Balti riikide peaministrid ja transpordiministrid tõdesid, et Rail Balticu protsessides on olnud hilinemisi ning ajakavas püsimiseks tuleb kaotatud aeg ühiselt tagasi võita. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas viibis eile visiidil Lätis, kus ta kohtus nii Balti riikide transpordiministrite kui ka peaministritega. „Viimasel ajal on esinenud mitmeid väljakutseid Rail Balticu projekti edenemisel ning kohtumistel ministritega sain kinnitust, et takistuste kerkides on Balti riikide tahe ehitada kolme riiki ühendav raudtee veelgi kasvanud,“ sõnas Aas. Lisaks tugevale koostöö soovile kinnitas Leedu peaminister, et enam ei kaaluta teha tulevikus Kaunase terminali üheteeliseks. „Pikemat aega on olnud üheks potentsiaalseks pudelikaelaks teha Leedus osa raudteest üheteeliseks, mis vähendaks märkimisväärselt raudtee läbilaskevõimet. Leedu mõistis Eesti ja Läti muret ning otsustas ehitada kogu trassi samuti kaheteeliseks,“ ütles Aas. Rail Balticu kiiremaks elluviimiseks otsustasid peaministrid, et nad hakkavad edaspidi koos regulaarselt jälgima RB projekti edenemist, et praeguseks kaotatud aega tagasi võita ning projekti jõuliselt edasi arendada. Eesti peaminister Jüri Ratase sõnul on meie ühine soov võimalikult kiiresti edasi liikuda ning jätkata ehitustegevusega. „Seetõttu said kolme riigi transpordiministrid järgmiseks kohtumiseks veebruaris ülesandeks esitada ettepanekud ühise juhtimise parandamiseks, et projekti edukamalt ja kiiremini ellu viia. Tugevdame kindlasti ka poliitilist juhtimist,“ lisas Ratas. Ministrite kohtumisel oli esindatud ka Soome, Poola ja Euroopa Komisjon. Soome kinnitas, et näeb Rail Balticu kasu ja olulisust ning, et nad kavatsevad jätkata projekti vaatlejana. Poola transpordiminister tõi esile, et nende poolt on juba 20% Rail Balticu trassist ehitatud ning 29% on hetkel töös. Minister Aas kohtus visiidil ka Läti majandusminister Ralfs Nemiroga, et arutada võimalikku Läti ja Eesti ühise meretuulepargi rajamist. Mõlemad ministrid nõustusid, et selle projekti elluviimisega tuleb kindlasti edasi liikuda ning nad otsustasid, et järgmise sammuna tuleb paika panna peamised koostöö alused. Läti majandusminister Nemiro sõnul võib ühise meretuulepargiga Liivi lahes kaasneda palju majanduslikku kasu ning see aitab kaasa mõlema riigi elektrivarustuskindlusesse. „Äärmiselt oluline on, et Balti regioon toimiks koos tugeva liiduna, ja mul on väga hea meel, et meil on õnnestunud lõpuks jõuda Läti ja Eesti vahelise aktiivse koostööni ühise taastuvenergiaallika arendamisel,“ ütles Nemiro. Kõik uudised Keel EST

Välisminister Reinsalu kohtus Bratislavas OSCE ministrite kohtumisel Gruusia sõprade rühma liikmetega ning ühines Gruusia suveräänsust ja territoriaalset tervilikkust toetava avaldusega. Avaldusega liitusid lisaks Eestile Bulgaaria, Kanada, Tšehhi, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ukraina, Ühendkuningriik ja USA, kes kõik kinnitasid oma jätkuvat toetust Gruusia terviklikkusele ning väljendasid aina süvenevat muret olukorra pärast Gruusias ja selle okupeeritud aladel. Riigid avaldasid muret 11 aastat kestva okupatsiooni pärast ja rõhutasid vajadust lahendada konflikti rahumeelselt kooskõlas Helsingi lõppakti, ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õigusega. Erilist muret valmistavad Gruusia sõpradele järjest sagedamad Vene sõjaväeõppused ning militariseerimine Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladel. Gruusia sõbrad toonitasid oma avalduses, et jälgivad seadusevastaselt kinni peetud ja Venemaa ebaseaduslikus sõjaväebaasis surnud Gruusia kodaniku Irakli Kvaratskhelia juhtumiga seonduvat tähelepanelikult. Lisaks mõistsid nad hukka mitmete teiste Gruusia kodanike tapmised. Gruusia sõbrad väljendasid toetust ka Genfi kõnelustele ja Euroopa Liidu vaatlusmissioonile (EUMM). Liitlased rõhutasid, et kõik provokatsioonid EUMM-i töö häirimiseks kujutavad endast katset takistada piirkonnas rahu saavutamist. Loe avalduse täisteksti siit (inglise keeles): https://vm.ee/et/node/52482 Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Riia, 6. detsember 2019 – Balti peaministrid leppisid Riias toimunud Balti Peaministrite Nõukogu ametlikul kohtumisel kokku, et hakkavad regulaarselt jälgima Rail Balticu projekti edenemist, et seda saaks jõuliselt edasi arendada ning rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames. „Tänasel kohtumisel saime üheskoos Euroopa Komisjoni ja RB Rail AS esindajatega kinnitada, et Rail Baltica jääb meile kõigile väga tähtsaks projektiks, mille nimel oleme valmis lahkarvamusi ja murekohti ületama,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Meie ühine soov on võimalikult kiiresti edasi liikuda ja alustada ehitustegevusega. Seetõttu said kolme riigi transpordiministrid järgmiseks kohtumiseks veebruaris ülesandeks parandada ühist juhtimist ja luua usaldus projekti edukamaks ja kiiremaks elluviimiseks. Tugevdame kindlasti ka poliitilist juhtimist.“ Ratas lisas, et transpordi valdkonna eest vastutavad ministrid hakkavad andma pidevaid ülevaateid projekti arengutest kolme Balti riigi peaministrile. Peaministri sõnul oli tal väga hea meel veenduda Poola suures huvis Rail Balticu vastu ning ta loodab, et ka Soome otsustab tulevikus projektis osaleda. Ratas ütles samuti, et Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimisprojekti rakendamine kulgeb hästi. „Nüüd on oluline tagada, et sünkroniseerimisprojekt oleks ka uue Euroopa Komisjoni ja parlamendi jaoks suure poliitilise tähtsuse ning oleks tagatud vajalik Euroopa ühendamise rahastu kaasfinantseerimine,“ sõnas Ratas. Balti peaministrid tervitasid ka ühtse gaasituru loomisel saavutatud progressi, mille oluliseks verstapostiks on Balticconnectori kasutuselevõtmine 11. detsembril. Samas rõhutati vajadust jätkata uute energiaallikate ja ühenduste kasutusele võtmist. Eesti on eriti huvitatud piiriülesest koostööst meretuuleparkide arendamisel ja on valmis jagama oma kogemust biometaani kasutamisel transpordi valdkonnas. Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele pühendatud diskussioonil toonitasid peaministrid, et 2021–2027 eelarve peab olema ambitsioonikas ja toetama kliimaneutraalsuse eesmärke. Kindlasti ei tohi kitsendada ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, kus otsetoetuse ühtlustamine peab toimuma kiiremas tempos. Tööõhtusöögi ajal, mil peaministrite Ratase, Kariņši ja Skvernelisiga ühines ka Poola valitsusjuht Mateusz Morawiecki, arutati piirkonna julgeolekut ning Euroopa tulevikku pärast Brexitit. Baltimaade jaoks on väga oluline, et Ühendkuningriik jääks meie lähedaseks liitlaseks ka siis, kui britid on Euroopa Liidust lahkunud. Eesti võtab järgmisel aastal Lätilt üle Balti Ministrite Nõukogu juhtimise. „Ühtlasi koordineerib Eesti 2020. aastal ka koostööd kaheksa Balti- ja Põhjamaa riigi vahel. Nende kahe formaadi vahel suurema sünergia loomiseks oleme seadnud ühised prioriteedid,“ ütles Jüri Ratas. „Nendeks on piirkondlik julgeolek, suured ühtsed taristuprojektid, digitaalne koostöö, võitlus kliimamuutuste vastu, keskkonnaküsimused, kultuurikoostöö ja tervishoid.“ Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJQDMVc Kõik uudised Keel EST

Täna kogunesid Tallinnas Diginno-Proto pilootprojekti eCMR ehk e-veoselehe projektipartnerid Eestis, Lätist, Leedust ja Poolast, et alustada Eestist Poolani kulgeva digitaalse kaubatee loomist. Kohtumisel tehti esimesed sammud e-veoselehe prototüübi loomiseks. Hange prototüübi tegija leidmiseks kuulutatakse välja 2020. aasta alguses. „Maanteevedude dokumentatsioon on endiselt mitmetes transpordiettevõtetes paberipõhine, kuigi infosüsteemid on ettevõtetel olemas,“ rääkis projekti juht Inna Nosach. „Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et riikide ja ettevõtete vahel puudub ühtne regulatsioon ja ühenduslüli saadetiste info vahendamiseks.“ eCMR ehk e-veoseleht on digitaalse kaubaveo projekt, mille eesmärk on kasutusele võtta rahvusvaheline digisaatelehe süsteem ning mille tulemuseks on panna autod liikuma nii, et info oleks reaalajas jälgitav ja kättesaadav kõigile soovijatele. „Ligipääs reaalajas andmetele muudab elu lihtsamaks nii veo tellijale kui vedajale, sest kiirendab kontrollprotseduuride läbiviimist ja lihtsustab suhtlust riigiametitega. Läbipaistev veoturg võimaldaks riigil suurendada maksutulu, parandada järelevalvet ja planeerida eelarvet näiteks taristu investeeringutele,“ rääkis Nosach. Koostöös Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja teiste avaliku sektori asutustega luuakse projekti raames mudel süsteemsemaks e-dokumentide andmevahetuseks kogu logistikaahelas. Digitaalselt toimiv kaubatee Eestist Poolani saab teoks 2020. sügisel. Projekti vedajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, elluviimisse on kaasatud rahvusvaheliste autovedajate ühendused, IT-arendusettevõtted ja mitmed riiklikud struktuurid nii Eestis kui naaberriikides. Projekti rahastab Nordic Council of Ministers ehk Põhjamaade Ministrite Nõukogu. DIGINNO-Proto projekt toetab ja jätkab DIGINNO projekti tegevusi. DIGINNO (Digital Innovation Network) on INTERREG Baltic Sea Region programmi 2014-2020 poolt finantseeritud projekt, mille eesmärk on kiirendada Läänemere piirkonna liikumist toimiva digitaalse ühtse turu suunas. Täpsem fookus on IKT sektorist tulenevate võimaluste laiendamine teistes majandussektorites, avalike teenuste piiriülene innovatsioon ja koostöö korraldamine poliitikakujundajate seas, kes tegelevad digitaliseerimise seotud teemadega. Kõik uudised Keel EST

Lugupeetud eesistuja, ekstsellentsid, daamid ja härrad! Ma tänan Slovakkiat eduka eesistumise eest. Minu Vene kolleeg mainis Eestit. Ma rõhutan vastusena lahkelt, et Eesti kodakondsusreeglid on asjakohased ja täielikus kooskõlas rahvusvaheliste normidega. 11 aastat on möödunud Vene agressiooni algusest Gruusias ja viis aastat Ukrainas. Kõik OSCE osalisriigid on kokku leppinud ühistes põhimõtetes ja kohustustes alates Helsingi lõppaktist. Paraku ei ole neid tegelikult täidetud ning oleme näinud nii rahvusvahelise õiguse kui ka Gruusia ja Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumisi. Olen sügavalt mures okupeeritud piirkondade üha halveneva julgeoleku-, humanitaar- ja inimõiguste olukorra pärast, mille põhjuseks on Venemaa illegaalne ja destabiliseeriv tegevus. Ma loodan, et järgmisel nädalal toimuv Normandia neliku kohtumine annab vajaliku tõuke Ukraina konflikti lahendamiseks ja aitab kaasa Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse taastamisele. Lubage mul avaldada toetust vahistatud Gruusia arstile Vazha Gaprindashvilile ning kutsuda üles teda vabastama. Kutsun Vene Föderatsiooni üles pühenduma Helsingi lõppaktis kokkulepitud põhimõtetele ja võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed omapoolse sekkumise vähendamiseks ja lõpetamiseks. Teiseks, vaid Helsingi põhimõtteid järgides ning OSCE vahendeid ja mehhanisme kasutades suudame end kaitsta globaalsete muutuste võimaliku destabiliseeriva mõju, võimukeskuste ümberkujundamise ja rahvusvaheliste ohtude eest. See hõlmab ka relvastuskontrolli OSCE-s, mistõttu rõhutame pühendumist olemasolevatele tavapärastele relvastuskontrollivahenditele ja -kohustustele. Rahvusvahelise õiguse rikkumised ja konfliktid, mida ma varem mainisin, samuti Viini dokumendi ja avatud taeva lepingu valikuline rakendamine Venemaal on seadnud tõsiselt kahtluse alla usalduse ja sõjalise läbipaistvuse Euroopas. Selle umbusalduse vastu aitab Viini dokumendi ajakohastamine, mis suurendaks sõjalist läbipaistvust, ennustatavust ja usaldust. See peab jääma prioriteediks. Kolmandaks, turvalise julgeolekukeskkonna ja rahumeelse ühiskonna jaoks on oluline inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatlike põhimõtete täielik austamine. Peame kõik väärtustama OSCE institutsioonide ja kohapealsete missioonide tööd osalevate riikide abistamisel OSCE kohustuste täitmisel. Alates 1. jaanuarist 2020 on Eestil au asuda esimest korda tööle ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena. Austame OSCE väärtusi ja põhimõtteid ka selles töös. Tänan veelkord meie Slovakkia võõrustajaid ja soovin Albaaniale edu OSCE eesistujana 2020. aastal. Samuti on mul hea meel tervitada ja avaldada toetust Rootsile ja Poolale nende valmisoleku eest juhtida OSCE-d aastatel 2021 ja 2022. Kõik uudised

Riigikogu XIV istungjärgu 11. töönädal 9.–12. detsembrini. Link uudisele: Riigikogu eelinfo 9.–15. detsembrini

Täna lõppeb Tartus kaitseväe akadeemia matkegrupi hoones toimunud NATO suurim küberõppus Cyber Coalition, mille ettevalmistamisel ja korraldamisel oli oluline roll Eesti kaitseväe küberväejuhatusel. „Peamiselt tähendas see ligi 120-liikmelisele õppuse juhtstaabile vajaliku töökeskkonna tagamist ning meie küberharjutusvälja baasil õppuse virtuaalse arvutivõrgu ja ühe tehnilise stsenaariumi ettevalmistamist,“ ütles õppuse toetusmeeskonna juht major Andres Kuusk küberväejuhatusest. Lisaks õppuse toetamisele võtsid Eesti küberväelased koostöös Kaitseliidu küberkaitse üksusega osa ka õppusest endast. „Oleme saanud hulga kogemusi, mida nüüd järgnevatel nädalatel analüüsida, et saaksime olemasolevaid protseduure ja koostööd selle õppuse baasilt täiustada,“ lisas major Kuusk. Esmaspäeval alanud ja kaheteistkümnendat korda toimunud õppusest Cyber Coalition võttis osa ligi 1000 inimest 28 NATO liikmesriigist, 7 partnerriigist ning Euroopa liidust, kes üheskoos testisid ja harjutasid omavahelist koostööd ning küberkaitse võimekusi pidevas muutuses olevate küberruumi ohtude vastu.„Tänavu keskendusime võimete arendusele ning alliansi koostööprotseduuride täiustamisele NATO kübroperatsioonide keskusega,“ ütles õppuse juht USA mereväe kaptenmajor Robert Buckles. „Eesti on end tõestanud kübervaldkonna ja tehnoloogia juhtriigina ning meil on hea meel õppust siin taaskord korraldada,“ lisas ta. Viiepäevase õppuse eesmärgiks oli pakkuda osalejatele fiktiivsel, kuid samas võimalikult realistlikul stsenaariumil põhinevat väljakutset, mis võimaldaks harjutada küberkaitse tehnilisi ja juhtimistasandi protseduure, koostööd erinevate riikide ja organisatsioonide vahel, tugevdada küberoperatsioonide võimekust ning testida infovahetuse tõhusust ja otsuste langetamise protseduure. Sel aastal osalesid õppusel partnerriikidena esmakordselt Gruusia, Jaapan ja Ukraina. Foto tänavuselt õppuselt. Allikas: https://twitter.com/NATO_ACT

Välisminister Urmas Reinsalu kohtus Bratislavas toimuva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu serval Valgevene välisministri Vladimir Makeiga. Ministrid arutasid piirkonna julgeolekut ja inimõiguste küsimusi. „Hindame seda, et hoolimata Moskva survest ei tunnusta Valgevene Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist,” ütles minister Reinsalu ning lisas, et konfliktile lahenduse leidmine on mõlema riigi ühine huvi. Reinsalu sõnul on suveräänsetel riikidel õigus teha oma poliitilisi ja julgeolekut puudutavaid valikuid ilma välise surveta. Ka Vene-Valgevene liitriigi integratsiooniprotsessi jälgitakse ministri sõnul tähelepanelikult. Reinsalu tõstatas Astravetsi tuumajaama küsimuse ning rõhutas, et tuumaelektrijaama ehitamisel on oluline täita rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnanõudeid. Vesteldi ka inimõiguste teemal, mille puhul Reinsalu tõstis esile demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise olulisuse. „Ajakirjandusvabadus, inimõiguste tagamine ja vabad valimised on demokraatia alustala. Seepärast tõstatasin selle teema ka Valgevene kolleegiga,“ sõnas Reinsalu. Samuti arutati kohtumisel kahepoolseid suhteid ning Euroopa Liidu ja Valgevene koostööd. Lisainfo: Leen Lindam Meedianõunik Välisministeerium Avalike suhete osakond +372 6 377 629 Kõik uudised

Maaeluministeerium, Otepää Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Rukki Selts kuulutavad välja avaliku konkursi krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nimelise innovatsioonipreemia laureaadi leidmiseks. „Hea meel on jätkata Maaeluministeeriumi, Sangaste Vallavalitsuse ja Eesti Rukki Seltsi 2017. aastal algatatud innovatsioonpreemia konkursiga,“ ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Soovime leida uuenduslikke ja laia mõjuga tooteid ja teenuseid ning tunnustada nende lahenduste loojaid, kes aitavad maamajanduse arengule kaasa. Innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisest saab kasu kogu põllumajandus- ja maamajandussektor.“ Innovatsioonikonkursi preemia suurus on 1000 eurot. Preemia määratakse isiku(te)le, ettevõttele või asutusele, kes on välja töötanud või juurutanud maamajandussektoris või selle sektori saaduste töötlemisel rakendatava uuendusliku, keskkonnasäästliku ja majanduslikult tasuva lahenduse. Maamajanduse all mõeldakse põllumajandust, aiandust, mesindust ning kalamajandust. Innovatsioonipreemia kandidaatide esitamise õigus on üksikisikutel ja maamajandussektori eriala- ja esindusorganisatsioonidel, ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel. Kandidaadi esitamiseks tuleb saata vabas vormis koostatud kirjalik ettepanek e-posti aadressile eestirukkiselts@gmail.com. Ettepanekus on vaja kirjeldada innovaatilise lahenduse sisu ning anda kandidaadi ja esitaja kontaktandmeid. Ettepanekuid kandidaatide kohta saab konkursil osalemiseks esitada kuni 15. jaanuarini 2020. Innovatsioonipreemia võitja valib välja 8-liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Maaeluministeeriumi, Eesti Rukki Seltsi, Otepää Vallavalitsuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Maaülikooli, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ning põllumajandus- ja kalandussektori esindajad. Preemia laureaat kuulutatakse välja ja preemia antakse üle krahv Friedrich G. M. von Bergi sünniaastapäeva nädalal, 14. veebruaril 2020 Sangastes. Selle sündmusega tähistatakse krahv Bergi 175. sünniaastapäeva, talirukkisordi ’Sangaste’ aretamise 145. aastapäeva ja Eesti Rukki Seltsi 20. tegevusaastat. 2019. aasta innovatsioonipreemia omistati projektile „Muldade kasutussobivuse kaardirakendus“. Selle autoriteks on Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo töötajad Priit Penu, Elsa Putku ja Tambet Kikas. Krahv Friedrich G. M. von Bergi innovatsioonipreemia statuut Kõik uudised Keel EST

Reservohvitseride kogu (EROK) esindus jagas möödunud nädalal Šotimaal Edinburghis liitlasriikide reservohvitseridele Eesti õppekogunemiste kogemusi ning arutas reservohvitseride järelkasvu küsimusi. „Eesti viimaste aastate lisaõppekogunemised on tekitanud rahvusvahelises reservohvitseride kogukonnas elavat huvi ning näitavad, et ajateenistus on väikeses riigis laiapindse riigikaitse peamisi alustalasid,“ ütles EROKi vanematekogu esimees ja rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR asepresident kolonelleitnant Toomas Luman. „Samas on õiguslikud küsimused, koostöö tööandjatega ning reservväelaste tasustamine teemad, mis mõjutavad reservväelaste motivatsiooni ning riigi võimalusi neid riigikaitsesse kaasata kõigis maades,“ lisas ta. EROKi esimehe major Andre Lillelehe sõnul on pingestuv julgeolekuolukord kogu maailmas pannud paljusid riike oma senist reservväe poliitikat ümber vaatama. „CIOR tegutseb selle nimel, et arusaamad reservväelaste kaasamisest muutuks NATO liikmesriikide seas ühtsemaks, CIORi raames on reservväelastel hea võimalus õppida teiste riikide kogemustest ning viia reservväelaste teemad NATO sõjalise juhtkonnani,“ ütles major Lilleleht. NATO reservjõudude komitee (NRFC) koguneb kaks korda aastas, et koordineerida CIORil ja NATO sõjalise juhtkonnaga riikide tegevust reservvägede valdkonnas. Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) on sel aastal koos Ühendkuningriigiga rahvusvahelise reservohvitseride konföderatsiooni kaas-eesistuja. Sel suvel võõrustas Eesti CIORi kongressi, militaarvõistluse ja seminaride raames enam kui 700 reservväelast 26 riigist. 1948. aastal loodud rahvusvaheline reservohvitseride konföderatsioon CIOR (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve) on suurim reservohvitseride esindusorganisatsioon maailmas, mis ühendab pea miljonit reservväelast 36 riigist. Organisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toetamine reservteenistuse küsimustes, reservväelaste esindamine suhetes tööandjatega ning reservohvitseride professionaalne arendamine. 1997. aastal asutatud Eesti Reservohvitseride Kogusse kuulub täna üle 450 reservohvitseri erinevatelt elualadelt.

Riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas osaleb ÜRO Julgeolekunõukogu tegevust tutvustaval Richard Cowani briifingul. Lisainfo: Richard Gowan, Crisis Group.   Link uudisele: ÜRO Julgeolekunõukogu tegevusest

Stenbocki maja, 6. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratas suundub täna visiidile Riiga, kus võtab osa Balti riikide peaministrite kohtumisest, mille tähelepanu keskmes on Rail Balticu ning regionaalse energiaturu tulevik. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Rail Baltic Eesti, Läti ja Leedu jaoks ajalooliselt unikaalne projekt, mille õnnestumine sõltub kõikide osapoolte koostööst. „Ühiste suurte eesmärkide ellu viimiseks peame jõudsalt edasi liikuma, toetudes saavutatud kokkulepetele ja ajagraafikule ning keskendudes projekteerimistegevuste lõpetamisele ning raudtee taristu ehitusele,“ ütles peaminister. „Mul on hea meel, et Eestis on ehitustegevus juba alanud ja Rail Baltic valmib kindlasti,” lisas ta. “Peame koos pingutama, sest ühiselt oleme palju tugevamad ja võimekamad, puudutagu see siis Rail Balticu tähtaegset valmimist, energiaturgu, Euroopa Liidu tulevast eelarvekava või kaitsekoostööd NATOs.” Rail Balticu arutelu algab töölõuna vormis, millel osalevad Eesti ja Läti peaministrid, kolme Balti riigi transpordi valdkonna eest vastutavad ministrid, TEN-T programmi Põhjamere-Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann ja Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Teemaga jätkatakse laiendatud ringis töösessiooni ajal, kus peaminister Ratase ja Läti peaministri Krišjānis Kariņšiga liitub Leedu peaminister Saulius Skvernelis ning Poola taristuminister, Soome suursaadik Riias ja RB Rail esindajad. Teine töösessioon keskendub ühise energiaturu teemadele, Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele aastateks 2021-2027 ning jaanuaris algavale Eesti eesistumisele Balti Ministrite Nõukogus. Kohtumise võtab kokku peaministrite ühisavaldus. Täna õhtul, mil peaministrite Ratase, Kariņši ja Skvernelisiga ühineb ka Poola peaminister Mateusz Morawiecki, arutatakse transatlantilisi suhteid äsja lõppenud NATO liidrite kohtumise valguses, arenguid seoses Ukrainaga ning Euroopa tulevikku pärast Brexitit. Peaministrite Nõukogu on Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ, mis annab suunad kolme riigi valitsustevahelisele koostööle. 2019. aastal juhib Balti koostööd Läti. 2020. aastal võtab koostöö juhtimise üle Eesti. Kell 17 annavad kolme Balti riigi peaministrid ühise pressikonverentsi. https://www.mk.gov.lv/lv/tiesraide Kõik uudised Keel EST

Välisminister Urmas Reinsalu väljendas Eesti rahva nimel kaastunnet Ukraina kolleegile Vadõm Prõstaikole seoses tulekahjuga Odessa Teeninduskõrgkoolis. „Avaldan sügavat kaastunnet Odessa tulekahju ohvrite lähedastele. Soovin jõudu kohalike päästemeeskondadele, kes õnnetuspaigas väsimatult töötavad, ja kiiret paranemist kõikidele kannatanutele,“ sõnas Reinsalu. Ta kinnitas, et Eesti on Ukrainale sellel kurval ajal toeks. Kolmapäeval, 4. detsembril puhkes tulekahju Odessa Teeninduskõrgkoolis, milles hukkus üks ja sai vigastada 29 inimest. Seni on teadmata kadunud 14 inimest. Päästetööd jätkuvad. Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Eile tähistasid suurtükiväelased oma kaitsepühaku Püha Barbara päeva pannes proovile enda teadmised mälumängus kui võttes omavahel mõõtu füüsilistes tugevustes.„Ajalooliselt on Püha Barbara olnud kõigi kaitsja, kes tegeleva lõhkeainega - kaevurid, pioneerid, suurtükiväelased ja hiljem lisandusid sinna nimistusse ka õhutõrjujad. Ja põhjuse, miks oli vaja eraldi kaitsepühaku olemasolu, seisnes selles, et ennemuistsel ajal olid lõhkeained kui nende hoiustamistingimused võrreldes tänapäevaga palju ebastabiilsemad. Seega juhtus palju „nii-öelda“ tööõnnetusi, mistõttu oli vaja oma kaitsepühakut, kelleks valiti Püha Barbara,“ ütles suurtükiväepataljoni operatiivsektsiooni ülem major Rauno Viitmann.Traditsiooniliselt võtavad ajateenijad Tapal Püha Barbara päeva puhul omavahel mõõtu nii mälumängus kui erinevates võistlustes, mis nõuavad head füüsilist tugevust, huumorimeelt ning suurt teadmiste pagasit. See aasta olid märksõnadeks jõud ja mõte. Jõud – kombineeritud kiiruse, osavuse võistlus, mis pani proovile koostöö oskuse, jõu ja vastupidavuse ning kiiruse. Mõte – mälumäng sisaldas teadmisi alustades pop- kulutuurist ja lõpetades STV ajalooga. Koondtulemuste alusel võitis tulejuhtide meeskond, mis oli kokku pandud erinevate väeosade tulejuhtidest, kes osalevad Tapal suurtükiväes toimuval erialakursusel.Suurtükiväelastest tegevväelastele on sama nädala reedel, ehk homme kavas pidulik koosviibimine, mis tavaliselt sisaldab bowlingut, uute suurtükiväelaste vastuvõtmist vennaskonda ja mõnusat istumist omavahel, kus igapäevased jagelemised ja mured unustatakse vähemalt üheks õhtuks.Legendi kohaselt oli Barbara isa paganausklik Discorus, kes pühendas end peale oma naise surma vaid tütrele. Barbara erakordse ilu tõttu lukustas Discorus oma tütre torni, et ükski mees tema ilu ei näeks. Ajapikku hakkas Barbara oma isa õpetatud usus kahtlema ning ta otsustas pühendada oma elu tõelise jumala otsimisele ja veeta oma elu neitsina. Murelik isa andis selle peale loa tütrel väljas käimiseks, et ta oma meelt muudaks. Ühel päeval kohtas neiu kaupmeheks maskeerinud preestrit, kes õpetas Barbarale usku ja lõpuks ristis ta. Discorus ehitas sama ajal luksuslikku saunamaja, kuhu Barbara lasi salaja paar muudatust teha, lisades sinna kristlikke elemente. Kui Discorus muudatustest tütrega arutama läks tunnistas Barbara, et on kristlane, mille peale isa vihastas ja lasi oma tütart piinata ning lõpuks ka mõrvas ta. Kohe peale seda tuhastas Dicoruse pikselöök taevast. St. Barbara on kaitsepühak suurtükiväelastele, arhitektidele ja ehitajatele, kaevuritele, vangidele, tuletõrjujatele, meremeestele ja nendele, keda ähvardab surm ilma sakramendita; tema abi võib paluda tule, äikese ja plahvatuste vastu. Tema mälestuspäeva peetakse traditsiooniliselt 4. detsembril.

Eile, 4. detsembril andis Eesti suursaadik Katrin Kivi üle volikirja Nepali Demokraatliku Liitvabariigi presidendile Bidhya Devi Bhandarile. Suursaadik resideerib Indias New Delhis. Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses kinnitasid suursaadik Kivi ning president Bhandari Eesti ja Nepali häid suhteid. Nepali president soovis Eestile edu ÜRO Julgeolekunõukogus. „Nepal on oma erilise looduse, kultuuri ja Himaalaja mäestiku tõttu atraktiivne turismisihtkoht. Suursaatkond New Delhis koostöös Eesti aukonsuliga Nepalis saavad nüüd hõlpsamalt abistada Eesti Vabariigi kodanikke, kes reisivad Nepali või viibivad seal pikemalt,“ märkis suursaadik Kivi. Visiidi käigus kohtub suursaadik Kivi Nepali välisministri Pradeep Kumar Gyawali, välisministeeriumi kantsleri Shanker Das Bairagi välisministeeriumi Euroopa ja Ameerika osakonna juhi Nirmal Raj Kafle ning Euroopa Liidu delegatsiooni juhi Veronica Codyga. Eesti Vabariigi suursaatkond Indias avati 2013. aastal. Katrin Kivi on esimene New Delhis resideeriv Eesti suursaadik, kellel on kaasakrediteering Nepali. Nepal katab Eestit oma suursaatkonnast Kopenhaagenis. Eestil on Nepalis aukonsul Nava Raj Dahal. Suursaadik Katrin Kivi töötab Välisministeeriumis 1993. aastast. Algusaastatel töötas ta diplomaadina välismajanduspoliitika osakonnas ning Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroos. Aastatel 2003–2005 juhtis ta Aasia, Okeaania, Aafrika ja Ladina-Ameerika bürood. 2005. aasta suvel sai Katrin Kivist poliitikanõunik ja asejuht suursaatkonnas Pariisis ning Eesti alalise esindaja asetäitja UNESCO juures. Aastatel 2009–2011 töötas ta Euroopa Liidu osakonna üldasjade büroo direktorina ja 2011–2015 suursaadikuna Taani Kuningriigis. Aastatel 2015–2019 töötas Kivi suursaadikuna ja Eesti alalise esindajana Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis. Suursaadik Katrin Kivi on lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogia teaduskonna. Tal on magistrikraad saksa keele ja kirjanduse alal. Kivi valdab saksa, prantsuse, inglise ja vene keelt. Lisaks Nepalile on Eesti suursaadikul Indias kaasakrediteeringud Bangladeshis, Malaisias, Singapuris ja Sri Lankal. Lisainfo: Fred Püss Välisministeerium Avalike suhete osakond Meedianõunik +372 6 377 618, +372 55 562 488 Kõik uudised

Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas täna Bratislavas toimunud 26. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu kohtumisel, et rahvusvahelise õiguse rikkumised ja jätkuvad rahvusvahelised kriisid on ohuks OSCE piirkonna julgeolekule ning lõhuvad vastastikkust usaldust. „Eesti toetab täielikult Ukraina ja Gruusia suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust,“ ütles minister Reinsalu ning väljendas muret põhiõiguste rikkumiste ja inimõiguste olukorra halvenemise pärast okupeeritud aladel. Ta tõi näiteks, et okupeeritud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ei ole inimestele tagatud sellised põhiõigused nagu näiteks arstiabi: haigestunud inimesed ei saa piisavat abi sealsetest haiglatest ning samas ei anna de facto ametivõimud neile luba saada arstiabi Gruusia valitsuse kontrolli all olevatelt aladelt. Ministrite nõukogu ees peetud kõnes kutsus Reinsalu Venemaad üles lõpetama sekkumine, agressioon ja inimõiguste rikkumised ning järgima rahvusvahelisi norme ja võetud kohustusi. „Kõik OSCE osalisriigid peavad järgima kokkulepitud reegleid, rahvusvahelist õigust ja Helsingi põhimõtteid,“ sõnas minister. Välisminister Reinsalu tunnustas ja avaldas toetust OSCE erivaatlusmissioonile (SMM) Ukrainas ning rõhutas, et Venemaa peab tagama SMM-le ligipääsu kogu oma tegevuspiirkonnale, sealhulgas Ukraina-Venemaa piiri ääres. Välisministri sõnul on OSCE-l vaja hoida tähelepanu ka kehtivate relvastuskontrolli lepingute täitmisel ning Viini dokumendi uuendamisel. Samu väärtusi ja põhimõtteid lubas välisminister Reinsalu kaitsta ka kahe eelseisva aasta jooksul, mil Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige. Käesoleval aastal on OSCE eesistuja Slovakkia ning OSCE ministrite nõukogu 26. kohtumine toimub 5.–6. detsembril Bratislavas. Järgmine eesistuja on 2020. aastal Albaania. OSCE on suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon, kuhu kuulub 57 osalisriiki ning mille tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. Lisainfo: Leen Lindam Välisministeerium Avalike suhete osakond Meedianõunik +372 637 7629 Kõik uudised

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujuneb sel aastal 1,004 miljardit eurot ehk 17% võrra enam kui 2018. aastal, selgub täna avaldatud Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgsest hinnangust. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb esialgsel hinnangul veidi enam kui miljard eurot, mis on põllumajandussektori jaoks uus suurusjärk. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab sellest ligi 47%, loomakasvatustoodangu väärtus 42% ning teenuste ja lahutamatu kõrvaltegevuse väärtus 11%. „Põllumajandussektor muutub aina efektiivsemaks, kuid viimaste aastate suured kõikumised nii toodetud mahtudes kui ka tootjahindades on sissetulekutele jätnud oma jälje. Samas 2019. aasta esialgsed tulemused viitavad väikesele leevendusele põllumajandustootjate sissetulekutes,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Taimekasvatusele oli 2019. aasta soodne – piisavalt vett ja päikest kasvatas põldudele rekordsaagi, mis varakult salve sai,“ sõnas Marko Gorban. 15. septembriks oli koristatud peaaegu kogu teravili, 84% kaunviljast ning 77% rapsi- ja rüpsiseemnest; kartuli ja aedvilja küpsemiseks jätkus sooja sügist kauemakski. Esialgse hinnangu järgi toodeti tänavu 1,6 miljonit tonni teravilja, 179 000 tonni rapsi- ja rüpsiseemet, söödavarumise võimalused olid samuti head. Puuvilja- ja marjaaiad sel aastal rekordeid ei püstitanud, kuna kevadine hiline külm ja eelmise aasta põud avaldasid piirkonniti negatiivset mõju. Kokku suurenes taimekasvatussaaduste kogutoodangu maht 46%, millega kaasnes umbes 7% hinnalangus. Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatuse kogutoodangu väärtuseks 473 miljonit eurot ehk ligi kolmandiku võrra enam kui 2018. aastal. „See on taimekasvatuse kõrgeim toodangu väärtus alates 1995. aastast,“ tõdes Marko Gorban. Piima aastaseks toodanguks prognoosime esialgsetel andmetel 815 000 tonni. Eeldame sigade ja veiste arvu suurenemist, kuid lindude ja lammaste arvu vähenemist aastavahetuseks võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga. Loomakasvatuses on olnud stabiilne hinnatase kogu aasta jooksul ning tootmismahud suurenevad umbes 3% võrra, mistõttu kujuneb loomakasvatustoodangu väärtuseks esialgsel hinnangul 422 miljonit eurot. Tootmissisenditele tehtavad kulutused suurenevad esialgse hinnangu alusel võrdluses toodangu väärtusega vähem ning tööjõu tootlikkus suureneb oluliselt. Toetusi, mis pole seotud konkreetsete toodete tootmisega, suunatakse põllumajandusse 212 miljonit eurot. Rohkem teavet Statistikaameti andmebaasist. Metoodikast Põllumajanduse majandusliku arvepidamisega mõõdetakse põllumajandustootmisega seotud tulu, mis katab kogu põllumajandussektori. Arvestuse struktuur vastab rahvamajanduse arvepidamise struktuurile, võttes arvesse põllumajanduse eripära. Põllumajandustoodangu väärtuses kajastuvad ka toodetega otseselt seotud tootetoetused. Esialgse hinnangu koostavad Maaeluministeeriumi eksperdid koostöös Statistikaametiga, tuginedes esialgsetele saagiprognoosidele, kolme kvartali põllumajandusloomade ning 10 kuu hinna- ja kokkuostustatistikale, võttes arvesse ka varasemate aastate suundumusi. Kõik uudised Keel EST

Reede, 6. detsember Komisjoni istung Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 10: Eesti seisukohtadest 10. detsembril toimuval ELi üldasjade nõukogu istungil ning Eesti seisukohtadest 9. detsembril toimuval ELi välisasjade nõukogu istungil, kutsutud välisminister Urmas Reinsalu; Eesti seisukohtadest 9.–10. detsembril toimuval Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu istungil, kutsutud sotsiaalminister Tanel Kiik ning […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 6.–8. detsembrini

Täna algas Tartus 13. rahvusvaheline sõja- ja katastroofimeditsiini konverents, mis seekord keskendub sõjameditsiini väljaõppe, simulatsiooni, traumahaigete käsitluse, juhtimise ja meeskonna treeningu teemadele.„Laiapindne riigikaitse on läbi nende konverentside saanud palju juurde meditsiinilise toetuse tagamise süsteemi loomiseks,“ ütles konverentsi korraldaja kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem kolonelleitnant Ahti Varblane, kelle sõnul räägivad välisriikide meedikud konverentsil praktilisest kogemusest sõja- ja katastroofimeditsiinis.„Eesti meedikud on oma töös tegelenud küll raskete traumahaigetega, aga õnneks vähe suurõnnetuste puhul massikannatanutega, kuid sõjas on kaks eelmist koos ja sellist praktilist kogemust ei ole meil Eestis ülemäära palju,“ lisas kolonelleitnant Varblane.Lisaks ettekannetele võivad osalejad külastada simulatsiooni ja traumahaige käsitlemise teemalistesi töötubasid. Konverentsi raames toimub ka näitus, kus tutvustatakse erakorralises meditsiinis, sõja- ja katastroofimeditsiinis ning väljaõppes kasutatavaid vahendeid ning erialast kirjandust.Sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsist Tartus Dorpat konverentsikeskuses võtab tänase ja homse päeva jooksul osa ligi 400 huvilist, kelle seas on esindatud nii kaitseväe- kui ka tsiviilmeedikud, Tartu ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolide tudengid, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti töötajad, ministeeriumide ja tsiviilhaiglate esindajad ning teised valdkonnast huvitatud nii Eestist kui välismaalt. Kaks päeva kestva konverentsi jooksul teevad ettekandeid oma ala spetsialistid USA-st, Ühendkuningriigist, Austriast, Hollandist, Saksamaalt, Leedust, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Eestist. Konverentsi korraldavad kaitseväe akadeemia koostöös kaitseväe meditsiiniteenistusega.Fotod: https://pildid.mil.ee/index.php?/category/59715

