 2019. aasta riigieelarve eelnõus ettepaneku suurendada ka Kaitseliidu eelarvet,“ lausus peaminister, lisades, et uue aasta kaitse-eelarve üheks prioriteediks on jätkata üksuste varustuse ja relvastuse täiendamisega. Päeva teises pooles kohtus Ratas Hiiumaa vallavanema Reili Randi ning osavaldade juhtidega. Kohtumise fookuses oli haldusreformi järel tekkinud osavaldade süsteemi käivitumine. Lisaks tehti juttu ettevõtluse arendamisest, valla suurematest arendusobjektidest, sealhulgas Hiiumaa spordihallist ning saarele eluliselt olulistest praami- ja lennuühendustest. „Hiiu omavalitsusjuhtide ning kohalike elanikega toimunud kohtumised olid suurepärane võimalus otse allikast kuulda saareelu rõõme ja kitsaskohti ning ka tähelepanekuid terve riigi toimimisest,“ sõnas Ratas. „Mitmel neist kohtumistest kerkis esile näiteks Hiiumaa spordihalli ehituse küsimus. Kärdla on meie viimane maakonnakeskus, kus puudub korralik spordihoone. Seepärast oleme ka valitsuse tasandil muret arutanud ning meie plaan on eraldada järgmise aasta eelarvega pea 3 miljonit eurot spordikeskuse rajamiseks,“ lausus peaminister. Pärastlõunal külastas peaminister plastist elektrikaupu tootvat pereettevõttet M ja P Nurst, kus firma omanik Agur Nurs tutvustas selle tegevust, tootmiskomplekse ning tulevikuplaane. Kohtumisel arutleti ekspordi kasvatamise võimalusi ning võimalusi, kuidas riik saaks toetada saartel aktiivset ettevõtlust. Veel väisas peaminister Tohvri Hooldekodu, Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda, Kärdla kirikut ning Hiiumaa Gümnaasiumi, kus andis 11. ja 12. klasside õpilastele ühiskonnaõpetuse tunni. Fotod tervest päevast: https://www.dropbox.com/sh/mt6r2dhxl45z94b/AACOhaPxgAIKVt251WWBAN6ta?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras inspekteeris täna Tartus Kaitseväe ühendatud õppeasutuste matkekeskuses mereväe õppust Mere-siil, kus talle tutvustati mereoperatsioonide juhtimist.Kaitseväe juhataja kohtus õppusel osalevate riigiasutuste esindajatega ning rõhutas nende panuse vajalikkust. „On väga oluline, et õppusel löövad kaasa ka politsei- ja piirivalveamet ja veeteede amet. Tähtis on see, et kõik ametkonnad on kaasatud Eesti riigi kaitsmisse – teeme seda ühise eesmärgi nimel,“ ütles kindral Terras. Samaaegselt juhtimisharjutustega KVÜÕA matkekeskuses toimub reservväelaste väljaõpe Põhja-Tallinnas asuvas Miinisadama linnakus. Mere-siil 2018 on Eesti mereväe seni suurim õppekogunemine, millest võtavad osa mereväe reservstruktuuri kuuluvad laevastiku 81. ning mereväebaasi 82. üksusesse kuuluvad reservväelased. 27. septembrini kestvast õppusest võtab kokku osa ligi 200 reservväelast, tegevväelast, ajateenijat ja kaitseliitlast. Kaasatud on ka mereväe partnerid Kaitseliidu meredivisjonist, politsei- ja piirivalveametist, veeteede ametist ning riigikantseleist. Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/58970

21.09.2018 Täna kohtus justiitsminister Urmas Reinalu Islandil Põhja- ja Baltimaade justiitsministritega, et arutada andmekaitse, rahapesu ja terrorismi rahastamise, tehisintellekti ning organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse küsimusi. Reinsalu rõhutas oma ettekandes, et Europoli hinnangul õnnestub Euroopa Liidus tabada vaid kaks protsenti kogu kriminaaltulust. Selleks, et organiseeritud kuritegevus ennast ära ei tasuks, tuleb muu hulgastõkestada rahapesu. Reinsalu pani ette, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks riikudeüleselt tulevikus Euroopa Prokuratuur. See parandab justiitsministri sõnul rahvusvahelist koostööd. Samuti tuleb täiendada rahapesu tõkestavat Euroopa Liidu reeglistikku, nähes muuhulgas üle Euroopa Liidu ette reegli, et rahapesu kahtlusega suurte summade halduskonfiskeerimisel kehtib tagurpidine tõendamise koormus. Reinsalu andis ühes Soome kolleegiga ülevaate ka sellest, kuidas Eestis tehisintellekti justiitssüsteemis ära kasutatakse. „Andmed on äärmiselt väärtuslik vahend tänasel globaalselt digitaalsel turul. Kui räägime tehisintellektist, on oluline leida tasakaal andmete vaba liikumise ja eraelu puutumatuse vahel. Justiitssüsteemis, eriti kohtutes, on see küsimus eriti terav, mistõttu on väga tervitatav, et see diskussioon täna taas Põhja- ja Baltimaade kolleegidega avati,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Minister tutvustas mitmeid planeeritavaid tegevusi tehisintellekti osas, näiteks robotkohtuniku ideed, mis peaks lihtsustama kohtuniku tööd, tuues vajaliku informatsiooni automaatselt kohtunikeni ja eelgenereeriks lihtsamates asjades ise otsuseid. Samuti rääkis minister kriminaalmenetluse digitaliseerimisest, mille üheks osaks on kasutada tehisintellekti menetluse optimeerimiseks, näiteks mustrite leidmisel menetluse andmetest või videomaterjali otsitavaks muutmisel. Põhja- ja Baltimaade justiitsministrid kohtuvad iga kahe aasta järel, viimane kohtumine toimus 2016. aasta septembris Eestis.

Riigikogu VIII istungjärgu 3. töönädal 24. – 30. septembrini Link uudisele: Riigikogu eelinfo 24. – 30. septembrini

Homme, 22. septembril on Eesti vastupanuvõitluse päev. Sel puhul on Pika Hermanni torni lipu heiskamise toimkonnas Tallinna 21. Kooli õpilased. Link uudisele: Vastupanuvõitluse päeval heiskavad Pika Hermanni torni lipu 21. Kooli õpilased

Täna lõppes Tallinnas viis päeva kestnud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolek, mis tõi mitmeid kvoodisuurendusi ka Eestile. Koosolekul otsustati, et tuleval aastal saab Eesti Loode-Atlandi vetest püüda senisest rohkem turska ja meriahvenat. Krevetipüüki veel ei avatud, kuid ilmselt 2020. aastal juhtub seegi. Kõik uudised Keel EST

Kaitseminister Jüri Luik kohtus täna Tokyos Jaapani kaitseministri Itsunori Onoderaga, et arutada kahepoolse kaitsekoostöö ning rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimusi. Tegu oli Eesti kaitseministri esimese visiidiga Jaapanisse. „Eestil on Jaapaniga ühised väärtused ja sarnane arusaam täna maailmas valitsevatest julgeolekuohtudest. Sõjalised arengud Venemaal puudutavad nii Eestit kui Jaapanit - me võime asuda geograafiliselt eri piirkondades, kuid Venemaalt tulenevad julgeolekuohud on paljuski sarnased,“ ütles kaitseminister Luik. „Meie riigid jälgivad murelikult Venemaa hoogsat sõjalist võimearendust ja massiivseid õppusi nagu oli seda hiljuti toimunud suurõppus Vostok. Lisaks aitab Jaapani ekspertiis meil paremini mõista Korea poolsaare arenguid.“ Visiidi raames kohtus Luik eile Jaapani kaitseväe side- ja infosüsteemide direktori kontradmiral Akira Ichidaga. Ministrile esitleti ka Jaapani kaitseväe küberharjutusvälja ning demonstreeriti selle võimalusi. "Jaapanil on väga muljetavaldav kompetents infotehnoloogia ja kübervaldkonnas. Eesti ja Jaapan otsustasid tugevdada küberkaitse alast koostööd, näiteks õppuste ja taristu kasutamise kaudu,“ ütles Luik pärast kohtumist. Kaitseminister Luik kohtus ka parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe Minoru Teradaga ja osales Jaapani rahvusliku kaitseuuringute keskuse korraldatud ümarlaual, kus aruteludes ekspertidega keskenduti peamiselt küberkaitsele ja Venemaalt lähtuvatele ohtudele. Eestil on Jaapaniga tihe küberkaitsealane dialoog ning Jaapan on liitumas Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega. Jaapani kaitseminister Itsunori Onodera külastas Eestit selle aasta mais; visiidi käigus sai ta ülevaate suurõppusest Siil ning tutvus Ämari baasiga. Jaapan on üks olulisemaid NATO partnerriike, sellel suvel osalesid Jaapani mereväe laevad koos NATO laevadega Läänemerel läbi viidud õppusel. Kõik uudised Keel EST

Noori tuleb julgustada ja neile head eeskuju näidata, et nad räägiksid ühiskonnaelus rohkem kaasa ning noorte osalemine otsuste tegemisel muutuks harjumuspäraseks, tõdeti täna Tallinnas toimuval arutelukonverentsil „Noored ja osalus“. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis konverentsi avakõnes, et noored tahavad ja oskavad kaasa rääkida, neil on olulisi seisukohti ja arukaid ettepanekuid, mida kuulates ja arvesse võttes saavad nii riik kui omavalitsused teha paremaid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. „Peame kaasama noori nii vormiliselt, pakkudes erinevaid osalemisvõimalusi, kui ka sisuliselt – kaasamine peab olema loomulik osa otsustusprotsessist. Seniste noorte volikogude ja osaluskogude kõrvale tuleb otsida uusi võimalusi ja osalemisvorme noorte kaasamiseks.“ Tänase konverentsi arutelud keskenduvad neljale teemale: osalus sotsiaalmeedia vahendusel, traditsioonilised osalusvormid, noorteni jõudmine rohujuure tasandil ja nende noorte kaasamine, kellega pole tihedat kokkupuudet. Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehe Roger Tibari sõnul valiti konverentsi teemad korraldajate ühise arutelu tulemina. „Kuna kohal on nii valdkonna eksperdid kui noored, siis antud teemadel ühise arutelu pidamine on edasiviiv mõlemale osapoolele. Meie eesmärk on saada osaliselt piiratud ajaga kätte uusi mõtteid ja lahendusi, kuidas osalusvaldkonda edendada. Antud teemad peaksid andma piisavalt laia spektri mõtetest, mida on võimalik kasutada noortevaldkonna tegijatel ka edaspidi.“ Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et kuigi artiklite aluseks on rahvusvahelised uurimused, on aastaraamatus võetud lähema vaatluse alla Eesti noorte osalus. Aastaraamatus uuritakse, millist tüüpi osalejad on Eesti noored, kuidas toimib osalus sotsiaalmeedia vahendusel, milline on kodanikuhariduse mõju ja millised tegurid osalust mõjutavad või aitaksid kaasa selle suurendamisele. „Noorte osalus on teema, mille tähtsust rõhutatakse nii Euroopa kui kohalikes strateegiates, samuti arutletakse selle üle elavalt nii kogukonnas, koolis, noorte valdkonnas kui ka akadeemilistes diskussioonides. Aastaraamatuga oli soov pöörata tähelepanu erinevatele osalusviisidele ja mõelda ka parematele kaasamisvõimalustele,“ lausus Allaste. Noorteseire aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016-2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga. Kõik uudised Keel EST

Eile toimus Mulgi vallas Pollis uue perioodi sordiaretusprogrammi 2020‒2030 koostamise avaseminar, kus arutati sordiaretuse seisu, seniseid tulemusi ning uusi suundi. Samuti arutati tulevikuvajadusi, millega arvestada uue programmi väljatöötamisel. „Sordiaretus peab olema eesmärgipärane ja vajaduspõhine. See peab olema kiirem kui praegu, et suurendada meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti. „Kindlasti peab sordiaretusel olema ka majanduslik mõõde. Tulevikus võiks sordiaretus olla nõudluse kujundaja, muutes meie toidulaua mitmekesisemaks, ning aidata kaasa biomajanduse erinevate suundade arengule.“ „Uue sordiaretusprogrammi väljatöötamise alguses tõdeme, et ootused sordiaretajale ja sordiaretusele on järjest enam põimunud kogu maailma põllumajanduse arengusuundadega,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Peame ette nägema vajadusi põllumajanduses – ühelt poolt on ootus saagikuse kasvule, parematele maitseomadustele ja toiteväärtusele, teisalt peame tagama toidutootmise keskkonnakoormuse vähendamise. Tulevikku vaatavalt on üheks keskseks küsimuseks ka uued aretustehnikad, mis võimaldavad kiiremat ja täpsemalt suunatud sordiaretust.“ Seminaril keskenduti aastate 2009–2019 sordiaretusprogrammi tulemustele ja sordiaretuse tulevikuvaatele. Oma nägemuse sordiaretusest esitasid nii teadlased kui ka tootjad ning tarbijad. Kõne all olid uued trendid teaduses ja sordiaretuses, samuti tootjate ootused ja vajadused. Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti rääkis „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eesmärkidest ja koostamisest. Kõikidel soovijatel oli võimalik tutvuda Polli kompetentsikeskuse laborite, tootearenduskeskuse ning aedadega. Seminari korraldas Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusuuringute Keskuse, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudiga. Pildigalerii (fotod: Angelika Lebedev / Maaeluministeerium). Kõik uudised Keel EST

TUUM on juba seitsmendat aastat toimuv võistlus, milles iga osaleja saab teha kuni 200-sõnalise kokkuvõtte žürii antud tekstist. TUUM toimub reedel, 28. ja laupäeval, 29. septembril. Võistlusel saab osaleda Vikerraadio kodulehel (vikerraadio.ee). Võistlusest on võimalik osa võtta üksi või võistkonnana. Võistkonna võib moodustada perekond, sõpruskond, kooliklass, lehetoimetus, ministeeriumi osakond jne. Võistkonna suurus on vaba. Parimatele on auhinnad: esimene auhind 150 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda, 75 eurot ja 40 eurot. Parimale kooliõpilasele antakse eriauhind. Iga osavõtja saab osalemise kohta väljaprinditava tunnistuse, 25 parimat väljaprinditava diplomi. Kokkuvõtete tegemise oskus on tänapäeva kiires maailmas vajalik igal alal. Kokkuvõtteid peavad tegema õpilased ja ministrid, üliõpilased ja teadlased, ametnikud ja parlamendisaadikud, nõunikud ja projektikirjutajad, kirjanikud ja ajakirjanikud jne. Ainult hea kokkuvõtja saab olla edukas. TUUM on hea võimalus oma oskusi proovile panna. Kokkuvõtte tegemine nõuab oskust pikast tekstist aru saada, sellest infotuum üles leida ja tulemus lugejale edasi anda. Selle juures on vaja jälgida, et algse teksti mõte ei moonduks; tulemus esitaks teksti autori mõtteid, mitte refereerija arvamusi; kokkuvõte oleks lugejale või kuulajale arusaadav ka ilma algse tekstita; kirjutatud tekst oleks keelelt tihe, selge, täpne ja kirjavigadeta. Töid hindab žürii: Tiit Hennoste (esimees), Martin Ehala, Külli Habicht ja Jüri Valge. TUUMA korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Rahvusringhääling koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga. Kõik uudised Keel EST

18. septembril avati Kultuurikatlas pidulikult Põllumajandusuuringute Keskuse koostatud näitus „100 maaelu toetamise näidet“. Näitusega tuuakse esile Eestimaa inimesi ja projekte, kes viimase kümne aasta jooksul on Eesti maaelu arengukava (MAK) toetuste abil aidanud kaasa Eesti maapiirkondade edendamisele. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on kogutud näidete põhjal valminud näitus suurepärane kingitus Eesti Vabariigile tema 100. sünnipäeva puhul. „Inimesed, kes edendavad Eesti maaelu arengukava toetuste abil elu maapiirkondades, on Eesti riigi säilimisse ja arenemisse palju panustanud. Need 100 piltidega kaunistatud näidet ütlevad rohkem kui 100 rida meie igapäevastes kuivades tabelites. Näitus esitleb ilmekalt, kuivõrd rikkalik ja mitmekesine on Eesti maaelu. Maal elavad väga töökad, tublid ja ettevõtlikud inimesed, maal on ilus loodus ja puhas keskkond,“ sõnas minister Tamm. Euroopa Maaelu Arengu Võrgustiku (European Network for Rural Development - ENRD) juht Michael Gregory rõhutas näituse avamisel, et maaelu areng toimub igas talus ja külas ning selle taga on reaalsed inimesed, mitte asjad ja numbrid: „Eesti on küll Euroopast vaadatuna pindalalt ja rahvaarvult pisike, kuid kui vaadata uuendusmeelsust põllumajanduses ja maaelu arengut, siis tehakse siin palju häid asju.“ Meelis Annuse, põllumeeste ühistu KEVIL-i juhataja sõnul on MAK-i toetused reaalne kingitus Eesti Vabariigile, et see näeks välja just selline, nagu ta täna on. „Kui sõidate mööda Eestimaad ringi, siis see on tõesti ilus, hoitud ja roheline. Võib öelda, et maal on elu käima läinud!" Krista Habakukk, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige, kutsus näituse avamisel viibinuid üheskoos looma tegude festivalil: „Eesti 100 ei lõpe ära selle aastaga. Võiksime teha ära ühe tegude festivali, võttes ette kõik teenused ja aspektid, mis täna maainimestele olulised on. Kuidas teha nii, et inimesed leiaksid uuesti tee maale, et seal elada, oma lapsi kasvatada ja oma töökohad sinna luua? Kõik näitusel esitatud tegevused võiksid olla inspiratsiooniks ja näidata, et see elu, mida maal elame, on täisväärtuslik, ning anda suuna, kuhu tahame jõuda, kui Eesti saab 200. Teeme ära!" Põllumajandusuuringute Keskus on maaelu võrgustikutöö raames kogunud häid näiteid Eesti põllumajanduse ja maaelu toetamise kohta. Nende eesmärk on näidata avalikkusele, mida Eesti maaelu arengukava toetuste abil Eestis on ära tehtud. Kogutud näidete põhjal valmis näitus „100 maaelu toetamise näidet“, mille seas on nii investeeringu-, arendus-, koolitus- kui ka koostööprojekte, kuid samas ka keskkonnaga seotud või muid tegevusi, mis on saanud Eesti maaelu arengukava raames toetust perioodil 2007–2013 või 2014–2020. Väga palju on esindatud Leaderi meetmest toetust saanud projektinäiteid. Plakatinäituse kategooriad: innovatsioon ja teadmussiire põllu- ja metsamajandus põllumajanduskeskkond toiduainete tootmine maaettevõtlus kogukonna areng, maaelu areng laiemalt Alates 25. septembrist on näitus üleval Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoone klaasgaleriis. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 21. september – Peaminister Jüri Ratas on täna ringkäigul Hiiumaal, kus ta kohtub omavalitsusjuhtide, ettevõtjate ja kohalike elanikega, külastab Kaitseliidu Hiiu malevkonda ja Kärdla kirikut ning annab külalistunni Hiiumaa Gümnaasiumis. Peaminister alustab ringsõitu Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna külastamisega, kus ta saab ülevaate Kaitseliidu tegevust saartel ja Hiiumaal konkreetselt. Seejärel kohtub Ratas Hiiumaa Gümnaasiumi õpetajate ja õpilastega ning annab ühiskonnaõpetuse tunni. Pärastlõunal külastab peaminister pereettevõttet M ja P Nurst, mille põhitoodanguks on erinevad plastist elektrikaubad, Kärdla kirikut ning kohtub omavalitsusjuhtidega, kellega arutatakse eelkõige haldusreformi järel ülesaareliseks omavalitsuseks ühinenud Hiiumaa valla osavaldade süsteemi käivitumist ja valla arendusobjekte. Varaõhtul väisab Ratas Tohvri Hooldekodu ning Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda. Kõik uudised Keel EST

Salzburg, Austria, 20. september 2018 – Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid arutasid täna kohtumisel Salzburgis võimalusi sisejulgeoleku tugevdamiseks ning Ühendkuningriigi EList lahkumist. „Vähesed asjad on meie inimestele igapäevaelus lähemal kui turvalisus ja julgeolek. Selleks, et seda neile tagada, tuleb meil muu hulgas tugevdada välispiiri ning Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalvet,“ lasus peaminister Jüri Ratas. Peaminister Ratas märkis ka vajadust ajakohastada ELi välispiiri infrastruktuuri, kehtestada ühtsed nõuded välispiiri valvamisele ning jagada parimaid praktikaid. „See aitab tagada välispiiri valve ühtlaselt kõrge taseme,“ sõnas peaminister. „Eesti ehitab praegu välja oma idapiiri, mis on ühtaegu Euroopa Liidu välispiir. Kaasaegse ja kvaliteetse piiriga kindlustame nii enda kui ka Schengeni partnerite julgeolekut,“ lisas ta. Peaminister lisas, et piirivalves ja kuritegevuse vastases võitluses on tähtis roll sisejulgeoleku ja tolliinfosüsteemide vahelisel koostööl. Euroopa Liidu 27 riigi juhid arutasid täna koos Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieriga Ühendkuningriigi EList väljaastumislepingu läbirääkimiste kulgu, Iiri Vabariigi ja Põhja-Iirimaa vahelise piiri küsimust ning tulevast suhet Ühendkuningriigi ja ELi vahel. Ühendkuningriigi EList väljaastumiselepingu läbirääkimistega on Ratase sõnul vaja jõuda õigeaegselt lõpuni. „Pean oluliseks, et need toimuksid positiivses õhkkonnas,“ lisas ta. ELi riigipead ja valitsusjuhid arutavad väljaastumislepingut ja tulevikusuhteid järgmine kord oktoobri Ülemkogul. Ratas rõhutas ELi 27 liikmesriigi ühtsuse olulisust nii lahkumiskõnelustes kui ka tulevikusuhte läbirääkimistel. „ELi pealäbirääkija Michel Barnier on teinud head tööd läbirääkimistel. Samas on meil veel lahti olulised küsimused. Tuleb jõuda selgele lahendusele, mis välistaks kontrollid Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelisel piiril,“ lausus Ratas. Peaminister kinnitas, et nii Eesti kui EL soovivad tulevikus võimalikult lähedast koostööd Ühendkuningriigiga, seda näiteks nii kaubanduse, välis- kui ka sisejulgeoleku valdkondades. Fotod (Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/4jkkgpxqr3hm6q0/AAB9O1c6wvwCxlP3ix2ZlXn_a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Ukraina visiidi lõpetanud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning liikmed Barbi Pilvre ja Henn Põlluaas leiavad, et sõda Ukrainas tuleb lõpetada rahumeelselt ja diplomaatiliselt ning Euroopa peab senisest enam panustama Ukraina ülesehitamisse. Link uudisele: Väliskomisjon: Ukraina vajab toetust olemaks tugev ja stabiilne õigusriik