5.12.2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 12.11.2019 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Saar vs. Eesti (40797/17). Kaebus oli esitatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 5 lõike 1 (vabaduse võtmise alused) alusel. 1. Kaebuse asjaolud Kaebaja väitis, et tema kinnipidamine 16.8.2016 ajavahemikul 10.00-16.30 (läbiotsimisprotokolli kohaselt 10.45-15.50) ei olnud seaduslik. Kaebaja väitel võeti temalt vabadus, kui ta eskorditi koos oma äripartneriga relvastatud ametnike saatel teise äriühingu kontorist (kus toimus läbiotsimine AS Tere suhtes) tema enda õigusbüroo kontorisse, kust ta ei tohtinud läbiotsimise ajal lahkuda. Samuti ei tohtinud ta väidetavalt kasutada telefoni ega arvutit. Kaebajale ei esitatud kahtlustust ning tema suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust. Kaebaja avaldust ja edasisi kaebusi kriminaalasja alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 136 tunnustel („Vabaduse võtmine seadusliku aluseta“) ei rahuldatud. Riigiprokuratuur selgitas, et isiku allutamiseks menetlustoimingule, ei pea see isik ilmtingimata olema menetlusosaline. Riigiprokuratuur rõhutas, et kaebaja ei olnud esitanud menetlustoimingu läbiviijale põhjendusi, miks tema viibimine läbiotsimise juures oleks olnud ebaproportsionaalne ja objektiivselt välistatud. Tallinna Ringkonnakohus nõustus prokuratuuriga, et KarS § 136 koosseis puudub, kuna puudub tahtevastane vabaduse võtmine. Ringkonnakohus selgitas pikemalt läbiotsimise eesmärki ja olemust ning märkis, et kaebaja ei olnud suvaline isik, vaid läbi otsiti tema enda töökohta. Kaebaja esitas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 228 alusel eraldi uurimiskaebuse ka Maksu- ja Tolliameti ametnike tegevuse peale. Vastuseks sellele leidis Riigiprokuratuur, et kaebajalt ei ole konventsiooni artikli 5 mõttes vabadust võetud, kuna tema suhtes teostati läbiotsimise regulatsiooniga lubatud menetlustoiminguid. Harju Maakohus jättis Riigiprokuratuuri määruse muutmata. Maakohus kordas, et kaebaja liikumis- ja suhtlemispiirang teenis menetlustoimingu tagamise eesmärke ega väljunud sellele allumise kohustuse piiridest. EIK küsis riigilt, kas kaebajalt oli vaidlusalusel ajal võetud vabadus, ning kui tegemist oli vabaduse võtmisega, siis kas see oli kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõikega 1. Edasi täpsustas EIK oma küsimust ja küsis, mis oli kaebaja kinnipidamise seaduslik alus ehk millisele riigisisesele alusele kaebaja kinnipidamisel tugineti ning kas kaebaja kinnipidamine vastas Eesti seadustes ette nähtud menetlusnõuetele. Teiseks küsis EIK, kas kaebaja kinnipidamine vastas ühele konventsiooni artikli 5 lõike 1 alapunktides a kuni f sätestatud alusele. 2. Valitsuse vastuväited ja EIK seisukoht Valitsus vaidles esmalt vastu kaebuse vastuvõetavusele ratione materiae. Valitsus oli seisukohal, et korralduste andmine ja seejuures kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse ajutine piiramine oli vajalik, et täita läbiotsimise kui menetlustoimingu eesmärke. Selline liikumisvabaduse piiramine ei kvalifitseeru vabaduse võtmiseks konventsiooni artikli 5 tähenduses. Kuna läbiotsimise olemuse ja eesmärgiga on lahutamatult seotud vajadus tagada otsitava tõendusteabe puutumatus, st vältida tõendite kõrvaldamise või kunstliku loomise ohtu, siis läbiotsimise raames antavad korraldused lähtuvad sellest eesmärgist. Isiku, kelle elu- või tööruume läbi otsitakse, eelduslik viibimine toimingu juures on siiski põhjendatav erinevate aspektidega ning väheoluline ei ole isiku enda õiguste kaitse tagamine. Valitsus viitas, et kaebaja ise esitas riigisiseses menetluses vastuolulisi väiteid ning pigem nähtub asjaoludest, et kaebaja ei väljendanud läbiotsimise ajal mingeid vastuväiteid kohustusele juures viibida ega taotlenud võimalust helistada vms, st ta ei leidnud ka ise läbiotsimise ajal, et tema viibima kohustamine oleks olnud vabaduse võtmine. Valitsus pööras suurt tähelepanu faktile, et juristist kaebaja allkirjastas läbiotsimise protokolli ilma mingeid taotlusi, kaebusi või pretensioone esitamata ning viitas vabaduse võtmisele alles hiljem. Igal juhul pidi kaebaja lihtsalt olema ca 6 tundi tavalisel tööpäeval enda tööruumides, mida ei saa pidada vabaduse võtmiseks. Alternatiivselt leidis valitsus, et kaebus on selgelt põhjendamatu, kuna läbiotsimise juures viibimise kohustus oli kooskõlas konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktiga b (kinnipidamine seaduses ette nähtud kohustuse täitmise tagamiseks). EIK nõustus valitsuse esimese vastuväitega, et kaebus on vastuvõetamatu ratione materiae. EIK märkis, et antud juhul on kaebaja ja valitsus eriarvamusel, kas umbes 6-tunnine kohustus viibida läbiotsimise juures on vabaduse võtmine konventsiooni artikli 5 tähenduses või liikumisvabaduse piiramine konventsiooni protokolli nr 4 artikli 2 tähenduses. EIK selgitas esmalt oma varasema kohtupraktika põhimõtteid, mille kohaselt tuleb selle üle otsustamisel, kas kelleltki on võetud vabadus, hinnata konkreetset olukorda ning võtta arvesse erinevaid aspekte: kohaldatava meetme liik, kestus, mõju ning kohaldamisviis. Vahetegu vabaduse võtmise ja liikumisvabaduse piiramise vahel sõltub kohaldatava meetme määrast ja intensiivsusest (vt nt De Tommaso vs. Itaalia, SK 23.2.2017, 43395/09, p 80 ja selles sisalduvad viited; Khlaifia ja teised vs. Itaalia, SK 15.12.2016, 16483/12, p 64). EIK rõhutas selle tähtsust, millises olukorras meedet on kohaldatud, kuna tänases moodsas maailmas peavad inimesed tihti taluma üldise heaolu huvides liikumispiiranguid. Hinnates täpsemalt läbiotsimistega seotud olukordi, viitas EIK oma lahenditele, kus on leitud, et kaebajate kohustamine olema läbiotsimise juures ei ole (vähemalt osaliselt) olnud kaetud konventsiooni artikli 5 lõikega 1 (Miķelsons vs. Läti, 46413/10, 3.11.2015; Čamans ja Timofejeva vs. Läti, 42906/12, 28.4.2016; ning Stănculeanu vs. Rumeenia, 26990/15, 9.1.2018). EIK arvestas neis kohtuasjades asjaolu, et konkreetsed kaebajad ei olnud läbiotsimisprotokollide allkirjastamisel kasutanud võimalust esitada mingeid märkusi vabaduse võtmise kohta. Lisaks möönis EIK, et isikute juuresolek läbiotsimise juures täitis menetluse õigluse huve ning ei saa välistada, et see oli ka isikute endi huvides, eriti kui läbiotsimist toimetati nende kodus. Ka võib läbiotsimise juures viibimine olla vajalik tõendite tagamise kaitseks. Lõpetuseks rõhutas EIK siiski, et eeltoodu ei tähenda, et kohustus olla läbiotsimise juures ei võiks olla käsitatav vabaduse võtmisena. Teistsugustel asjaoludel, näiteks kui kaasneb jõu kasutamine, võib tegemist olla ka vabaduse võtmisega. Minnes konkreetse kohtuasja juurde, märkis EIK, et puudub vaidlus, et kaebajat oli kohustatud minema kaasa tema kontorisse, olema seal läbiotsimise ajal ning mitte kasutama telefoni või arvutit. Kuigi kaebaja ei olnud kahtlustatav, oli ta õigusbüroo, kelle ruume läbi otsiti, juhatuse liige, ning läbiotsimine puudutas ka tema töölauda ja riiuleid, kust võeti kaasa mõned esemed. Samas ei nähtu, et kaebaja oleks läbiotsimise ajal taotlenud lahkumiseks luba või et sellise taotluse rahuldamisest oleks keeldutud. Ka ei väitnud kaebaja, et tal jäi seetõttu minemata muule kohtumisele või ta ei saanud täita perekondlikke kohustusi. EIK nõustus valitsuse väidetuga, et läbiotsimine oli seaduslik ning puudub igasugune alus arvata, et ametnikud ei toimetanud seda tõhusalt. Kuigi kaebaja väitis hiljem, et temalt oli võetud vabadus, ei esitanud ta sellekohaseid – ega ka mingeid muid – vastuväiteid läbiotsimisprotokolli allkirjastamisel. Lisaks märkis EIK, et kuna läbi otsiti kaebaja töökoht ning võeti ära ka talle kuuluvaid esemeid, siis ei saa välistada, et lisaks tõendite kogumise kaitsmisele aitas kaebaja juuresolek kaitsta tema enda huve, isegi kui ta seda eitab. Eeltoodust tulenevalt asus EIK seisukohale, et kaebaja kaasaviimine teisest kontorist tema enda õigusbüroo ruumidesse ja kohustamine viibida läbiotsimise juures, ei olnud vabaduse võtmine konventsiooni artikli 5 lõike 1 mõttes. EIK tunnistas kaebuse vastuvõetamatuks ratione materiae. Ingliskeelne otsus on kättesaadav:http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-199207 Kõik uudised

Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, millega muudetakse välisesindustes tehtavate toimingute riigilõivumäärasid ning kehtestatakse riigilõivud toimingute eest, mis siiani on lõivustamata. Link uudisele: Riigikogus läbis teise lugemise välisesinduste riigilõivumääradega seotud eelnõu

Välisminister Urmas Reinsalu osaleb täna, 5. detsembril Bratislavas toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu kohtumisel. Välisminister Reinsalu toonitab oma kohtumise sõnavõtus Eesti jätkuvat toetust Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Samuti kõneleb ta Helsingi põhimõtete täitmise vajadusest ja OSCE rollist piirkonna konfliktide lahendamisel. OSCE välisministrite kohtumise raames kohtub välisminister Reinsalu ka mitme kolleegiga. Kahepoolsed kohtumised on plaanis Põhja-Makedoonia välisministri Nikola Dimitroviga, Valgevene välisministri Vladimir Makeiga, Kõrgõzstani välisministri Tšingiz Aidarbekoviga ja OSCE vähemusrahvuste ülemvoliniku Lamberto Zannieriga. Muuhulgas kohtub minister ka Sloveenia välisministri Miro Cerariga, kellega arutatakse Kolme mere algatuse temaatikat. Käesoleval aastal on OSCE eesistuja Slovakkia ning OSCE ministrite nõukogu 26. kohtumine toimub 5. – 6. detsembril Bratislavas. Järgmine eesistuja on 2020. aastal Albaania. OSCE on suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon, kuhu kuulub 57 osalisriiki ning mille tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele. Lisainfo: Leen Lindam välisministeerium avalike suhete osakonna meedianõunikleen.lindam@mfa.ee +372 637 7629 / + 372 590 084 52 Kõik uudised

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab täna kell 17 Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis eesti keele aasta aktuse, kus tänatakse ja tunnustatakse asutusi ja inimesi, kes aitasid oluliselt kaasa eesti keele aasta õnnestumisele. GALERII (lisatud 6. detsembril) Minister Mailis Reps märkis, et selle aasta kõik kuud on olnud erilised ja eriilmelised ning neid on rikastanud paljude haridus-, keele- ja kultuuriasutuste, ministeeriumide, ametite ning omavalitsuste ettevõtmised. „Suur rõõm on näha, kui paljusid Eesti inimesi eesti keele aasta kõnetas ning milliseid omanäolisi ja toredaid asju ette võeti – olgu näiteks eestikeelsete taimenimede nuputamise kampaania botaanikaaias või meetreid eesti vanasõnu lasteaia võrkaia küljes,“ ütles Reps. „Soovin, et ka iga järgnev aasta oleks eesti keele aasta, mil aitame koos kaasa eesti keele arengule. Soovin, et pööraksime iga päev tähelepanu keelele, milles mõtleme ja oma sõnumeid seame.“ Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate ettevõtmistega pöörata väärilist tähelepanu eesti keele kui riigikeele 100. aastapäevale. Eesti keelest kui riigikeelest räägiti esimest korda 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses. Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab eesti keele aasta kordaminekusse enim panustanud asutusi ja inimesi: Rein Veidemann Eesti Keele Instituut Eesti Rahvusringhääling Emakeele Selts Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Keeletoimetajate Liit Emakeele Sihtasutus Tallinna Kirjanduskeskus Eesti Instituut Võru Instituut Eesti Kirjanike Liit Tallinna Toomkool Tallinna Ülikool TLÜ teaduskeelekeskus Tartu Ülikool Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit Tartu Kunstikool Kultuurileht Sirp Ajakiri Akadeemia Johannes Aaviku Selts Eestikeelse Hariduse Selts Eesti Piibliselts Ajaleht Postimees Tallinna Ühisgümnaasium Ajakiri Täheke Integratsioon Sihtasutus Keeleinspektsioon Eesti Emakeeleõpetajate Selts Väike-Maarja vallavalitsus Euroopa Komisjoni Eesti esindus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Eesti Keeleressursside Keskus MTÜ Fenno-Ugria Asutus Narva eesti keele maja Tallinna eesti keele maja Seiklejate Vennaskond Eesti Noorsootöö Keskus MTÜ HeadEst Rahvusraamatukogu Tallinna Tehnikaülikool Ülle Madise Soome Instituut Eesti Lastekirjanduse keskus Eesti Rahva Muuseum MTÜ Wikimedia Eesti Põltsamaa Ühisgümnaasium Jaan Poska Gümnaasium Ajakiri Hea Laps Ajakiri Keel ja Kirjandus Eesti Kurtide Liit Miina Härma Gümnaasium TÜ Narva kolledž Eesti Rakenduslingvistika Ühing Eesti Teaduste Akadeemia Laulupeo Sihtasutus Elron Raadio 4 Rahvusarhiiv Eesti Maaülikool Liivamäe Lasteaed Nõo Reaalgümnaasium Tartu Tamme Gümnaasium Kõik uudised Keel EST

Riigikogus läbis kolmapäeval teise lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt suurendatakse väiketootja õlle tootmismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas. Link uudisele: Riigikogu soodustab väikeõlletootjate tegevust

Riigikogu kuulas tänasel täiskogu istungil kultuuriminister Tõnis Lukase ettekannet Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 elluviimise kohta. Minister märkis, et põhialused sõnastavad üleriigilise eesmärgina liikumise ja spordi olulisuse ning kasvava rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Link uudisele: Riigikogu sai ülevaate spordipoliitika põhialuste täitmisest