Reede, 21. september Komisjoni istung Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohad 23. – 25. septembril toimuval mitteametlikul ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu kohtumisel, kutsutud Maaeluministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: ELi Nõukogu määruse eelnõu, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 27. – 28. septembril toimuval ELi konkurentsivõime […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 21. – 23. septembrini

Välisminister Sven Mikser kohtus täna Pariisis Prantsusmaa Euroopa ja välisasjade ministriga Jean-Yves Le Drianiga. Kohtumisel kinnitasid välisministrid Eesti ja Prantsusmaa häid suhteid ning rääkisid julgeolekuolukorrast Euroopas ja väljaspool selle piire. „Hindame kõrgelt Prantsusmaa panust meie regiooni julgeolekusse NATO liitlaste suurendatud kohalolu (eFP) raames ja osalust Balti õhuturbe missioonis Ämaris. Meil on hea meel, et Prantsusmaa on lubanud eFP-s oma vägedega Eestis kohal olla ka 2019. aastal,“ sõnas välisminister Mikser. Välisministrid olid ühel meelel, et küberjulgeolekule tuleb rohkem tähelepanu pöörata ning Le Drian tunnustas Eestit selles valdkonnas juhtrolli võtmise eest. „Prantsusmaa poolt ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatusega* liitumine võimaldab Eestil veelgi tihendada sõjalist koostööd meie jaoks olulise strateegilise partnerriigiga,“ märkis Mikser Euroopa julgeolekuolukorda arutades. Kohtumisel räägiti ka riikide osalemisest rahvusvahelisel missioonidel ning Le Drian tänas Eestit panustamise eest Malis, rõhutades võitlusvägedes osaluse poliitilist tähtsust. „Eesti otsus osaleda Malis Prantsusmaa juhitaval operatsioonil Barkhane** põhineb solidaarsusel ja soovil panustada julgeoleku tagamisse ka väljaspool meie enda regiooni,“ sõnas Mikser. „Peame märkama väljaspool meie piire tulenevaid ohtusid ning nendele vastuseismine vajab Euroopa riikide ühist pingutust ning panustamist,“ lisas välisminister. Välisministrid arutasid ka olukorda Ukrainas. „On oluline, et Euroopa Liit säilitaks Ukraina küsimuses ühtsuse, lõppeesmärgiks saab olla ainult Ukraina territoriaalne terviklikkus,“ sõnas Mikser. Välisministrid avaldasid kahetsust, et Minski lepete täitmisel pole edasiminekut toimunud. Majanduskoostööst rääkides tõi Mikser positiivsena välja selle tihenemise, eriti digi- ja e-valitsemise valdkondades. Nenditi, et üksvõimalikke koostöövaldkondi on ka infrastruktuur ja Rail Balticu projekt. Välisminister Mikser tutvustas kolleegile lähemalt ka Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Prantsusmaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks rääkisid välisministrid atlandiülestest suhetest, Brexitist, rändeküsimusest ja olukorrast Süürias. Fotod: flic.kr/s/aHsmsniYLm *European Intervention Initiative (EI2) ehk Euroopa kaitsevalmiduse algatus. Prantsusmaa esitas algselt (2018.a jaanuaris) Euroopa valmidusalgatusega liitumiskutse 9-le riigile: Eesti, Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Holland, Itaalia, Hispaania, Portugal ja Belgia. ** Operatsioon Barkhane Aafrika Saheli piirkonnas (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon. Operatsioon käivitati Prantsusmaa poolt 1. augustil 2014. Käesoleva aasta jaanuaris edastas Prantsusmaa ametliku kutse Eestile panustada operatsioonile Barkhane ja tõhustada kahepoolset sõjalist koostööd. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakond 5667 5362press@mfa.ee Kõik uudised

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Link uudisele: Menetlusse võeti eelnõud Rahvusraamatukogu ja Rahvusooperi nõukogu koosseisu muutmiseks

Maaeluministeerium saatis Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 154 “Nõuded loomade ja loomsete saaduste impordiks ettenähtud piiripunktile ja piiripunktide lahtioleku ajad, piiripunktide Euroopa Komisjoni loetellu kandmise ja sealt väljaarvamise alused, nõuded menetlusele ja menetlemise kord” muutmise eelnõu. Eestist on Euroopa Komisjoni piiripunktide loetellu kantud Koidula raudtee piiripunkt, Narva maantee ja Luhamaa piiripunkt ning Muuga sadama ja Paldiski Lõunasadama piiripunkt. Piiripunktide lahtioleku ajad on kehtestatud määruse lisas. Loetelus olev Muuga sadama piiripunkt on avatud ööpäev läbi, kuid määrusega kehtestatakse Muuga sadama piiripunkti lahtioleku ajaks kell 8.00–20.00. Määruse kehtestamine mõjutab kõiki loomsete saaduste impordiga tegelevaid isikuid, kuna Muuga sadama piiripunkti lahtiolekuaja muutumisega tuleb neil paremini kavandada oma kaubasaadetiste impordiga seonduvat ning arvestada asjaolu, et piiripunkt on avatud ainult teatud kellaaegadel. Teiselt poolt aitab selline muudatus paremini kasutada olemasolevaid ressursse veterinaar- ja toidukontrolli tegemiseks. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu otsuse, millega nimetatakse alates 3. detsembrist 2018 Riigikohtu liikmeks Heiki Loot. Link uudisele: Riigikogu nimetas Heiki Loodi Riigikohtu liikmeks

Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must osaleb täna ja homme Lätis BA presiidiumi töös ning koos delegatsiooni liikmete Krista Aru, Monika Haukanõmme, Sven Sesteri, Urve Tiiduse ja Rainer Vakraga BA Konsultatiivnõukogu töös. Päevakorras on hulk koostöö edendamisega seotud küsimusi, mille hulgas ka kellakeeramine. Link uudisele: Balti Assamblee arutab Jūrmalas kellakeeramise temaatikat

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele Ida-Virumaale ning Kagu-Eestisse uute töökohtade loomise toetuse tingimused. Eesmärk on aidata kaasa nende piirkondade majandusarengule ja töötuse vähendamisele, toetus koosneb palgatoetusest ning koolituskulude hüvitamisest. „Kuigi Eestis on praegu tööjõupuudus, on Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal paljud inimesed tööta,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Toetuse eesmärk on motiveerida tööandjaid looma töökohti just Ida-Virumaale ja Kagu-Eestisse, kus veel on kasutamata tööjõudu. Peale asukoha on tööandja ja tööotsija kokku viimisel sagedaseks takistuseks kõrgemad ootused – tööandjal töötaja oskustele ning töötajal saadavale palgale. Et töökohtade loomine ei jääks selle taha, kuulub meetme juurde töötaja koolituskulude hüvitamine ning välistatud on miinimumpalgaga töökohad“. Töötukassa viimastel, augustikuu andmetel oli registreeritud töötus Ida-Virumaal 8,4%, Valgamaal 8,5%, Võrumaal 7,6% ja Põlvamaal 6,6%. Eestis keskmiselt oli registreeritud töötus 4,6%. Töökoha loomise toetust on kavas maksta tööandjatele, kes loovad kahe kuu jooksul vähemalt viis töökohta. Et soodustada eelkõige töökohtade loomist, mille panus piirkondade majandusarengusse oleks suurem, toetatakse ainult neid töökohti, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2018. aastal on 750 eurot. Tööandjale hüvitatakse osaliselt töötaja palgakulud ehk 50% töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Tööle tuleb võtta töötu, kes eelnevalt on olnud tööta üle kuue kuu ning on arvel Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas. Tööandjat toetatakse ka uute töötajate oskuste arendamisel, hüvitades vajadusel iga värvatud töötaja koolituskuludest kuni 2500 eurot. Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda järgmise aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Meetme kogukulu kolme aasta jooksul on ca 1,48 miljonit eurot. Kokku on toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Tulevikus on plaanis kõrgema töötusega piirkondi toetavate tööturumeetmetega jätkata, kohandades tingimusi ja sihtpiirkondi vastavalt muutustele tööturul. Eraldi tööturumeetmeid struktuursete probleemidega piirkondadele seni püsivalt osutatud ei ole, kuid töötukassa pakkus Ida-Virumaal piirkondlikke kriisimeetmeid seoses 2015. ja 2016. aasta suurkoondamistega. Alates 2016.a maist kuni 2017.a lõpuni sai Ida-Virumaal taotleda täiendava teenusena töökohtade loomise toetust. Kokku loodi toetusega 645 töökohta 17 ettevõttes. Piirkondlik töökoha loomise toetus tugineb Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse kogemusele. 20.09.2018 Kõik uudised Keel EST

24. septembril algab Eesti toidu kuu raames kalanädal. Kaheksasse Eesti kaitseväe väeossa lähevad külla tippkokad, kes valmistavad kaitseväelastele kohalike kalakasvanduste saagist kalatoite. „Kalanädal toimub juba kolmandat aastat järjest ja sel korral püüame tähelepanu pöörata just kodumaiste kalakasvanduste toodangule, kaasates tunnustatud peakokki,“ ütles Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. „Vabariigi juubelaastal tundus hea mõte premeerida korraliku kalalõunaga just Eesti kaitseväge,“ lisas Armulik. „Kutsun kõiki ka oma pereringis Eesti toidu kuu raames toimuvast kalanädalast osa võtma,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Eesti kala on värske ja maitsev ning miks mitte tähistada kalanädalat kodudes ja valmistada terve nädala jooksul kodumaisest kalast roogasid või proovida mõnda uut kalatoitu.“ Kalanädalal osalevad väeosad, mis asuvad Tapal, Võrus, Tartus, Jõhvis, Ämaris, Paldiskis ning Tallinnas Tööstuse ja Filtri tänaval. Igasse kalanädalal osalevasse väeossa läheb üheks päevaks külla tippkokk, kes valmistab koos väeosa köögi abiga kaitseväelastele kohalikust kalakasvandusest pärit kalast maitsva roa. Kaitseväelastele pakutakse vikerforelli, tuura, angerjat, angersäga ja karpkala. Külaliskokkadest osalevad kalanädalal Põhjaka kokad koos Ott Tomikuga, kohvik Ylikool koos Urpo Reinthaliga, kohvik-resto JOP Lasse Uustaluga, restorani Snoob peakokk Aleksander Nikoškov, Angelica Udeküll Laulasmaa spaast, Inga Paenurm Markofkast, Taigo Lepik presidendi köögist ja Madis Põld Peppersackist. Kalanädala ajakava Eesti toidu veebilehel: https://eestitoit.ee/et/content/24-28-september-kalanadal-eesti-kaitsevaes. Kalanädalat korraldab Kalanduse Teabekeskus ja korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020. Taust Septembris Maaeluministeeriumi eestvedamisel neljandat korda toimuv Eesti toidu kuu ühendab pea 30 kodumaisele toidule pühendatud üritust ja festivali ning on sel aastal pühendatud Eesti Vabariigi juubelile. 13. oktoobrini kestva Eesti toidu kuu puhul võtavad kodumaise tooraine oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti toidutee võrgustikku kuuluvat toitlustus- ja majutusettevõtet, kes pakuvad välja oma nägemuse Eesti hommikusöögist. Lähemalt saab Eesti toidu kuust lugeda ning endale osalemiseks meelepärase ürituse valida aadressil www.eestitoit.ee. Eesti toidu kuud tähistati esmakordselt 2015. aasta septembris. Eelmisel aastal külastas Eesti toidu kuul korraldatud üritusi ligi 75 000 inimest. Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine ja avatud toidutööstuste nädal. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser kohtub täna Pariisis Prantsusmaa Euroopa ja välisasjade ministriga Jean-Yves Le Drianiga. Kohtumisel on kavas rääkida Eesti-Prantsusmaa suhetest, sealhulgas kaitsekoostööst, rahvusvahelisest julgeolekukorrast ja üleatlandilistest suhetest ning Euroopa aktuaalsetest teemadest. „Prantsusmaa on meie jaoks väga oluline partner ja koostöö toimub edukalt kõigis võtmevaldkondades. Räägime kindlasti julgeolekuolukorrast, mis on tänasel päeval möödapäästmatu teema,“ sõnas Mikser. „Sooviksin arutada ka Euroopa Liidu kaitsepoliitika tulevikku ja kaubanduspoliitikat ning rääkida olukorrast Ukrainas.“ Euroopa ja välisasjade minister Jean-Yves Le Drian on külastanud Eestit kaitseministrina 2014. aasta märtsis ning osalenud EL välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas 2017. aasta septembris. Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Maaeluminister allkirjastas määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“. Määruse muudatus puudutab peamiselt taimekaitsevahendi kasutajad, kuid ühtlasi mõjutab eelnõu ka mesilaomanikke, kelle mesilate läheduses taimekaitsetööd tehakse, ja erinevaid avalikke kohti kasutavaid või nende läheduses elavaid inimesi. „Meie jaoks ministeeriumis on esmatähtis taimekaitsetööde ohutus. Selle tagamiseks ajakohastatakse ning täpsustatakse taimekaitsenõudeid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Taimekaitsetöid tehes tuleks aga esmalt arvestada integreeritud taimekaitse põhimõtetega. Seetõttu tahan kõigile meelde tuletada, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid alles reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudumisel.“ „Taimekaitsetööde tegemisel tuleb ohutusnõuetele erilist tähelepanu pöörata siis, kui neid tehakse avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal. Selliseid alasid võib läbida määramatu hulk inimesi, kellel võib tekkida tahtmatu kokkupuude taimekaitsevahendiga, seega peab nende ohutus olema tagatud,“ lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. Määrusega ühtlustatakse üldiseid ohutusnõudeid, mida tuleb avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes järgida. Muudatuste kohaselt tuleb nimetatud aladel taimekaitsetööde tegemisel paigaldada hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude objektide saastamist ning teha seda ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. „Siinkohal tuleb rõhutada, et avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses on lubatud taimekaitsetöid teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ ütles Suu. Lisaks täpsustatakse ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on siinkohal eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Oluline muudatus taimekaitsevahendi kasutajate jaoks tuleneb ka tühja taimekaitsevahendi pakendi käitlemise nõuete täpsustamisest, mis võimaldab edaspidi sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab selliste jäätmete käitlemist. Samuti tuleb taimekaitsevahendi kasutajal edaspidi teavitada ümberkaudseid mesinikke ainult sellise taimekaitsevahendi kasutamisest, mille infolehel on märge, et mesilate läheduses taimekaitsetööde tegemisel tuleb rakendada ohutusabinõusid. Taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise ja tõhusa järelevalve tulemusena ei ole igast taimekaitsetööst teavitamise kohustus vajalik. “Määrusesse tehtud muudatuse puhul arvestasime mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate tagasisidet kehtiva korra kohta,“ ütles Suu. „Mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate puhul on oluline nende omavaheline suhtlus. Samas senine teavituskord ei ole täitnud oma eesmärki ja on pigem olnud koormaks mõlemale osapoolele. Seega täpsustatakse teavitamise vajadust ja keskendutakse edaspidi rohkem järelevalve tõhustamisele.“ Kõik uudised Keel EST

„Eesti turg on piiratud ja ainult eksport saab tuua märgatava kasvu. Eksport on aasta-aastalt kasvamas, kuid tõsiseks väljakutseks on tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv, et ekspordikasv jätkuks,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist eilsel „Tööstus 2030“ ekspertkogu kohtumisel tööstuskontsernis BLRT Grupp. „Eestil on olemas väga selge tööstuspoliitika koos kasvuruumi avardavate toetusmeetmete kogumiga. Oleme erialaliitudega teinud tihedat koostööd, et oskaksime pakkuda lahendusi, mis ettevõtjaid kõige rohkem aitavad. Tänane ekspertkogu arutelu on heaks näiteks, et see koostöö toimib,“ ütles Tammist. Tööstusettevõtete juhtidest koosneva ekspertkogu ning erialaliitude esindajatest koosnevate arengugruppide poolt arutati läbi, milliseid suundi Eesti tööstuses tasub edaspidi võimsamalt arendada, kuidas uued tehnoloogiad muudavad tööstuse ärimudeleid ning milliste uute toodete ja teenustega saab tootjatele tagada parema konkurentsipositsiooni. Esimene aruteluring toimus tänavu kevadel. „Tööstussektor annab ligi 70% Eesti ekspordist. Kui tahame ekspordilt rohkem teenida, tuleb leida viise eristumaks teistest Ida-Euroopa tootjatest. Kui suudame pakkuda näiteks tootearendust oma konkurentidest kiiremini, oleme turul paindlikumad ja riisume paksema koore. Tööstuse tarneahelate digitaliseerimine on selle võimaluse vundamendis üks kivi, tehisintellekti kasutamine teine jne,“ loetles minister võimalusi, millest ettevõtjad võiksid nii tema kui erialaliitude sõnul julgemalt kinni haarata. Kuna üheks heaks näiteks uute tehnoloogiate juurutamisel ongi BLRT Grupp, valiti see ka seekordse ekspertkogu kohtumise kohaks. „Viimastel aastatel on BLRT Grupp teinud suuri investeeringuid, sealhulgas elektroonilistesse infosüsteemidesse, mis soodustab tootmisprotsesside automatiseerimist ja digitaliseerimist. Ainuüksi äriprotsesse optimeerida võimaldava Epicori ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara juurutamisse, mille põhietappidega plaanitakse lõpule jõuda 2021. aastal, on panustatud üle 3,5 mln euro. Äriprotsesside pideva täiustamise kõrval paneme suurt rõhku tootmise robotiseerimisele. Automaatkeevitusliinide ja tööstusrobotite soetamine lubab oluliselt suurendada tootmismahtu, parandada toodangu kvaliteeti ning leevendada kõrgkvalifitseeritud keevitajate puudust, mis mõjub soodsalt ekspordile: 2017. aastal oli kontserni ekspordikäibe osakaal kogukäibest 83,6%. Tootmise tõhustamiseks tehtavatel investeeringutel on positiivne mõju lisandväärtuse kasvule ühe töötaja kohta – viimasel kahel aastal suurenes lisandväärtus ühe tööjõuühiku kohta 14%,“ märkis BLRT Grupi juhatuse esimees Veronika Ivanovskaja. Üldises pildis on Eesti tööstuse digitaliseerituse määr küll Euroopa Liidu keskmisest allpool, kuid siin kasutatavad lahendused on uuemad ja innovaatilised. See tähendab, et Eesti tööstussektoril on väga hea potentsiaal areneda muust Euroopast kiiremini ja jõuda lisandväärtuse arvestuses töötaja kohta 2030. aastaks vähemalt EL keskmisele tasemele. „See annaks Eesti SKP-sse juurde 7,5 miljardite eurot aastas, millest pool laekuks omakorda maksudena riigieelarvesse ja aitaks areneda kõigil riigi valdkondadel,“ lisas minister Tammist. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson andis eile toimunud Tööandjate Keskliidu volikogul ülevaate bürokraatia vähendamise töörühma tegevusest. Mõnda aega tagasi esitasid ettevõtjad bürokraatia vähendamise rakkerühmale 252 ettepanekut, millest töörühm võttis lahendamiseks 165 ettepanekut. Tänaseks on neist ellu viidud üle poole. Halduskoormuse vähendamist on tööandjad pidanud oluliseks ka värskelt avaldatud manifestis. „On oluline, et riik teaks, millised andmed on erinevates registrites juba olemas ja ei küsiks samu andmeid mitu korda. Samuti peab saama normiks, et uue regulatsiooni puhul hinnatakse selle täitmise ajakulu nii ettevõtjatele kui ka riigile,“ lubas minister tööandjatele, sõnades, et nullbürokraatia programmiga tuleb veelgi edasi liikuda. Ettevõtjad rõhutasid kohtumisel, et tänaste regulatsioonide ja halduskoormuse vähendamise kõrval on oluline, et ka uute poliitikaalgatustega tulevikus halduskoormus ei tõuseks, vaid väheneks. Lisaks tõstatus kohtumisel maksukoormuse küsimus. „Tänane valitsuskoalitsioon on vähendanud maksukoormust tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu ja läbi varasemalt planeeritud maksutõusude, nagu majutusasutuste käibemaks ning diiselkütuseaktsiisi tõstmine, ära jätmise. Need küsimused tulid ka meie seekordsel kohtumisel arutluse alla ning oli rõõm kuulda, et ettevõtjad pidasid näiteks 500-eurost maksuvabastust madalama palgaga inimestele vajalikuks sammuks,“ rääkis Simson. Nullbürokraatia programmi üheks mahukamaks algatuseks on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ning Eesti Panga ühisalgatus Aruandlus 3.0, millega vaadatakse kriitiliselt üle andmevajadus, tagatakse andmete ühekordne küsimine ja luuakse võimalused aruannete esitamiselt liikuda masin-masin liidesega andmeedastusele. Töörühma eesmärgiks on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ettevõtete suhtlemisel riigiasutustega. Kõik uudised Keel EST

Salzburg, Austria, 20. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas eile õhtul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel toimunud rändeteemalisel arutelul vajadust teha rohkem koostööd kolmandate riikidega. ELi liikmesriikide liidrid arutasid viimaseid arenguid ebaseadusliku rände haldusel. „Olgugi, et Euroopa Liit on rändekriisi ohjamisel olnud tulemuslik ja ebaseaduslikult saabujate numbrid on langenud, tuleb jätkata tööd olukorra parandamiseks Vahemerel. Vajame tihedamat koostööd riikidega väljaspool Euroopa Liitu, eelkõige Aafrika riikidega. Peame selleks paremini kasutama kõiki meie kaubandus-, viisa- ja arenguabipoliitika võimalusi,“ sõnas peaminister Ratas. „Samuti on vaja suurendada pingutusi, et saata kiirelt tagasi need inimesed, kellel ei ole õigust EList rahvusvahelist kaitset saada,“ lausus Ratas. Ratas avaldas lootust, et rände küsimustele pikaajaliste lahenduste leidmisele aitab kaasa ka Euroopa Komisjoni uus algatus Aafrika ja Euroopa Liidu partnerluseks. Selle eesmärk on toetada Aafrikat töökohtade, oskuste ja erainvesteeringute kaudu. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on teinud ettepaneku korraldada 2019. aasta alguses Egiptuses ELi ja Araabia Liiga tippkohtumine, et arutada rändealast koostööd. Fotod (Valitsuse kommunikatsioonibüroo, ELi Nõukogu eesistuja Austria): https://www.dropbox.com/sh/4jkkgpxqr3hm6q0/AAB9O1c6wvwCxlP3ix2ZlXn_a?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas selle aasta juulis uue teadusliku arvamuse sigade Aafrika katku (SAK) kohta metssigadel. Oma arvamuses rõhutas Euroopa Toiduohutusamet järgmist. Selleks, et vähendada haiguspuhangute ohtu madala riskiga piirkondades, tuleb võtta meetmeid nagu metssigade ennetav intensiivne jahipidamine ja nende toitmise vältimine. Kestva epideemia korral tuleks vältida tegevusi, mis võiks suurendada metssigade liikumist (näiteks metssigade jahtimine). Sigade Aafrika katk on levinud ka piirkondades, kus metssigade asustus on madal. Seega ei saa kehtestada metssigade asustustihedusele lävendit, alla mille viirus ei leviks. Valmisoleku suurendamiseks on äärmiselt oluline tagada regulaarne dialoog kõigi huvirühmade vahel. Passiivne seire, näiteks surnud metssigadest teavitamine, on jätkuvalt kõige tõhusam viis tuvastada uusi sigade Aafrika katku juhtumeid varasemalt nakatumata piirkonnas juba varajases staadiumis. Praegu ei ole tõendeid, et laia ala katvad mitme kilomeetri pikkused aiad aitaksid tõhusalt metssigade liikumist piirata. Üldjoontes pakub EFSA teaduslik arvamus kindlaid argumente Euroopa Liidu praeguse sigade Aafrika katkuga tegelemise strateegia põhitõdede toetuseks. Uue teadusliku arvamuse esitlemine ja arutelu liikmesriikidega Euroopa Liidu praeguse sigade Aafrika katkuga tegelemise strateegiasse võimalike uuenduste tegemiseks toimub esimesel võimalusel. EFSA avaldas ka video "African Swine Fever: how to stay one step ahead". Video kirjeldab sigade Aafrika katku ja selle ennetust ning on mõeldud teadlikkuse tõstmise nimel jagamiseks. Videole saab seadetest kuvada ka eestikeelsed subtiitrid. Maaeluministeerium koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga on filminud ka video metssigade käitlemisest pärast küttimist, mis on saadaval nii eesti- kui ka venekeelsena. Video: "Metssigade käitlemine pärast küttimist" Video: "Обработка кабанины после охоты" Kõik uudised Keel EST

19.09.2018 19.09.2018 Täna läbis riigikogus esimese lugemise isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ning sama seaduse rakendamise seaduse eelnõu, millega viiakse erinevate valdkondade õigusaktid vastavusse maikuus jõustunud andmekaitse üldmäärusega. „Vabariigi valitsus on esitanud parlamendi menetlusse isikuandmete kaitse uue raamseaduse. Teatavasti oli esimesel katsel selle eelnõu menetlemisel oluline debatt, mis päädis sellega, et valitsus võttis eelnõu tagasi. Nüüd on eelnõust välja jäänud üks poleemikat tekitanud sõna – „ülekaalukas“, samuti on teksti arvestatud põhiseaduskomisjoni muudatused,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna riigikogu ees. „Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega kehtestab üldise raamistiku. Eriseadusi silmas pidades ei pruugi see aga olla piisavalt detailne, et lahendada spetsiifilistes valdkondades rakendumisel tõusetuvaid probleeme. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks isikuandmete töötlemiseks eri valdkondades ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja andmetöötluse ulatus. Kuna see puudutab inimeste põhiõiguste kaitset, ei saa seda nö delegeerida õiguskorras seadusest alamatele aktidele õiguskorras,“ märkis Reinsalu. Otsekohalduv Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus annab inimesele suurema kontrolli oma andmete osas ja uus isikuandmete kaitse seadus loob siseriiklikult üldised raamid isikuandmete töötlemisele. Rakendusseadus on vajalik eeskätt avaliku sektori andmevahetuse korrastamiseks ja selle muudatused on ette valmistanud iga valdkonna eest vastutav ministeerium ise.

Eesti uus suursaadik Austrias Toomas Kukk andis täna, 19. septembril Viinis üle volikirja president Alexander Van der Bellenile. Volikirja üleandmisele järgnenud lühikeses vestluses kinnitasid suursaadik Kukk ja president Van der Bellen kahe riigi häid suhteid, samuti meenutati Austria presidendi suve alguses toimunud visiiti Eestisse. Kohtumisel arutati ka päevakajalisi Euroopa Liidu küsimusi ning käimasolevat Austria eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus. „Eesti ja Austria on oma eesistumiste ajal teinud tulemuslikku koostööd ühiste eesmärkide elluviimisel, mis tulevikus on ka hea lähtekoht kahe riigi suhete edasiarendamiseks. Soovime Austriale eesistumise edukat lõpuleviimist,“ sõnas suursaadik Kukk. Austriasse siirdumise järel on suursaadik Toomas Kukk andnud volikirja üle ka Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioonile, Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ja ÜRO Viini esindusele. Toomas Kukk töötab Välisministeeriumis aastast 1995. Ta on töötanud diplomaadina protokolliosakonnas, välismajanduspoliitika osakonnas, suursaatkonnas Varssavis, poliitikaosakonnas, asejuhina alalises esinduses NATO juures ning Euroopa Liidu osakonnas büroo direktorina. Aastatel 2009–2011 töötas Toomas Kukk peaministri välisnõunikuna, 2011–2012 oli ta suursaadik Sofias ja 2012–2016 suursaadik Vilniuses, kus jätkus kaasakrediteering Bulgaariasse (kuni 2017. aasta maini). Enne praegusele ametikohale asumist oli Kukk alates 2016. aasta suvest Euroopa osakonna Põhja- ja Kesk-Euroopa ning regionaalse koostöö büroo juht. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmsHse2R Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

19.09.2018 Justiitsminister otsustas alates 1. novembrist 2018 nimetada Viru vangla uueks direktoriks seni Kaitseväes töötanud Marek Aasa. Marek Aas on omandanud kaitseväe ohvitseri sõjaväelise hariduse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes, kaitsnud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi organisatsioonikäitumises ning läbinud eriväljaõppe Ameerika Ühendriikides. Marek Aas on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Praegu töötab Marek Aas Kaitseväes Erioperatsioonide grupis vanemohvitserina. Ta on olnud teenistuses Kaitseväes Pärnu Üksik-jalaväepataljonis rühmaülem-instruktorina, Lääne Kaitseringkonnas side- ja infotehnoloogia ohvitserina ning Kaitseväe peastaabis Vabariigi Presidendi käsundusohvitserina. Marek Aasal on majori auaste.

Riigikogus tänasel istungil läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE), millega vabastatakse ministeeriumid kohustusest koostada Riigi Teatajas avaldatavate ministri määruste terviktekste. Link uudisele: Riigikogus läbis esimese lugemise Riigi Teataja seadust muutev eelnõu

Valitsus andis täna põhimõttelise heakskiidu anda 2019. aasta riigieelarvega e-Eesti arendamisele jõudu juurde. E-riikluse edasi viimise keskmes on kasutajasõbralikud e-teenused ja IKT-arenguprogramm, mille eesmärk on tööstuse ja ehituse digipööre ning e-residentsuse programmi laiendamine. Järgmise aasta riigieelarvest suunatakse täiendavad 21 miljonit eurot meie e-riigi lahenduste ja taristu jätkusuutlikkuse ja kasutajasõbralikkuse arendamise jaoks. See on osa riigi eelarvestrateegia koostamisel valitsuse poolt eraldatud 118 miljonist eurost neljaks aastaks. „Eesti e-teenused peavad muutuma kasutajakesksemaks. Kõike mida suudavad masinad inimeste eest ise ära teha, et kodanike ja ettevõtjate halduskoormust vähendada, võiksid riiklikud e-teenused ka tulevikus tegema hakata. Iga arenduse juures ei tohi unustada aga, et peame neid hoidma järjepidevalt ajakohasena ja turvalisena, mistõttu oleme ka selleks kõigile riigiasutustele lisavahendeid plaaninud,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Mullu käivitatud IKT-arenguprogrammi kogumaht on kolme aasta peale 28 miljonit eurot, 2019. aastal investeerib riik sellest 10 miljonit eurot. Rene Tammisti sõnul on oluline anda Eesti majandusele hoogu juurde kasutades digitehnoloogiate võimalusi ja lahendades tehnoloogiasektori arengutakistusi. „IKT-arenguprogramm on valminud tihedas koostöös ettevõtjatega ning sel sügisel saame maitsta ka selle esimesi vilju. Näiteks avaneb oktoobris pilootfaasi edukalt läbinud digidiagnostika toetus, mis aitab Eesti tööstusettevõtetel saada selge pildi nende tootmisprotsesside digitaliseerimise võimalustest,“ ütles Tammist. „IKT-arenguprogramm ei ole suunatud ainult digisektori võimendamisele, vaid teenib kogu Eesti majanduse huve. Tänapäeval on keeruline leida majandusharu, kus ei vajata IKT-alaseid kompetentse,“ rääkis minister. Kõik uudised Keel EST

Vabariigi valitsus jõudis tänastel riigieelarve aruteludel põhimõttelisele kokkuleppele, mille kohaselt jätkab riik järgmisel aastal Eesti põhimagistraalide Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-Narva maanteede suuremahulisi ehitustöid. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et taristuinvesteeringutest suurimad summad suunatakse tuleval aastal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamisse, Tallinna-Pärnu maantee Kernu ümbersõidu ja Topi sõlme ehitusse ning lisaks alustatakse Tallinna-Narva maantee Aaspere-Haljala lõigu neljarealiseks ehitamisega. Minister täpsustas, et Kose-Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine läheb kokku hinnanguliselt maksma 170 miljonit eurot ning peaks valmis saama 2022. aastal. „Uus maanteelõik annab vanaga võrreldes liiklusõnnetuste, aja- ja sõidukikuludelt Eestile säästu umbes 10 miljonit eurot aastas ning linnade vaheline teepikkus väheneb 5,3 kilomeetrilt ning ajaliselt üheksa minutit,“ lausus Simson. Taristuinvesteeringuid tehes lähtub riik ministri sõnul soovist, et Eesti inimesed saaksid liikuda ohutult ja kiiresti. „Kõige olulisem on meie jaoks liiklusohutuse suurendamine. Teisalt vähendavad head ja korralikud teed ka ääremaastumise riske ning lisaks saavutame kiiremate ja lühemate teedega ka mõningase majandusliku mõju, kui saame edaspidi transpordiks vähem aega ja kütust kulutada,“ ütles Simson. Valitsuse taristu investeeringute programmiga on 2019. aastal eelarvesse ette nähtud lisaraha 25 miljonit eurot. Sellest transiitteede programmile on planeeritud 6 miljonit eurot, Aaspere-Haljala lõigu neljarealiseks ehituseks 4 miljonit ja Tallinna-Pärnu maantee arendusteks 15 miljonit eurot. Lisaks jätkatakse Pärnu lennujaama projekteerimise ja ehitusega. Lennujaama ehituse eeldatav lõpptähtaeg on 2020. aastal. Riigieelarve kohaselt ehitatakse kruusateedele 2019. aastal katteid 7,5 miljoni euro eest. Toetatakse ka Reidi tee ehitust, lõppevad Haabersti ristmiku rekonstrueerimine ja Gonsiori tänava ehitus ning jätkuvad tegevused Tallinna Lennujaama lennuliiklusala projekti raames. Jätkuvad ka tööd Hundipea sadamas ning Narva Linna läbiva transiittee projekteerimisel. Teisteks suuremateks projektideks on Tallinna ringtee ehituse 2. etapp (Kanama-Keila ja Luige-Juuliku lõigud), Tallinna-Narva mnt liiklussõlmede ehitus (Väo sõlm), ja Tallinna-Pärnu-Ikla mnt Kernu ümbersõit. Edasi liigutakse ka Rail Balticu ehitusega, kus tööde osas jõutakse raudteetrassi tehnilise projekteerimiseni. Kõik uudised Keel EST

19.09.2018 Justiitsministeerium tunnustab 3. detsembril julgeid kodanikke, kes on teinud enam, kui ühiskond neilt ootab – näiteks hoidnud ära kuriteo või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate tänavusele kodanikujulguse aumärgile ootab ministeerium 26. oktoobrini. „Kuritegude toimepanemise takistamine, kurjategija jälitamine või lausa kinnipidamine ja kuriteo kannatanu kõrval olek ja tema aitamine - need on julgustükid, millega kõik hakkama ei saa. Peame olema kodanikena õnnelikud, et meie seas neid inimesi on ja neid tuleb selle eest tunnustada. Seda me igal aastal kodanikujulguse aumärkide andmisega teeme ja sestap kutsun ka tänavu kõiki üles esitama kandidaate, kelle julgus kindlasti tunnustust väärib,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Kodanikujulguse aumärke antakse kuriteo ärahoidmise või selle toimepanemise takistamise eest, kurjategija kinnipidamise ja kuriteoohvri aitamise eest ning muu panuse eest inimeste turvatunde tõstmisel. Mullu pälvis kodanikujulguse aumärgi 28 vaprat inimest, kelle julged teod aitasid ära hoida kuritegusid, enesetappu ja kes toetasid raskel hetkel kannatanut. Kõikide 2017. aasta kodanikujulguse aumärgi pälvinute lugusid saab lugeda siit: https://www.just.ee/et/kodanikujulguse-aumargid-2017 Tänavu ootame ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 26. oktoobriks aadressil justiitsministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn või e-posti aadressil kart.repponen@just.ee. Aumärgid antakse justiitsministeeriumis pidulikult üle 3. detsembril. Aumärkide saajad valib nominentide seast välja süüteoennetuse nõukogu. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab siit (278.37 KB). Kodanikujulguse aumärke annab justiitsminister välja 2004. aastast.

19.09.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu edastas valitsusele ettepaneku tunnistada avaliku teenistuse seaduse alusel kehtetuks Marko Aaviku nimetamine andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks. Aavik loobus ametikohast omal soovil. Andmekaitse inspektsiooni peadirektori leidmiseks kuulutatakse välja uus konkurss. Peadirektori põhiülesandeks on kaitsta igaühe põhiõiguslikke õigusi ning aidata kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse üksikisiku õigust eraelule ja riigi tegevuse läbipaistvust. Andmekaitse inspektsiooni senine peadirektor Viljar Peep asub 1. oktoobril ametisse justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantslerina.

Stenbocki maja, Tallinn, 19. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas osaleb täna ja homme Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel Austrias Salzburgis. ELi liikmesriikide juhtidel on kõne all sisejulgeoleku, rände ja Ühendkuningriigi liidust lahkumisläbirääkimiste küsimused. Peaminister Jüri Ratas rõhutas Salzburgi mitteametliku tippkohtumise eel sisejulgeolekust kõneledes vajadust tugevdada Euroopa Liidu välispiiri. „Meie julgeolek ja sisepiiride avatus sõltub paljuski sellest, kui tugev on Euroopa Liidu välispiir. Selleks, et liidul oleks tugev välispiir, on vaja kaasajastada selle infrastruktuuri, luua ühised nõuded piiri valvamisele ning tugevdada ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit,“ sõnas peaminister Ratas. Brexitist kõneldes pidas peaminister oluliseks 27 liikmesriigi ühtsust ning vajadust jõuda selgele lahendusele Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelise piiri küsimuses. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid alustavad mitteametliku tippkohtumist täna õhtul rändearuteludega. Nad räägivad viimastest arengutest, hindavad saavutatut ebaseaduslike saabumiste arvu vähendamisel ning kõnelevad koostööst kolmandate riikidega. Homme jätkavad Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid sisejulgeoleku teemadega ning arutavad lähemalt politsei- ja õigusalase koostöö täiustamist ning piirijulgeoleku ja kübervastupidavusvõime suurendamist. Koos Brexiti pealäbirääkija Michel Barnieriga arutavad Euroopa Liidu 27 riigi juhid homme ka Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste kulgu ning edasist tegevust. Nad keskenduvad tulevastele suhetele Ühendkuningriigiga, viimasele kõnelusvoorule ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelise piiri küsimusele. Peaminister Ratas naaseb Eestisse neljapäeva hilisõhtul. Lisainfo: Euroopa Liidu Nõukogu veebilehel http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2018/09/19-20/ ELi Nõukogu eesistuja Austria kodulehel https://www.eu2018.at/calendar-events/political-events/Salzburg-Summit.html Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 19. september 2018 – Valitsus jõudis tänasel kabinetiarutelul põhimõttelisele kokkuleppele 2019. aasta riigieelarves, mille maht ületab 11 miljardit eurot. Eelnõu on plaanis järgmisel nädalal valitsuse istungil heaks kiita. Peaminister Jüri Ratase sõnul panustab järgmise aasta eelarve eelkõige inimestesse, avalikesse teenustesse ja maapiirkondade arengusse. „Valitsus on ühisel seisukohal, et panustades kvaliteetsetesse teenustesse – olgu see haridus, tervishoid või turvalisus –, investeerime sidusamasse ja jõukamasse ühiskonda. Seetõttu oleme otsustanud, et nii patrullpolitseinike, piirivalvurite kui ka päästjate palgad peavad märkimisväärselt kasvama. Samuti jätkuvad palgatõusud hariduse, kultuuri ja sotsiaalhoolekande valdkonnas,“ ütles peaminister. Eelnõu järgi eraldatakse järgmise aasta riigieelarves Politsei- ja Piirivalveameti palgatõusuks pea kolmteist miljonit ja Päästeameti palgafondi kasvuks hinnanguliselt kaheksa miljonit eurot. Samuti kasvavad õpetajate töötasud. Üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni. Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate, sotsiaalhoolekande, kultuuri ja teiste valdkondade spetsialistide sissetulekud. „Need otsused annavad kindluse, et meie kõigi turvalisuse ja tuleviku seisukohast olulistel ametikohtadel töötavad inimesed on õiglaselt tasustatud,“ märkis peaminister. „Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab jätkuvalt – omavalitsuste rahastamise reform on suurendanud nende tulusid, mis lubab pakkuda paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid,“ märkis peaminister. Linnade ja valdade sissetulekud kasvavad järgmisel aastal umbes viis protsenti, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Samuti jätkub üleminekutoetuste maksmine põllumeestele. „Need sammud on olulised, sest tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi. Seepärast otsustasime valitsuses ka Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit toetavate regionaalsete toetusprogrammide kasuks.“ Järgmisel aastal on Ida-Virumaa programmile ette nähtud pea viis miljonit ja Kagu-Eesti programmile 800 000 eurot. Riigi eelarvestrateegia otsuste järgi jätkub nende rahastamine aastani 2022. Peaminister rõhutas, et 2019. aasta eelarve on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. „Riigi rahandus on väga heas korras. Sealjuures leidsime võimaluse anda haigekassale juurde 180 miljonit eurot, et lühendada ravijärjekordi. Kaitsekulud kasvavad pea 590 miljoni euroni, mis moodustab meie SKPst praeguste hinnangute kohaselt üle 2,1 protsendi. Transpordi-, taristu- ja teistesse investeeringuprojektidesse suuname ca 370 miljonit eurot,“ märkis Ratas. Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele. Valitsussektori võlakoormus langeb praeguselt 8,2 protsendilt 2019. aastal 7,4 protsendile ning jõuab prognooside järgi 2022. aastaks 6,2 protsendi tasemele. Valitsus tugines riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Tianjinis Hiina Rahvavabariigi peaminister Li Keqiangiga ning arutas kahe riigi koostööd majandusküsimustes. „Eesti ja Hiina ettevõtete koostöö on täna tihe – seda nii e-kaubanduse valdkonnas, start-up sektoris, toiduainetetööstuses kui ka näiteks puitmajade ehitamises, kus Eesti ettevõte on Hiinas rajanud tehase ja nii tootmisvõimsusi suurendanud," ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.