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas 4. detsembril 2019 Riigikogus ettekande arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise kohta. Spordivaldkonna arengukava iga-aastane ülevaade toob esile need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019. Avaldame minister Lukase kõne täismahus. Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Suur tänu, et täna olete kutsunud mind Riigikogu spordipäevale, mis tõesti algab selle ettekandega ja jätkub pärast spordiseaduse menetlemisega. Võib öelda, et sport on valdkond, mis läheb korda paljudele, vahest isegi kõigile. On spordisündmusi, mis ülendavad ja ühendavad meie inimesi, nagu ei miski muu. Näiteks hiljuti etendunud kontsertlavastuse "Anonüümne igatsus" tarvis tuhandeid anonüümseid kommentaare läbi töötanud dramaturg Eero Epner tõdes (ERR 15.11.2019), et rõõmsamas toonis kommentaare hakkas talle silma enamasti siis, „kui sport letti tuleb." „Kui inimesed tahavad joovastanult öelda, et nende elul on järsku mõte või tervel Eesti riigil on järsku mõte, siis see mõte tuleb ikkagi ainult siis, kui Ott Tänak kiiruskatse võidab." Muidugi kõneleb see väide meile mitte ainult spordi vägevusest, vaid osutab ühiskonnas valitsevatele meeleoludele ja hoiakutele laiemaltki. Kuid jäägem täna siiski ainult spordiga seonduva juurde. Austatud Riigikogu! Spordivaldkonna strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ võeti Riigikogus vastu 18. veebruaril 2015. Sellega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Selle dokumendi kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevustes tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Nii et vägagi lai spekter. Ja „Sport 2030“ on siin aluseks kõigi vajalike tegevuste kavandamisel. Kultuuriministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad „Sport 2030-s“ nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu. Kuigi oluline osa dokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldavad järjepidevust ja pikemalt planeeritud tegevusi, toon ma käesolevas ülevaates esile eelkõige selle, mida riik ja spordiorganisatsioonid tegid ära perioodil 01.09.2018–31.08.2019. Periood langeb eelmise valitsuse tegevusaega, seega tänan eelmise valitsuse peaministrit Jüri Ratast ja eelmise valitsuse kultuuriministrit Indrek Saart selle hea ja põhjaliku töö eest, mis on tehtud – spordimehed mõlemad. „Sport 2030“ sõnastab üleriigilise eesmärgina liikumise ja spordi olulise ning kasvava rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Selle eesmärgi poole püüdlemisel on neli prioriteetset arengusuunda: 1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja; 3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; 4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud Neid arengusuundi silmas pidades võiks aastaks 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu vastata Põhjamaade tasemele – see tähendab elanikkonnast vähemalt kahe kolmandiku kaasamist praeguse ühe kolmandiku asemel - ja et ka meie tollane elukeskkond oleks kehalist aktiivsust soodustav ning varustatud kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu. Kuidas siis käesoleval, järjekorras juba neljandal aruandeperioodil selle eesmärgi poole liigutud on? Tooksin välja 6 olulist algatust. Nendeks on Liikuma Kutsuva Kooli tegevused, treeneriameti ja treenerikutse väärtustamine, spordiaususe küsimused, Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks loodud toetusmeede, spordiseaduse muutmise plaanid ja tippspordi arendamine Team Estonia kaudu. Aga alustame lastest, sest eelkõige just nendele suunatud tegevustest sõltub, kas aastal 2030 oleme me seatud eesmärgid täitnud või ei. Täna on Eesti laste liikumisaktiivsus murettekitavalt madal. Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud ning ületas 2018. aastal esimest korda 50% piiri, näitavad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Ka on aina vähem neid lapsi ja noori, kes on harjunud õues olema – ainult 7–11% kümneaastastest ja vanematest lastest veedab oma vaba aega õues iga päev. Oleme seega jõudnud olukorda, kus liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa. On selge, et spordivaldkond üksinda ei saa seda probleemi lahendada. On vaja leida efektiivsed viisid koostööks eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga. Kuid kindlasti on siin teemaks ka hea avalik ruum, mille atraktiivsemaks ja liikumist soodustavamaks kujundamine on üheks võtmeteguriks ka kõikide teiste vanuse- ja sihtgruppide kehalise aktiivsuse tõstmisel. Üheks juba töös olevaks lahenduseks on tähelepanu pööramine liikumist toetava koolikultuuri arendamisele. Siin saan ma rääkida Liikuma Kutsuvast Koolist. See on hea näide koostööst, sest kuigi projekti veavad Sotsiaal- ja Haridus-Teadusministeerium, annab see Sport2030 eesmärkide täitmisse olulise panuse. Liikuma Kutsuv Kool on Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programm, millega hetkel on liitunud juba 78 kooli üle Eesti. Programmi sihiks on, et liikumisvõimalusi pakuksid õpilastele kõik koolipäeva osad: teekond kooli enne tundide algust; tunnid ja vahetunnid ning ka aeg pärast koolipäeva lõppu. Liikumislabori läbi viidud uuringud on osutanud, et näiteks õuevahetunnid on üks parimaid viise lisada liikumist nende õpilaste päevadesse, kes väljaspool kooli on passiivsed. Kas mäletate veel koole, kus pandi uks triks-traks kinni, et lapsed õue ei pääseks, sest siis oli neid raske tagasi tundi saada? Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest. Seega on oluline toetada Liikuma Kutsuva Kooli projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse. Nii aitame tõsta noorte kehalist aktiivsust koolipäeva vältel ja seeläbi parandada nende õpitulemusi ning ennetada ülekaalulisusest tingitud tervisemuresid. Laste liikumisaktiivsust toetab ka liikumistaristu loomine sinna, kus lapsed niikuinii viibivad, seega on heaks lahenduseks koolide siseruumide arendamine ja liikuma kutsuvate õuealade loomine. Toetava keskkonna kõrval annab 2019. aasta septembrist kooliprogrammis jõustunud liikumisõpetus kõikidele õpilastele baasoskused ja –teadmised, et edasises elus meelepärasel viisil liikuda ja sportida. Aga nii laste ja noorte sporditegevus kui ka tippsport vajab kvalifitseeritud juhendamist. Meil on vaja treenereid. Just esimesest treenerist sõltub, kui tugevaks saadud spordipisik osutub või kui selgeks saavad noorele muud eluks vajalikud oskused, mida sport õpetab: meeskonnatöö, distsipliin, planeerimine, oskus võita ja kaotada ning pidada lugu ausast mängust. Vaieldamatult suurimat rolli etendab selles protsessis treener. Selle töö väärtustamiseks on riik võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele. Treeneri kutset on võimalik taotleda ülikoolis omandatud kehalise kasvatuse ja spordialase ettevalmistuse, üldainete ja erialaainete tasemekoolituste läbimise ning praktilise töökogemuse baasil. Treenerikutsete andmisel on hea koostöö Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Audentese Spordigümnaasiumiga. Seal omandatud teadmised on aluseks tuhandetele uutele treeneritele. Ja neid on vaja, sest kuivõrd harrastussportlaste hulk järjepidavalt kasvab, prognoositakse 2030 aastaks vajadust vähemalt 2400 uue treeneri järele. Treeneritele väärilise töötasu tagamine oli ja on siiani kõige raskemini teostuv eesmärk. 2015. aastal rakendus toetusmeede, mille eesmärk oli aidata tööandjatel maksta laste ja noorte treeneritele töölepingu alusel makstavat töötasu. Meetme mõju treenerite töötasude korrastamisele, klubide maksudistsipliinile ja haldussuutlikkuse paranemisele on tuntav. Alates 2018. aastast toetatakse treenerite palga ja toetuse kasvu tagamiseks kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist (1,1 mln). Samuti kehtestus tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Muudatus võimaldas tõsta 2018. aastal treenerite brutotöötasu 850 euroni ja treeneri tööjõukulu toetust 541 euroni. 2019. aastal olid vastavad numbrid juba 1000 eurot ja 642 eurot. Kokkuvõttes on treenerite tööjõukulu toetuse meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on meetmest tuge saanud (2015. aastal 1028 treenerit, 2018. aastal 1232 treenerit). Lisaks on toetuse maht kasvanud viie aastaga 3,5 miljonilt eurolt 7,1 miljonile eurole. Kuid seatud eesmärgi täitmiseks - treenerite töötasu tõstmiseks Eesti keskmise tasemele - 2019. aasta riigieelarves olevast summast ei ole piisa, ning järgmistel aastatel on vaja seda summat suurendada. Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik leida need erialaste oskustega oma tegevust väärtustavad ja pühendunud inimesed, kes oskavad kasvatada noortes spordiarmastust. See omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel. Hea Riigikogu! Vägagi tõsiseks teemaks on viimasel ajal tõusnud ausus, ka spordiausus. Aus mäng on olulisemaid mõisteid spordis. Meie jaoks on siin muidugi valusaim kogemus ja ühtlasi õppetund Seefeldi MMil läbiviidud politseioperatsioon „Aadrilaskmine“, mille järelmid siiani leheveergudel kajastamist leiavad. Eesti lipp oli jälle kõrgel, aga kahjuks kuristiku kohal. Et ta ei langeks kuristikku, peame kõik hoolega tegutsema. 2019. aasta alguses kogunes kultuuriministri kutsel laiapõhjaline töörühm, kes ühe vastumeetmena pidas vajalikuks täiendada Eesti karistusseadustiku paragrahvi 195, et karmimalt karistada dopingukasutamisele kaasaaitajaid ning seeläbi paremini võidelda dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. Teiseks alustas Eesti Olümpiakomitee koostöös Kultuuriministeeriumiga juba 2018. aasta sügisel reformi SA Eesti Antidopingu ümber kujundamiseks asutuseks, mis tegeleks kogu spordi ausust ohustavate probleemidega. Antud reformi elluviimisel on lähtutud nii Soome kui ka Taani eeskujust. Soomes ja Taanis on dopingu- ja kokkuleppemängude vastane võitlus ühe asutuse ülesandeks. Käesoleva aasta septembris asutaski EOK uue sihtasutuse, mis hakkab tegelema kõigi spordiausust puudutavate valdkondadega. Ühinemisprotsess sihtasutusega Eesti Antidoping viiakse lõpule 2019. aasta jooksul, uueks nimeks saab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Sihtasutuse põhikirjaliseks eesmärgiks on „edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa: (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.“ Reformi toetamiseks suurendas Kultuuriministeerium Sihtasutusele Eesti Antidoping antavat tegevustoetust 65 000 eurolt 187 000 euroni, millele kokkuleppemängude vastu võitlemiseks lisandub vastavalt 2018. aastal vastuvõetud hasartmängumaksu seaduse muudatusele 1,6% Kultuuriministeeriumile minevast hasartmängumaksust. Vastavalt spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja nii vastava uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Seetõttu lisatakse käimasoleva spordiseaduse muutmise protsessi uus spordiseaduse säte, mis lubaks ka spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded anda halduslepingu alusel Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele. Veel kiitis Vabariigi Valitsus spordiaususe valdkonnas 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni. Uue konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, erinevate asutuste ja sidusrühmade vahel partnerlust loov lähenemisviis. Turvalisuse sammas peaks tagama ennekõike infrastruktuuri (staadionide) turvalisuse, julgeoleku sammas aitama vältida huligaansusi ning teeninduse ülesandeks on tagada ligipääs kõigile spordivõistluste osalejatele, selged ja hästi nähtavad märgistused, tualettruumide kättesaadavus ning viisakas kohtlemine kogu ürituse jooksul. See on ka kultuuri küsimus. Nüüd rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamisest. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka piirkonna majandusele. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad peamiselt riik, aga ka kohalikud omavalitsused, erasektor ja spordiorganisatsioonid ise. On spordisündmusi, mille puhul kaasneb korraldajale ka rahvusvahelise alaliidu toetus, aga on ka vastupidi - rahvusvahelisele spordiorganisatsioonile tuleb tasuda korraldusõiguse eest. On tõsiasi, et rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine suurendab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob otsest kasu piirkonna ettevõtjatele. Seepärast kiitis Valitsus juba 2017. aastal heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulist majanduslikku mõju omavate kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus alates 2018. aastast ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoorust eraldatava toetuse suurus on otseses seoses riigile laekuvate maksudega. Taotlusvoorust on võimalik taotleda toetust alates 65 000 eurost ning kuna tegemist on riigieelarvele positiivse mõjuga taotlusvooruga, ei ole eraldatavale toetusele maksimumpiiri kehtestatud. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Oma eksperthinnangu annab Eesti Konjunktuuriinstituut. Senine tagasiside on olnud positiivne ning tõstnud spordiorganisatsioonide motivatsiooni kandideerida rahvusvaheliste võistluste korraldusõigusele ning neid Eestis kõrgel tasemel teostada. Nagu mäletate, siis hiljuti kandideerisime, korvpalli võistlust ei saanud, aga võrkpalli oma saime. On ka äraütlemisi aga Eesti on rahvusvaheliste võistluste paik. Nii toetati 2018. aasta taotlusvoorust näiteks Triatloni Euroopa meistrivõistlusi Tartus, Rally Estoniat, Ironmani täispikka triatloni Tallinnas ning curlingu Euroopa meistrivõistlusi. Nende nelja sündmuse majanduslike mõjude analüüs näitab, et võrreldes toetussummaga on otsene maksulaekumine olnud vähemalt 1,3 kordne, lisaks kulutasid välisosalejad ja –külalised siin kokku 8,6 miljonit eurot. 2019. aasta taotlusvoorust toetatakse Tallinna Maratoni, maadluse juunioride maailmameistrivõistlusi, Ironman’i, murdmaasuusatamise maailmakarika sarja etappi Otepääl ja 2020. aastal Tallinnas toimuvat iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlusi. Kuna 2019. aastal toimunud sündmuste majanduslike mõjude analüüsid ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks veel valminud, on 2019. aasta sündmuste mõju võimalik tutvustada järgmise aasta aruandes. Lisaks otsekontaktidele ja maksutulule on rahvusvahelistel suursündmustel oluline mõju ka Eesti kuvandile rahvusvahelisel meediamaastikul. Näiteks 2018. aastal toimunud Rally Estoniast jõudis info rohkem kui 20 miljoni inimeseni 90 riigis; Eestis toimunud curlingu Euroopa meistrivõistlused jõudsid Eurospordi vahendusel 10 miljoni televaatajani ning Otepääl 2019. aastal toimunud murdmaasuusatamise MK teleülekannet jälgis üle 30 miljoni inimese. Austatud Riigikogu! Kuivõrd spordivaldkonda reguleeriva Spordiseaduse muudatus on siin saalis täna esimesel lugemisel, siis ma sellel hetkel pikemalt ei peatu. Kuid nüüd Eesti koondisest, hellitavalt Team Estoniast. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning, mis mitte vähetähtis, avaldab positiivset mõju inimeste sportimis- ja liikumisharjumustele ning rahva tervisele. Aga kahelt viimaselt taliolümpialt oleme me naasnud medalita ning viimasel kolmel suveolümpial oleme kokku võitnud vaid viis medalit. Mis ei rahulda aga eelkõige sportlasi endid. Aeg on meie spordis teha struktuurseid muudatusi! Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel poodiumikohtadele jõudmine. Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide - Taani ja Sloveenia - kogemused näitavad, et edu toob tipp­sportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused. Nii on ka Eesti koondise üks suuremaid eesmärke luua kõrgetasemeline ja jätkusuutlik spordi- ja tugiteenuste terviksüsteem, mis kätkeb endas hästikorraldatud koostööd nii sportlaste, treenerite kui ka tugiteenuste pakkujatega. Senises Eesti spordi rahastamise süsteemis laiutas noortespordi toetuste ja Olümpiakomitee poolt tiitlivõistlustel juba edu saavutanud sportlaste toetamise vahel tühimik. Noortel tuli sportliku edu poole püüelda projektipõhiselt, erasponsorite ja lastevanemate toel. Team Estonia rakendamisel see tühimik kaob, toetusmehhanismide sünergia loob loodetavasti peatselt positiivseid tulemusi andva terviku. Team Estonia käivitus 2019. aastal ning miljoni euro suurune rahastus esimesel aastal on toonud juba esimesed tulemused. Nii Euroopa Mängudelt kui ka Euroopa noorte olümpiafestivalilt võidetud viis medalit on otseses seoses Team Estonia esimese aasta rahastusega, millega lisaks saavutusspordi toetamisele suurendati nii noorte sporditippude toetust ning hakati toetama ka treenereid. Kuid juba praegu on selge, et riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aastal ei ole väga helde ja summad ei pruugi olla saavutusspordi edendamiseks piisavad. Kultuuriministeerium püüab küll tagada omalt poolt – ja seda me võiksime siin Riigikogu saalis ka arutada –, et EOK kavandatud mahud läheksid ka rahastamises ellu, sellepärast, et siis saame mõõta, kas kogu see süsteem ka planeeritult oma vilju kannab. Kui see toimub poolikult, siis võivad viljad olla ka mitte nii nähtavad. Aga rahastamisteedest lähipunkt on, et järgmise aasta eelarves on Eesti koondise programmile nähtud ette 3 miljonit eurot, nii nagu EOK ka taotles, nii et vähemalt olümpia-aastal oleme me soovitud mahtudes selle programmiga. Lugupeetud Riigkogu! Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja jätkata spordivaldkonna toetamist ning spordiorganisatsioonidele ja spordis osalevatele inimestele soodsa keskkonna loomist. Lugupeetud Riigikogu! Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja jätkata spordivaldkonna toetamist ning spordiorganisatsioonide ja spordis osalevatele inimestele soodsa keskkonna loomisele. Liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Oluline on järgnevatel aastatel programmiga jätkata. Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse, kus riigieelarves ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse. See saab toimuda siis, kui 2020. aasta eelarve ette nähakse, aga see on ka multifunktsionaalsete jalgpallihallide puhul pigem alles algus, sest me peame jõudma nende riigi kaasfinantseerimisega – osa raha paneb ikkagi omavalitsus, võib-olla ka eraettevõtjad mõnel pool – kõigisse maakonna keskustesse. Selle kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu, et avaliku ruumi planeerimisel peetakse oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, olgu selleks siis asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordisõlmedes ja koolide juures. Suurendada tuleb ka liikumisharrastuse ja aktiivsuse tõstmisele suunatud sündmuste korraldamiseks ette nähtud toetusi. Kultuuriministeerium on spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamise just eelkõige liikumisharrastuse toetajaks, jättes saavutusspordi suunitlusega projektide toetamise Olümpiakomitee ja spordialaliitude pärusmaaks. Lõpetuseks. Iga riik vajab edulugusid, kangelasi, eeskujusid. Maailma paremikku tõusnud Eesti sportlased on seda rolli läbi aegade edukalt täitnud. Edu ja jõudu neile saavutamiseks ja meile nende jaoks tingimuste loomisel! Aitäh tähelepanu eest!

London, 4. detsember 2019 – Peaminister Jüri Ratase sõnul kinnitas tänane NATO liidrite kohtumine Londonis, et NATO on jätkuvalt ühtne ja tugevaim kaitseallianss ajaloos. „NATO väljus kohtumiste ruumist ühtsemana kui sinna sisenedes, aga eilne ja tänane üksmeel NATO kolleegidega kohtudes ei olnud üllatus. Rääkisime kõigist liitlastele muret tegevatest küsimustest konstruktiivses ja üksteist toetatavas õhkkonnas,“ ütles peaminister Jüri Ratas. Ta lisas, et NATO on kindlalt pühendunud kõigi liitlaste julgeoleku tagamisele. Peaminister lisas, et kuigi NATO kaitseplaani uuendamine Balti riikidele ja Poolale ei olnud NATO liidrite kohtumise päevakorras, sai ka avalikkuse tähelepanu köitnud küsimus lahenduse. „Eesti näeb NATO igapäevastes tegevuste kaudu seda, kuidas NATO toimib. Tänasel kohtumisel andsid liitlased teada oma panustest NATO valmidusealgatusse (NATO Readiniess Initiative). Sellega tõuseb oluliselt liitlaste valmidus reageerida igale olukorrale," ütles peaminister Ratas. Brüsseli tippkohtumisel 2018 alustatud valmidusealgatuse raames panevad liitlased välja 30 pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahinglaeva, ja seda mitte enam kui 30-päevases valmiduses. Eesti andis teada, et panustab inistatiivi jalaväekompaniiga. Peaminister Jüri Ratas osales vahetult NATO liidrite kohtumise järel USA president Donald Trumpi kutsel kogunenud töölõunal liitlasriikide juhtidega, kes täidavad alliansi kaheprotsendiliste kaitsekulutuste eesmärki. „Transatlantiline koostöö ja Ameerika Ühendriikide liidripositsioon on NATO nurgakivi. Sama olulised on olnud ka Euroopa ja Kanada liitlaste suurenenud investeeringud oma kaitse-eelarvetesse ja seeläbi ka oma sõjalistesse võimetesse," ütles Jüri Ratas. Fotod NATO kohtumiselt: https://flic.kr/s/aHsmJMiu8W Kõik uudised Keel EST

4.12.2019. Justiitsministri tellitud ja advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN läbi viidud analüüsis järeldati, et pensionireform praegusel kujul on põhiseadusega kooskõlas. Justiitsminister tellis seaduseelnõu täiendava õigusliku analüüsi advokaadibüroolt Glikman Alvin LEVIN seoses sellega, et MTÜ Finance Estonia seadis kohustusliku kogumispensioni reformi põhiseaduspäraruse kahtluse alla. „Kuna MTÜ Finance Estonia seadis kahtluse alla väga konkreetsed seaduseelnõu sätted, siis otsustasin paluda advokaadibürool Glikman Alvin LEVIN täiendavalt analüüsida just Finance Estonia esile toodud võimalikke vastuolusid põhiseadusega,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg. "Kasutasime analüüsi koostamisel riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja õiguskantsleri rakendatavat metoodikat põhiseadusele vastavuse hindamisel," ütles analüüsi koostanud vandeadvokaat Paul Keres. "Riive on igati normaalne nähtus, küsimus on selle proportsionaalsuses. Siin on kaks põhilist elementi: kas seadusel on legitiimne eesmärk ja kas see kaalub üles võimalikud riived põhiõigustele? Meie hinnangul on mõlemale küsimusele vastus jaatav, kuna antud eelnõu põhiline eesmärk on väga kaalukas: luua tingimused, et pensionikogujad saaksid tulevikus suuremat pensioni."

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev käis parlamendis toimunud arutelul, mis puudutas spordipoliitika põhialuseid aastani 2030, välja uue ja suure eesmärgi – et Eestis elaksid maailma kõige sportlikumad ja tervemad inimesed. Link uudisele: Dmitri Dmitrijev: võtame eesmärgiks, et Eestis elaksid maailma kõige sportlikumad ja tervemad inimesed

Kell 10 – täiskogu istung Teine lugemine – üks eelnõu: Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ja konsulaarseaduse muutmise seaduse eelnõuga (78 SE) muudetakse riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ning kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata. Muudatusega soovitakse viia välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Riigilõivu, mida võetakse […] Link uudisele: Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 5. detsembriks

Riigikogu infotunnis küsis Hanno Pevkur justiitsminister Raivo Aegilt õigusriigi toimimise kohta. Link uudisele: Infotunni keskne teema oli õigusriigi toimimine

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tegi kolmapäeval Brüsselis Euroopa Liidu energeetikaministrite kohtumisel ettepaneku vabastada kliimaneutraalsuse saavutamiseks tehtavad investeeringud eelarve tasakaalu nõuetest. „Meid ootab ees väga suur väljakutse leida piisav rahastus investeeringuteks, et muuta Euroopa Liit kliimaneutraalseks. Siinjuures peame olema väga loovad ja uurima kõiki võimalusi,“ ütles Aas. Ministri sõnul on Eestil kõige madalam riigivõlg Euroopa Liidus, aga me ei saa seda potentsiaali kasutada roheenergia investeeringuteks eelarve tasakaalu nõuete tõttu. „Kui kliimaneutraalsusse tehtavad investeeringud vabastataks üldisest eelarvetasakaalu valemist, annaks see madala laenukoormusega riikidele paindlikkuse ja täiendava juurdepääsu rahalistele allikatele,“ rääkis Aas. Lisaks tegi minister ettepaneku viia riigiabi suunistesse sisse suurem paindlikkus, mis võimaldaks EL-i riikidel teha investeeringuid, mis sobivad kõige paremini siseriikliku energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. „Riigiabi eeskirjad peaksid võimaldama kiiremini reageerida turutõkke ületamiseks, eriti juhtudel, kui varustuskindlusele on reaalne oht ja piirkondlik tootmisvõimsus pole piisav,“ sõnas ta. Euroopa Liidu energeetikaministrid arutavad lisaks energialiidu ja kliimameetmete eesmärkide ning poliitikate üle, et soodustada tulevikus puhta energia kasutamisele üleminekut. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Eesti tervisesüsteemi peamisi väljakutseid arstiabi kättesaadavuse tagamine väljaspool suuremaid keskusi. Kiige sõnul on maapiirkondades arstiabi kättesaadavuse tagamiseks vaja regionaalseid erisusi tervishoiutöötajate tasustamisel, paindlikumat lähtetoetuste süsteemi ning maakonnahaiglate tõhusamat koostööd pädevuskeskustega. Minister Tanel Kiik on tänaseks oma ametiaja jooksul külastanud kõiki haiglavõrgu haiglaid ja suuremaid tervisekeskusi üle Eesti. „Kohtumised erinevates Eesti paikades on kinnitanud, et Eesti tervisesüsteemi olulisim väljakutse on arstiabi jätkusuutlikkuse tagamine väljaspool suuremaid keskusi. Meie eesmärk on, et igale Eesti inimesele oleks vajalik abi õigel ajal ja õiges kohas kättesaadav, seejuures perearstiabi peab olema tagatud võimalikult kodu lähedal,“ ütles minister Tanel Kiik. „Oleme astumas esimesi konkreetseid samme, et tervishoiutöötajate puudust maapiirkondades leevendada ja nende tegevustega tuleb kindlasti lähiaastatel jätkata.“ Minister tõi ühe lahendusena välja üld- ja eriarstiabi rahastamismudeli muutmise, et see motiveeriks arste töötama ka väljaspool suuri keskusi. Lisaks on uuendamisel lähtetoetuste süsteem, eesmärgiga lähtetoetusi suurendada ja taotlemise tingimusi paindlikumaks muuta. Lähtetoetuse eesmärk on motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma töökohtadeks ka neid piirkondi, kuhu arstide leidmine muutub üha keerulisemaks. „Tervishoius töötamine on missioon ja inimeste motivatsiooni tuleb hoida. Palk on seejuures kindlasti oluline, kuid kaugeltki mitte ainus tegur. Töötahet mõjutavad ka töökorraldus ja -keskkond, enesearengu võimalused, ümbritsevad kolleegid,“ ütles minister Tanel Kiik. Lähiaastatel on valmimas enamus rajatavaid tervisekeskusi. „Perearstide koondumisel tervisekeskustesse paraneb arstide omavaheline koostöö, perearstide ja -õdede meeskonnad tugevnevad teiste spetsialistidega ning inimestele on võimalik pakkuda laiemat ringi teenuseid samas kohas. Seejuures paraneb teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, kuna suuremas meeskonnas on arstidel lihtsam üksteist asendada,“ ütles minister Tanel Kiik. „Paljudel uutel tervisekeskustel jäävad alles ka teised tegevuskohad, mis asuvad väljaspool keskusi ning kus arstid saavad käia vastuvõtte tegemas. Loodavad kaasaegsed tingimused ja optimaalsem töökorraldus aitavad hoida ja tuua arste tööle kõigisse maakondadesse.“ Tervishoiutöötajate järelkasvu tagamiseks on koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga vaja suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et viia need vastavusse tervisesüsteemi vajadustega. „Paindlikumaks muutub ka residentuuri korraldus, kuna tulevast aastast saab läbida residentuuri osakoormusega. See on kauaoodatud muudatus, mis võimaldab näiteks lapsega kodus olevatel residentidel soovi korral varem eriarstiõpingute juurde naasta ja seeläbi kiiremini residentuuri lõpetada, et iseseisva eriarstina tööle asuda,“ ütles minister Tanel Kiik. „Perearstide leidmiseks maapiirkondadesse on kavas hakata rahastama nn inkubatsiooni, et valmistada uut perearsti ette nimistu ülevõtmiseks pensionile suunduvalt arstilt ning rahaliselt motiveerida nimistust loobuvat perearsti, kes panustab nimistu teenindamise järjepidevuse hoidmisesse.“ Võtmesõna arstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks maapiirkondades on ministri sõnul koostöö, nii maakonnahaiglate ja riiklike pädevuskeskuste vahel, aga ka tervishoiu erinevate tasandite spetsialistide ning sotsiaalhoolekande töötajate vahel. Uues rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 on võetud eesmärk, et tervisesüsteemi eri asutuste ja spetsialistide koostöös tekiksid uued teenusemudelid, mis keskenduvad inimese ja tema lähedaste jaoks parima lahenduse leidmisele. Inimkeskse tervishoiusüsteemi põhimõtteist lähtub ka paari aasta jooksul valmiv uus integreeritud haiglavõrgu arengukava 2040, mis määratleb praeguste üldhaiglate arengusuunad ning koostöö pädevuskeskustega. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaidile andsid täna oma volikirjad üle Tallinnas resideeriv Itaalia Vabariigi suursaadik Daniele Rampazzo, Varssavis resideeriv Filipiini Vabariigi suursaadik Leah M. Basinang-Ruiz, Brüsselis resideeriv Eswatini Kuningriigi suursaadik Sibusisiwe Mngomezulu ja Paramaribos resideeriv Suriname Vabariigi suursaadik Hew A Kee.  