Stenbocki maja, 18. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas arutas täna Stenbocki majas Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega mitmeid tööturu küsimusi, sealhulgas pikalt probleemiks olnud soolise palgalõhe vähendamist. Ratase sõnul on sooline palgalõhe Eestis jätkuvalt Euroopa Liidu üks suurim. "Riik on palgalõhe vähendamiseks astunud mitmeid samme, sest see pärsib meie ühiskonna ja majanduse tasakaalustatud arengut. Näiteks hakkab tööinspektsioon tegema avaliku sektori tööandjate seas võrdse palga põhimõtte järgimise üle järelevalvet ning vanemahüvitise süsteemi muudatustega saavad inimesed võimaluse osaleda tööturul senisest paindlikumalt. Probleemi lahendamiseks sellest aga ei piisa," ütles ta. Euroopa Komisjon on oma tänavustes riigipõhistes soovitustes palgalõhe probleemi ära märkinud ning soovitanud suurendada ka erasektoris palkade läbipaistvust. "Tunnustan tööturu osapooli seni tehtu eest, kuid panen kõigile südamele, et sooliste palgaerinevuste vähendamine nõuab osapoolte ühist pingutust," lausus peaminister. Kohtumisel käsitleti ka võimalusi, kuidas vähendada tööandjate ja töötajate koostöös tööõnnetustega seotud kahjusid ja suurendada töökeskkonna ohutust. Ametiühingute Keskliidu ettepanekul räägiti töösuhete paindlikkuse ning Tööandjate Keskliidu ettepanekul elukestva õppe küsimustest. Ümber- ja täiendõppega seotud probleemide arutelu jätkub haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, töötukassa ning ametiühingute ja tööandjate esindajate osavõtul. Valitsuse liikmetest osalesid tänasel kohtumisel ka tervise- ja tööminister Riina Sikkut ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Aastate eest katkenud kolmepoolsete kohtumise traditsiooni taastasid peaminister, ametiühingud ja tööandjad tänavu mais, et arutada ühiselt tööturul esile kerkinud probleeme ning otsida neile parimaid lahendusi. Järgmine kolmepoolne kohtumine on kavas 2019. aasta jaanuaris. Fotod kohtumisest: https://www.dropbox.com/sh/z9oirbtacq686tl/AAAt5agKkyqhszEV2VpgS0GTa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Maaeluministeerium andis Riigikogu maaelukomisjoni istungil ülevaate põua mõjudest ning erinevatest lahendustest, mida nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu liikmesriikides on põllumeeste olukorra leevendamiseks kasutatud. „Oleme aktiivselt tegelenud sellega, kuidas leevendada põua põhjustatud kahjusid ja aidata raskustesse sattunud põllumehi. Meil on toimunud mitmeid arutelusid põllumajandussektori esindajatega ning saadud informatsioon on aidanud meil olukorda põhjalikumalt analüüsida,“ ütles minister Tamm. Tarmo Tamme sõnul otsitakse võimalusi söödapuuduse leevendamiseks, mis ikaldunud või rajamata rohusöödapõldude tõttu on tekkinud või järgmisel aastal tekib. „Ühe võimalusena kaalume maaelu arengukava põllumajanduspotentsiaali taastamise meetmes rohumaade uuestikülvi toetamist. Hinnanguliselt hävis sel aastal ligi 17 500 hektarit rajatud rohumaid, mis tuleb uuesti rajada. Selleks kulub umbes 6,5 miljonit eurot,“ sõnas maaeluminister Tamm. „Seoses rohumaa külvide hävimisega on sööda varumiseks oluline, et järgmisel aastal saaks lühiajalisi rohumaid sööda tootmiseks kasutada, ilma et need alad püsirohumaaks muutuksid. Sellise võimaluse saamiseks oleme pöördumas Euroopa Komisjoni poole,“ ütles maaeluminister Tamm. Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks. Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks. Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. Põllumeeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist. Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Pekingis Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingiga. Kohtumise peateemadeks olid kahe riigi koostöö ja kaubandussuhted ning e-kaubanduse areng. Samuti arutati Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas keskkonnaministeeriumi eluslooduse üksuse asekantsleri ametisse uuesti Marku Lambi, kes esmakordselt asus sellele ametikohale 2013. aastal. Marku Lamp töötab keskkonnaministeeriumis alates 2002. aastast veebruarist, mil ta alustas tööd metsaosakonna peaspetsialistina. Pärast viie aastast tööd peaspetsialistina asus ta 2007. aasta jaanuaris tööle metsaosakonna juhatajana. Alates 2013. aasta juunist kuni praeguseni on ta keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler. Kõik uudised Keel EST

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, mille tulemusel ei ole lubatud kaupade ja teenuste müügil seada klientidele erinevaid müügitingimusi sõltuvalt nende asukohast. Seadusemuudatused on plaanitud jõustuma selle aasta detsembrist. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et uue seaduse järgi ei tohi kliente diskrimineerida hindade, müügi- ega maksetingimustega, kui nad soovivad osta tooteid või tarbida teenuseid Euroopa Liidus. "Rakenduvat olukorda võib võrrelda tavalise poes käimisega. Kui lähme Euroopa Liidus mingis välisriigis poodi, siis pole seal meile kui teise riigi kodanikule oma nurgakest, kus on ainult meile müüdavad kaubad ja mujalt riiulitest meie kaupa valida ei saa. Sama hakkab detsembris kehtima ka e-poodidele," selgitas Simson. Muutub ka olukord, kus rahvusvaheliste e-poodide internetileheküljed suunavad automaatselt kliendi selle riigi jaoks kohandatud lehele, kus võib olla teistsugune valik tooteid või teistsugused hinnad. Edaspidi on keelatud kliendi päritolu alusel piirata juurdepääsu oma veebipoele. Samuti ei tohi veebikaupmehed ilma kliendi nõusolekuta teda automaatselt ümbersuunata asukohapõhisele veebilehele. Simson täpsustas, et küll aga saab kaupleja ise otsustada, milliseid makseid ta vastu võtab ja kuidas toimub ostu eest tasumine. "Arvestada tuleb sellega, et kõiki Euroopa Liidu kliente tuleb kohelda võrdselt – niisiis, kui aktsepteeritakse koduriigis välja antud Visa või Maestro kaardimakseid, peab aktsepteerima ka teistes Euroopa Liidu riikides väljastatud Visa ja Maestro kaarte. Samas, kui maksemeetodiks on mingi võimalus, mida kõigis riikides kasutusel pole, siis ei tule e-poodnikul hakata leiutama uusi meetodeid," ütles Simson. Oluline on arvestada ka sellega, et seadus reguleerib vaid ostu sooritamist. E-poel pole kohustust tarnida kaupu kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse. Niisiis tuleb tarbijal enne ostu sooritamist hinnata, kas pakutavad tarnetingimused on sobilikud – näiteks kauba kätte saamine kaupleja asukohariigis. Asukohapiirangute keeld ei puuduta neid tooteid ja teenuseid, mille puhul on piirang põhjendatud, näiteks kui müüdavad kaubad on sihtriigis keelatud ja kaupleja on sellest teadlik. Määrus ei kaota piiranguid autoriõigusega kaitstud sisu müügilt, nagu filmid, muusika, arvutimängud, tarkvara ja raamatud, sealhulgas e-raamatud, kuid töö selle nimel käib. Asukohapiirangud sellistel platvormidel ei kao suure tõenäosusega enne 2020. aastat. Tarbijakaitseseaduse muutmine põhineb Euroopa Liidu otsekohalduval määrusel, mille eesmärk on tagada, et kaupade või teenuste müügil ei eristataks kliente müügi- või maksetingimuste poolest nende kodakondsuse, elu- või asukoha alusel. Euroopa Liidu tasandil kiideti määrus heaks selle aasta veebruaris ning liikmesriikidel on kohustus seda rakendada alates 3. detsembrist. Kõik uudised Keel EST

Siseministeerium otsib partnerit, kes korraldaks Eestisse elama asunud araabia keelt rääkivatele inimestele eesti keele kursusi ning Eesti ühiskonda ja avalikke teenuseid tutvustavaid infopäevi. Erinevatest uuringutest on selgunud, et Eestisse teistest riikidest saabunud inimesed ja need, kelle emakeel ei ole eesti keel, osalevad ühiskonnas vähem ning nende toimetulek tööturul on halvem kui eesti keelt emakeelena rääkivatel inimestel. Siseministeeriumi korraldatav taotlusvoor on mõeldud selleks, et parandada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit araabia keelt rääkivate inimeste toimetulekut Eesti ühiskonnas. Projekti elluviija korraldab A1, A2 ja B1 taseme eesti keele kursusi vähemalt 50-le inimesele Tallinnas. Kursused toimuvad Tallinnas 5-10-liikmelistes gruppides, kursuse maht on vastavalt keeleõppe tasemele 100 või 200 akadeemilist tundi. Lisaks keeleõppele on projekti elluviija ülesanne korraldada sihtrühmale Eesti ühiskonda ja avalikke teenuseid tutvustavaid infopäevi. Infopäevadel tutvustatakse koostöös erinevate avaliku sektori organisatsioonidega Eesti ajalugu ja kultuuri, poliitilist süsteemi, sotsiaal- ja õigussüsteemi ning muid praktilisi küsimusi nagu liikluskorraldus, dokumentide taotlemine ja maksude maksmine. Infopäevadel saab osaleda vähemalt 100 inimest. Projekti tegevusteks on ette nähtud kuni 150 000 eurot. Projekti rahastatakse 75% ulatuses Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning 25% riiklikust kaasfinantseeringust. Projekti elluviija võib olla valitsusasutus või selle hallatav asutus, rahvusvaheline organisatsioon, avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Taotluste esitamise tähtaeg on 15. oktoober. Rohkem infot projekti taotlusvooru kohta leiab siseministeeriumi veebilehelt. Kõik uudised Keel EST

Mõttekoja Praxis värske analüüsi järgi on Eestis kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus. Selliste inimeste arv on praegu viimase kümnendi väikseim, kuid OECD ja EL riikide keskmisega võrreldes endiselt suur. Valdav osa ravikindlustamata inimestest on katkendliku kindlustuskaitsega. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsist selgub, et ravikindlustuse puudumine on ühiskonnas jagunenud ebavõrdselt. „Alakaetus on kõige suurem meeste, parimas eas tööinimeste, muukeelse rahvastiku ja madalama haridustasemega inimeste seas. Samuti on haavatavas olukorras hiljuti 3-aastaseks saanud laste vanemad, eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv,“ tõi välja Praxise juht Tarmo Jüristo. Ta selgitas, et meestest oluliselt sagedamini ongi naiste ravikindlustuse katkemine seotud vanemlusega. Kindlustuskaitse katkemise või puudumise põhjused peituvad nii tööturul kui ka sotsiaalsüsteemis. „Tööturule vaadates näeme tuhandeid inimesi, kelle ravikindlustus puudub ebaregulaarse tulu või töövormi eripära tõttu. Praegu on ebakindlas olukorras paljud vabakutselised ja ebatraditsioonilist tööd tegevad inimesed, kellel ei ole püsivat töölepingut ühe tööandja juures. Praegune süsteem ei ole paindlik erinevate töövormide suhtes ja see hakkab ajale jalgu jääma,“ sõnas Jüristo. Üks Praxise analüüsi soovitus ongi muuta ravikindlustuse hõive ja sissemakse aluseid. Kui praegu arvestatakse ravikindlustuse kehtimiseks sotsiaalmaksu eelmise kalendrikuu eest, siis Praxise soovituse järgi võiks laiendada seda 12 kuule. „See muudatus aitaks suurendada tööturu paindlikkust, vähendada struktuurset tööjõupuudust ning kohtleks võrdselt inimesi, kes maksavad aasta vältel samas mahus sotsiaalmaksu, olenemata nende töösuhte eripärast,“ selgitas Jüristo poliitikamuudatuse sisu. Teise kitsaskohana toob Praxise analüüs välja, et inimesed, kellel on õigus haigekassa kindlustusele sotsiaalsüsteemi kaudu, ei ole piisavalt teadlikud või motiveeritud kasutama erinevaid „uksi“, mille kaudu ravikindlustust taotleda. „Näiteks ei registreeri suur hulk uusi töötuid end töötukassas, sest nad ei kvalifitseeru toetustele ja hüvitistele ja nii jäävad nad ilma ka ravikindlustusest,“ tõdes Jüristo. Ta lisas, et teadlikkuse tõstmine ja käitumise mõjutamisega on võimalik vaid väiksemas ulatuses ravikindlustusega katvust parandada. Praegu on kokku ligi 50 erinevat ravikindlustuse saamise alust, mida on keeruline riigil hallata ja kodanikul teada. Ühe ulatusliku poliitikamuudatusena toob Praxise analüüs välja liikumise universaalse ravikaitse süsteemi poole, mis kehtiks kõigile Eesti residentidele. „Praeguse süsteemi peenhäälestusega saaks ravikindlustusega katvust suurendada 1% võrra. Universaalne kindlustus oleks ulatuslik reform, mis eeldab põhimõttelist muudatust tervishoiu rahastamises ja maksusüsteemis. Millised on Eestile jõukohased stsenaariumid, mis arvestaks meid ees ootavate rahvastiku- ja tööturumuutustega, vajab põhjalikumat analüüsi ja ühiskondlikku arutelu,“ võttis Jüristo analüüsi tulemused kokku. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on ravikindlustuskaitse puudumine või katkendlikkus murekoht, mida võimendab töövormide mitmekesistumine. “Esiteks on vaja inimesi teavitada ravikindlustuse lõppemisest ja ravikindlustuse saamise võimalustest, selleks on näiteks Haigekassa planeerimas personaalset teavitamise süsteemi. Teine võimalus on pikendada sotsiaalmaksu hajutamisega ravikindlustuskaitset ebaregulaarse tulu teenijatel nagu vabakutselistel, loovisikutel, hooajatöötajatel.” Ministri sõnul vajab ettepanek ravikindlustuse laiendamiseks kõigile Eesti elanikele kindlasti ühiskondlikku arutelu ja täiendavat analüüsi. “Peame arvestama nii majandusliku mõjuga kui ka inimeste õiglustundega. Samas, võiksime ühiskonnas jõuda kokkuleppele, et haridus, tervis ja sotsiaalhoolekanne on ühiselt kaetavad kulud, kus abi saamine ei sõltu otseselt panuse suurusest.” “Universaalse ravikindlustuse rakendamisega peaksid kaasnema muudatused ka maksusüsteemis, näiteks ravikindlustuse lahtisidumine sotsiaalmaksust. Tööjõumakse tõsta ei saa,” sõnas minister Sikkut. Enamikus EL ja OECD riikides on juurdepääs tervishoiu põhiteenustele tagatud enam kui 99% elanikest. Eesti kuulub 14% kindlustamata tööealise elanikkonnaga EL ja OECD riikide madalaimasse kolmandikku. Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsi eesmärk oli välja selgitada kindlustamatuse põhjused ja võimalikud stsenaariumid, kuidas elanike ravikindlustusega kaetust suurendada. Kõik uudised Keel EST

Täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi ning Riigikogu Arenguseire Keskuse koostöös toimuval seminaril arutavad maailma tippteadlased, kuidas üks väikeriik saab nutika innovatsioonipoliitika abil tõsta oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil. „Väikeriikide võimalused olla maailmas juhtiva innovaatori rollis, on piiratud. Sellegipoolest on arvestatav edu innovatsiooni loomisel saavutatud ka Eesti-suuruste riikide poolt. Targa innovatsioonipoliitika abil tekib meil võimalus liikuda globaalsete väärtusahelate kõrgematele astmetele. Tänase seminari eesmärk on kuulata ja teha tähelepanekuid teiste riikide edulugudest. Teistelt on palju on õppida, kuid oma roll jääb ka päris meie omale teele innovatsiooni võimestamisel,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi. „Toome Tallinnasse kokku tippteadlased Euroopast ja Taiwanist, kellel on väga head ekspertteadmised erinevate regioonide innovatsioonisüsteemide kujunemisest ja riiklike innovatsioonipoliitikate mõjust konkurentsivõimele,“ selgitas seminari kaaskorraldaja, TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor professor Erkki Karo. „Innovatsioonipoliitika otsustajatele mõeldud seminaril arutlevad teadlased, tudengid, ametnikud ja ettevõtjad, mida Eesti-sugune väikeriik saab võita või kaotada globaalsete väärtusahelate arengutest ning mida õppida Euroopa ning Taiwani õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Üritusel on märgiline tähendus, sest eile, ülikooli 100. aastapäeval, promoveeriti TTÜ audoktoriks innovatsiooniuuringute üks alusepanijaid, Taani Aalborgi Ülikooli emeriitprofessor Bengt-Åke Lundvall, kes on oluliselt mõjutanud ka Ragnar Nurkse instituudi teadustööd,“ lausus Karo. Seminaril jagab mõtteid innovatsiooniuuringute üks alusepanijaid, Norra majandusajaloolane, TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi külalisprofessor Erik S. Reinert. Aasia edulugu aitab mõtestada Taiwani Uurimis-, arendus- ja hindamiskomisjoni (praegune Taiwani Riiklik Arengunõukogu) minister aastatel 2009-2012 ja Taiwani Dong Hwa Rahvusülikooli asepresident professor Ching-peng Chu. Paneelarutelus osalevad lisaks Riigikogu Arenguseire Keskuse uuringute juht keskuse juhataja ülesannetes Meelis Kitsing ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Moderaator on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi professor Wolfgang Drechsler. Kõik uudised Keel EST

"Edu ja Tegu" ettevõtlikkuskonkursile esitasid tähtajaks oma võistlustöö Eesti 40 kooli ja suvise ettevõtluslaagri liikmed, kokku laekus 53 tööd. Osalenud koolide nimekiri on mitmekesine: tööd esitasid Aste, Esku-Kamari, Hargla, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kuuste, Läänemaa, Nõo, Orissaare, Peedu, Puka, Põlva, Pärnu, Rakvere, Vodja, Suure-Jaani, Tallinna, Tapa, Tartu, Türi, Valga ja Võru koolide õpilased, samuti suvise ettevõtluslaagri osalejad. On nii algkoolilaste kui ka gümnasistide töid. Kõige ettevõtlikumad tööde esitajad on Suure-Jaani Koolis, sealt laekus konkursile neli tööd. Kõrgkoolidest ja ametikoolidest on esindatud Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Kutsehariduskeskuse õppurid. Vene õppekeelega koolidest olid aktiivsemad Jõhvi Vene põhikool ja Kohtla-Järve Kesklinna põhikool. Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimuva konkursil asub nüüd laekunud töid hindama žürii, oktoobris selguvad finalistid. Kõige ettevõtlikumad saavad tunnustuse 27. novembril Tallinnas Kultuurikatlas. Ettevõtlusõpe koolitundides ja vanemate eeskuju on innustanud aina rohkem õpilasi nuputama, katsetama, ellu viima, tootma ja turundama, eesmärgiga kogeda tegutsemisrõõmu ja eduelamust. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et koolides on hakatud ettevõtlusõpet aina rohkem väärtustama, kuivõrd mõistetakse, et kogemuspõhine ja praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel. Ettevõtlust õpetatakse paljudes koolides, kuid ainuüksi Edu ja Tegu programmi eestvedamisel on ettevõtlusõpe laienenud kahe aastaga 191 õppeasutusse ehk igasse kolmandasse Eesti kooli. "Ettevõtlusõppe eesmärk on läbi praktilise ja kogemuspõhise õppe parandada noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul," ütles Ploom. "Ettevõtlikus koolis kujunevad ettevõtlikud noored, seda kinnitab ka konkursil osalejate hulk. Aina rohkemates koolides töötab elulise ja praktilise õppe eesmärgil kogu koolipere ühiselt, planeerides aktiivseid õppetegevusi, lõimides õppeaineid ja külastades kogukonna asutusi. Näeme ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust taotlevatest projektidest, kui lahkelt on ettevõtjad valmis koolinoortele oma kogemusi jagama ning lubama õppuritel ka päris tööd proovida." Lisainfo: https://www.facebook.com/ettevotlusope/ Kõik uudised Keel EST

Esmaspäeval, 17. septembril andis Eesti uus suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov president Donald Trumpile üle oma volikirja. Volikirja üleandmisel kinnitasid suursaadik Vseviov ja president Trump Eesti ja USA pikaajalisi häid suhteid. „USA toetus Eestile on alati olnud tugev. Eriti on seda tunda meie iseseisvuse 100. juubeli aastal - Eesti president kohtus mõned kuud tagasi USA presidendiga, koostöö toimib igal tasandil,“ märkis suursaadik Vseviov. Ära märkimist leidis Eesti kaitsekulutuste tase ning osalemine välismissioonidel. Samuti tõsteti esile küberjulgeoleku olulisust ning kahe riigi head koostööd selles valdkonnas. „USA ja Eesti on head liitlased ning hindame kõrgelt USA panust meie regiooni julgeolekusse. Meil on ühine nägemus tänapäeva julgeolekuohtudest, millele me koos vastupanu osutame,“ sõnas suursaadik Vseviov. Jonatan Vseviov lõpetas Tartu Ülikool politoloogia erialal ning seejärel omandas ta magistrikraadi Georgetowni Ülikoolis julgeoleku-uuringute erialal. 2004. aastal asus Vseviov tööle välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna atašeena, kust ta liikus edasi poliitikadiplomaadiks Eesti suursaatkonda Washingtonis. 2008. aastast on Vseviov töötanud kaitseministeeriumis. Aastatel 2014-2016 oli kaitseplaneerimise asekantsleri ametikohal ning 2016. aasta jaanuarist asus ta tööle kaitseministeeriumi kantslerina. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmsDkLNz Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

Tallinn, Alexela kontserdimaja, 17. september 2018 – “Ülikool annab ühiskonnale suuna ning loob raami, millele saame oma ühised otsused rajada,” ütles peaminister Jüri Ratas oma pidulikus sõnavõtus Tallinna Tehnikaülikooli 100. aastapäeva puhul. Juhatades sisse ülikooli auväärset ajalugu mõtestavat juubelilavastust „Tulevik algas eile“ tänas peaminister kõiki rektoreid, õppejõude ja töötajaid, aga ka üliõpilasi, kes on aastakümnete jooksul Tallinna Tehnikaülikooli nii kaugele kandnud ning Eesti eduloole kaasa aidanud. Viidates ülikooli rektorile akadeemik Jaak Aaviksoole, rõhutas peaminister, et nii saamisjärgus kui ka täna on TTÜ alati olnud mitte mugavusvalik, vaid väljakutse. „Need sõnad tulid mulle meelde vaadates Tehnikaülikooli 100. aastapäevaks valminud saadet „Mõistuse ja käega“. Saates meenutati ülikooli algusaegu: õhtul magati joonistuslaua peal, hommikul läks töö lahti. Kuni laupäeva õhtuni. Siis käidi saunas. Pühapäeval oldi inimene ja esmaspäeva hommikul algas kõik otsast peale,” lausus peaminister. „Nii on see kestnud juba sada aastat. Töö käib. See on tõestatud teoreem, mille juurde tagasi pöörduma ei pea,“ lisas ta. Päeval võttis peaminister osa ka TTÜ pidulikust avaaktusest, kus kuulutati välja aasta vilistlane ning promoveeriti doktoreid ja audoktoreid. TTÜ vilistlasena rõhutas peaminister, et soov maailma üle mõtiskleda ja seda mõtestada on omane kõigile, kes tehnikaülikooli oma alma materiks peavad. Fotod (Jürgen Randma / Valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/ka8o0jt3rx99nl4/AABSqWe7SXPVkfUVU2EszJWea?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Reedel, 21. septembril esitletakse Tallinnas arutelukonverentsil noorteseire aastaraamatut, mis keskendub noorte osalusele otsuste tegemisel. Arutletakse mitmete noorte osalust puudutavate küsimuste üle, et mõista paremini noorte seisukohti ja luua võimalusi noorte kaasatuse suurendamiseks. Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul peaks osalemine muutuma noortele veelgi harjumuspärasemaks. „Soov kaasa rääkida ja oma sõna sekka öelda peaks olema midagi tavalist, midagi, millega noored on harjunud kokku puutuma kodus, koolis või tööl ja vabal ajal,” ütles Reps. “On selge, et noorte aktiivsust saame mõjutada oma eeskujuga. Igaüks võiks endalt küsida, kas ta näitab oma igapäevaelus üles aktiivsust, mida noored saaksid järgida.” Noorteseire aastaraamatu 2017-2018 väljaandmist ja noorteseire süsteemi arengut eestvedava Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on äärmiselt oluline, et noortel oleks võimalus osaleda otsustes, mis nende elu ja ühiskonda puudutavad. „Noored on ja peavad olema aktiivseks sotsiaalsete muutuste algatajaks ja kujundajaks, osaledes enda ja ümbritseva elu korraldamisel ja vabatahtlikus tegevuses ning luues seeläbi ka tugeva aluse kodanikuühiskonna ja riigi arengule tervikuna,“ märkis ta. Noorteseire projektijuht ja aastaraamatu toimetaja professor Airi-Alina Allaste ütles, et aastaraamatus analüüsivad Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased peamiselt rahvusvahelistele uurimustele tuginedes noorte kodanikuosaluse erinevaid tahke. „Raamat peaks andma hea ülevaate nii ajas muutunud trendidest kui ka noorte endi arusaamadest oma tegevuse kohta. Seekordsesse aastaraamatusse oleme palunud ka kommentaare noortevaldkonna spetsialistidelt, mis toimivad ühenduslülina uurimistulemuste praktikasse rakendamisel ning poliitika kujundamisel,“ ütles Allaste. Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Roger Tibar lisas, et äsja trükist ilmunud raamat käsitleb äärmiselt olulisi teemasid osalusvaldkonnast, millega peaksid kindlasti tutvuma kõik valdkonna eksperdid, aga ka noored. „Sündmus ise on äärmiselt tähendusrikas justnimelt selle tõttu, et kohale on oodata nii valdkonna aktiviste, eksperte kui ka noori huvilisi. See loob hea pinnase mitmekesisteks aruteludeks ja potentsiaalseteks uuteks koostöödeks,“ märkis ta. Konverentsi käigus esitlemisele tulev aastaraamat koosneb kuuest peatükist. Esimene neist annab ülevaate noorte eluolus toimunud muudatustest aastatel 2016 ja 2017. Teine peatükk vaatleb Eesti noori võrdluses teiste Euroopa riikidega ja keskendub muutustele nende osaluses aastatel 2004-2016. Kolmanda peatüki fookuses on eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste hoiakute ja praktikate sarnasused ja erinevused ning neis toimunud muutused. Neljandas ja viiendas peatükis on analüüsitud kahe suure rahvusvahelise uurimuse tulemusi, keskendudes Eestile. Kuues peatükk võtab fookusesse võimalused kaasata erineva osalusintensiivsusega noori. Arutelukonverentsi esimeses pooles tutvustatakse noorteseire aastaraamatut. Tutvustusele järgnevad arutelud töörühmades, mis keskenduvad noorte kaasamise ja osaluse erinevatele tahkudele. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon teemal „Kuidas osaleb tänane noor?“. Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Noorteühenduste Liiduga. Konverentsi ajakava. Ajakirjanikud on oodatud! Lisainfo: Age Toomla Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert age.toomla@entk.ee 5560 8682 Kõik uudised Keel EST

Ukrainas töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid kohtus täna oma Ukraina kolleegi Petro Poroshenkoga. Peamiste teemadena arutasid riigipead olukorda Ida-Ukrainas ning reforme, mida Ukraina on ellu viimas, eeskätt korruptsioonivastase võitluse ning ettevõtluskeskkonna osas.

Tänasest reedeni on Tallinnas Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni liikmed, et leppida kokku nii mõneski vaidlusi põhjustavas kvoodis. Eesti ootab positiivseid uudiseid krevetivaru taastumisest Loode-Atlandil. „Ees ootab emotsionaalne nädal, sest NAFO suurusel organisatsioonil on palju osapooli ning riikide nägemused ja huvid mõne kalaliigi puhul lahknevad,“ ütles aastakoosoleku avav keskkonnaminister Siim Kiisler. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 15. september - Puhas elukeskkond ei saa olla teene järeltulevatele põlvedele, vaid see on meie kohustus, mille peame oma lastele ja lastelastele tagama, ütles peaminister Jüri Ratas täna esimesel Maailmakoristuspäeval osaledes. Täna 150 riigis üle maailma toimuv Maailmakoristuspäev on Eesti suur kingitus maailmale oma sajanda sünnipäeva puhul. „Suured ja maailma muutvad asjad saavad ikka alguse visioonist, kirest ja pealehakkamisest. Eesti suur kingitus maailmale – Maailmakoristuspäev – on väljapaistev näide väga paljude inimeste heast koostööst suure eesmärgi nimel. Me tahame elada puhta keskkonnaga maakeral ning parim viis seda saavutada, on hoolida ja ise käed külge panna,“ ütles peaminister. „Algatus Teeme Ära tõestas, et kümned tuhanded käed ühes riigis suudavad koos teha väga palju. Olen veendunud, et miljonid ühiselt tegutsevad kätepaarid 150 riigis suudavad liigutada maailma. Puhas keskkond on meie kohustus, mille peame oma lastele ja lastelastele edasi andma, “ rõhutas peaminister Ratas. „Ma tervitan ja tunnustan kõiki eestimaalasi ja meie ideest innustust saanud teiste riikide elanikke, kes on tulnud täna välja, et teha sügispuhastus avalikes kohtades või hoopis oma koduhoovis,“ sõnas peaminister. Peaminister Ratas osales täna maailmakoristuspäeval Harjumaal Ääsmäe parklas ning koos riigikantselei ja välisministeeriumi töötajatega koostöös Tallinna kesklinna valitsusega korraldatud talgutel Tallinnas Šnelli tiigi juures. Pärastlõunal külastas peaminister ülemaailmsete koristustalgute staapi Tallinna Ülikoolis. Fotod ja video koristuspäevast (vabaks kasutamiseks, autorid: Raigo Pajula, Ivo Panasyuk / valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/3j3jc0fbdqvkonu/AAD8a3YKuAMJeyw8ANXjEfoda?dl=0 Taust Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimub 15. septembril 2018. Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse Eestist. Eesti eestvedamisel hakkavad ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga 150 riiki. Maailmakoristuspäev on Eesti Vabariigi suurim kingitus maailmale oma sajanda sünnipäeva puhul.Lisainfo veebis ja sotsiaalmeedias: Eestikeelne veebileht: www.maailmakoristus.ee Rahvusvaheline veebileht: www.worldcleanupday.org Facebook Eestis: www.facebook.com/maailmakoristuseesti/ Rahvusvaheline Facebooki leht: www.facebook.com/worldcleanupday2018/ Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid osaleb Teeme ära maailmakoristuspäeval Dnipros, kus ta aitab koos linnapea Borys Filatov’iga koristada linnalähedast parki. “On meie kõigi enda teha millise planeedi me tulevastele põlvkondadele jätame. Meil kõigil on võimalik nii täna kui ka teistel päevadel kaasa aidata, et meie elukeskkond oleks puhtam ja ilusam,” lausus president Kaljulaid.

http://www.ringmajandus.euhttp://www.ringmajandus.euEsmaspäeval ja teisipäeval Kultuurikatlas toimuv ringmajanduse konverents on teejuhiks meie ettevõtetele, et leida uusi võimalusi oma tootmise tänapäevastamiseks. Ühtlasi panustavad ettevõtted ringmajanduse mudelit järgides oluliselt meie keskkonna hüvanguks. Kõik uudised Keel EST

Vilnius, Leedu, 14. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas, Leedu president Dalia Grybauskaitė ja peaminister Saulius Skvernelis ning Läti valitsusjuht Māris Kučinskis arutasid täna Vilniuses Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga järgmise nädala Salzburgi tippkohtumise kõige tulitavamaid teemasid. Peaminister Ratas tõi esile Euroopa Liidu sisejulgeoleku tugevdamise vajaduse. „Sisepiiride avatus sõltub välispiiride tugevusest,“ selgitas ta. Ratase sõnul on vaja tugevdada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalvet, et korraldada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist, kaasajastada Euroopa Liidu välispiiri infrastruktuuri ning kehtestada ühtsed nõuded välispiiri valvamisele. „Paljud ohud peituvad aga meie ühises küberruumis,“ märkis Ratas. „Pingutame, et tugevdada küberkaitset ja suurendada valimiste küberturvalisust. Leian, et Euroopa Liit vajab küberturvalisuse kompetentsikeskust.“ Eraldi Ratase ja Merkeli kohtumisel keskendusid valitsusjuhid Eesti ja Saksamaa digikoostöö arendamisele. Ratase sõnul on Eesti valmis liikuma Saksamaaga edasi kogemuste vahetamisest konkreetsete ja praktiliste ühiste digiprojektideni. „Näiteks võiksid Eesti ja Saksamaa tulevikus ehitada koos digisildu ka Aafrikas. Hea koostöö Aafrikas ei ole meile ju võõras - Eesti kaitseväelased on kaks aastat tegutsenud koos saksa kaitseväelastega ÜRO missioonil Malis,“ ütles Ratas. Lisaks tegutsevad Eesti ja Saksamaa demineerijad koos NATO missioonil Resolute Support Afganistanis. Peaministri hinnangul ühendab Eestit ja Saksamaad tugev usaldus ja sõprus, ühte hoitakse nii Minski lepete täitmise küsimuses kui ka idapartnerluse riikidega koostöö arendamises. „Saksamaa on kõige enam Balti riikide õhuturbesse panustanud riik. Praegu turvavad saksa õhuväelased üheksandat korda Balti õhuruumi ning mul on hea meel isiklikult tervitada neid taas Ämari baasis novembri alguses,“ sõnas Ratas. Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/pxczvuoiqhh9a3u/AADmlntrsQ_pgz8kZ8vl2yBsa?dl=0 Kõik uudised Keel EST

Euroopa Liidu (EL) välisasjade nõukogu arenguministrite mitteametlikul kohtumisel Brüsselis arutati ELi välistegevuse rahastamist pärast 2020. aastat, keskendudes ühelt poolt ELi naaberriikide ja Aafrika olulisusele ning laiemalt arengu- ja rahvusvahelise koostöö tõhustamisele. Eestit esindanud välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektori Jüri Seilenthali sõnul tuleb praegust globaalset julgeolekuolukorda arvestades suunata Euroopa Liidu välistegevusse suuremaid summasid. „Eesti peab oluliseks, et EL-i uus eelarvestruktuur kajastaks selgelt naabruspoliitika prioriteetsust ning säiliks selleks mõeldud instrument. Senine liidu naabruspoliitka rahastamine on tõestanud enda tõhusust eraldiseisva üksusena, toetades edukalt reforme EL-i partnerriikides,“ ütles Seilenthal kohtumisel. Ettepaneku alusel on välistegevuse rahastamisvahendite kogusummaks ette nähtud 123 miljardit eurot, mis on võrreldes praeguse eelarveraamistikuga 30 protsenti enam. Kohtumisel anti ülevaade ka humanitaarabi ja arengukoostöö sidustamise pilootprojektide esimese aasta tegevusest ning arutati Euroopa Liidu ja Aafrika võrdse partnerluse tugevdamist nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka poliitilises võtmes. Lisainfo: Armo Vask välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik E-post armo.vask@mfa.ee Tel +372 637 7618 Mob +372 5666 8581 Kõik uudised

Täna, 14. septembril kohtus välisminister Sven Mikser Hanois Vietnami peaministri Nguyen Xuan Phuc´i, välisministri Pham Binh Minh´i ning info- ja kommunikatsiooniministri Nguyen Manh Hung´iga. Kohtumistel käsitlesid ministrid kahepoolseid suhteid, peamiselt hariduskoostöö küsimusi, kaubanduse ja turismiga seonduvat. Välisministrite kohtumisel arutati ka isikute tagasivõtmise ja –saatmise leppe küsimust ning regionaalseid teemasid. "Eesti ja Vietnami üheks peamiseks koostöövaldkonnaks on haridus-ja teadusprojektid, mis kajastub Tartu ja Tallinna ülikoolide ning mitme Vietnami ülikooli vahel sõlmitud lepingutes," sõnas välisminister Mikser ning lisas, et kuna tegemist on edukate ja laiapõhjaliste programmidega, on huvi projektide ja õpingute vastu kasvanud mõlemas riigis. "Eestlaste seas on Vietnam muutunud ka üheks populaarsemaks turismipiirkonnaks, mistõttu on meie soov Eesti kodanike passidele saada 90 päevase viisavabaduse," ütles välisminister Mikser. Välisministrid puudutasid oma kohtumisel ka isikute tagasivõtmise ja -saatmisega seonduvat, kus Sven Mikser avaldas lootust, et kahe riigi vahel sõlmitakse vastavasisuline koostöölepe, mis tagaks kiire ja vahetu menetluse antud küsimuses. Kohtumisel Vietnami info- ja kommunikatsiooniministri Nguyen Manh Hung´iga arutati edasiseid samme e-valitsemise ja e-teenuste arendamiseks Vietnamis Eile õhtul kõneles välisminister Mikser Vietnami Diplomaatilises Akadeemias riikide vahelistest suhetest ning tutvustab ELi julgeolekuolukorda laiemalt. Välisminister Sven Mikser tutvustas kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania prioriteete. Pildid visiidilt: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721577010... Lisainfo: Liisa Toots välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunik e-post: liisa.toots@mfa.ee Tel: +372 637 7628 / +372 53424541 Kõik uudised

Erialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele. Ministeeriumis täna toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse. Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid. Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine. "Juhul kui lokaalne elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv või tehniliselt võimalik, ei pea hoone vastama liginullenergiahoone tasemele," täpsustas Tammist. Majanduslikku põhjendatust hindab kutsepädevusega kvalifitseeritud projekteerija. Erisuse saavad ka alla 220-ruutmeetrised väikeelamud, mille puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi viis aastat kuni uute kulutõhusate nõuete välja töötamiseni. Lisaks sellele täpsustakse väikeelamute käsitlust. Nõuded kehtestatakse kolmes kategoorias, lähtudes hoone köetavast pinnast. Väiksemate majade nõuded on võrreldes suuremate majadega leebemad. Palkmajadele sätestatakse nõudeid pehmendavad koefitsiendid. Liginullenergiahoonete eelnõu ette valmistamisel on tehtud koostööd kõigi olulisemate ehitussektori liitudega. Nii ehitusettevõtjad, projekteerijad, arhitektid tehnosüsteemide insenerid kui kaugkütte ettevõtete esindajad on osalenud muudatuste sõnastamisel. Eelnõu väljatöötamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Sotsiaalministeerium, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Gaasiliit, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded jõustusid Eestis esimest korda 2008. aastal. Iga viie aasta järel määratakse uus kuluoptimaalne energiatõhususe tase ning sätestatakse see miinimumnõudena. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on täna Hiiumaal, kus kohtub omavalitsuse esindajatega, külastab ettevõtteid ja tutvub Kärdla lennuvälja liiklusala renoveerimistöödega. „Hiidlaste põletavaim mure, Rukki kanali süvendamine, on töös ja tulevikus jätkub süvendamine üle aasta,“ ütles minister. „Peagi on lõppemas ka Hiiumaa lennuühenduse hange, mis lubab tulevikus hiidlastele paremat ühendust ka läbi õhutee,“ lisas ta. Minister annab ka ühiskonnaõpetuse tunni Palade põhikoolis, kohtub Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatusega ning külastab kiletootmisega tegelevat ettevõtet Dagöplast. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, Tallinn, 14. september 2018 – 15.-16. oktoobrini toimuv digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinn Digital Summit 2018 toob Eestisse uuendusmeelsete riikide juhid ja ministrid, ettevõtjad, novaatorid ning globaalse tehnoloogiatööstuse juhid. Kohtumise fookuses on tehisintellekt ja üleilmne andmekaubandus ning nende kasutusvõimalused ja väljakutsed riigivalitsemises, ettevõtluses ning ühiskonnas laiemalt. Tippkohtumisel astuvad üles Google’i tehisintellekti uuringute juht Greg Corrado ja uuringutega tegeleva vabaühenduse OpenAI strateegiajuht Jack Clark. Kohtumise teaduspartnerid on McKinsey äri-ja majandusuuringute haru McKinsey Global Institute (MGI), Boston Consulting Groupi loodud sihtasutus Centre for Public Impact (CPI) ning mõttekojad Lisbon Council ja European Centre for International Political Economy (ECIPE). Peaminister Jüri Ratase sõnul aitab tippkohtumine kinnistada Eesti rahvusvahelist rolli digiühiskonna teerajaja ja eestkõnelejana. „Me ei saa lihtsalt uuendusi ja arengut pealt vaadata ning jätta oma tulevikku tehisintellekti puudutavates küsimustes juhuse hooleks. Meil on praegu võimalus ja vastutus teha asju algusest peale õigesti. Peame looma nii õiguslikku raamistiku kui ka eetika ja tehnoloogia standardid, mis annaks arengule tõuke ja innovatsioonile hoo, kuid tagaks ka usalduse ja turvalisuse,” selgitas peaminister Ratas. Ta lisas, et Tallinna digitippkohtumine loob suurepärase võimaluse Eesti e-riigi kogemuse levitamiseks ja terves maailmas infoühiskonna jaoks oluliste teemade eest seismiseks, nagu näiteks tehisintellekt, internetivabadus ning eraelu- ja andmekaitse. Tänavusele tippkohtumisele on oodatud osalejad Ameerika Ühendriikidest, Iirimaalt, Iisraelist, Islandilt, Jaapanist, Kanadast, Leedust, Luksemburgist, Lõuna-Koreast, Lätist, Norrast, Prantsusmaalt, Rootsist, Saksamaalt, Singapurist, Soomest, Taanist, Uruguayst, Uus-Meremaalt, Ühendkuningriigist ning Euroopa Komisjonist. Tippkohtumisel saavad valitsusjuhid, ministrid, ettevõtjad ja novaatorid arutleda tehisintellektil põhineva tehnoloogia võimaluste, valitsemise, selle ohutuse ning turvalisuse teemadel. Samuti käsitletakse tehisintellekti mõju tööturule. Eraldi sündmusena toimub delegatsioonide juhtide kohtumine tehisintellekti, andmete ja kaubanduse teemal, mida juhib poliitika teadusuuringute ekspertrühma European Centre of International Political Economy eestvedaja Hosuk Lee-Makiyama. Tallinna digitaalne tippkohtumine on jätkuks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal toimunud digikohtumisele Tallinn Digital Summit 2017. aasta septembris, mis tõi Tallinna kokku ELi riigipead ja valitsusjuhid. Kohtumine näitas riikide elavat huvi ja ka vajadust digiteemalise arutelu järele rahvusvahelisel tasemel. Lugupeetud ajakirjanikud! Tallinn Digital Summit 2018 tippkohtumise akrediteerimine sündmuse kajastamiseks on avatud ja kestab kuni 10. oktoobrini. Palume teid registreeruda siin. Fotod (Tallinn Digital Summit 2017, fotograaf: Aron Urb) www.digitalsummit.ee Tallinn Digital Summit 2018 Twitteris. #TallinnDigitalSummit Kõik uudised Keel EST