Eile korraldas Keskkonnaministeerium Võrus esimese eakate jäätmekooli, kus selgitati üksikasjalikult jäätmete liigiti kogumise põhitõdesid. Samasuguseid jäätmekoolitusi korraldatakse edaspidi ka teistes Eesti linnades. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 4. detsember 2019 – Homme, 5. detsembril toimub Vabariigi Valitsuse istung, kabinetinõupidamine ja pressikonverents Tartu Ülikoolis. Väljasõiduistungiga tähistab valitsus rahvusülikooli 100. sünnipäeva. Istung algab kell 14.00 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Istungi pidulikus osas esitavad tervitussõnad peaminister Jüri Ratas ja Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Pidulikust osast saavad osa võtta ka ajakirjanikud. Valitsuse pressikonverents algab kell 16.00 ja toimub Tartu Ülikooli senati saalis. Palume sündmusi kajastada soovivatel ajakirjanikel, fotograafidel ja operaatoritel ennast registreerida hiljemalt täna, 4. detsembril kell 15 aadressil: https://www.valitsus.ee/et/uritus/valitsuse-istung-tartu-ulikoolis Kõik uudised Keel EST

Täna 100 aastat tagasi algasid ühed kõige olulisemad rahvusvahelised läbirääkimised Eesti jaoks. Kaks kuud hiljem allkirjastasid Eesti ja Nõukogude Venemaa tänu meie rahudelegatsiooni jõupingutustele Tartu rahulepingu ning Eesti Vabariik sündis de jure. Kui „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ pani alguse Eesti riigi lootusrikkale tulevikule, siis Tartu rahu on meie riigi küpsustunnistus ja esimene suur saavutus noore Eesti riigi välissuhtluses. Olgugi et juba enne Tartu rahulepingut olid meil mitmete riikidega diplomaatilised suhted de facto, siis pärast seda sai Eesti ametlikult võtta sisse oma koha rahvusvahelises kogukonnas. Seega tähistame üheskoos Tartu rahuga lähikuudel ja -aastatel paljude riikidega ka diplomaatiliste suhete sõlmimise suuri ümmargusi juubeleid. Nagu iga tähtsa lepingu puhul, ei tohi unustada ka seda diplomaatilist vilumust ja rasket tööd, mis allkirjastamisele eelnes. Täna asetatakse mälestusküünlad meie rahudelegatsiooni liikmetele: Jaan Poska, Mait Püümann/Püümets, Ants Piip, Julius Seljamaa ja Jaan Soots. Tartus ja üle Eesti toimuvad 27. jaanuarist 3. veebruarini 2020. aastal pidustused, et meie riigi ühte alusteksti väärikalt mäletada, mõtestada ja tunnustada. Välisminister Urmas Reinsalu Lisainfo: Britta Tarvis välisministeerium avalike suhete osakond 637 7627 / 5194 7045britta.tarvis@mfa.ee Kõik uudised

Peaminister Jüri Ratas: "Kõik alliansi liikmed on kaitstud. On täiesti normaalne ja tavapärane, et vaatame regulaarselt koos teiste NATO liitlastega meie ühiseid plaane üle ja uuendame neid. Eraldivõetuna ei ole meie piirkonna kaitseplaanide uuendamise küsimuses meil Türgiga vastuseisu. Töötame ühiselt nii meie piirkonna riikide kui teiste liitlastega selle nimel, et uuendatud kaitseplaanid saaks peatselt heakskiidu. Kui selleks võimalus avaneb, olen kindlasti valmis ka NATO riigijuhtide kohtumise veerel ühiselt Läti, Leedu ja Poola ametikaaslastega Türgi presidendiga kohtuma ja kaitseplaanide küsimust arutama." Kõik uudised Keel EST

3.12.2019. Justiitsminister Raivo Aeg osales täna Brüsselis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul, kus üheks peamiseks teemaks oli piiriüleste kohtumenetluste kiirendamine tsiviilasjades digitaalsete lahenduste abil. „Dokumentide kättetoimetamise ja tõendite kogumise määrused on piiriülese tsiviilkohtumenetluse alustalad Euroopa Liidus – need määrused aitavad igapäevases kohtu töös toimetada dokumente kätte teistes liikmesriikides elavatele menetlusosalistele ning koguda tõendeid, kuulata ära tunnistajaid, nõuda välja DNA proove teistest liikmesriikidest. Neid määrusi peab aga kohandama tänapäevasele digiajastule,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Ministri sõnul puudutavad muudatused Eesti kontekstis eelkõige naaberriikides nagu näiteks Soomes elavaid inimesi, kes on mõnes Eesti kohtuasjas menetlusosalised ja kellele võib kohus menetlusdokumendid kätte toimetada elektrooniliste kanalite kaudu. „Võrreldes praeguse süsteemiga, kus menetlusdokumendid liiguvad paberil ja posti teel, on see oluliselt kiirem asjade käik nii inimesele endale kui ka kohtule,“ lausus minister. Muudatused puudutavad ka selliseid olukordi, kus Eestis elav inimene on menetlusosaline teises EL liikmesriigis või kui menetlus toimub Eestis, aga tõendeid on vaja koguda mujal. Plaanis on soodustada ka piiriülestes menetlustes videokonverentsi kasutamist. „Inimene, kes elab Soomes, ei pea ilmtingimata tulema Eestisse istungile ütlusi andma. Otsustuse, kas videokonverentsi kasutada, teeb asja menetlev kohtunik,“ selgitas Aeg. Lisaks dokumentide otse kättetoimetamisele menetlusosalisele hakkavad liikmesriikide asutused tulevikus taotlusi ja dokumente edastama elektrooniliste kanalite kaudu, mis aitab samuti kaasa sellele, et menetlused ei veniks. See süsteem muutub kohustuslikuks kõige varem seitsme aasta pärast, kuid vabatahtlikult on liikmesriikidel võimalik digitaalseid lahendusi juba varem kasutama hakata. Täna võeti selles küsimuses vastu Euroopa Liidu Nõukogu üldine lähenemisviis, millele järgnevad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendis, kus osalevad lisaks parlamendi esindajatele EL Nõukogu ja Komisjoni esindajad. Tänasel kohtumisel on arutelu all ka kuriteoohvrite õigused, kinnipidamise alternatiivid, tsiviilõiguse koostöö tulevik ja muud teemad. Lisaks kohtub Aeg täna Portugali justiitsministri Francisca Van Dunemiga, et otsida EL-is justiitsvaldkonna digitaliseerimisel ühiselt koostöökohti.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu osales täna Brüsselis Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite kohtumisel. Nõukogu peateemadeks olid EL andmemajanduse areng ning eraelu ja isikuandmete kaitse elektroonilise side puhul. Ministri sõnul on digitaalse ühtse turu loomine üks Euroopa prioriteete, kuid seda ei saa teha ilma andmete vaba liikumiseta liikmesriikide vahel. „Piiriülene ligipääs andmetele ja teenustele on digiajastul Euroopa toimimise aluseks ja andmete vaba liikumine reaalajas loob uusi ärivõimalusi, muudab asjaajamise lihtsamaks ja läbipaistvamaks nii ettevõtetele kui inimestele. Samuti on see vajalik valitsuste tõhusamaks toimimiseks,“ rääkis minister Karu. Andmepõhine reaalaja majandus annab ettevõtetele ja riikidele rohkem võimalusi tegutseda riigipiiridest sõltumata täielikult automatiseeritud ja ilma viivitusteta toimivas keskkonnas, kuid selle toimimine eeldab Euroopa Liidu keskset koostööd ja kokkuleppeid. „Andmepõhise majanduse arendamisel peab olema selge, millised andmed riikidel olemas on ja kuidas neid eetiliselt ja turvaliselt jagada ning kasutada. Samas ei saa me tänapäeval rääkida andmekasutusest ja -turvalisusest ilma, et räägiksime masinõppest, ning me ei saa rääkida masinõppest ilma, et räägiksime eetikast ning filosoofiast laiemalt,“ arutles Karu. „Ükskõik kui väga me ka ei sooviks, pole eetilised tõekspidamised terves maailmas universaalsed ning siinkohal on oluline teha koostööd, vastasel juhul seisame silmitsi riskiga, et jääme ootama ideaalset maailma, selle asemel et arvestada keerukate olukordadega, mis ootavaid meid keerukas maailmas,“ lisas minister. Isikuandmete privaatsuse tagamine on suurte andmemahtude liigutamisel ja jagamisel väga oluline ja GDPR (isikuandmete kaitse üldmäärus) on siin olulisel kohal. Kui sageli nähakse GDPR-i piiranguna, siis ministri hinnangul loob see tegelikult ka palju võimalusi uute ärimudelite loomiseks ja nende võimaluste ärakasutamist tuleks rohkem toetada. Oluline roll on ka inimeste harimisel ja andmemajanduse põhitõdede selgitamisel, sest suur osa inimestest ei ole täna kursis, millised on nende õigused oma andmete kasutamise ja privaatsuse tagamisel. „Andmed liiguvad üle piiride ja sama teevad masinõppe algoritmid ja tehisintellektirakendused. Need võimaldavad pakkuda usaldusväärseid teenuseid inimkeskselt, kuid usaldus tekib aja jooksul ja andmete kasutamise läbipaistvus on selle jaoks ülioluline,“ lõpetas minister Karu. Telekomiministrite nõukogul käsitleti lisaks 5G tähendust Euroopa majandusele ja vajadust leevendada sellega seotud turvariske ning kuulati järgmise Euroopa Liidu eesistuja Horvaatia tööprogrammi. Kõik uudised Keel EST

3.12.2019. Justiitsministeerium saatis lepingupartnerile arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu, millega saaksid edaspidi tasuta õigusnõustamist inimesed, kelle palk on kuni 1700 eurot ja seeläbi jõuab abi paremini nende inimesteni, kes seda enim vajavad. „Tasuta õigusnõustamine on justiitsministeeriumi loodud alternatiiv kohtu kaudu taotletavale riigi õigusabile, mida annavad advokaadid. Ministeerium on loonud riigi õigusabi kõrvale lihtsasti kättesaadava nõustamisteenuse. Praegu saavad riigi toetatud õigusnõustamist taotleda inimesed, kelle eelnenud kvartali ühe kuu keskmine brutosissetulek on kuni 1,5 statistikaameti avaldatud keskmisest üldisest. Seega kvalifitseerub õigusabile inimene, kelle sissetulek jääb alla 2128 euro. Selles suuruses sissetulekuga inimesed suudavad reeglina vajadusel ka ise õigusabi hankida,“ selgitas justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. Muudatuse järgselt kvalifitseerub õigusabile inimene, kelle ühe kuu brutosissetulek on kuni 1700 eurot. „Arvestades, et teenuse käivitumisel oli sellele pääsemise lävendiks kuni 1729 euro suurune brutosissetulek, siis inimesed, kes olid määruse andmise ajal kavandatud abi saajate sihtrühmaks, pääsevad teenusele ka edaspidi,“ rõhutas Peep. Kuna enamuses Eesti maakondades jääb keskmine brutokuupalk alla statistikaameti avalikustatud keskmise, siis piirmääraks pakutava summa puhul oleks tagatud õigusnõustamine kõigis Eesti piirkondades keskmist või selle lähedast sissetulekut saavatele inimestele, rääkimata vaesemale elanikkonnale. Koos suhtelises ja absoluutses vaesuses elavate inimestega tähendab see potentsiaalse sihtgrupi suuruseks 900 000 inimest. „Oluline on lähtuda ka riigi vahendite säästliku kasutamise põhimõttest. Alates riigi toetatava teenuse käivitamisest 2017. aasta aprillis on ühe kuu keskmine brutosissetulek suurenenud 400 euro võrra ehk umbes 20%. Kuna piirmäär on pidevalt tõusnud ja teenuse soovijaid on järjest rohkem, siis 2019. aastal on lisandunud õigusabi saajate arv esimese 10 kuuga 8340 ning aasta lõpuks ületab õigusabi saajate arv 10 000 piiri. Eelnev on viinud selleni, et toetuseks ette nähtud raha saab otsa enne aasta lõppu. Seega on muudatus lisaks eeltoodule vajalik põhjusel, et napib teenuse rahastamiseks ette nähtud vahendeid,“ selgitas Peep. Määrus jõustub 15. jaanuaril 2020.

Euroopa Liidu transpordiministrid arutasid esmaspäeval Brüsselis digitaalse transpordi arengut, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Eesti Euroopa Liidus edumeelsemaid riike isejuhtivate autode arengus. Ministri sõnul on Eestile oluline isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu toetava keskkonna terviklik väljaarendamine ning digitaalse veoseteabe kasutamine kogu logistikaahela ulatuses Euroopa Liidus. „Isejuhtivad masinad on juba täna Eestis reaalsus, Tallinnas tehisintellektil põhinev isesõitev buss on sooritanud liikluseksami ja liigub tänaval tavaliikluses,“ sõnas Aas. Lisaks jõudsid ministrid kokkuleppele Euroopa Liidu rongireisijate õigustes ja kohustustes, millega peavad raudtee-ettevõtted tagama personali olemasolu, kes suudavad anda erivajadusega ja piiratud liikumisvõimega reisijatele asjakohast abi. Samuti parandab kokkulepe erivajadusega ning piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu transpordialasele teabele. Ministrid arutasid ka üleeuroopalise transpordivõrgustiku väljaarendamise lihtsustamise, lennuliikluse õhuruumi ummikute vältimise ja kellakeeramise üle. Lisaks kuulati järgmise Euroopa Liidu eesistuja Horvaatia tööprogrammi. Arutati ka seni kehtiva teemaksude korra muutmist, kuid ühisele otsusele ei jõutud ning arutelu jätkub ekspertide tasemel. Minister Taavi Aas kohtus lisaks Brüsselis uue transpordivoliniku Adina Văleani, Bulgaaria ministri Rossen Jeliazkovi ja Läti transpordiminister Tālis Linkaitsisega. Kõik uudised Keel EST

Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2020. Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest, viis preemiat 2019. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja kohaselt tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas. Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus preemiat 2019. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid võivad teha ministeeriumid, omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on spordialane tegevus. Nii kultuuri- kui ka spordipreemiate kandidaadid tuleb esitada taotlusvormil, mis on Kultuuriministeeriumi kodulehel. Avaldused tuleb allkirjastatuna esitada 10. jaanuariks 2020 Kultuuriministeeriumisse (Suur-Karja 23, 15076 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee. 2019. aastal pälvisid kultuuri elutööpreemia kirjanikud Leelo Tungal (fotol) ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi, riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid kergejõustikutreener Toomas Merila ja spordijuht Toomas Tõnise. Vaata kõiki kultuuripreemia laureaate ja spordipreemia laureaate. Kultuuripreemiate väljaandmist reguleerib riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus, spordipreemiaid määratakse spordiseadusest tuleneva valitsuse määruse alusel. Lisainformatsioon Marion Selgall da Silva Kultuuriministeeriumi kunstide osakond 628 2237 marion.selgalldasilva@kul.ee Jarko Koort Kultuuriministeeriumi spordiosakond 628 2239 jarko.koort@kul.ee

Peaminister Jüri Ratas: "PISA tulemused kinnitavad taaskord, et meie noorte teadmised ja ka oskus neid teadmisi kasutada on Euroopas esimesed ning maailma absoluutsete parimate seas. See on Eesti õpetajate, lapsevanemate ja laste ühine tulemus. See on ausammas tööle, mida on teinud meie lasteaia- ja kooliõpetajad, meie haridustöötajad, tugispetsialistid ning kõik teised, kes näevad iga päev hoolt ja vaeva, et noored saaks maailma tipptasemel hariduse hüppelauaks tulevasse ellu. Aitäh teile! Eesti koolisüsteem on maailmas haruldane. Meie põhikoolid annavad väga ühtlaselt tugevat haridust. Meil on teiste riikidega võrreldes rohkem noori, kelle tulemused on head vaatamata sellele, et nende pere olukord pole nii hea. Samal ajal on meil Euroopa kõige väikseim protsent õpilasi, kes ei saa testi sooritamisega hästi hakkama. Kõige selle kõrval on veelgi suurenenud nende osakaal, kelle sooritus on tipus. Maailma mastaabis on Eesti haridus võrdne, tugev, kaasav ja eeskujulik. Et see nii jääks ja veel paremaks saaks, peame tegema õigeid ning vastutustundlikke valikuid ka tulevikus." Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 3. detsember 2019 - Peaminister Jüri Ratas on täna ja homme Londonis, kus osaleb koos kaitseminister Jüri Luige ja välisminister Urmas Reinsaluga NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel. NATO liidrid kogunevad Londonis, tähistamaks alliansi 70ndat aastapäeva. Kokkusaamisel arutatakse lähiaastate arenguid ja väljakutseid NATO liitlaste koostöö, kollektiivkaitse ja heidutuse arendamisel. „Tunneme igapäevaselt, et 70 aastat kestnud NATO koostöö on vägagi elujõuline, eriti igapäevases tegevuses nii poliitilisel kui ka riigikaitselisel tasandil. NATO heidutus toimib sajaprotsendiliselt. Eesti julgeoleku jaoks kõige tähtsam kinnitus sellest on NATO tugevnenud kohalolek meie piirkonnas – Eestis, Lätis, Leedus, Poolas,“ ütles peaminister Jüri Ratas, lisades et meie piirkonna julgeolek on suurem kui kunagi varem. „Tõestus Atlandi-ülese sideme praktilisest tugevusest on, et Ameerika Ühendriigid on viimastel aastatel suurendanud kohalolekut Euroopas ja terves meie regioonis,“ lisas ta. NATO liidrite kohtumise töösessioon toimub 4. detsembril, mil alliansi riikide juhid keskenduvad kaitseinvesteeringutele, NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisele ning julgeolekut tugevdavale tegevusele väljaspool ühenduse piire. Ühtlasi räägivad riigipead NATO vastusest globaalsetele arengutele ja uute tehnoloogiatega seotud riskidest. „Eesti töötab igapäevaselt liitlassuhete tugevdamise nimel. Oleme üks liitlastest, kes oma kaitsesse on aastaid investeerinud kokkulepitud kahe protsendi tasemel. NATO kaitsekulude kasv alates 2014. aasta Walesi tippkohtumise kaitseinvesteeringute kokkuleppest on olnud märkimisväärne. See tähendab, et NATO liikmesriigid on võimekamad, paremad on üksuste valmisolek ja riikide suutlikkus vägesid üle NATO vajadusel kiirelt liigutada,“ tõdes peaminister Ratas. Muu hulgas märgivad alliansi riigipead ja valitsusjuhid ära edusammud NATO valmidusalgatuse (NATO Readiness Initiative) elluviimisel. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on NATO kohanemine uute väljakutsetega tihedalt seotud pühendumisega kollektiivkaitsele. „NATO on elujõuline organisatsioon, mida näitab ilmekalt see, et allianss panustab kaitsekuludesse rohkem kui eales varem. Eesti jaoks on oluline, et tulevikuteemadega tegelemisel püsiks NATO fookus kindlalt Euro-Atlandi alal ning teeksime veelgi enam koostööd kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks meie regioonis. Loomulikult mõjutavad meid kõiki globaalses julgeolekukeskkonnas toimuvad muudatused ja ka NATO peab nendega arvestama,“ sõnas välisminister. Taustainfo: Londonis 3.-4. detsembril toimuv NATO liidrite kohtumine on alliansi 70. aastapäeva tähistav nö minitippkohtumine, kus kohal on üksnes liitlased, mitte aga NATO partnerid nagu tavaks tippkohtumistel. Kohtumise töösessioon toimub 4. detsembril. Päev varem, 3. detsembril leiab aset kuninganna Elizabeth II vastuvõtt NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele koos abikaasadega. Sellele järgneb Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni võõrustatud kohtumine Downing Street 10s. NATO liidrite kohtumise ajakava. Kõik uudised Keel EST

2.12.2019. Justiitsministeerium asub koostama väljatöötamiskavatsust karistusseadustiku muutmiseks, et teatud kuriteoliikide puhul, näiteks riigi- ja inimsusevastased kuriteod, ei oleks inimesel võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. See muudatus ei puuduta eluaegset karistust kandvaid vange. Justiitsminister Raivo Aegi hinnangul ei ole aktsepteeritav, et riigireeturid või näiteks korduvalt vanglasse mõistetud seksuaalkurjategijad ja mõrvarid võivad potentsiaalselt ennetähtaegselt vabaneda. „Palusin ministeeriumi kriminaalpoliitika juristidel analüüsida võimalusi, et nii räigete kuritegude toimepanijad ennetähtaegselt vabaneda ei saaks. Mis puudutab konkreetselt riigi- ja inimsusevastaseid kuritegusid, siis siin on minu hinnangul ainult üks lahendus – nende puhul tuleb täielikult välistada ennetähtaegse vabanemise võimalus,“ rõhutas Raivo Aeg. „Tõsi, see muudatus puudutaks ainult seaduse jõustumise järgseid süüdimõistmisi. Peame tulevikuperspektiivis garanteerima selle, et kui selliste kuritegude eest inimene süüdi mõistetakse, siis on ennetähtaegne vabanemine välistatud,“ märkis Aeg. „Eraldi vaatleme sihtgrupina neid seksuaalkurjategijaid ja mõrvareid, kes on varem sarnase teo eest juba karistust kandnud, läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid jne, aga kelle puhul see karistus ei ole olnud mõjus ning nad on uue kuriteo toime pannud. Ka sel juhul peame võtma jõulisema positsiooni, et kui inimene mõistetakse korduva seksuaalkuriteo, sh lastevastase seksuaalkuriteo, või mõrva eest vangi, puudub tal igasugune ennetähtaegse vabanemise võimalus. See on printsipiaalne otsus,“ ütles justiitsminister. Aastas mõistetakse süüdi kuni 50 inimest, kes on pannud toime riigivastase või korduva raske isikuvastase kuriteo, näiteks aastal 2018 mõisteti kohtutes süüdi 39 inimest, kes oli süüdi mõistetud korduva tapmise või seksuaalkuriteo eest ja kaks inimest, kes mõisteti süüdi raske riigivastase kuriteo eest. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koostab väljatöötamiskavatsuse karistusseadustiku muutmiseks, mille saadame kooskõlastusringile hiljemalt 2020. aasta jaanuari lõpus.