EIK avaldas 13.09.2018 otsuse Big Brother Watch jt vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 58470/13), Bureau of Investigative Journalism ja Alice Ross vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 62322/14) ning 10 Human Rights Organisations and Others vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 24960/15) kaebustes, mis puudutasid Ühendkuningriigi luureteenistuse poolt sidealaste massandmete jälgimist („bulk interception of communications“) ning teabejagamist USA-ga. Nende kaebuste esitamise tingis Edward Snowdeni lekitatud info USA ja Ühendkuningriigi (ÜK) kasutatavate elektrooniliste jälgimissüsteemide ning nende kahe riigi vahel teabejagamise kohta. Kaebajad leidsid, et tulenevalt nende tegevuse spetsiifikast, on põhjust arvata, et neid on jälginud kas ÜK või USA luureteenistused. Big Brother Watch asjas esitasid kaebuse kolm vabaühendust ja üks akadeemik, kes tegelevad rahvusvaheliselt privaatsuse ja sõnavabaduse küsimustega. Bureau of Investigative Journalism ja Alice Ross asjas olid kaebajateks meediaorganisatsioon ja ajakirjanik, kelle uurimisteemad puudutavad tihti riiklikku julgeolekut. Kolmanda kaebuse esitasid 10 inimõigusorganisatsiooni, kes suhtlevad regulaarselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt poliitikute, ajakirjanike, juristide, inimõiguste rikkumiste ohvrite ja vilepuhujatega. EIK menetlusse sekkusid kolmandate isikutena veel mitmed vabaühendused. Täpsemalt võib kaebajate EIK-sse artikli 8 alusel esitatud kaebused jagada kolmeks: (i) elektroonilise side kaudu liikuvate andmete massiline jälgimine (puudutas täpsemalt ÜK piiride ülest suhtlust); (ii) selliste andmete kohta info nõudmine elektroonilise side teenuse pakkujatelt; (iii) saadud info jagamine teiste riikidega. Andmete massiline jälgimine ja teenusepakkujatelt andmete saamine on ÜK-s reguleeritud seadusega Regulation of Investigatory Powers Act 2000. ÜK on küll juba võtnud vastu selle regulatsiooni muudatused, mis jõustuvad tulevikus, ent EIK hindas kaebusi kehtiva regulatsiooni alusel. Esiteks hindas EIK kaebuste vastuvõetavust ning muutis oma varasemat seisukohta riigisiseste õiguskaitsevahendite osas. EIK asus seisukohale, et ÜK Investigatory Powers Tribunal (IPT) on nüüd käsitletav õiguskaitsevahendina, mis tuleb edaspidi kõigil kaebajatel enne ÜK vastu EIK-sse pöördumist läbida. Kuna kaebajad, kes ei olnud IPT-sse pöördunud, lähtusid EIK varasemast 18.05.2010. aasta otsusest Kennedy vs. Ühendkuningriik (26839/05), siis ei heitnud EIK neile riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmist ette ning arutas kõiki kaebusi sisuliselt. EIK leidis 13.09.2018 otsuses 5 häälega 2 vastu, et ÜK on rikkunud konventsiooni artiklit 8 osas, mis puudutab ÜK piiri ületavate sidealaste massandmete jälgimist. Kuigi sidealaste massandmete jälgimise süsteem per se ei ole konventsiooniga vastuolus ning riigid võivad seda julgeoleku tagamiseks teha, peab selline režiim vastama konventsiooniga nõutud tingimustele. EIK märkis, et on oma praktikas eristanud erinevaid jälgimissüsteeme, ent on teatud põhimõtted, mis kohalduvad üldiselt. Nii on EIK juba 29.06.2006 kohtuotsuses Weber ja Saravia vs. Saksamaa (kaebus nr 54934/00) selgitanud, et seaduses peab olema määratletud, milliste süütegude puhul võib jälitustegevust üldse kasutada; seaduses peab olema määratletud, milliste isikute suhtes võib jälitustegevust teostada; jälituse kestus peab olema piiratud; saadud andmete uurimise, kasutamise ja säilitamise kord peab olema selge ja seda tuleb järgida; andmete teistele isikutele edastamisel tuleb võtta asjaomased ettevaatusabinõud; jälitustegevusega saadud andmete kustutamise ja hävitamise kord peab olema reguleeritud. EIK kinnitas üle, et samad miinimumpõhimõtted kehtivad põhimõtteliselt ka (kriminaalmenetluse välise) riikliku julgeoleku huvides toimetatava jälgimise puhul, sh sidealaste massandmete jälgimise korral. EIK viitas ka erisustele – nimelt kui tavalise jälitustegevuse puhul peab kõik algusest peale väga täpselt määratletud olema, siis massandmete jälgimise puhul peab rangem kontroll algama sellest staadiumist, kus konkreetsed andmed valitakse välja edasiseks analüüsiks. EIK rõhutas edasi, viitega kohtuasjale Roman Zakharov vs. Venemaa (vt all), et igal juhul peab riigisisene õigus olema piisavalt selge, et iga isik saaks aru, millistel asjaoludel võidakse tema suhtes kõnealust regulatsiooni kohaldada. Lisaks tõi EIK välja, et ta võtab arvesse, milline riigisisene järelevalvemehhanism on jälgimise üle kehtestatud, samuti seda, milline on isikute teavitamise süsteem ja millised õiguskaitsevahendid eksisteerivad. Kuigi EIK aktsepteerib, et riikidel on teatud kaalutlusruum, kuidas kasutada jälitustegevust julgeoleku tagamiseks, allub see kaalutlusõigus –nii seadusandluse kui selle kohaldamise praktika osas – siiski EIK kontrollile. EIK möönis esmalt, et ei ole andmeid, et ÜK kuritarvitaks oma võimu sidealaste massandmete jälgimisel. EIK märkis, et kuigi põhimõtteliselt võiks igaühe suhtlusandmed olla jälgimise objektiks, siis tegelikkuses ei jälgita isikuid juhuslikult ja suvaliselt. Vastupidi, jälgimise alla võetakse ministri loaga vaid isikud, kelle suhtlus üle ÜK piiride võiks raskete kuritegude ennetuse ja riikliku julgeoleku seisukohalt olla oluline. EIK pidas väga oluliseks, et minister võib anda loa vaid riigipiiriülese kommunikatsiooni jälgimiseks. EIK rõhutas, et riigi territooriumil asuvate isikute suhtes tuleks eelkõige kasutada jälgimist konkreetse loa (targeted warrant) alusel, mitte jälgida sidealaseid massandmeid. EIK pidas positiivseks ka seda, et sidealaste massandmete jälgimise alt jäetakse kiiresti välja need isikud, kelle suhtlusel ei ole luure seisukohast väärtust või see on väike. Siiski ei olnud EIK rahul edasise menetlusega, mis puudutab neid andmeid, mis on välja valitud ja mida edasi analüüsitakse. Nimelt teeb nende üle esmase valiku – ette antud kriteeriumite alusel – arvutiprogramm ning seejärel hindab välja valitud andmeid analüütik. EIK heitis ette, et puudub igasugune sõltumatu kontroll või järelevalve otsingukriteeriumite ja filtreerimiseks kasutatud kriteeriumite üle. Samuti tõi EIK välja, et analüütik ei vajanud konkreetse materjali analüüsimiseks kõrgema ametniku eelluba. EIK märkis, et antud juhul on see ette heidetav eelkõige seetõttu, et kogu eelnev andmete väljavalimine toimub automatiseeritult ning et esimene praktiline järelevalve (oversight) toimub alles post factum (Interception of Communications Commissioner poolt või siis kui IPT-le esitatakse kaebus). Seega, kuna sidealaste massandmete jälgimise korral ei ole jälgimisluba kuigi konkreetne, peaksid andmete filtreerimise ja analüüsiks väljavalimise staadiumi tagatised olema palju tugevamad. EIK leidis, et ÜK seadusandlus ei anna isikule piisvaid tagatisi kuritarvituste vastu. EIK heitis ÜK-le ette ka seda, et muud seotud andmed (related communications data) olid täielikult kaitseta jäetud. EIK viitas, et sekkumine isiku eraellu võib olla väga erineva tugevusastmega. Sõnumite sisu hõivamine on kindlasti üks tugevamatest riivetest. Mis puudutab käesolevas asjas nn „seotud andmeid“, siis hõlmavad need näiteks sõnumi saatmise või saamise kohta, saatja-saaja andmeid ja kasutatud seadme andmeid, veebilehitsusinfot jne jne. EIK ei nõustunud, et selliste andmete jälgimine oleks isiku jaoks väiksem riive kui tema sõnumite sisu hõivamine. EIK rõhutas, et kui andmed on hõivatud massandmetena, siis annab see isiku kohta eriti palju infot. Nii leidis EIK, et ka seotud andmete jälgimisega peavad kaasnema teatud tagatised. EIK kontrollis ÜK asjaomase seadusandluse vastavust ka muudele Weber ja Saravia vs. Saksamaa asjas nimetatud kriteeriumitele. Muus osas pidas EIK ÜK asjaomast regulatsiooni konventsioonile vastavaks: jälgimise kestus oli piiratud ministri loaga (6 kuud); kui luba ei olnud enam vajalik, tuli see tühistada; andmete säilitamise, neile juurdepääsu andmise ja nende kasutamise menetlus oli piisavalt ja kohaselt reguleeritud; sama järelduse tegi EIK ka andmete teistele isikutele edastamise menetluse ning andmete kustutamise ja hävitamise korra kohta. EIK pidas piisavaks ka ÜK sidealaste massandmete jälgimise üle teostatavat järelevalvet ning õiguskaitsevahendeid. EIK leidis edasi 6 häälega 1 vastu, et ÜK on rikkunud konventsiooni artiklit 8 ka osas, mis puudutab andmete nõudmist elektroonilise side teenuse pakkujatelt. EIK viitas esmalt oma 08.02.2018 otsusele Ben Faiza vs. Prantsusmaa (31446/12), kus ta tegi vahet isiku asukoha tagantjärele lokaliseerimisel telefonioperaatorilt saadud andmete kaudu ning isiku asukoha jälgimisel reaalajas. Esimese toimingu leidis EIK olevat artikliga 8 kooskõlas, teise mitte, kuna Prantsusmaa seadused ei olnud asjaomasel ajal piisavalt selged. Edasi viitas EIK Euroopa Liidu õigusele ja kohtupraktikale (nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-293/12, C-594/12 ja C-698/15), mille kohaselt peab andmete sideteenuse pakkujatelt väljanõudmise aluseks olema võitlus raskete kuritegudega. Samuti on selliste andmete väljanõudmise eelduseks kas kohtu või mõne muu sõltumatu asutuse eelnev luba. EIK tõi välja, et EL õigus on ÜK õiguskorra osa ning ÜK enda kohtud on juba leidnud, et ÜK riigisisene regulatsioon on vastuolus EL õigusega, kuna puuduvad eelnimetatud tagatised. ÜK kõrgem kohus (High Court) oli juba kohustanud valitsust seadust muutma. EIK asus seisukohale, et sama regulatsioon rikub ka konventsiooni artiklit 8. Samuti leidis EIK, et see regulatsioon rikub konventsiooni artiklit 10, kuna ajakirjanduse teabeallikad ja konfidentsiaalne ajakirjanduslik materjal ei ole piisavalt kaitstud. EIK asus 5 häälega 2 vastu seisukohale, et ÜK ei ole siiski rikkunud konventsiooni artiklit 8, mis puudutab teabejagamise süsteemi USAga. EIK leidis, et teabevahetuse süsteem – mille alusel ÜK palus USA-l andmeid koguda või saada USA-lt juba kogutud andmeid – oli riigisiseselt piisavalt selgelt reguleeritud. EIK rõhutas, et samad Weber ja Saravia kriteeriumid (käsitletud ülal punkti 1 all) on põhimõtteliselt kohaldatavad ka teiselt riigilt andmete küsimisel, et riik ei saaks minna mööda konventsiooniga nõutud tagatistest. Käesolevas asjas leidis EIK, et ÜK-s olid välisriigist info küsimise eelduseks kehtestatud samad tingimused, mis olid vajalikud sidealaste massandmete jälgimiseks riigisiseselt. Samuti olid saadud andmete töötlemisele kehtestatud piisavad nõuded. Koja otsust jõustub kolm kuud pärast otsuse tegemist, kui kaebajad või ÜK ei taotle asja üleandmist suurkojale. *** EIK on salajast – kriminaalmenetluse välist – jälgimist hinnanud väga paljudes oma varasemates otsustes. Näiteks tegi 04.12.2015 EIK 17-liikmeline suurkoda ühehäälse otsuse asjas Roman Zakharov vs. Venemaa (kaebus nr 47143/06), milles leidis, et Venemaa on rikkunud inimõiguste konventsiooni artiklit 8 (õigus eraelu austamisele), kuna mobiiltelefonikõnede salajase pealtkuulamise regulatsioon Venemaal on meelevaldne. Vt pikemalt https://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohtu-suurkoda-pidas-mobiiltelefonide-pealtkuulamise-regulatsiooni-venemaal. 12.01.2016 tegi EIK koda otsuse asjas Szabo ja Vissy vs. Ungari (kaebus 37138/14), milles leidis samuti artikli 8 rikkumise, kuna Ungari massilist jälgimist lubav seadus ei sisaldanud piisavaid garantiisid kuritarvituste vastu (EIK suurkoda ei rahuldanud Ungari taotlust asi uuesti üle vaadata). Kõnealune seadus lubas (kriminaalmenetluse väliselt) hoida salaja järelevalve all isikute kodusid, kontrollida nende kirjavahetust, jälgida salaja isikute elektroonilist suhtlust ja salvestada mis tahes andmeid, mis selliste toimingute kaudu on saadud. EIK leidis, et need meetmed võisid puudutada sisuliselt igaüht Ungaris, ka isikuid, kes ei peaks olema konkreetse operatsiooni sihtmärgiks. EIK heitis ette, et nende meetmete võtmine oli lisaks vaid täitevvõimu enda otsustada, ilma et kohtud oleksid pidanud hindama, kas suhtlemise pealtkuulamine või – jälgimine on üldse selgelt vajalik. 19.06.2018 tegi EIK aga otsuse asjas Centrum för rättvisa vs. Rootsi (kaebus 35252/08; ei ole jõustunud), mis puudutas massilist signaalluuret („signals intelligence“). EIK ei leidnud Rootsi-poolset artikli 8 rikkumist, kuigi ka Rootsi asjaomane seadusandlus võimaldab potentsiaalselt jälgida kõiki mobiiltelefonide ja internetikasutajaid, ilma et neid sellest teavitataks. Samuti puudub selge õiguskaitsevahend, mis annaks isikule, kes kahtlustab enda pealtkuulamist, võimaluse esitada kaebus. Hinnates seetõttu Rootsi asjaomaseid seadusi abstraktselt, asus EIK kokkuvõttes seisukohale, et Rootsi õigussüsteem siiski annab piisavad tagatised massilise jälgimise meelevaldsuse ja kuritarvituste vastu. EIK pidas oluliseks, et signaalluure ulatus ja salaja pealtkuulamise kaudu saadud andmete kasutamine oli seaduses selgelt defineeritud, signaalluureks lubade andmise protseduur oli detailne ning loa andmise pädevus oli antud kohtule, lisaks olid olemas mitmed sõltumatud ametkonnad, kes teostasid selle süsteemi üle järelevalvet. EIK leidis, et need asjaolud kompenseerivad muid puudujääke (avatuse puudumine; isikuandmete teistesse riikidesse edastamise regulatsiooni puudulikkus) ning minimeerivad privaatsusesse sekkumist. Kõik uudised

15. septembril alustab kuuendat õppeaastat väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakool, kus õpib 185 õpilast 27 riigist. Põhikooliealistel õpilastel on e-kursustel võimalik õppida eesti keelt ja kirjandust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat ja matemaatikat kokku 20 erineval kursusel. Kõige rohkem õpitakse eesti keelt, kolmkümmend õpilast osaleb mitmel kursusel. Õpilased elavad Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Šveitsis, Belgias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rumeenias, Kreekas, Austrias, Suurbritannias, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Gruusias, Serbias, Venemaal, Lätis, Valgevenes, Ukrainas, Aserbaidžaanis, Türgis, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Filipiinidel. Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner märkis, et kursused on väga vajalikud väljaspool Eestit elavate laste eesti keele oskuse säilitamiseks, samuti on need toeks Eestisse tagasipöördumisel. „Hea emakeeleoskus annab välismaal üles kasvavale lapsele lisavõimalusi, toetades mingil eluetapil Eestisse tagasipöördumist või siis aidates tal välismaal elades oma tööelu Eestiga siduda,“ ütles Kärtner. Lapsevanemad on andnud Üleilmakoolile tagasisidet, et tänu e-kursusele tõusevad kodus päevakorda teemad, mida muidu ehk ei käsitleks. Samuti peetakse tähtsaks õpetajaga suhtlemist – lapsel tekib omamoodi side „virtuaalse“ õpetajaga, ta teab, et keegi jälgib ta tegevust ja kui on tarvis, saab abi küsida. Üleilmakooli õppetöö toimub Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Moodle`i õpikeskkonnas ning õpilastele pakutakse lisaks ka individuaalsete Skype’i tundide võimalust. Õpetajad on Kadi Kivilo, Lee Laurimäe, Tiina Maripuu, Helja Kirber, Piret Rannast, Sirje Sild, Karolina Antons ja Kaari Rodima. Üleilmakooli tegevust korraldab Eestikeelse Hariduse Selts ning toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu. Lisainfo: Helja Kirber Eestikeelse Hariduse Seltsi juht 56 55 618 info@yleilmakool.ee www.yleimakool.ee Kõik uudised Keel EST

XIII Eesti Disainiöö festivali raames toimub täna Eesti Kunstiakadeemias konverents „UNILAB 18/19 Eesti universaaldisaini inkubaator“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ligipääsetavusest ja universaalsest disainist. Ürituse patroon sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsub tudengeid üles arvestama oma töös kõikide inimestega, olenemata nende east, erivajadusest või võimetest. „Paljude inimeste liikumis- ja tegutsemisvabadus on olulisel määral piiratud ning see on diskrimineeriv ja alandav,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See puudutab üha enam inimesi: näeme, et vanemaealiste ja ka puude ning erivajadusega inimeste osakaal ühiskonnas kasvab. Universaalsed ja nutikad lahendused, mis arvestavad kõikide inimeste eripäradega, muudaksid meie kõigi elu paremaks ja kvaliteetsemaks. Seetõttu panen ka tulevaste disainerite, inseneride, ehitajate jpm spetsialistide südamele, et olla teadlikumad, kaasavamad ja mõelda sellele, kuidas luua lahendusi, mida saavad kasutada kõik inimesed. Elukeskkond, tooted ja teenused peavad olema kasutatavad nii, et keegi ei tunneks ennast teistsugusena. Nutikate ja universaalsete lahenduste vähese kasutamise tõttu jääb aktiivsest ühiskonnaelust kõrvale palju inimesi, kes sooviksid õppida, töötada või muul moel aktiivsed olla. Mõistlik on mõttetuid takistusi vältida juba toodete ja teenuste kujundamisel ning loomisel, sest see on lihtsam ja odavam lahendus kui tagantjärgi kohandamine.“ Toote, teenuse või keskkonna ligipääsetavaks tegemise kulu on märkimisväärselt madalam, kui ligipääsetavusega on arvestatud kohe alguses. Ligipääsetavust tagavad hilisemad erilahendused on enamasti kulukamad nii riigile, ettevõtjale kui ka inimesele endale. Hea näide universaalsest disainist on näiteks automaatselt avanevad ja ilma lävepakkudeta uksed või ka pankade viipekaardid. Hilisemal kohandamisel tuleb silmas pidada, et inimestel on erinevad vajadused. Näiteks liikumispuudega inimesele ligipääsetav ehitis ei tarvitse seda veel olla nägemispuudega inimese jaoks. Kui algne lahendus ei võimalda inimesel seda iseseisvalt kasutada ning ta vajab selleks näiteks teise inimese kõrvalabi, on sellise teenuse pakkumine kallim. „Ligipääsetavus ja universaalsus peavad olema toodete ja teenuste loomulikud osad ning oluline on sealjuures mõista, et need ei hõlma endas ainult füüsilisi piiranguid,“ ütles minister Iva. „Samuti peame jõudsalt liikuma selles suunas, et kõikidele inimestele oleks tagatud ligipääs ka näiteks informatsioonile, kultuurile jne.“ Minister Iva avab konverentsi kell 9:30. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, Tallinn, 14. september 2018 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna Leetu Vilniusesse, kus kohtub Saksamaa liidukantsler Angela Merkeliga. Ratas ja Merkel räägivad Eesti ja Saksamaa digikoostööst ning kuidas jõuda konkreetsete ja praktiliste ühisprojektideni. Lisaks on kõne all kaitse- ja julgeolekupoliitika ning koostöö arendamine idapartnerluse riikidega. „Rahvusvahelistes suhetes on kõige väärtuslikum vara usaldus. Meid ühendab Saksamaaga usaldus nii omavahelises suhtluses kui ka Euroopa Liidus ja NATOs. See on hea pinnas, et minna süvitsi edasi digiprojektidega. Selle koostöö eesmärk on ühtaegu õilis ja keeruline – säästa loodust, raha ja aega ning tõsta meie inimeste heaolu ja turvalisust,“ ütles Ratas enne kohtumist. Ühisel töölõunal keskenduvad Balti riikide peaministrid, Leedu president Dalia Grybauskaitė ja liidukantsler Merkel peamiselt Euroopa Liidu sisejulgeolekule, sealhulgas välispiiride kaitsele ja võitlusele kuritegevusega, Brexiti läbirääkimiste arengutele ja rändeküsimustele. Seega teemadele, mida Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid arutavad järgmisel nädalal Austrias Salzburgis toimuval mitteametlikul ülemkogul. Peaminister Ratas on tagasi Eestis täna õhtul. Kõik uudised Keel EST

Vabariigi Valitsus kinnitas tänasel istungil riigiteede teehoiukava uuenduse aastateks 2018–2022. Uuenduste kohaselt kasvab riigiteede hoiu rahastamise kogumaht aastatel 2018-2020 varasema plaaniga võrreldes ligi 113 miljoni võrra. Kava esitlenud majandus- ja taristuminister Kadri Simson sõnas, et riigiteede säilitamise ja arendamise põhimõtted ei muutu. Jätkuvalt pööratakse suurt tähelepanu olemasoleva taristu korrashoiule ja hooldele, kuid samas panustatakse senisest enam teedevõrgu arendamisse. „Vaadates olukorda meie liikluses ja suurt hukkunute arvu, on selge, et peame senisest enam panustama teevõrgu arendamisse, mis aitab omakorda kasvatada liiklusohutust. Teehoiu rahastamine peab alati olema kooskõlas vajaduste ja võimalustega – kui on vaja ehitada teatud lõigud või ristmikud ümber ohutumaks, siis tuleb ehituseks rohkem raha panustada. Vaatluse all olevatel aastatel ehitatakse näiteks surmalõiguks nimetatud Aaspere-Haljala vaheline tee neljarealiseks. Uuenenud teehoiukava suurim kasv jõuab aga Pärnumaale, sest rahastatud saavad esimesed 2+2 lõigud Via Baltica teel Pärnu maakonnas. Just uute neljarealiste lõikude ehitust pean uuenenud teehoiukava olulisemaks aspektiks,“ rääkis majandusminister Kadri Simson. „Uuenenud kavasse saime lisada selle koalitsiooni poolt otsustatud strateegilised objektid ja lisaraha kruusateede mustkatte alla viimiseks, kuid peale valimisi tehtavad poliitilised kokkulepped – milliseid teid lähiaastatel remontida ja ehitada – lähevad juba dokumenti 2019-2023. Aastal 2020 on võimalik teehoiukava täiendada eurovahenditega, sest siis on selge uus Euroopa Liidu eelarveperiood, mis kindlasti toob lisavahendeid ka Eesti teedevõrgu arendamiseks. Seega ei ole kavas olevad numbrid aastatel 2021-2022 lõplikult paigas, vaid näevad tulevikus kindlasti kasvu.“ Uuenenud teehoiukava kohaselt hoitakse teid jätkuvalt korras, tehakse talvel libedatõrjet, muudetakse kruusateid tolmuvabaks, ehitatakse ümber liiklusohtlikke ristmikke ja teelõike, paigaldatakse teekattemärgistust jne. Liiklusohutuse suurendamisel pööratakse senisest enam tähelepanu ka teehooldele. Alates novembrist karmistuvad teehooldenõuded ning uute hooldelepingute sõlmimisel (vahemikus 2018-2023) karmistatakse nõudeid veelgi. „Vaatamata sellele, et üldmahult suuremas teehoiukavas tundub hoolduse osakaal võrreldes seni kavandatuga väiksem, võtab värske kava arvesse turusituatsiooni teehoolde valdkonnas, milles nähakse ette hoolduskulude mõningast langust. Uute, rangemate teehooldenõuetega hooldelepingute sõlmimisel on edaspidi arvestatud ka kulude suurenemisega,“ märkis Simson. Tänavu kulub riigiteede hoiuks ligi 289 miljonit eurot, millest enam kui 159 miljoni eurot läheb teedevõrgu säilitamisele Teedevõrgu arendamiseks on aga tänavu planeeritud ligikaudu 102 miljonit eurot. Uuenenud kava mahukamate töödena saab välja tuua Tallinna-Tartu maantee neljarealise osa pikendamise Võõbust Mäoni ning 2+2 lõike nii Tallinna-Narva kui ka Tallinn- Pärnu-Ikla maanteedel. Eestis on kokku 16 605 kilomeetrit riigiteid, millest kattega teid on ligi 12 000 kilomeetrit. Teehoiukava koostas majandusministeerium Maanteeameti ettepanekul, arvestades muu hulgas valitsuse antud suuniseid ja riigi eelarvestrateegiat aastateks 2019-2022. Kõik uudised Keel EST

Täna toimus järgmise kümnendi metsanduse arengukava algatamise töörühma viimane kohtumine. Ligi poolsada valdkonna eksperti tutvusid veel sel aastal Vabariigi Valitsusele esitatava arengukava algatamise ettepaneku viimase versiooniga, mis koostati töörühma pooleaastase töö tulemusel püstitatud ja prioriseeritud probleemide põhjal.   Kõik uudised Keel EST