Madrid, 2. detsember 2019 - Peaminister Jüri Ratas tutvustas täna Madridis toimunud ÜRO kliimakonverentsil riigijuhtide ümarlaual Eesti seniseid tegevusi kliimamuutustega võitlemisel ja edasisi plaane. Peaminister rõhutas, et Eesti soovib kliimapoliitikas olla ambitsioonikas ja toetab kindlalt Euroopa Liidu eesmärki muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks. „Eesti eesmärk kliimamuutustega võideldes on uuendada oma majandust nii, et see tooks kõigile kasu. Teame, et see ei ole lihtne, vaid nõuab märkimisväärseid investeeringuid eelkõige energia- ja transpordisektoris. Kui astume läbimõeldud samme ja langetame õigeid otsuseid, mis tähendab investeeringuid uuenduslikesse ja puhastesse tehnoloogiatesse, on kliimapööre meile pikas perspektiivis kindlasti kasutoov,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Lisaks investeeringutele on aga vaja iga inimese panust, muutust mõtlemises ja käitumises, et saaksime kliimapöördest teha Eesti eduloo. Häid näiteid juba on. Mul on hea meel, et just Eestist on alguse saanud maailmakoristuspäev. Samuti võin eeskujuks tuua meie tehnoloogiaettevõtteid, kelle rohelise algatusega on praeguseks liitunud juba 70 ettevõtet üle Euroopa.“ Peaminister rõhutas ka kohalike omavalitsuste rolli kliimamuutustega võitlemisel ja tunnustas rohevaldade algatust. Ratas osales täna enne ümarlauda Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumisel, kus räägiti ELi ühistest seisukohtadest ÜRO kliimakonverntsil. Euroopa Liidu eesmärk on olla kliimamuutustega võitlemisel esirinnas ja vastu võtta plaan, kuidas saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks. See on kooskõlas Pariisi kliimaleppega, mis sätestab vajalikud sammud selleks, et maailma keskmine temperatuur ei tõuseks kliimamuutuste tagajärjel rohkem kui 1,5-2 kraadi. Madridi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. kohtumise (25th Conference of the Parties, COP 25) üks eesmärke on riikide kliimamuutustega võitlemise plaanide uuendamine. Uued kavad tuleb ÜROle esitada järgmisel aastal. Jüri Ratas kohtus täna Madridis ka Montenegro ametikaaslase Duško Markovićiga. Kohtumistel räägiti Euroopa Liidu laienemisest ning eelseisvast NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisest Londonis. Peaminister sõidab homme Londonis toimuvale NATO kohtumisele. Eestisse naaseb Jüri Ratas kolmapäeva õhtul. Video peaministri sõnavõtust: http://bit.ly/33F8VM4 Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157712026039982 Kõik uudised Keel EST

2.12.2019. Justiitsminister Raivo Aeg kohtus täna Brüsselis Euroopa Komisjoni uue justiitsvoliniku Didier Reynders’ga, et rääkida EL-s justiitsvaldkonna digitaliseerimise olulisusest nii kuritegude avastamisel ja ärahoidmisel kui inimeste õiguste paremal kaitsmisel. „Meie peamine eesmärk justiitsvaldkonna arengus on, et kogu asjaajamine oleks digitaalne - sündmuskohalt läheb info süsteemist erinevatele asutustele, kaasa arvatud teistele liikmesriikidele,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg kohtumisel. Ministri sõnul ei piisa piiriüleste juhtumite nagu terrorismi ja küberkuritegevuse puhul ainult kurjategijate kinnipidamisest ja siseturvalisuse valdkonna arendamisest. „Oluline on, et kurjategijad toodaks ka kohtu ette ning kohtumenetlus sujuks tõrgeteta. Selleks, et tagada isikute vabadused ning teisalt kuritegevuse avastamine ja tõestamine, on vajalik hakata piiriüleselt elektroonselt andmeid vahetama,“ rõhutas ta. Eesti hinnangul tuleks digitaalsed protsessid luua samaaegselt kogu õiguskaare jaoks, mis tähendab, et andmed peaksid olema ka liikmesriikides digitaalsel kujul olemas. „Kui siseriiklikult pole andmeid digitaalselt, siis ei saa ka piiriülest koostööd teha,“ märkis Aeg. Piisav digitaliseerimise tase on ka vajalik eeltingimus tehisintellekti pakutavate lahenduste kasutamiseks justiitssektoris. Aeg kohtub täna ka Horvaatia justiitsministri Dražen Bošnjakovic’ga kui järgmise eesistujaga, et rääkida eesistumise prioriteetidest, Rootsi justiitsminister Morgan Johanssoniga digiteerimise olulisusest justiitsvaldkonnas ning Rootsi siseministri Mikael Dambergiga sideandmete säilitamise teemal, kes vastutab mh justiitskoostöö teemade eest.

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore teadlase preemiale ja noore IT-teadlase preemiale. Kandideerida saab 7. jaanuarini 2020. Mõlemad preemiad on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Kummagi preemia suuruseks on 5000 eurot, noore teadlase preemia rahastajaks on Väino Kaldoja ning noore IT-teadlase preemia rahastajaks Microsofti arenduskeskus Eestis.

Stenbocki maja, 1. detsember 2019 - Peaminister Jüri Ratas on homme Madridis ÜRO kliimakonverentsil, kus esineb Eesti kliimaeesmärke tutvustava sõnavõtuga ning osaleb kõrgetasemelistel kohtumistel. “Kliimapoliitikas ei saa tulemusteni jõuda üksinda. Kõik riigid peavad panustama, et täita Pariisi kokkulepet ja vähendada kasvuhoonegaase nii, et tulevastel põlvede elukeskkond oleks elamisväärne,” ütles Ratas. “Selleks on vaja ühiselt tegevusi koordineerida, sest kliimamuutused avaldavad elurikkusele, veevarudele ja ökosüsteemidele üha suuremat mõju. Eesti on ühinenud plaaniga muuta Euroopa Liit aastaks 2050 kliimaneutraalseks. Töötame edasi selle nimel, et selle ambitsioonika kava täitmiseks saaksid paika reaalsed sammud.” Peaminister osaleb esmaspäeval riigijuhtide ümarlaual, kus annab ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutustega võitlemisel. Hispaania juhtimisel kogunevad Madridis ka Euroopa Liidu liikmesriikide juhid koos Euroopa Komisjoni uue presidendi Ursula von der Leyeniga. Eesti rõhutab arutelul Euroopa Liidu uue eelarvekava tähtsust kliimaeesmärkide saavutamiseks. Ratas kohtub Madridis veel Hispaania peaministri Pedro Sancheze ja Montenegro valitsusjuhi Duško Markovićiga. Madridis toimub järjekorras 25. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumine. Kohtumise eesmärk on hinnata riikide tegevusi kliimamuutustega võitlemisel ja võtta vastu otsuseid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks vastavalt 2015. aastal heaks kiidetud Pariisi leppele. Tänavuse kohtumise üks fookus on rahvusvaheliste heitekvootidega kauplemise reeglite kokkuleppimine ning riikide kliimamuutustega võitlemise kavade ülevaatamine. Taustaks Konverentsi kodulehekülg: https://unfccc.int/cop25 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ja jõustus 1994. aastal. Pariisis 2015. aasta detsembris sõlmitud kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2°C, eelistatavalt 1,5°C-ni (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi kontrollida kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid on töövisiidil Saksamaal, kus osaleb järgmise aasta Müncheni julgeolekukonverentsi strateegiafoorumil.Täna-homme toimuv strateegiafoorum toob kokku väikese arvu peamiselt Euroopa ja Ameerika Ühendriikide arvamusliidreid, praeguseid ja endisi poliitikuid ning mõttekodade esindajad. Seekord keskendub foorum Atlandi-ülesele koostööle ja Euroopa väljakutsetele.

Esmaspäeval, 2. detsembril algab Madriidis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP). Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks selleks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis nelja aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet. Kõik uudised Keel EST

Eile kohtus majandus- ja taristuminister Taavi Aas Saaremaa ja Hiiumaa vallajuhtidega, et otsustada, kas soetada uhiuus või kasutatud laev. Viimastel aastatel on järjepidevalt kasvanud Saaremaale sõitjate arv, mistõttu on oluline leida püsiv lahendus üha kasvava sõidunõudluse tingimustes teenuse stabiilsuse tagamiseks. Samuti peaks olema alternatiivne lahendus juhuks, kui Hiiumaale sõit on madala merevee tõttu raskendatud. Kaalukausil oli 10 aasta vanune laev, mille peaks ümber ehitama ning kasutatud laev jõuaks liinile järgmise aasta suvel. Teine valik, mille olulisust nägid ka saarlased ja hiidlased, oli soetada uhiuus laev, mille saab ehitada vastavalt saarlaste vajadustele ning laeva saaks kasutada varulaevana ka Hiiumaa liinil. Samuti on uus laev keskkonnasõbralikum Minister Aasa sõnul oli oluline, et saarte elanikud saaksid endale soovitud lahenduse. „Soovisin näha, millist laeva eelistavad saarte elanikud ning võtsime vastu ühisotsuse, et nii Saaremaale kui Hiiumaale on parim uue laeva ehitamine,“ ütles Aas. Omavalitsuste esindajad tõdesid ühiselt, et ollakse valmis ootama veel kolm suve, et viia praegune hea laevaühendus veelgi paremaks. „Saarlased on täna olemasoleva praamiühendusega pigem rahul. Tipphooajal on küll järjekordi, kuid need ei ole midagi ületamatut. Pigem räägime hea teenuse viimisest väga heaks,“ märkis Saaremaa vallavanem Madis Kallas. „Vaadates viimaste aastate praamiühendust ja lahendusi, pole kindlasti probleemiks Saaremaa kogukonnale, et uus praam tuleb liinile kolme suve pärast,“ lisas Kallas. Uut laeva on oodata liinile 2022. aasta sügisel. Saarlaste eelistustele vastav laev võimaldab tulevikus ka vajadusel Hiiumaa liinile appi minna, kuna uus laev oleks madala süvisega. Seni kasutatakse edasi viimaste aastate lahendusi. Uue laevaga on võimalik viia aastaringne sõitjatevedu paremale tasemele. Ühtlasi aitab uus laev täita Eesti kliimapoliitika eesmärke. Kõik uudised Keel EST

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu kohtus eile Bermuda peaminister David Burtiga, et tutvustada Eesti kogemust e-riigi arendamisel. Peaminister Burti visiidi fookuses olid ka Eesti IT ettevõtted ja nende lahendused digitaalsete riigiteenuste pakkumisel. „Bermuda on samuti väike riik ja nende majanduses on väga suur roll finantssektoril. Sarnaselt meile muudaks seal paberimajanduse asendamine e-teenuste ja digitaalsete lahendustega asjaajamise oluliselt lihtsamaks ja paindlikumaks,“ ütles minister Kaimar Karu. „Eesti infotehnoloogiasektori jaoks tähendab see eelkõige uusi ekspordivõimalusi, võimalust luua Eestisse uusi töökohti ning tutvustada laiemalt Eesti e-riigi kogemusi. Tulemused koostööst Bermudaga ei jää vaid meie kahe riigi vahele - Eesti digilahendustest on huvitatud ka mitmed maailma suurimad rahvusvahelised finantsettevõtted, kelle peakorterid asuvad Bermudal ning kes on Brexiti valguses kaalumas uusi EL kontorite asukohti,“ rääkis Karu. „Ei maksa arvata, et meie koostöö Bermudaga jääb vaid meie ja Bermuda vahele,“ täpsustas Karu. „Eesti huvides on demonstreerida meie asjalikke lahendusi ning näidata meie võimekust usaldusväärse koostööpartnerina, aga ka seda, et suudame projekte edukalt läbi viia nii naabrite kui kaugemal asuvate riikidega. Meie ettevõtjad on juba laienenud ka mitmetele Euroopa Liidu välistele turgudele ning mida rohkem me suudame ka riigi tasandil näidata koostöövalmidust ning -võimekust, seda lihtsam on meie ettevõtetel uusi uksi avada ning ekspordikäivet kasvatada,“ toonitas Karu. Viimase kahe aasta jooksul on EAS-i Välisinvesteeringute Keskus koostöös Eesti ettevõtjate ja Bermuda partneritega tegelenud Eesti e-riigi kogemuse tutvustamisega Bermuda valitsusele ja erasektorile. Läbirääkimised on olnud kõrgetasemelised ning praegu juhib e-Bermuda projekti Bermuda peaminister isiklikult. Tänaseks on projekt jõudnud faasi, kus riik on avaldanud oma valmisolekut liikuda edasi ning alustada laiapõhjalise digitaliseerimisinitsiatiiviga. Protsessi alustamiseks külastas MKM-i majandusarengu asekantsler Viljar Lubi tänavu aasta suvel koos kolme Eesti IT ettevõttega Bermudat, et luua kontakt Bermuda valitsuse ja erasektoriga ning aidata neil luua sarnast elektroonilist andmevahetusplatvormi nagu Eesti X-tee. „Bermudal on koos kohaliku koostööpartneriga juba paar aastat ettevalmistamisel koostööprogramm, mis peaks viima asjaajamise Bermudal vähemalt osaliselt sarnasele infojagamise platvormile nagu meie X-tee,“ rääkis Lubi. „Siinkohal on nad koostööst Eestiga väga huvitatud ja erinevate uute teenuste osutamiseks on Eestist kaasatud mitmeid tehnoloogiaettevõtteid, kellega lõppenud suvel Bermudal ka koostööd avamas käisime,“ rääkis asekantsler. Suvisel visiidil osalesid Eestist lisaks Lubile ettevõtted Trinidad Wiseman OÜ, RaulWalter OÜ ja Cyber Security Agency OÜ . Bermuda peaministri delegatsioon külastas kahepäevasel visiidil e-Eesti esitluskeskust, Rahvusvahelist Maja, Tehnopoli ning tutvus ka Eesti Maksu- ja Tolliametiga. Kõik uudised Keel EST

29.11.2019. „Andres Parmasel on töökogemus eritasandite kohtutest. Tema kandidatuuri toetavad kindlasti nii kõnekas akadeemiline taust kui ka aktiivne panustamine kriminaalõiguse arendamisse rahvusvaheliselt,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg. 2014. aastast on Andres Parmas töötanud Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunikuna ning lisaks alates 2017. aastast Kosovo kohtu erikolleegiumide kohtunikuna. 2013.–2014. aastal osales ta EULEXi Kosovo missioonil apellatsioonikohtu nõunikuna. Aastatel 2002–2013 oli Andres Parmas riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik ning 2009–2017 andis Tartu ülikoolis kriminaal- ja karistusõiguse loenguid. Andres Parmas on 2005. aastal lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuri ning jätkab õpinguid doktorantuuris. Riigi peaprokuröri nimetab justiitsministri ettepanekul ametisse valitsus, kuulates enne ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

Stenbocki maja, 29. november 2019 – Peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu president Gitanas Nausėda saatsid täna ühiskirja Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadele ja valitsusjuhtidele. Kolm riigijuhti rõhutavad selles, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab aitama liikmesriikidel jõuda kliimaneutraalsuse eesmärgini, kuid eelarve vähenemine seab selle ohtu. Kindlasti ei tohiks kärpida ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, sest nendest tehakse põhilised investeeringud kliimamuutustega võitlemiseks. Ratas, Kariņš ja Nausėda toovad ühiskirjas esile, et kliimamuutustega võitlemisel tuleb tegutseda otsustavalt ja ambitsioonikalt ning väljendavad pühendumust ühisele vastutusele. Eesti, Läti ja Leedu rõhutavad ühiskirjas, et kliimaneutraalsusele üleminekuks on vaja väga suuri investeeringuid paljudes valdkondades. See tähendab väga palju muudatusi järgmise kümnendi jooksul pea kõigis valdkondades, aga eriti näiteks energia-, transpordi-, tööstus- ja elamusektoris, samuti põllumajanduses, maaelu arengus ja metsanduses ning ringmajandusele üleminekul. Riigid nendivad, et Euroopa Liidu järgmine pikaajaline eelarve on peamine vahend, mis aitab jõuda kliimaneutraalsuseni, toetab rohelise kokkuleppe eesmärke ja digitaalset arengut ning säilitab ELi konkurentsivõime, tagades samal ajal õiglase ülemineku. Kirjas seisab, et kahjuks seab järgmise pikaajalise eelarve kavandatud vähendamine ohtu nende eesmärkide saavutamise, eriti valdkondades, mis aitavad kliimaeesmärke märkimisväärselt täita, nimelt ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitikas. Balti riigid toovad kirjas esile, et liikmesriikide jaoks, kus jõukuse tase on alla ELi alla keskmise, jäävad ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika kliimamuutustega võitlemisel peamisteks ELi poliitikavaldkondadeks. Selles kontekstis on Euroopa Komisjoni kavandatud järsud kärped ühtekuuluvuspoliitikas kolmele Balti riigile sügavalt kahetsusväärsed ja kahjulikud. Liikmesriikide ees olevad väljakutsed on samad, nagu ka kliimaneutraalsusele üleminekuks vajalikud investeeringud. Seetõttu on ka võimatu õigustada liikmesriikide põllumajanduse otsetoetuste olulisi erinevusi. Ühtse turu toimimine on pidevalt ohus, kuna põllumeestele pole võrdseid võimalusi veel loodud. Eesti, Läti ja Leedu nendivad kirjas, et hinnanguliselt on kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 vaja investeerida rohkem kui kaks kolmandikku meie piirkonna riikide SKPst. Eestis moodustavad sellest suurima osa energeetikasektor (SEI Tallinna uuringu kohaselt moodustaks selle üleminekulud kolmandiku SKPst), ehitussektor (viiendiku SKPst) ja transport (12 protsenti SKPst). Seepärast ei tohiks kärpida Eesti, Läti ja Leedu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika rahastamist võrreldes praeguse eelarvega. Samuti tuleb põllumajanduse otsetoetuste taseme täieliku ühtlustamisega jõuda lõpule järgmise pikaajalise eelarveperioodi lõpuks. Eesti, Läti ja Leedu ühine kiri (inglise keeles): https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/3b_mff_climate_letter_29.11.2019.pdf Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja Teadusministeerium ootab ettepanekuid 2020. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna määramiseks. Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini. Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal. Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 28. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas osales täna Rail Balticu trassil asuva Saustinõmme raudteesilla nurgakivi asetamise tseremoonial ja rõhutas, et Rail Baltic pole lihtsalt raudtee, vaid unistus ühendatud Euroopast. Peaminister kinnitas, et tal on väga hea meel, et oleme jõudnud olulise teetulbani Rail Balticu rajamisel. „Ma tänan kõiki inimesi, kes on sellesse projekti seni panustanud ning neid, kes jätkavad oma tööd, et see saaks teoks,“ ütles peaminister Ratas. „Eesti on väike ja avatud riik ning Rail Balticu loodav majanduskoridor, uued võimalused ja tarneahelad ning sellest sündiv koostöö on väga kaalukad.” Peaministri sõnul loob nurgakivi panek aluse Eestile ajalooliselt oluliseks ühenduseks Põhja- ja Lõuna-Eesti, Balti riikide ning Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel. See on sama vajalik meie inimestele ja majandusele kui ka tervele Euroopa Liidule. Ta kinnitas, et Rail Baltic oli, on ja jääb enamaks kui kiirraudtee. "See on unistus nii vaimselt kui füüsiliselt ühendatud Euroopast," ütles Ratas. Ratas rõhutas, et paljude aastate eest alguse saanud mõtte teoks tegemine vajab jätkuvat koostööd ning kõigi osaliste ühiseid pingutusi. „Ees on veel rohkelt tööd nii avaliku kui ka erasektori spetsialistide jaoks. Palju igapäevaste harjumuste muutusi ootab ka meie riikide elanikke. See tähendab Eesti, Läti, Leedu ja Poola jaoks liiklusühendusi, kaasaaegseid ronge, rahvusvahelisi reisi- ja suuri kaubaterminale,“ ütles Ratas. „Balti riike Kesk-Euroopaga ühendaval raudteel saavad nii meie inimesed kui kaubad liikuda senisest kordades kiiremini, mugavamalt, ohutumalt, tõhusamalt ja keskkonnasäästlikumalt.“ Täna tähistati Rail Balticu trassi ehituse algust nurgakivi panekuga trassi kõige esimesele objektile, Saustinõmme maanteeviaduktile Tallinna ringteel. Üritusel osalesid Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJEP6hx Kõik uudised Keel EST

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, 28. november 2019 - Täna toimus valitsuse õppus, kuidas lahendada ulatuslikust sidekatkestusest tingitud kriisiolukorda. Peaminister Jüri Ratas sõnas, et õppus kinnitas valitsuse kui terviku ja ministrite võimet elanikkonda puudutavates kriisiolukordades otsuseid langetada. Valitsusliikmetele korraldatavad õppused on pikalt ette plaanitud ja viimastel aastatel väljakujunenud rutiinne praktika. Regulaarselt toimuvate õppuste läbiviimine vajalik valitsuse kriisiaegse tegutsemise harjutamiseks ja elanike turvalisuse tagamiseks. Kriisiolukordades peab valitsus Ratase sõnul kiirelt ja konstruktiivselt reageerima ning selleks tuleb sellistes oludes elanike huvide kaitsmist pidevalt harjutada. „Oleme Lõuna-Eesti kriisist õppinud, millised küsimused vajavad kõige suuremat tähelepanu, et elektri ja sidekatkestuse puhul tagada Eesti elanike turvalisus ning teenused, mis on igapäevaelu korraldamiseks kõige vajalikumad," lausus Ratas. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses toimunud õppusel osalesid lisaks ministritele ka elektri- ja sidekatkestuse lahendamist toetavate ametite esindajad. "Kõikvõimalike kriiside tulemusliku lahenduse eelduseks on ametkondade, ettevõtete ning kohalike omavalitsuste vaheline koostöö. Kindlasti on meil veel pikk tee minna, et koostöö sujuks elanikule nähtamatult, kuid näen head tahet ning valmidust pakkuda lahendusi nendele kitsaskohtadele, mis viimastel nädalatel arutelul olnud on," ütles Ratas. Õppuse õppetunnid võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse edasistes aruteludes hädaolukordade lahendamise teemadel. Vabariigi Valitsus planeerib võimalikke tegevusi kriisireguleerimise parandamisel arutada valitsuskabineti nõupidamisel jaanuaris 2020. a. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJEVm9q Kõik uudised Keel EST

28.11.2019. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis tagab, et kohtutäiturid ei või enam edaspidi töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida, muutuvad täiturite tasud, ühtlustuvad notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad distsiplinaarsüüteo korral ning notarina ametisse astuvate inimeste tase muutub koha täitmisel paremini võrreldavaks. Eelnõuga muutuvad täituri tasud ühelt poolt väiksemaks, teisalt suuremaks. „Praegu ei või kohtutäitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue. Edaspidi on välistatud ettemaksu küsimine ka inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest,“ ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. Kohtutäituri tasumäär tõuseb aga nende toimingute puhul, kus see ei kata tegelikke kulusid, näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kus kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Teise muudatusena saab tulevikus notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määrata suurema rahatrahvi kui seni, sest praegused maksimaalsed trahvimäärad ei ole alati piisavad, et avaldada raske rikkumise korral piisavat mõju. Eelnõuga tõuseb rahatrahvi piirmäär 6400 eurolt 16 000 euroni. Sellega ühtlustuvad need piirmäärad ka advokaatidele ja patendivolinikele ette nähtuga. Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. „Notarid on erinevate tehingute õiguskindluse tagamisel väga olulised ja nende töö vastutusrikas. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti,“ selgitas Peep. Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. „Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab,“ märkis Peep.

Aastakonverentsil „Ehitus 2020+“ arutleti ehitussektori tuleviku väljavaadete üle, koostamisel on nn ehituse pikk vaade ning kuulutati välja aasta ehituse laureaadid viies kategoorias. Oma avakõnes tunnustas majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et sel aastal on koos ehitussektoriga tehtud häid edusamme ehituse digitaliseerimisel. „Uuendame ehitisregistri ning loome e-ehituse platvormi ja ehitisregistri haare võib olla laiemgi. Pean siin silmas näiteks planeeringute registri ja menetluskeskkonna loomist,“ leidis Aas. Aasa sõnul käivitus äsja ka kaua oodatud nn ehituse pika vaate koostamine, mille raames töötatakse läbi mehhanismid ja meetodid ehitusinvesteeringute kontratsükliliseks planeerimiseks, tootlikkuse tõusuks, digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja tehaseliseks tootmiseks. Vabariigi valitsuse algatatud riigireformi raames tuuakse erinevad ehitatud keskkonnaga seotud rakenduslikud ülesanded ühte ametisse – Maa, ruumi ja planeeringute ametisse. „Perspektiivis koondaks uus amet kõik maakorraldust, planeerimist, ruumiandmeid ja ehitatud ruumi kvaliteeti koordineerivad ülesanded. Sellises kompetentsikeskuses on võimalik teha paremaid otsuseid ja riik saab erasektorile olema parem partner,“ rääkis Aas. „Nii saab avalik- ja erasektor teha investeeringuplaane pikaks ajaks ette. Meie ehitussektorile on järgmise 30 aasta jooksul tööd 140 miljardi euro või rohkemagi eest. Igati tark on ette mõelda, kuidas me seda raha kulutame. Samuti mõtleme ka Eesti Elamufondi loomise peale, et tagada järgneva 30 aasta jooksul umbes 12 000 üha amortiseeruva korterelamu renoveerimise.“ Konverentsil võtsid sõna mitmed valdkonna eksperdid ja asjatundjad, kes diskuteerisid parema elukeskkonna, ehitussektori väljakutsete ja võimaluste üle. Lisaks kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja aasta ehitussektori auhindade võitjad. Konverentsil erialaliitude poolt valitud 2019. aasta laureaadid: • Aasta ehitaja – Sergei Strigin • Aasta ehitusinsener – Tiit Karri • Aasta ehitusprojekt (hoone) – Maakri kvartal • Aasta ehitusprojekt (rajatis) – kommunismiohvrite memoriaal • Aasta digitaalse innovatsiooni projekt – T1 kaubanduskeskus Merko mudelprojekteerimise projektijuht Alan Väli jaoks on suur au olla osa aasta digitaalse innovatsiooniprojekti tiitliga pärjatud projektist. „T1 kaubanduskeskuse ehitusinfo¬mudelit kasutasid oma töös kõik osapooled - tellija, omanikujärelevalve, projekteerijad, koostööpartnerid ning peatöövõtja. See aitas projekteerimis- ja ehitusprotsessi muuta tõhusamaks,“ lisas Väli. Üritust korraldasid Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL), Eesti Arhitektide Liit (EAL), Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Kõik uudised Keel EST

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu kohtus eile Riias Põhjala ja Balti kolleegidega, et arutada piirkonna digitaalse arengu, e-valitsemise lahenduste ja edasiste koostöökohtade üle. Minister kutsus üles ka teisi piirkonna riike liituma andmevahetuskihiga X-tee. „Põhjala ja Baltikumi piirkond on minu hinnangul maailmas kõige pragmaatilisem,“ ütles Kaimar Karu. „Siin on riikide vahel juba täna tihe koostöö praktiliste lahenduste leidmisel ja rakendamisel, kuid selle pinnalt on edasisi võimalusi palju. Kui me räägime piiriülestest e-teenustest, siis on oluline leida viis, kuidas neid teenuseid eri riikide vahel ka turvaliselt kasutada. Siinkohal tulebki mängu meie e-riigi au ja uhkus – X-tee,“ rääkis minister. Eesti teeb täna X-tee tuumtehnoloogia arendamiseks Eesti-Soome ühiskonsortsiumi (MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions, NIIS) kaudu koostööd Soome, Islandi ja Fääri saartega. NIIS-i eesmärk on tagada X-tee ja teiste piiriüleste e-valitsemise taristu osade arendamine ja strateegiline juhtimine. Konsortsiumi töö on Eesti strateegiliseks huviks, et tagada X-tee kõrgem kvaliteet ja rahvusvaheline koosvõime, samas optimeerida ka arenduskulusid ja -korraldust. „Siinne piirkond on e-valitsemise ja digimajanduse vallas olnud väga eesrindlik ja piiriülene andmete turvaline ning läbipaistev jagamine meie riikide valitsuste vahel annaks võimaluse seda positsiooni hoida. NIIS koostöömudel on maailmas ainulaadne – esimest korda arendavad riigid üheskoos e-valitsemise tuumiktehnoloogiat ja Eesti huvi on, et võimalikult palju riike kasutaksidki koosvõimelahendusena just meie X-tee tehnoloogiat,“ lisas minister. Minister Karu jagas digiministritega ka Eesti kogemust masinõppe praktilise rakendamise, tehisintellekti algatuste ning koodivaramuga, mis muudab riigile loodud koodi ja tarkvaralahendused kõigile soovijatele vabalt kättesaadavaks ja taaskasutatavaks. Minister Kaimar Karu kohtus visiidil Põhjala-Balti ministritega ka Läti presidendi Egils Letvits’iga ning osales rahvusvahelisel 5G ümarlaual. Lisaks kohtus kahepoolselt Norra digitaliseerimise minister Nikolai Astrup’iga. Kõik uudised Keel EST

Sel nädalal toimus Euroopa Ettevõtluse Edendamise konkursi (European Enterprise Promotion Awards – EEPA) auhinnatseremoonia, kus pärjati Euroopa parimaid ettevõtluse edendajaid ning auhinnati Eesti e-residentsuse programmi eripreemiaga. Konkursiga tunnustatakse edukaid Euroopa projekte ja algatusi, mis parendavad ettevõtluse tugisüsteemi ning inspireerivad ja julgustavad ettevõtjaid arenema nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Konkursi peaauhind läks sel aastal Hollandisse startup ettevõttele Green Pac iLab keskkonnasäästliku ettevõtluse arendamise ja toetamise eest. Eripreemia tunnustuse saanud e-residentsuse programmi tõsteti esile kui väga innovatiivset lahendust, mis aitab ettevõtjatel ajada kiirelt ja mugavalt rahvusvahelist äri. Ühtlasi toodi programmi esile kui väga head eeskuju ja praktikat piiriülese ettevõtluse edendamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, kes oli ka Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna Eesti eelvooru žürii esimees, sõnul on e-residentsus maailmas täiesti ainulaadne lahendus, mis jäi žüriile silma oma uuendusmeelsuse ja originaalsuse poolest. „Meie ettevõtluskeskkonnas on väga oluline, et ei kardetaks katsetada uusi tehnoloogiaid, julgetaks arendada ideid ja ärimudeleid ning olla loovad ja siin saab e-residentsuse programm väga head eeskuju näidata,“ ütles Lubi. „Uute tehnoloogiate ja uudsete ärimudelite kasutusele võtmisele on kindlasti kaasa aidanud ka Eesti väiksus, kuid seetõttu on meile oluline ka võimalikult avatud majandus teiste riikidega,“ lisas Lubi. Lubi sõnul saab Eesti end e-residentsusega teha suuremaks, sest mobiilne elustiil on tõusuteel. „E-residentsuse programm on oluliselt suurendanud Eesti atraktiivsust nii elamiseks kui ka ettevõtluseks ning annab meile suure eelise teiste riikide ees, tuues omakorda siia investeeringuid, luues töökohti ning kiirendades seeläbi majanduskasvu,“ ütles Lubi, lisades, et e-residentsus on ka hea näide avaliku ja erasektori koostööst innovatsiooni vallas. „Valitsuste rolli innovatsiooni vedamisel ei tohiks alahinnata, hea koostöö korral erasektoriga võivad tulemused olla erakordsed – nii nagu e-residentsuse tunnustus näitab.“ E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul otsivad ettevõtjad kõikjal maailmas lahendusi, mis võimaldavad kiiret, mugavat ja asukohast sõltumatut äritegevust. “Suur rahvusvaheline huvi e-residentsuse programmi vastu ja e-residentide loodud Eesti ettevõtete kiire kasv näitab, et suudame rahuldada erinevates majandussektorites tegutsevate ettevõtjate vajadusi,” ütles Vatter. Ta märkis, et e-residentsus avaldab otsest mõju ka Eesti ettevõtlusele, luues riigile rahvusvahelises meedias tugevat positiivset kuvandit, mis aitab kaasa Eesti ettevõtete ekspordile. “Lisaks on tänaseks mitmete Eesti ettevõtete peamine tulu seotud e-residentide ettevõtetele teenuste pakkumisega. Neil on stabiilne kliendivoog, mis aitab laieneda, värvata uusi töötajaid ja seeläbi panustada Eesti majanduse kasvu,” kirjeldas Vatter. Euroopa Ettevõtluse Edendamise Konkurss koosneb kahest etapist: esmalt tuleb konkureerida oma riigis ja seejärel pääseb igast liikmesriigist kaks Euroopa finaalvõistlusele, mis kulmineerub auhinnagalaga VKE assambleel. Eestist valiti konkursi finalistide hulka e-residentsuse programm ja MTÜ Eesti 2.0 projekt „Suvekool Hüppelaud“. Ettevõtluse edendajaid hindab žürii, kuhu kuuluvad Euroopa Liidu eelmise eesistujamaa Rumeenia ja praeguse eesistujamaa Soome, Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee ning äri- ja akadeemiliste ringkondade esindajad. Auhinnatseremoonia toimub SME Assembly ürituse raames, mis on suunatud Euroopa väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) esindajatele. Nii auhinnatseremooniat kui SME Assembly’t korraldab Euroopa Komisjon koos Euroopa Liidu eesistuja riigiga. Järgmise aasta auhinnatseremoonia toimub SME Assembly raames Saksamaal, Berliinis. Kõik uudised Keel EST

28.11.2019 Valitsus kiitis heaks muudatusettepanekud kriminaalmenetluse seadustikus, karistusseadustikus ja kohtute seaduses, et tagada süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine ajal, mil kaitseolukorra lahendamiseks on väljakuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Justiitsminister Raivo Aeg ütleb, et põhiseaduse järgi on erakorraliste kohute moodustamine keelatud ja lubatud on erikohtud mõnda liiki kohtuasjade jaoks. „Eestis on erikohtuks üksnes halduskohtud – meil ei ole põhiseaduskohut, pankrotikohut ega muid erikohtuid. Kohtute siseselt on moodustatud spetsiaalsed kohtukoosseisud, kes lahendavad kohtuasju tööjaotuse põhimõttest lähtuvalt. Täna heaks kiidetud eelnõuga soovime moodustada riigikaitsekolleegiumi, mis käivitatakse üksnes sõjaajaseisukorra ajal. Kolleegium moodustatakse ametisolevatest kohtunikest ning olemasolevate kohtute juurde ja sõjaväelased kohtunikena riigikaitsekolleegiumis tööle ei asu,“ kinnitas Aeg. „Sõjaseisukorra ajal peab olema tagatud kaitseväeteenistusalaste ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude kiire menetlemine ja seda üle Eesti, et tagada kaitsevõime. Seega rõhutan, et kolleegiumi näol ei ole tegemist nn sõjakohtu kui iseseisva institutsiooniga. Kolleegium moodustatakse rahuajal selleks, et kriisiolukorras oleks olemas vajaliku riigikaitselise väljaõppe saanud kohtunikud ning ettevalmistatud süsteem, mida koheselt käivitada,“ rääkis justiitsminister. Eelnõuga nähakse aga ette, et riigikaitsekolleegiumi kuuluvad kohtunikud täidavad rahuajal oma tavapäraseid ülesandeid, kuid spetsialiseeruvad kaitseväeteenistusalaste ja riigi kaitsevõime vastu suunatud süütegude menetlemisele nagu praegu näiteks alaealistega tegelevad kohtunikud. Selline korraldus tagab kolleegiumisse kuuluvate kohtunikele vajaliku ettevalmistuse nimetatud kohtuasjade menetlemiseks ka sõjaseisukorras. Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks. Muudatustega kaasneb kriminaalasja menetluse peatamisega ka kriminaalasja aegumise peatumine. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kuni seitse ööpäeva. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Kuna süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud, siis eelnõus esitatud muudatused annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks, võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusmõistmise läbiviimist. Eelnõu koostati riigikaitseõiguse revisjoni raames ja seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega.

Täna Vatikanis ametlikul visiidil viibiv Vabariigi President kohtus ennelõunal Tema Pühaduse paavst Franciscusega, kellega arutati nii kiriku ja religiooni rolli üle ühiskonnas, aga ka praktilisematel välispoliitilistel teemadel.

Eile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud autokaubaveo komisjonis vaadati läbi haldusmenetluses olevate vedajate selgitused ning 13 vedaja suhtes tegi autokaubaveo komisjon otsused. Sellel poolaastal alustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium haldusmenetluse 13 vedaja suhtes, kelle autovedude kontrollimisel nii Eesti kui välisriikide teedel, oli tuvastatud raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi. Rikkumise eest on karistatud vedajat, tema veokorraldusjuhti või vedu teostanud autojuhti ning mille kohta on MKM saanud järelevalveasutustelt vastavasisulise teate. Tuvastatud raskematest rikkumistest esines kõige enam autojuhi sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisi. Mitmetel juhtudel ületati auto või autorongi täismassi olulisel määral ning vedajad olid kasutanud autovedude korraldamisel kohustuslikku ameti- või täienduskoolitust mitteläbinud autojuhte. Haldusmenetlused alustati selgitamaks, milliseid õigusaktidest tulenevaid meetmeid rikkujate suhtes rakendada. Menetluse jooksul oli vedajatel võimalus esitada MKM-le kirjalik selgitus õigusrikkumiste ning vedaja poolt tarvitusele võetud abinõude kohta, et edasipidiseid rikkumisi vältida. 27. novembril MKM-s toimunud autokaubaveo komisjoni koosolekul vaadati läbi vedajate selgitused, mis olid haldusmenetlustes esitatud. Vedajate esitatud selgitusi arvesse võttes, tegi komisjon järgmised otsused: 1. 5 vedaja osas, kelle vedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku MKM-ile peatada nende vedajate kasutuses oleva 1 kuni 3 mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus olenevalt rikkumiste arvust kas 1, 2 või 3 kuuks; 2. 5 vedaja osas, kelle vedudel oli tuvastatud autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete ja sõidumeeriku kasutamise korduvaid raskeid rikkumisi, otsustas komisjon teha ettepaneku Tööinspektsioonile kontrollida põhjalikumalt ettevõtte autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist; 3. 3 vedaja osas otsustas komisjon teha ettepaneku ERAA-le, kui autoveo tegevusloa andjale, kontrollida vastavust vedaja tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõuetele. Autokaubaveo komisjon on moodustatud majandus- ja taristuministri käskkirjaga ning komisjoni töö eesmärk on tagada vedajate tegevuse vastavus tegevusloa nõuetele. Komisjoni ülesanne on vaadata läbi ja kontrollida autovedude korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete autoveoalaste rikkumiste juhtumid ning teha nende ilmnemisel vastutavatele asutustele ettepanekuid rikkuja suhtes asjakohaste haldusmeetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine. Komisjoni kuuluvad MKM-i, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Maanteeameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad. Kõik uudised Keel EST

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel anda Keskkonnaministeeriumile suunis müüa tema valitsemisel oleva Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise teel. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Margit Martinsoni sõnul on müügi suurimaks eeliseks hoonestusõiguse seadmise ees see, et risk uuteks kohtuvaidlusteks on väike. Müügi enampakkumise korraldamist puudutavad vaidlused on lahendatud jõustunud kohtulahenditega, milles tehtud märkuseid saab uue enampakkumise korral arvestada. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 28. november 2019 – Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel ja kiitis istungi otsusena heaks haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ja noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamise ettepanekud. Uus haridusvaldkonna arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukava hõlmab nii üld-, kutse- kui ka kõrgharidust. See keskendub elukestva õppe tingimuste parandamisele, pöörates seejuures tähelepanu õpivõimaluste valikuterohkusele ja kättesaadavusele. Samuti sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Olulisel kohal on õppija omavastutus, õpitahe ja -harjumused. Lisaks ka õppijakeskse õppe põhimõtted. Tulenevalt kiiretest muutustest tööturul peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber- ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturuvajadustele. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 on jätkustrateegia kehtivale noortevaldkonna arengukavale. See keskendub noortele veelgi avaramate võimaluste loomisele, noorte aktiivsemale kaasamisele otsustusprotsessidesse ning kvaliteetse ja kättesaadava noorsootöö tagamisele. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 28. november 2019 – Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel istungiotsusena heaks siseminister Mart Helme ettepaneku tõsta Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) eelarvest ümber siseministeeriumi eelarvesse 2,5 miljonit eurot, et ministeerium saaks renoveerida ka enda omandis olevaid hooneid. 15. augustil otsustas valitsuskabinet suunata RKASi eelarvesse 39 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), et RKAS saaks teha investeeringuid enda hoonetesse. Selle rahaga ei saanud aga siseministeerium investeerida enda omandis olevatesse hoonetesse, milleks on näiteks kaitsepolitsei maja, Sisekaitseakadeemia ja Narva kirik. Kuna siseministeeriumil see vajadus oli, siis tuli augustis tehtud valitsuskabineti otsusega eraldatud vahenditest tõsta RKAS-i eelarvest ümber siseministeeriumi eelarvesse 2,5 miljonit eurot, mis jaotatakse 2021–2022 aastate peale – 2021. aastaks 1,875 miljonit ja 2022. aastaks 0,625 miljonit eurot. Sama kabinetinõupidamise päevakorrapunkti all kiitis valitsus istungi otsusena heaks ka Martin Helme ettepanekul tänase istungi päevakorda esitatud punkti „Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi tegevuste loetelu 2019-2023“. Sellega täpsustati sihtotstarbelise reservi tegevuste loetelu. Vastavalt 2019. aasta riigieelarve seadusele võib Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile residentuuri raamnõuete ja korraldamise tingimuste määruse, millega võimaldatakse muu hulgas residentuuri läbimist osakoormusega. „Residendid on osakoormusega residentuuri pikalt oodanud. Osakoormusega residentuur võimaldab näiteks lapsega kodus olevatel residentidel soovi korral varem eriarstiõpingute juurde naasta ja seeläbi kiiremini residentuuri lõpetada, et iseseisva eriarstina tööle asuda. Samuti on residentidel seeläbi oluliselt mugavam osaleda paralleelselt doktoriõppes,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Osakoormusega õppimise täpsed tingimused paneb paika Tartu Ülikool, samuti sõltuvad tingimused residentuuri baasasutuste valmidusest osakoormusega residente töökeskkonnas rakendada. Eesti Nooremarstide Ühenduse tellitud analüüs näitas, et baasasutuse pakutav praktikakogemus ei vasta alati residentide ootustele. Seepärast uuendatakse määrusega ka residentuuri programmide struktuuri. Tulevikus peavad kõikides programmides olema lahti kirjutatud erialatsüklite õpiväljundid, mis aitab tagada residentuuri baasasutuses toimuva praktilise õppe eesmärgipärasuse. Määruse muudatus kohustab Tartu Ülikooli residentuuriprogramme ka regulaarselt uuendama. Praeguseks on mitmed programmid enam kui kaheksa aastat vanad ning vajavad tõenäoliselt kaasajastamist. Residentuur on Eestis ainulaadne riiklikult rahastatav tasemeharidusele järgnev spetsialiseerumise vorm, mis võimaldab arsti või hambaarsti magistriõppe läbinul omandada eriarsti või erihambaarsti kvalifikatsiooni. Samaaegselt residentuuri raamnõuete ja korraldamise tingimuste määrusega kehtestatakse ka arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise määrus, mille alusel hakkab haigekassa hüvitama residentuuri baasasutustele residentidele õpingute ajal makstavat töötasu. Määruste muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. Residentidel on võimalik osakoormusega residentuuri läbida alates 1. aprillist 2020. Kõik uudised Keel EST