Suureneva tööjõupuuduse kontekstis on kasulik teada, et Eesti soodustab igakülgselt siin õppivate või siin kõrghariduse omandanud välismaalaste jäämist meie tööturule. Seda põhjusel, et siin õppinud välismaalased on Eesti eluga juba kohanenud, neil on hea potentsiaal ning nad võiksid end just Eestis teostada. Milliste seadusandlike sammudega me märku anname, et soovime nende jäämist Eesti tööturule? Kõigepealt ei kuulu Eestis õppimise eesmärgil elanud välismaalased piirarvu arvestusse, mis tähendab, et nad saavad Eestis töötada ka siis, kui piirarv on täis. Samuti oleme teinud erisuse palgakriteeriumi ja Eesti Töötukassa loa nõudest ning oleme neile andnud võimaluse jääda pärast õppimise lõppemist teatud perioodiks Eestisse, et siin tööd otsida ning uuel alusel elamisluba taotleda. Nii nagu teisi Eestisse elama asunud välismaalasi, toetab ka välisüliõpilasi 2015. aastal käivitatud kohanemisprogramm, mille raames pakutakse välismaalastele informatsiooni Eesti ühiskonna ja ka töökultuuri kohta, samuti esmast keeleõpet. Eestis töötamist puudutavate nõuete kohta on võimalik täpsemat teavet ja nõu küsida PPA juures tegutsevatelt migratsiooninõustajatelt. Järgnevalt selgitame eeltoodud märksõnu põhjalikumalt. Piirarvu alla ei lähe Teatavasti on Eestis kehtestatud sisserände piirarv, millega piiratakse Eestisse saabuvate välistöötajate arvu. On aga mitmeid soodustatud gruppe, kes piirarvu arvestusse ei lähe – nende seas Eestisse õppima asunud välismaalased, kes soovivad jätkata siin töötamisega. Näiteks juhul kui välismaalane saabus Eestisse õppimise eesmärgil ja omab elamisluba õppimiseks ning pärast õpinguid taotleb elamisluba töötamiseks, ei kohaldu talle sisserände piirarv. Seejuures kohaldub piirarvu erisus ka siis, kui välismaalane vahepeal Eestist lahkub ja naaseb Eestisse uut elamisluba taotlema. Näiteks võib välismaalane Eestis elamisloa õppimiseks alusel õppida aasta-paar, naasta õpingute lõpetamiseks kodumaale ning seejärel tulla Eestisse tööle. Erisus palgakriteeriumist ja Töötukassa loa nõudest Selleks et kaitsta Eesti tööjõudu ning vältida nn odava tööjõu sisserännet, on seaduses ette nähtud nõue, mille kohaselt tuleb tööandjal tasuda välismaalasele vähemalt Eesti keskmist brutokuutasu. Samuti peab tööandja saama Eesti Töötukassalt loa välismaalase tööle võtmiseks. Töötukassa kontrollib enne vastava loa andmist, kas välismaalase tööle võtmine on tööturu olukorda arvestades põhjendatud – ehk siis kontrollitakse, kas vakantset töökohta ei ole Töötukassa andmete kohaselt võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis juba elava välismaalasega. Nende välismaalaste puhul, kelle sisserännet soositakse (nt teadurid, iduettevõttes töötavad välismaalased jne) on tehtud erisus palgakriteeriumi ja Töötukassa loa nõudest. Et soodustada Eestis kooli lõpetanud välisõppurite riiki jäämist, on kehtestatud erisus palgakriteeriumist ja Töötukassa loa nõudest välismaalasele, kes : - on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või - on omandanud kõrghariduse rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes. Võimalus viibida Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist Üldjuhul on välismaalasel lubatud pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist Eestis täiendavalt viibida 90 päeva, et vajadusel siin uut elamisluba taotleda. Erisusena võivad pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist kuni 270 päeva Eestis viibida välismaalased, kes on saanud elamisloa õppimiseks. Seega on välimaalasel võimalik pärast õpingute lõppemist jääda Eestisse täiendavalt pea üheksaks kuuks, et siin tööd otsida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Kui välismaalane leiab endale töö täiendava viibimisperioodi jooksul ning esitab elamisloa taotluse, ei pea ta riigist lahkuma, vaid võib Eestis viibida kuni elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemiseni. Kohanemisprogramm Kui välisüliõpilane on omandanud elamisõiguse või –loa, on tal võimalus osaleda kohanemisprogrammis. Tegemist on tasuta koolitusprogrammiga, mis aitab äsja riiki saabunud välismaalastel siinse eluoluga kiiremini kohaneda ning leida vastuseid praktilistele küsimustele. Kohanemisprogramm koosneb erinevatest lühikestest ja interaktiivsetest koolitusmoodulitest – baasmoodulist, mis annab ülevaate Eesti riigi toimimispõhimõtetest, ühiskonnast, kultuurist ja rahvast, elanike õigustest ja kohustustest, avalikest teenustest jne, ning täiendavatest temaatilistest moodulitest, mis annavad ülevaate töö ja ettevõtluse, pere, õppimise ja teaduse kohta. Lisaks praktilisele infole on uues keskkonnas toimetulekuks võtmetähtsusega ka kohaliku keele oskus. Seetõttu sisaldab kohanemisprogramm ka A1-taseme eesti keele õpet. Koolitused toimuvad inglise ja vene keeles ning peaasjalikult Tallinnas, Tartus ja Narvas. Koolitustele saab registreerida ja rohkem programmiga kohta lugeda www.settleinestonia.ee Migratsiooninõustajad Nii välistööjõudu värbavatel ettevõtetel kui ka Eestisse elama asumist planeerivatel või siin juba elavatel välismaalastel on vaja personaalset ja usaldusväärset nõu. Seetõttu pakub politsei- ja piirivalveamet Euroopa sotsiaalfondi toel alates 2017. aasta märtsist eesti, vene ja inglise keeles migratsioonialast nõustamisteenust. Nõustajate peamiseks eesmärgiks on toetada välismaalaste Eestisse elama asumist (mh välisüliõpilasi) ning olla partneriks tööandjatele, ettevõtjatele, õppeasutustele ning teistele osapooltele, kes välismaalasi Eestisse kutsuvad. Kui üliõpilane soovib õppimise kõrvalt ka tööle asuda või peale õpingute lõppu asuda nt Eestisse tööle, on migratsiooninõustajad abiks erinevate võimalike juriidiliste küsimustega. Nõustajad töötavad eesti, inglise ja vene keeles. Teenus on tasuta. E-post: migrationadvice@politsei.ee. Kõik uudised Keel EST

Pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval selguvad konkursside „Parim mahetootja 2018“ ja „Parim mahetoode 2018“ võitjad. Leivapäeva külastajad saavad valida ka oma lemmikmahetoote. „Eesti põllumajandusmaast on juba 20% mahepõllumajanduslikus kasutuses. See on silmapaistev tulemus, mille saavutamiseks on palju tööd tehtud,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Kiidan meie tublisid mahetootjaid, kes toodavad kvaliteetset mahetoorainet, hoides samal ajal meie keskkonda, ning oskuslikke mahetooraine väärindajad, tänu kellele on eestlastel lai valik põnevaid mahetooteid. Mul on hea meel, et Eesti mahetooted on nõutud ka väljaspool Eestit – sellele viitab järjest suurenev mahetoodete ekspordimaht.“ Parima mahetootja tiitli kandidaadid: Pajo Ranch OÜ, Aivar ja Madis Pajo, Raplamaa – lihaveisekasvatus, teraviljakasvatus Sentafarm OÜ, Enn ja Kartin Noorkõiv, Mari-Liis Somelar, Võrumaa – lihaveisekasvatus, Lihuniku äri ja restoran Taavi Eigo FIE, Taavi Eigo, Saaremaa – lamba- ja lihaveisekasvatus Tammejuure Mahetalu OÜ, perekond Kuusemaa, Läänemaa – teraviljakasvatus, töötlemine Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ, Janno ja Janek Kuusik, Raplamaa – teraviljakasvatus, lambakasvatus, töötlemine Vainu Agro OÜ, Kristo Frei, Tartumaa – teraviljakasvatus Parima mahetoote konkursile esitati kokku 42 toodet 21 töötlejalt. 2017. aastal valiti Eesti parimaks mahetootjaks Lauri-Jaani OÜ Läänemaalt. Parim mahetoode 2017 oli SirLoin OÜ valmistatud verivorst. 2017. aasta parima mahetootja tiitli pälvinud Lauri-Jaani OÜ esindaja Tiit Mansberg on 13.–15. septembril kutsutud visiidile Saksamaale, kus Mecklenburg-Vorpommerni põllumajandus- ja keskkonnaminister Dr Till Backhaus tunnustab Eesti, Läti, Leedu ja Mecklenburg-Vorpommerni 2017. aasta parimaid mahetootjaid. Parima mahetootja ja -toote konkursside võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsi ees kell 15.00 toimuval auhinnatseremoonial. Kell 10.00–16.00 toimub Sassi-Jaani talu õuel ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, kell 12.00–13.00 saavad leivapäeva külastajad valida publiku lemmikmahetoote. Ajakirjanikud on oodatud! Taust Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub üheksandat korda. Konkursse korraldab Maaeluministeeriumi toetusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga. Eesti Vabaõhumuuseumis korraldatud leivapäev on osaks tähistatavast Eesti toidu kuust, mille raames toimub septembri jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu jooksul toimuva kohta loe lähemalt veebilehel www.eestitoit.ee. Kõik uudised Keel EST

President Kaljulaid kohtus täna Lätis Saksamaa Liidupresidendi Frank Walter Steinmeieriga, kellega arutas riikide kahepoolseid suhteid, Euroopa Liidu eelseisvaid väljakutseid ning arenguid Gruusias ja Ukrainas.

Sotsiaalministeeriumis koguneb täna huvirühmade esindajatest moodustatud patsiendikindlustuse töörühm, mille ülesanne on viia lõpuni patsiendiohutuse ja patsiendikindlustuse süsteemi loomiseks vajaliku eelnõudepaketi koostamine. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti kutsel kogunevasse töörühma kuuluvad Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Hambaarstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja. Töörühma ülesanne on viia lõpuni patsiendikindlustuse seaduse eelnõu koostamine. Kavandatav lahendus kätkeb endas kahte sammu: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning ühtlasi ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist. Lisaks kaasajastatakse tervishoiutöötajate ja teenuseosutajate vastutuse regulatsiooni. Aasta lõpuks on kavas saata patsiendikindlustuse loomise eelnõu ametlikule kooskõlastusringile ja seejärel esitada valitsusele. Patsiendikindlustuse töörühm koguneb täna, 13. septembril kell 12. Kõik uudised Keel EST

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti augustis Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1318 sündi, neist 648 tütarlast ja 670 poisslast. Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist seitse paari poisse, kolm paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Tallinnas registreeriti 492 sündi, Harjumaal 162, Hiiumaal 8, Ida-Virumaal 79, Jõgevamaal 18, Järvamaal 27, Läänemaal 9, Lääne-Virumaal 63, Põlvamaal 22, Pärnumaal 100, Raplamaal 34, Saaremaal 19, Tartumaal 195, Valgamaal 25, Viljandimaal 43 ja Võrumaal 22 lapse sünd. Augustis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Isabel (9), Eliise, Loore, Mia, Sofia (8) ja Emma (7). Poistele pandi enim nimeks Oliver (11), Mattias (10), Robert ja Robin (9). Eelmisel kuul sõlmiti 1292 abielu, neist 165 notarite ja 166 vaimulike poolt. Lahutati 211 abielu, neist 34 notarite poolt. Augustis registreeriti 1243 surma. Uus nimi anti 170 inimesele, neist eesnimi 34, perekonnanimi 124 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 115 naist ja 55 meest. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1309 sündi, 1258 surma, 965 abielu, 237 abielulahutust ja 228 inimesele anti uus nimi. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet. #perekonnaseisukanded #hõissapulmad #eluõied Kõik uudised Keel EST

12. septembril kohtusid maaeluminister Tarmo Tamm ja Läti põllumajandusminister Jānis Dūklavs, et jagada kogemusi põuast tingitud probleemide lahendamisel. „Suvised ilmastikuolud on mõjutanud mõlema riigi põllumehi, mistõttu on praktikate jagamine väga oluline,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Läti ja Eesti teevad omavahel tihedalt koostööd, meil on sarnased huvid ja eesmärgid EL-i ühise põllumajanduspoliitika tuleviku asjus ning meil on ka mitmes valdkonnas üksteiselt palju õppida.“ „Andsime oma Läti kolleegidele ülevaate põua tekitatud kahjudest ning tutvustasime meetmeid, mida siiani oleme võtnud. Erilist huvi tundsid Läti kolleegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava käibekapitalilaenu vastu,“ kommenteeris Tamm. Eestis on astutud järgmised sammud põuast tingitud raskuste lahendamiseks. • Valitsus eraldas 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) käibekapitali laenude väljastamiseks. • Eesti põllumehed said Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise toetuse ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. • Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) maksab põllumeestele pindala- ja loomatoetused sel aastal varem välja. • Põllumeeste puhul, kes on PRIAt teavitanud, et neil jääb põua tõttu täitmata toetusmeetmete nõudeid, saab PRIA nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ja sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist. • Maaelu arengukava raames antakse toetusi kuivendus- ja niisutusinvesteeringuteks. Pikaajalise meetmena lisati sel aastal maaelu arengukavasse põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab muu hulgas kompenseerida põllumeeste saagikindlustuse makseid. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Sven Mikser viibis kahepäevasel, 12. - 13. septembril, visiidil Brunei Darussalami riigis, kus kohtus teise välis-ja kaubandusministri Erywan Yusofi, teise kaitseministri Halbi Mohammad Yussofi ning peaministri kabineti alalise sekretäri Mohamed Riza Yunosiga. Kohtumiste peamisteks teemadeks olid koostöövõimalused e-valitsemise ja e-teenuste vallas, samuti arutleti riikide vaheliste suhete tihendamise üle. Tegemist oli Eesti esimese kõrgtasemelise visiidiga Brunei Darussalami riiki. "Eesti näeb Kagu-Aasia piirkonda olulise regioonina, seda nii poliitilistes kui ka kaubanduslikes küsimustes, seetõttu on Eesti jaoks oluline edendada suhteid ASEANi* riikidega nagu Bruneiga," ütles välisminister Mikser ning lisas, et üheks koostöövaldkonnaks saab kindlasti olema ka e-teenuste arendamine, kus Eesti saab jagada oma ekspertteadmisi. Kohtumisel Brunei teise välis-ja kaubandusministri Erywan Yusofiga keskendusid ministrid peamiselt Lõuna-Hiina mere küsimusele ning rõhutati väikeriikide solidaarsust. Samuti tutvustas välisminister Sven Mikser kohtumistel Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania prioriteete. Välisminister Mikser suundub täna, 13. septembril edasi visiidile Vietnami. Pildid visiidist: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576980... *ASEAN ehk Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon (Association of Southeast Asian Nations) Lisainfo: Liisa Toots Meedianõunik Välisministeeriumi avalike suhete osakond e-post: liisa.toots@mfa.ee tel: +372 5342 4541 Kõik uudised

12.09.2018. Täna läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, millega täpsustatakse terrorismi karistusõiguslikku regulatsiooni ja laiendatakse terrorismiohvrite õigusi. Lisaettepanekuna soovis justiitsminister muuta ka kodakondsuse seadust, mis võimaldaks kodakondsuse ära võtta isikult, kes osaleb terroristliku ühenduse tegevuses või on avaldanud toetust terroristlikule ühendusele. „Õigel ajal karistusõiguslikult sekkumata jätmine võib pöördumatult kahjustada Eesti sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust. Seetõttu on vaja karistusseadustikku täiendada uue kuriteokoosseisuga, mille kohaselt oleks üheselt ja selgelt karistatav tegevus, mis oma olemuselt on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõus sätestatakse kuriteona selgesõnaliselt välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Näiteks saab uue kuriteokoosseisu alusel karistada ka isikut, kes kogub riigi julgeoleku õõnestamiseks infot ka mittesalajaste valdkondade kohta. Eelnõu kohaselt sätestatakse edaspidi kuriteona ka väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ning terroristlikul eesmärgil reisimine, selle korraldamine, rahastamine ning toetamine. Reisimine terroristlikel eesmärkidel on tulevikus karistatav kuriteona juhul, kui inimene reisib teise riiki eesmärgiga panna seal toime terrorikuritegu, osaleda terroristliku ühenduse tegevuses või saada terroristlikku väljaõpet. Selle eest sätestatakse karistuseks kuni viieaastane vangistus. Ettepanekuna tuuakse eelnõus välja ka ohvriabi seaduse muutmine, mis tagab teiste ohvriabiteenuste kõrval terrorismiohvritele ka vajaliku psühholoogilise abi nii kaua kui vaja. Teenus tagatakse elanikele, kes on saanud kannatada nii Eestis kui ka välisriigis toime pandud terrorikuriteo järel. Lisaks tagatakse terrorikuriteo ohvrile kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist. Täiendava ettepanekuna tõi justiitsminister välja kodakondsuse äravõtmise neilt, kes on toime pannud riigireetmise või osalevad terroristlikus tegevuses. „Terroristlikud ühendused ohustavad tõsiselt kogu maailma julgeolekut. Selliste ühenduste tegevuses osalemine või tegevuse toetamine on sedavõrd äärmuslik riigivastane käitumine, et õigustab kodakondsuse äravõtmist,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Ettepaneku kohaselt kaasneb kodakondsuse äravõtmine üksnes esimese astme riigivastase kuriteo toimepanemisega, millega on karistusseadustik ette näinud raskeima karistusena üle viie aastase vangistuse või eluaegse vanglakaristuse. Kodakondsust ei saa ära võtta isikult, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust. Uuringust selgub, et aasta jooksul külastas Eesti muuseume üle poole (60%) elanikkonnast, raamatukogus käis pool (50%) kõigist Eesti inimestest, kes on vanemad kui 15 eluaastat. Üle kolmandiku neist soovib muuseume veelgi rohkem külastada ning rohkem kui viiendik käiks hea meelega rohkem raamatukogus. Kokku külastati 2017. aastal muuseume 3,5 miljonit korda ning see arv on varasemaga võrreldes taas suurenenud. Raamatukogust laenutuste arv on pisut langenud kooliraamatukogude arvelt, kuigi raamatukogudest tehti ühtekokku siiski 13,6 miljonit laenutust. Uuringu peamine eesmärk oli välja selgitada ning analüüsida muuseumide ja raamatukogude külastamise ja mittekülastamise põhjuseid. „Mäluasutuste roll on koguda, hoida ja vahendada kultuuripärandit ning tagada selle pidev kasutamine. Nii püsib eesti kultuur elujõulisena. Seetõttu on eriti oluline, et meie raamatukogud ja muuseumid püsiksid atraktiivsed ning pakuksid laia valikut teenuseid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Eriti oluline on tagada ligipääsetavus, olgu selle võtmeks kohalik transport, piletihinna erisused, suurem teenuste paindlikkus või multifunktsionaalsete keskuste loomine. See eeldab omavalitsuste tasandil tihedat koostööd, et pakutavaid teenuseid veelgi paremini kohandada iga kogukonna vajadustele,“ lisas Saar. Uuringust selgusid muuhulgas teenused, mida külastajad ja või võimalikud külastajad soovivad, kuid mida muuseumid ja raamatukogud veel ei paku või pakuvad vähesel määral. See teadmine aitaks tõhusamalt kaasata praegu muuseumidest ja raamatukogudest kõrvale jäänud sihtgruppe. Samuti otsiti uuringiga võmalusi ettevõtete kaasamiseks, et koostöö oleks perpektiivikas ning vastastikku kasulik. „Kaks sektorit saavad arengusuundi ja lahendusi otsida koostöös,“ kinnitas Kantar Emori uuringujuht Gerda Möller. „Huvi ja vajadus nii muuseumide kui ka raamatukogude teenuste järele on ühiskonnas suur, kuid mõlemad valdkonnad seisavad väljakutsete ees. Muuseumide puhul on selleks eri sihtrühmade senisest parem kaasamine ning neile suunatud teenuste arendamine ja teavitustöö. Raamatukogude puhul hakkab silma vajadus tegeleda kuvandiga, mis vajab kaasajastamist nii elanikkonnas laiemalt kui ettevõtete seas,“ ütles Möller. „Mõnevõrra üllatav on, et mõlemas valdkonnas osutusid väga aktuaalseks heaolu ja tervise teemad. Mõningaid samme on juba astutud, näiteks muusikainstrumentide ja spordivahendite laenutamine või tervise ja toitumise töötoad, kuid teenuste täpsem sisu vajab kindlasti edasist uurimistööd ja arutelu,“ lisas Möller. Mõlemas valdkonnas tõusis olulise teemana välja ka muuseumide ja raamatukogude roll avaliku ruumi pakkujana ja kohtumispaigana. „Uuring näitas elanikkonna huvi ja valmisolekut. Seega on nii muuseumidel kui ka raamatukogudel aeg sõnastada oma arengusuundumustes võimalik roll selles – kas olla ainult keskkonnapakkuja või ka aktiivne osaleja ja vajadusel eestkõneleja,“ märkis uuringu ekspert Pille Runnel Eesti Rahva Muuseumist. Nii muuseumide kui ka raamatukogude puhul joonistub vajakajäämisena välja e-teenuste kasutamine ja kasutatavus. Üle poole vastanutest ei osanud hinnata kodulehekülgede sisu ja informatiivsust. Võrreldes muuseumi ja raamatukogu traditsiooniliste teenustega on pigem vähelevinud erisuguste info- ja otsingusüsteemide kasutamine. Muuseumide ja raamatukogude üldise teavitustegevusega oli rahul 35% vastanutest. „Võib oletada, et probleemiks on nii teenuste enda kvaliteet kui ka digitaalse kirjaoskuse areng üldiselt,” selgitas Pille Runnel. „Lisaks kesksete andmebaasidele tuleks kriitiliselt üle vaadata ka institutsioonide kodulehed ja teised veebiressursid. Võib eeldada, et isegi nende nähtavus vajab parandamist,“ selgitas Runnel. Muuseumikülastuse olulisim põhjus on uuringu järgi soov sisustada huvitavalt oma vaba aega; samuti nimetati õpingute ja hobidega seotud põhjusi. Üle kolmandiku elanikkonnast plaanib muuseumis käia senisest rohkem. Muuseumide mittekülastamise peamise põhjusena öeldi ajapuudust, tervislikke põhjuseid ning keerulist ligipääsu. Raamatukogukülastuse olulisimaks põhjuseks on nauding lugemisest ning lugeja vajadustele vastav raamatukogu väljaannete valik. Neljandik külastajatest nimetas õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Raamatukogude mittekülastamise kaks enam mainitud põhjust olid uuringus ajapuudus ning raamatute ja muude väljaannete ostmine. Raamatukogu külastamise potentsiaal võrreldes muuseumidega pisut madalam – raamatukogukülastuste arvu plaanib suurendada veidi üle viiendiku vastanuist. Ettevõtted nimetasid kasutatavate teenustena kõige rohkem muuseumi püsi- või ajutise näituse külastamist ning ruumide renti. Oluline osa on ka oma ettevõtte toote või teenuse müügil. Raamatukogudega kokku puutunud ettevõtted nimetasid kõige rohkem väljaannete ja esemete laenutamist või kohapeal kasutamist. Ka nimetati võimaliku koostööna mõne näituse, koolituse või muu sündmuse korraldamist. Uuring viidi läbi Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike ning Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Küsitlustes osales 2000 vastajat, nii külastajaid kui ka mittekülastajaid. Ettevõtteid osales uuringus 200 – nii selliseid kellel oli, aga ka neid, kellel koostöökogemus muuseumide ja raamatukogudega puudus. Uuringu tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga ja teostas uuringufirma Kantar Emor. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest. Uuringuga täispikkuses ja uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.

President Kersti Kaljulaid ütles täna oma Gruusia kolleegi Giorgi Margvelašviliga kohtudes, et jätkuvad reformid ja demokraatlike institutsioonide ülesehitamine aitavad elavdada Gruusia majandust ja suurendavad inimeste heaolu ning loovad tugeva aluse riigi püüdlustele nii Euroopa Liidu kui NATO suunal. President Kaljulaid toonitas kohtumisel, et Gruusial ja Eestil on tugevad riikidevahelised suhted, mida sümboliseerib muuhulgas tihe poliitiline läbikäimine, aus mõttevahetus ning märkimisväärne koostöö erinevates valdkondades. Pikemalt räägiti Gruusia arengust ning julgeolekupoliitikast.

Täna toimunud Eesti Haiglate Liidu sügiskonverentsil rõhutas tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et meie ühisel panusel põhinev tervishoiusüsteem on Eesti tervishoiu tugevus ja seda peab hoidma. Sikkut tõstatas aga küsimuse, kas tervishoiu rahastamine tuleks pikemas perspektiivis tööjõumaksudest lahti siduda. Minister Riina Sikkuti sõnul peab nii riigi kui ka tervishoiusüsteemi keskmes olema küsimus – mida ootab ja vajab inimene. Seejuures ootavad inimesed tervishoiusüsteemilt tegelikult lihtsaid asju – õigel ajal, õiges kohas ja õige spetsialisti osutatud abi. „Ravijärjekorrad, teenuste kättesaadavus on inimeste jaoks jätkuvalt probleem, mille lahendamisega peame ühiselt tegelema. See aga ei tähenda, et peaksime vaatama ümber tervishoiu toimimise aluspõhimõtteid,“ ütles Sikkut. „Olen veendunud, et meie ühisel rahastamisel põhinev tervishoiusüsteem on meie tugevus ja peame seda hoidma.“ Tervishoiukulud jagunevad väga ebaühtlaselt – 1% kindlustatutest kasutab ära ligi 30% kogu rahast ning pooled teenuste kasutajatest jagavad omavahel vaid 3% kulusid. Lisaks on need inimesed, kes aasta jooksul arstiabi ei kasuta. „Enamik meist jõuab ühel hetkel eluetappi, kus me vajame kallist arstiabi, osa meist sünnib selle vajadusega. Kas kujutame ette, et need kulud oleksid inimeste endi või nende lähedaste kanda,“ küsis Sikkut. Minister kinnitas, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus on praegusele valitsusele oluline. Alates sellest aastast lisandub järk-järgult tervishoidu lisaraha, aastaks 2022 üle 300 miljoni. „See raha peab aitama saavutada paremaid tulemusi, lühendada ravijärjekordi ja pakkuda inimestele enamat, kuid see ei lahenda kõiki meie probleeme,“ ütles Sikkut. Ministri sõnul tuleks Eesti ühiskonnas arutleda selle üle, millistest katteallikatest tulevikus tervishoidu lisaraha leida. „On arutelu koht, kas vananeva elanikkonnaga riigis tervishoiu rahastamine tulekski hoopis tööjõumaksudest lahti siduda ja koguda raha mujalt kui vaid sotsiaalmaksu kaudu,“ ütles minister. Kõik uudised Keel EST

Riigikogu võttis täna vastu kodakondsuse seaduse muudatused, millega laienevad eesti keele õppimise võimalused Eesti kodakondsuse soovijate jaoks. Järgmise aasta jooksul hakkab riik pakkuma nn kodanikulepinguid tasuta eesti keele kursusteks ning tasustatud õppepuhkuse saamiseks. „Eesti kodakondsuse saamise eelduseks on eesti keele oskus. Samamoodi on keeleoskus Eesti ühiskonda parema lõimumise eelduseks,“ ütles siseminister Andres Anvelt. „Kui inimene on teinud otsuse siduda end Eestiga ja taotleda Eesti kodakondsust, saab riik omalt poolt pakkuda tasuta keeleõpet ja selleks vajalikku aega õppepuhkuse näol,“ lisas minister. Lepingu saaksid sõlmida vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimesed, kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust ja vastavad põhilistele kodakondsuse taotlemise tingimustele. Ühekordset tasuta keeleõpet hakatakse pakkuma nulltasemelt kuni tasemeni B1. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminud inimesele õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet asub korraldama sisekaitseakadeemia. Sel aastal on Eesti kodakondsuse saanud 443 inimest. Möödunud aastal sai Eesti kodakondsuse ligi 800 inimest, neist 558 olid enne määratlemata kodakondsusega. Alates taasiseseisvumisest on Eesti kodakondsus antud ja taastatud kokku enam kui 160 000 inimesele. #kodakondsus Kõik uudised Keel EST

Minister Kadri Simsoni juhitav valitsuse transiidikomisjon arutas tänasel kogunemisel AS Eesti Raudtee poolt tellitud eskiisprojekti Tallinna 1520mm ringraudtee teostatavuseks ja ehituseks. Eesti Raudtee juht Erik Laidvee tutvustas komisjonile ka raudtee strateegilise plaani tegevuskava ja eesmärke. Laidvee sõnul on mõistlik juba praegu panna paika kava Tallinna ringraudtee väljaehitamiseks, et kaubaveod raudteel näiteks Paldiski sadamast lõuna suunas ei peaks toimuma läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. „Uute reisirongide tulek kasvatas rongireisijate arvu hüppeliselt ning kohe muutus teravamaks ka Tallinna lähiümbruse raudtee sõlmpunktide läbilaskevõime küsimus. Paremat lahendamist vajab ka Paldiski-suunaline kaubavedu, mis pole praegu veel väga intensiivne, kuid eelduslikult kasvab, ning arusaadavalt häirib üha enam Tallinna kesklinna ja Kopli inimeste igapäevaelu. Eesti Raudtee on püüdnud võimaluste piires rajada uusi jaamateid ja teha muid parendustöid, kuid muu hulgas tänu Rail Balticu perspektiivsele lisandumisele on selge, et sellest jääb tulevikus väheks. Eeldusel, et rööbastransport jääb Euroopa Liidus keskkonnakaalutlustel eelisarendatavaks maismaatranspordi liigiks, tuleb leida sobiv lahendus Paldiski suuna raudteeühenduse ja Tallinna ringraudtee ehituseks tulevikus,“ selgitas minister Simson. Rail Balticu trass külgneb Lagedilt kuni Tammemäe külani koridoriga, mis on Harju 2030+ maakonnaplaneeringu ja Eesti 2030+ üleriigilise planeeringuga ette nähtud Tallinna ümbersõidu raudteeks, et Paldiski-suunalised kaubaveod saaks liikuda ümber Tallinna. Rail Balticu projektist muid raudteearendusi rahastada ei saa, küll aga on võimalus rahastusallika leidmisel mahutada vajalikud tööd juba käimasolevate kõrvale või säilitada selle tarbeks koridor. Lisaks raudtee küsimustele arutati transiidikomisjonis ka Veeteede Ameti analüüsi veeteetasude muutmiseks. Kõik uudised Keel EST

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist allkirjastas sel nädalal toetuse, mille eesmärk on tõsta tööstusettevõtete tootlikkust. Toetuse saanud ettevõtetele tehakse diagnostika, mis annab täpse ülevaate võimalustest digitaliseerida ja automatiseerida tootmisprotsesse ja tõsta seeläbi tootlikkust. „Digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab selget pilti hetkeolukorrast. Soovime anda ettevõtjale ülevaate, milliseid tema tootmisprotsesse oleks võimalik muuta tõhusamaks ja kui palju tulu sellest tõuseks,“ kommenteeris ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. „Eesti ekspordist üle 70 protsendi annab just tööstuse toodang, mistõttu suuname toetuse esmalt just töösturitele,“ lisas minister. Digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt on osa suuremast tööstuspoliitikast, mille teiseks oluliseks pooleks on tootearenduse ja teadusmahuka ettevõtluse toetamine. „Mida paremaid tooteid suudame luua, seda paremini läheb meie ekspordil tervikuna,“ rääkis Tammist. Toetuse välja töötamiseks viidi läbi pilootprojekt, milles osalenud ettevõtte Radius Machining juhi Veljo Konnimoisa sõnul sobis EASi digidiagnostika nende ettevõtte vajadustele nagu rusikas silmaauku. „Tänu diagnostikale saime selge ülevaate, milliste küsimustega tuleks kõige esimesena tegeleda. Oleme ise teadlikumad, missuguseid nõudmisi esitada, et leida tarkvaralahendused, mis vastavad just meie plaanidele ja ootustele.“ „Enne diagnostikat olime digitaliseerituse poolest juba päris edasijõudnud tasemel, aga kindlasti soovitan programmis osaleda ka neil, kelle tootmisplaanid on veel kaustikutes kirjas. Digitaliseerimine aitas meil panna kommunikatsioon toimima, töötajad kiiremini ja efektiivsemalt infot vahetama,“ rääkis Konnimois. Toetus avaneb oktoobris ning seda saab taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Programmi maht on 4,2 miljonit kolmeks aastaks ja ettevõtjatel on võimalik valida endale sobiv ekspert nii Eestist kui välismaalt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on riikliku tööstuspoliitika keskmes tootmisprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine ning Eesti ettevõtete toodangu eksportimine välisriikidesse. Ministeeriumi käivitatud tegevusi viivad ellu Ettevõtlus Arendamise Sihtasutus ja SA KredEx. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub ettevõtluse arenguprogrammi raames toetust ärimudeli arendamiseks ning on käivitanud ka tootearenduse toetuse. SA KredEx avas sel suvel tööstuslaenu, mis aitab finantseerida tööstusettevõtete investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Kõik uudised Keel EST

Eesti uus suursaadik Belgias Toomas Tirs andis teisipäeval, 11. septembril Brüsselis üle volikirja belglaste kuningale Philippe’ile. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid suursaadik Tirs ja kuningas Philippe kahe riigi häid suhteid, sealhulgas head koostööd NATO raames. „Belgia õhuvägi on aktiivne panustaja NATO Balti õhuturbesse ning on NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse liige,“ ütles suursaadik Tirs. Kohtumisel rääkisid osapooled ka Eesti e-valitsemise kogemusest ja koostöövõimalustest teistes valdkondades. „Belgias on hästi funktsioneeriv ID-kaardi struktuur ja teenused ning meil on võimalik teha koostööd nii föderaal- kui kohalikul tasemel,“ sõnas suursaadik Tirs. Lisaks on Eestil koostööprogrammid Belgia Flandria ja Valloonia regioonidega, mille uuendamine on käsil. Suursaadik ja kuningas rääkisid ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisest ja kultuurikoostööst kahe riigi vahel, mis seoses EV’100 kultuurisündmustega Brüsselis ja Belgias laiemalt on olnud tavapärasest veelgi tihedam. Suursaadik Toomas Tirs on lõpetanud Wisconsini Eau Claire Ülikooli ärijuhtimise erialal. Toomas Tirs asus tööle Välisministeeriumis 2007. aastal, kus ta on töötanud poliitika- ning välismajanduse ja arengukoostöö osakondades ning Alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Toomas Tirs töötas 2015. aastal rahvusliku eksperdina Läti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise sekretariaadis ning aastatel 2016-2018 Riigikantseleis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise logistikajuhina. Lisaks täidab ta Alalises esinduses EL juures haldusküsimuste asejuhi ülesandeid. Fotod: flic.kr/s/aHsmsjGERX Lisainfo: Sandra Kamilova välisministeerium avalike suhete osakondpress@mfa.ee 56675362 Kõik uudised

President Kersti Kaljulaid on täna töövisiidil Gruusias, homme ja ülehomme osaleb Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel Lätis ning nädala lõpus esineb iga-aastasel Jalta Euroopa Strateegia konverentsil Ukrainas.

Stenbocki maja, 11. september 2018 – Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) tõdes tänasel arutelul, et Euroopa teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavas programmis „Euroopa horisont“ edukaks osalemiseks on vaja sõnastada riiklikud prioriteedid. Ettevalmistatava „Euroopa horisondi“ programmi maht aastateks 2021-2027 on praeguste ettepanekute järgi üle 94 miljardi euro. Selle eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et suurendada Euroopa riikide tootlikkust ja konkurentsivõimet. Samuti toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist ning aidata kaasa globaalsete probleemide lahendamisele. TAN-i esimehe, peaminister Jüri Ratase sõnul toetab Eesti nii programmi uut eelarveettepanekut kui ka selle eesmärke. „Euroopa konkurentsivõime ja meie tuleviku elukeskkond sõltub sellest, kui targalt oskame tulevikule vastu astuda ning seetõttu peab teaduse ja innovatsiooni toetamine Euroopa tasandil kasvama.“ „Uues teaduse rahastamise programmis edukalt osalemiseks on aga vaja seada riiklikud temaatilised prioriteedid ning mõelda läbi, kuidas tõhusamalt toetada teadlaste ja ettevõtete osalemist programmis,“ lisas Ratas. Võrreldes aastani 2020 kehtiva programmiga plaanitakse tulevikus Euroopa teaduse rahastamisel panna suurem fookus innovatsioonile ja üksikettevõtete innovaatiliste projektide rahastamisele. Lihtsustatakse ka keeruliseks muutunud koostöömudeleid ning suurendatakse sidusust teiste Euroopa Liidu suure poliitikatega (ühine põllumajanduspoliitika jne). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et Euroopa horisondi programmis kavandatavad muudatused toetavad ka Eesti eesmärki luua selgem side riikliku teadusrahastuse ning majanduse ja meie ettevõtete lisandväärtuse kasvuga. „Mida teadusmahukam on Eesti ettevõtlus, seda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid suudame luua. Selle tulemusena kasvab ka meie konkurentsivõime maailmaturul,“ selgitas ta. Euroopa Komisjon on ette valmistamas jätku teaduse ja innovatsiooni rahastamise programmile Horisont 2020, mis oli 77 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu läbi aegade suurim. Eesti on selles programmis viie kõige edukama riigi hulgas, olles osalenud juuni seisuga 406 projektis, mille eelarve oli üle 115 miljoni euro. Edukust näitab ka see, et EL-i rahastus ühe teadustöötaja kohta on meil 165% riikide keskmisest ning rahastuse mahult oleme lausa 264% EL-i keskmisest. Taust Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, rahandusminister Toomas Tõniste ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar. Kõik uudised Keel EST

11.09.2018. Täna kogunesid justiitsministeeriumis erinevate asutuste esindajad, et arutada abinõusid, kuidas tõhusamalt tõkestada uimastite abil toime pandud seksuaalseid rünnakuid. Arutelu ajendiks oli kirjanik Sass Henno kodanikujulgusega kogutud arvukas inimeste teave nende või nende lähedaste suhtes korgijoogiga toime pandud rünnakutest. „Selline argpükslik kuritegu nagu uimasti abil vägistamine väärib riigi tugevamat reaktsiooni. Selleks tuleb uimastamise abil vägistamine lugeda raskendavaks asjaoluks, mille eest oleks tulevikus ette nähtud kuni viieteistaastane karistus,“ sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et ohvritel on oluline pärast teadvusele tulekut lasta koheselt haiglas endalt proovid võtta, sest korgijoogi tuvastamine organismis on ajakriitiline. „Tähtis on arvestada, et ükski inimene ei saa arusaadavalt süüdistust narkootikumi pruukimises, kui ta ise pöördub haiglasse või politsei poole seoses võimaliku mürgitamisega. Kohtumisel lepiti kokku, et politsei ja prokuratuur koostavad juhendid selliste ohvrite kiireks kohtlemiseks,“ lausus Reinsalu. „Samuti on vajalik hakata edaspidi koguma kuritegevuse statistikas andmeid seda tüüpi tegude kohta,“ lisas ta. Kohtumisel rõhutati vajadust korgijoogiga uimastamist tugevamalt ennetada. Selleks võetakse vaatluse alla need lõbustusasutused, kus toimunud mürgitamiste kohta on tulnud arvukalt teavet. Reinsalu hinnangul tuleb hinnata vajadust muuta alkoholi müügilubade väljastamist. „Kui asutustes toimub pidev inimeste mürgitamine, siis tuleks sellistelt baaridelt müügiluba ära võtta,“ selgitas Reinsalu. Kohtumisel lepiti kokku, et prokuratuur teavitab meelelahutusasutusi sellest, kuidas turvatöötajad peaksid mürgitamiskahtluse korral käituma. Lisaks lepiti kokku, et koostatakse ohvriuuring selliste rünnete ulatuse kohta ning infomaterjalid käitumisjuhisena ohvritele. Arutelul osalesid justiitsministeeriumi, Põhja prefektuuri, prokuratuuri, sotsiaalkindlustusameti ning Eesti kohtuekspertiisi instituudi esindajad. Seksuaalvägivalla ohvritel ja nende lähedastel tasub teada, et: • Seksuaalvägivald on vägistamine, sellega ähvardamine või muu seksuaalse iseloomuga tegu. Seksuaalvägivallaga on tegu ka siis, kui Sa ei saanud anda oma nõusolekut vahekorraks, näiteks tundsid hirmu, olid uimastatud, joobes või magasid. • Kõigil seksuaalvägivalda kogenutel soovitame koheselt pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste poole. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad professionaalset ööpäevaringset abi seksuaalvägivalda kogenud inimestele. • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused asuvad Tallinnas, Tartus, Ida-Virus ning Pärnus. • Kui Sinu lähedane on kogenud seksuaalvägivalda ning soovid teda aidata, leiad juhiseid abisaamiseks siit: http://www.palunabi.ee/seksuaalvagivald/lahedane-koges

Täna kohtusid Tallinnas Kadriorus Jääkeldris e-residentsuse programmiga seotud riigiasutuste ja erasektori esindajad, et teha vahekokkuvõte e-residentsus 2.0 projektis ning leppida kokku edasised sammud.

Stenbocki maja, 11. september 2018 – Täna tutvustab rahandusministeerium valitsuse kabinetinõupidamisel sügisest majandusprognoosi, mis annab ülevaate riigi majanduse ning rahanduse väljavaadetest. Seejärel alustab valitsus järgmise aasta riigieelarve arutelusid, mis jätkuvad neljapäeval. Peaminister Jüri Ratase sõnul lähtub valitsus riigieelarve eelnõu koostamisel valitsusliidu moodustamisel kokku lepitud peamistest eesmärkidest. „Eelarve peab toetama kestlikku majanduskasvu ning Eesti julgeolekut. Tehtavad valikud peavad olema rahvastikupoliitiliselt targad, et toetada rahvaarvu kasvu, ning samuti edendama ühiskonna heaolu ja sidusust,“ sõnas peaminister. Valitsus tugineb riigieelarve eelnõu koostamisel rahandusministeeriumi viimasele majandusprognoosile, mida tutvustatakse ajakirjanikele täna kell 14.15 ministeeriumide ühishoones toimuval pressikonverentsil. Riigikogule esitab valitsus riigieelarve eelnõu septembri lõpus. Arutelud parlamendis toimuvad kuni detsembrini ning uue aasta riigieelarve võtab riigikogu vastu seadusena. Riigieelarve koostatakse lähtuvalt kevadel vastu võetud riigi eelarvestrateegiast, mis seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid. Peaminister ütles, et kevadel valitsuses heaks kiidetud eelarvestrateegiat võib kirjeldada vastutustundliku, inimesekeskse ja tulevikku investeerivana. „Need põhimõtted peavad kahtlemata peegelduma ka järgmise aasta riigieelarves. Samuti peab järgmise aasta eelarve olema kindlasti rahanduslikult vastutustundlik,“ sõnas Ratas. Kevadises riigi eelarvestrateegias otsustati muu hulgas, et tõusevad siseturvalisuse, sotsiaalkaitse ja haridusvaldkonna töötajate palgad. Samuti tuleb ressursside jaotamisel pidada silmas, et Eesti areng oleks tasakaalustatud ning keerulisemas olukorras regioonid saaksid eritähelepanu. Vahendite suunamisel peeti oluliseks ka avalike teenuste, sealhulgas e-teenuste parandamist ja kaasajastamist. Valitsussektori võlakoormus väheneb tuleval aastal 7,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) võrreldes 8,2 protsendiga sel aastal. Eesti maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid sõidab järgmisel nädalal töövisiidile Hiina Rahvavabariiki, kus kohtub Hiina president Xi ja peaminister Li Keqiangiga ning osaleb Maailma Majandusfoorumi iga-aastasel tehnoloogia- ja innovatsioonikonverentsil Tianjinis. Samuti osaleb riigipea visiidi jooksul Eesti ning Hiina ettevõtjate ümarlaual ning kohtub Eesti keelt õppivate Hiina tudengitega.

Kaitseminister Jüri Luik kohtus reede õhtul Muhumaal Soome ametivenna Jussi Niinistöga, et arutada kahe riigi vahelist kaitsekoostööd ning regionaalse julgeoleku teemasid. Kaitseminister Luige sõnul on Eesti ja Soome kaitsekoostöö aastate jooksul olnud äärmiselt edukas. „Soome on Eesti jaoks usaldusväärne sõber ning üks olulisemaid julgeolekupartnereid,“ lausus Luik. Luik märkis, et Eesti on Soomega teinud vastastikku kasulikku varustus- ja hangetealast koostööd, näiteks on ostetud koos radareid ning hetkel hangitakse koos liikursuurtükke K9 Kõu. Samuti on naaberriigiga tehtud koostööd võimearenduses. Minister Luik tänas Soome valitsust äsja heakskiidetud otsuse eest müüa Eestile 155mm laskemoona. „Omame põhjanaabriga väga sarnast julgeolekukäsitlust, mistõttu on meie riikide vahel tihe koostöö ja infojagamine iseenesestmõistetavad,“ sõnas kaitseminister Luik. Kohtumisel tunnustas Luik Niinistöt Soome märkimisväärse panuse eest suurõppusesse Siil 2018 ning kutsus Soome Kaitseväe üksuseid tuleva aasta kevadel taas osalema õppusel Kevadtorm. Ministrid käsitlesid kohtumisel kaitsekoostöö arenguid Euroopa Liidus. „Need otsused, mis võeti vastu eelmisel aastal, näiteks alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO loomine, hakkavad nüüd praktikas realiseeruma,“ sõnas Luik. Ühtlasi tervitas Luik Soome osalust Eesti poolt PESCO raames välja pakutud mehitamata maismaasüsteemide projektis. Kaitseministrid arutasid ka Venemaa sõjaliste õppustega seonduvat. „Õppuse Vostok 2018 toimumine ei tule üllatusena. Venemaa korraldab strateegilisi, tervet sõjaväeringkonda hõlmavaid õppuseid igal aastal ja Vostoki mastaapsus demonstreerib Venemaa pikaajalist fookust suure sõja pidamise võime arendamisel,“ ütles Luik. Ta lisas, et sellegipoolest jälgitakse õppuse kulgu ja aktiivset perioodi hoolega. Soome panustab oma kõrgetasemelise ekspertiisiga Eestis asuvate NATO küberkaitsekoostöö keskuse ning ja Balti Kaitsekolledži töösse. Nii Soome kui Eesti on lähetanud oma kaitseväelased NATO operatsioonidesse KFOR Kosovos ning Resolute Support Afganistanis. Samuti panustavad mõlemad riigid ÜRO operatsioonidesse Liibanonis (UNIFIL), Malis (MINUSMA) ja Lähis-Idas (UNTSO) ning Euroopa Liidu operatsioonidesse Malis, Somaalias ja Vahemerel. Lisaks panustavad mõlemad ka Iraagis toimuvasse operatsiooni Inherent Resolve. Kõik uudised Keel EST