Kolmapäeval, 27. novembril toimus Sevillas, Hispaanias Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ministrite nõukogu kohtumine Space19+, kus osales ka Eesti delegatsioon Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi juhtimisel. ESA ministrite kohtumised toimuvad iga kolme aasta tagant, mille jooksul otsustavad ESA liikmesriigid järgmise kolmeaastase perioodi tegevused ja programmid koos eelarvega. Asekantsler Lubi sõnul loob Space19+ nõukogu kohtumine Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogia sektori arenguks suurepärased võimalused. „Eesti ESA liikmelisus panustab oluliselt meie ettevõtluskeskkonna arendamisse, aitab meie tehnoloogiaettevõtteid uute innovatiivsete toodete loomisel, millega on võimalik pääseda maailmaturule, ning vajadusel kaasata täiendavaid välisinvesteeringuid,“ ütles Lubi. „Tihe globaalne koostöö, mis aitab Eesti ettevõtetel edukamalt rahvusvahelistuda ning toetab tõhusamat koostööd avaliku ja erasektori vahel, on Eesti jaoks tähtis nii kosmosevaldkonna edendamise kui teadmusmahuka majanduse arendamise seisukohast. Seega on kosmose valdkond oluline ka nn 1% eesmärgis teadusrahastuse tõstmiseks, et Eesti majanduse „tarkust“ koostöös ESAga suurendada.“ Lubi sõnul saab Eesti omaltpoolt ESAga jagada oma kogemust digitaliseerimise, e-valitsemise ja küberturvalisuse vallas. „Võrreldes eelmise ministrite nõukogu kohtumisega 2016. aastal, on ESA digitaliseerimise valdkonna arendamisel oluliselt edasi liikunud. Sooviksime aga näha veelgi ambitsioonikamaid ja kaasaegsemaid arenguid ja siin saab Eesti väga tugevat eeskuju näidata,“ lisas Lubi. ESA valikprogrammid, kus Eesti järgmisel perioodil osaleb, kuuluvad kõrgtehnoloogia arendamise, küberturvalisuse ja kaugseire valda. Näiteks kuulub Eesti GSTP valikprogrammi, mis sobib Eesti ettevõtetele nii eksperimentide lennutamiseks orbiidil kui ka küberturvalisuse rakenduste väljatöötamiseks. Samuti on Eesti osa Euroopa IKT ärirakenduste (ARTES-BASS) programmist, mis sobib eelkõige Eesti idufirmadele, kes arendavad kõrgtehnoloogiale põhinevaid rakendusi. Ühtlasi kuulub Eesti InCUBED+ programmi, mis on suunatud eelkõige kaugseirerakenduste arendamiseks. Space19+ nõukogu võimaldab Euroopal oma kosmoseambitsioone ellu viia liikmesriikide koostöös, arendades selleks kosmosevaldkonda ja ühiskonda tervikuna. ESA abil suudavad liikmesriigid osaleda koos suurematel ja ambitsioonikamatel missioonidel. Järgmise perioodi tegevused keskenduvad muuseas kosmoseteadus ja kosmoseuurimise, maapealsete rakenduste ning tootearenduse valdkonda. Üheks põnevamaks uueks tegevuseks on ESA–NASA vaheline koostöö ARTEMIS programmis, kus rajatakse koos Lunar Gateway, mille esimene moodul lendab orbiidile juba 2024 aastal. Lubi leiab, et ESA osalus Lunar Gateway projektis on hea võimalus Eestile, et siin arendatud tehnoloogiad tulevikus Maast kaugemal rakendust leiaks. Seoses üha uute satelliitide lisandumisega, on järgnevatel aastatel oluliseks teemaks ka kosmoseliikluse reguleerimine, samuti küberturvalisus, kus on ka Eestil võimalus mõjukalt kaasa rääkida. Eesti allkirjastas ESAga liitumislepingu 2015. aasta veebruaris ning on ESA täisliige alates 1. septembrist 2015. 2017. aastal avas Eestis uksed ESA äriinkubaator, kus täna kasvab kaheksa Eesti iduettevõtet ja lähinädalatel liituvad järgmised. 2019. aastal avati Maa-ameti juures ESTHub andmekeskus, mis aitab Eesit tehnoloogiaettevõtetel ESA poolt pakutavaid kaugseire andmeid kiiremini kätte saada ja töödelda. Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmoseteaduse, kosmosetööstuse arendamisega ning viib ellu Euroopa Liidu suuri kosmoseprogramme Copernicus ja Galileo. ESA asutati 1975. aastal ja agentuuri liikmeteks on 22 Euroopa riiki, lisaks assotsieerunud liige Sloveenia ning koostööpartner Kanada. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid on täna ametlikul visiidil Vatikanis, kus kohtub Tema Pühaduse paavst Franciscusega. Katoliku kiriku pea paavst Franciscus külastas Eestit mullu sügisel, mille käigus edastas Eesti riigipeale ka küllakutse. Lisaks paavstile kohtub president Kaljulaid ka Vatikani välisministri peapiiskop Paul Gallagheriga.

Stenbocki maja, 27. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Kanada kindralkuberneri Julie Payette’iga, et rääkida meie digi- ja kaitsekoostööst ning kahe riigi tihedatest sidemetest. Peaminister rõhutas, et Eesti-Kanada digikoostöö on väga heal tasemel. „Mullusel visiidil Kanadasse allkirjastasin peaminister Justin Trudeau’ga digikoostööd puudutava vastastikuse mõistmise memorandumi. Tänaseks saame tõdeda, et see on parandanud kahe riigi ekspertide omavahelist suhtlust ja tõhustanud infovahetust, mille üle saab ainult rõõmustada,“ ütles Ratas. „Mul on hea meel, et Kanada tunneb huvi veel aktiivsema koostöö üle e-tervise valdkonnas. Eesti on valmis jagama oma kogemusi e-tervise lahenduste ja personaalmeditsiini arendamisel. Üks digiarengu ja tervishoiu kokkupuutepunkte on näiteks ka küsimus, kuidas tõhusalt tagada isikuandmete kaitse.“ Ratas ja Payette rääkisid veel koostööst NATOs. „Oleme NATOs üksmeelsed liitlased ja meil on hea meel, et Kanada panustab meie regiooni julgeolekusse alliansi suurendatud kohalolekuga Lätis ning liitub Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskusega,“ ütles Ratas. Peaminister rõhutas, et järgmisel nädalal Londonis toimuva NATO kõrgetasemelise kohtumise eel on väga oluline hoida ühtsust ning tähtis on mitte unustada riike, kes vajavad meie abi. Näiteks Ukrainat, kellega nii Eesti kui ka Kanada teevad tihedat koostööd. Rääkides Eesti suurest kogukonnast Kanadas sõnas Ratas, et Eesti on tänulik ega unusta kunagi seda, kuidas Kanada teise maailmasõja ajal ja järel abistas kodumaalt lahkuma sunnitud eestlasi. „Teie heatahtlikkus ja sõbralikkus aitasid luua tugeva väliseesti kogukonna, mis hoidis okupatsiooniajalgi üleval unistust vabast Eestist. Tänaseks saavad meie noored õppida mõlema riigi ülikoolides ja reisida kahe riigi vahel ilma bürokraatlike piiranguteta. Sellisest maailmast, kus noorte ees on kõik teed lahti, eestlased külma sõja ajal unistasidki.“ Ratas ja Payette rääkisid kohtumisel veel Eesti tulevasest tööst ÜRO julgeolekunõukogus ning plaanidest saada Arktika nõukogu vaatlejaliikmeks ja ülemaailmsest võitlusest kliimamuutustega. Fotod: https://flic.kr/s/aHsmJDy1eh Kõik uudised Keel EST

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel toimub täna kell 10.30 teaduspäev, millele järgneb näituse „Loomade tervis ja biotehnoloogiad“ avamine. Teaduspäev ja näitus on pühendatud 100 aasta möödumisele kõrgema eestikeelse veterinaarhariduse andmise algusest Eestis. Üritus toimub koostöös Eesti Maaülikooliga. Teaduspäeval esinevad loomaarstiteadlased ja tõuaretajad, näiteks Enn Ernits, Andres Valdmann, Peeter Padrik, Ülle Jaakma, Arvo Viltrop, Toomas Tiirats. Tutvustatakse Eesti rahvusülikooli loomaarstiteaduskonna rajamist ja esimesi aastaid, Eesti veterinaarmeditsiini olevikku ja tulevikku. Käsitletakse globaliseerumise mõju loomataudide levikule ja intensiivse loomakasvatusega kaasnevate valikute probleeme ning kunstliku seemendamise ja embrüosiirdamise kasutamist põllumajanduses. Ajaloolises Ülenurme mõisalaudas avatakse näitus „Loomade tervis ja biotehnoloogiad“. Näitus annab ülevaate biotehnoloogiliste meetodite kasutamisest Eestis alates 1939. aastast, mil sündis esimene kunstlikult viljastatud vasikas. Põhjalikult tutvustatakse ka teisi Eestis kasutusel olevaid uusi tehnoloogiaid, kus looma munarakk viljastatakse kehaväliselt, kasvatatakse laboris ja siiratakse retsipiendile. Väljapaneku keskseks eksponaadiks on koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega valminud interaktiivne sein, mis annab külastajale tervikliku ülevaate biotehnoloogiliste meetodite arenguloost, olemusest ja kasutusvaldkondadest nii veterinaar- kui ka inimmeditsiinis. Külastajal on võimalus tutvuda ka muuseumi kogus leiduvate veterinaaria õpetamiseks kasutatud ajalooliste õppevahendite, preparaatide ja vahenditega. Lisaks saab ülevaate olulisematest Eestis levinud loomataudidest. Näituse eesmärgiks on anda ülevaade Eesti veterinaaria minevikust ja kaasajast. Enam kui kahe sajandi vältel on Tartu loomaarstiteadlased tegelnud loomahaiguste raviga ning haiguspuhangute ärahoidmise ja tõrjega. Lisainfo: Algo Rämmer (tel 515 4368), Kaarel Vissel (tel 5817 2177), Merli Sild (tel 5345 8055) Näitust kujundas TM Development OÜ, projektijuhid Monika Kirsipuu ja Monika Stoljarova. Kõik uudised Keel EST

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esindas Eestit maailma merenduse tippsündmusel Londonis ning kutsus riike üles merenduses digitaalsete lahenduste kasutuselevõtuks. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) assamblee toimub iga kahe aasta tagant ning ühendab 174 liikmesriiki. Minister Aas pidas 31. assambleel kõne Eesti merenduse edusammudest ning kohtus assambleel osalemise kõrvalt ka IMO peasekretäri Kitak Limiga. „Londonis oli näha, et kliima eest seismine toimub mitmel rindel ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üheks prioriteediks on merenduse keskkonnamõju minimeerimine. Säästvate laevandusmeetodite kasutamine on möödapääsmatu, et vähendada kasvuhoonegaase ja säilitada inimeste usaldus laevanduse ning merekaubanduse vastu,“ sõnas Aas. Kuigi assambleel käsitletakse merendust enamjaolt globaalsel tasemel on Eesti digilahendused hea praktika näiteks ka teistele riikidele. „Eestis on juba kasutusel paberivaba mereinfosüsteem ning jagasin meie kogemust assambleel viibijatega ja kutsusin neid üles tõsiselt kaaluma selles suunas liikumist,“ lisas Aas. Lisaks kohtus minister Aas ka Hiina, Küprose ja Gruusia riigi ametikaaslastega ning Londonis resideeruvate pangandusettevõtete esindajatega. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organisation) on ÜRO agentuur, mis seisab meresõiduohutuse reeglite parendamise ja merereostuse vältimise eest. Londonis kohtuvad iga kahe aasta järel 174 liikmesriigi esindajad ning valivad assambleel 40-liikmelise nõukogu, kinnitavad viie komitee järgmise perioodi eesmärgid ja eelarve. Organisatsioonil töös osalevad lisaks ka valitsustevahelised töörühmad, haridusasutused ning merendussektori esindajad. Kõik uudised Keel EST

Elektrisõidukite kauaoodatud toetusmeede ootab praegu Euroopa Komisjoni kooskõlastust ning avaneb ilmselt detsembris. Veidi uuendatud toetustingimustes on muu hulgas kirjas võimalus soetada auto ka väljastpoolt Eestit. See tähendab, et toetust saaks küsida ka näiteks Tesla ostuks. Kõik uudised Keel EST

Kanada kindralkuberner Julie Payette alustas oma Eesti visiiti täna hommikul Kadriorus, kus kohtus president Kersti Kaljulaidiga. „Meie kaks riiki võivad tunduda üksteisest kaugel ja üsna erinevad, kuid meil on siiski suur ühisosa. Täna elab Kanadas umbes 25 000 Eesti juurtega inimest, mis on üks suuremaid kogukondi väljaspool Eestit. Nad kuuluvad Kanada mitmekultuurilisse ühiskonda, kuid teatud mõttes kuuluvad nad ikkagi Eestisse. See loob erilise sideme meie rahvaste vahel,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.

Stenbocki maja, 26. november 2019 – Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) kohtus esimest korda suurendatud koosseisus ja arutas uurimistoetuste jagunemist teadus- ning arendustegevuse valdkondade vahel. Eestis on konkurentsipõhiste uurimistoetuste juures tekkinud olukord, kus võrreldes teiste OECD riikidega on vähem rahastatud tehnika-, arsti- ja põllumajandusteadused. Samas on loodusteaduste rahastamise osakaal üks Euroopa kõrgemaid, moodustades 55,4 protsenti kõikidest konkurentsipõhistest toetustest. TANis toodi välja, et ühe valdkonna domineerimine ei ole Eesti arengu huvides. Osalised on nõus, et muutus on tulevikku vaadates vajalik ning pikaajalisi rahastusmuudatusi arutatakse edasi veebruaris. Peaminister Jüri Ratase sõnul peab vaatama teaduse rahastamist tervikuna, pidades silmas Eesti teaduse, ühiskonna ja inimeste pikaajalisi huvisid. „Otsustasime jätkata arutelusid järgmisel TANi koosolekul. Siis on võimalik teaduse rahastamise valdkondlike proportsioone vaadata laiemalt, mitte vaid uurimistoetustele keskendudes.“ Samas soovitati juba käimasolevate ehk jaanuaris lõppevate taotlusvoorude raha jaotusi muuta vaid sügisel lisandunud 2,1 miljoni euro ulatuses. See moodustab hinnanguliselt vaid kümnendiku kogu tänavusest taotlusvoorust. Nõukogu soovitas sügisese lisaraha suunata proportsionaalselt valdkondadesse, mille osakaal peaks kasvama – tehnoloogia-, arsti- ja põllumajandusteadustesse. Kogu taotlusvooru proportsioone ei pidanud nõukogu mõistlikuks nii hilises faasis muuta. Esimest korda laiendatud koosseisus Täna kohtus TAN esimest korda uues koosseisus. Kahe nädala eest otsustas valitsus suurendada TANi koosseisu kaheteistkümnelt liikmelt viieteistkümneni. Jätkavad kõik senised liikmed. Uued liikmed on Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Panga asepresident ning varem Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitjana töötanud Maive Rute. Suurendamise eesmärk oli muu hulgas vajadus kaasata enam eri taustaga eksperte ning eri teadusvaldkondade esindajaid. Uued liikmed peavad tooma TANi aruteludesse juurde rohkem sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna vaadet. Liikmed on komisjonis ekspertidena ja mitte oma organisatsioonide esindajatena. Istungil andis haridus- ja teadusministeerium ülevaate uue teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 loomisest. Selle arengukava eesmärk on luua konkurentsivõimelised tingimused tootlikkuse ja heaolu kasvuks ning Eesti ühiskonna kestlikkuse tagamiseks teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust soosiva tõhusa ja mõjusa poliitika kaudu. Samuti tegi istungil ettekande Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor Signe Ratso, kes tutvustas Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportit. Taust Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) nõustab valitsust teadus- ja arendustegevuse strateegia küsimustes. Selle esimees on peaminister Jüri Ratas. Nõukogusse kuuluvad veel haridus- ja teadusminister, rahandusminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister ning valitsuse nimetatud liikmetena Jaak Aaviksoo, Toomas Asser, Toomas Luman, Gunnar Okk, Mart Saarma, Oliver Väärtnõu, Tarmo Soomere ja Toomas Tamsar. Alates sellest nädalast ka Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja Eesti Panga asepresident ning varem Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (Joint Research Center) peadirektori asetäitjana töötanud Maive Rute. Kõik uudised Keel EST

Täna Tallinnas Eesti riigipea Kersti Kaljulaidi ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi poolt käima löödud digiürituste sari Digital Society Sandbox paneb aluse uuele Eesti ja Ukraina digiettevõtete ja avaliku sektori koostööformaadile e-valitsemise ühiseks arendamiseks. „Eesti ja Ukraina digiühiskonna liivakasti algatuse suurim väärtus on see, et me saame ühtmoodi aru, mida digitaalsed avalikud teenused tähendavad. Paljud riigid on avalikke e-teenuseid arendanud, aga nende avamine erasektorile on olnud ennekuulmatu. Ja nüüd on meil kaks riiki, kes seda ühtmoodi mõistavad. Eestil on globaalne turg ja reputatsioon, aga ei ole jõudu ilmselt kogu nõudlust täita ning Ukrainal on vajalik tööjõud ja head ideed. Lisaks saab Ukraina oma e-riiki ehitada 15 aastat uuema tehnoloogiaga kui Eesti omal ajal alustades,“ ütles president Kaljulaid.

26.11.2019. Alates selle nädala algusest saab isikuandmete paremaks kaitseks elektroonilises kinnistusraamatus inimese nime järgi päringuid teha vaid ennast autentides, näiteks ID-kaardi, mobiil-ID või pangalingi kaudu sisse logides. „Järjest enam saatsid inimesed nii justiitsministeeriumile kui ka õiguskantslerile pöördumisi, milles väljendasid rahulolematust selle üle, et neile kuuluvaid kinnisasju said inimese nime järgi otsida kõik, kes soovisid. Selleks, et kiiresti arenevas inforuumis inimeste andmeid paremini kaitsta, otsustasime, et nime või isikukoodi järgi kinnisasjade otsimine on edaspidi võimalik ainult autenditud kasutajal,“ ütles kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe. Muudatus tagab, et kõikidest otsingutest jääb maha isikustatud jälg, samas ei piira see kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet. „Seega on tegemist tasakaalustatud lahendusega, millega ühelt poolt hoitakse loodetavasti ära n-ö huvipäringud, teiselt poolt aga tagatakse endiselt kinnistusraamatu avalikkus ja seega ka turvaline õiguskäive,“ lisas ta.

Stenbocki maja, 26. november 2019 – Peaminister Jüri Ratase tänasel kohtumisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liikmetega tõdeti, et kõik meie majandussektorid vajavad digitaliseerimist ja heade infotehnoloogia-alaste teadmistega tööjõudu. Peaministri sõnul on Eesti avalik sektor olnud digitaliseerimisel eesrindlik. „Meie järgmine suur väljakutse on seda edu hoida ja edasi arendada ning pingutada ka selle nimel, et digitaliseerimine ja automatiseerimine hõlmaks ettevõtlust laiemalt. Ilma selleta on meie tootlikkuse kasvuvõime piiratud,“ sõnas Ratas. Kohtumisel osalenud leidsid, et uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks on oluline võimalikult efektiivselt kasutada Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid. Lisaks arutati võimalusi, kuidas nii era kui avalik sektor saaks rohkem toetada ja tunnustada ettevõtteid, kus teadus- ja arendustegevusse investeeritakse. ITL-i esindajate sõnul on riiklik tööstuse digitaliseerimise programm olnud ettevõtjate seas populaarne. Muljetavaldavat muutust võib märgata nende ettevõtete tööelus, mis on kasutanud EAS-i pakutavat digidiagnostika meedet. Selle eesmärgiks on turvaliselt ja teadlikult alustada tootmisprotsessi automatiseerimisega. Kohtumise osalejad rõhutasid ka seda, et IKT-sektoris on tarvis kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, kuid IT oskustega töötajaid vajavad ka muud tegevusalad. 2016. aastal valminud OSKA IKT tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu järgi oleks kümne aasta jooksul tarvis juurde ligi 13 000 IKT-spetsialisti. See on võrreldes teiste sektoritega kõige suurem nõudlus. Lisaks rõhutati, et koostöös erasektoriga on vaja pöörata veelgi rohkem tähelepanu täiend- ja ümberõppeprogrammidele. Kohtumisel arutati ka 5G tehnoloogia arenguid ning võimalusi saavutada tasakaal julgeolekuhuvide ja siinsete ettevõtete konkurentsivõime vahel, samuti e-riigi tulevikku ning sellega kaasnevaid rahastamisvajadusi. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 26. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et rääkida Eesti ja Ukraina kahepoolsest koostööst, majandusolukorrast, julgeolekust ning plaanitavatest reformidest. „Eesti toetab Ukraina jõupingutusi oma territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja seisab Ida-Ukraina konflikti ja Krimmi annekteerimise küsimuste selge lahendamise eest,“ ütles peaminister Jüri Ratas president Zelenskõile. „Sanktsioonid Venemaa vastu jäävad püsima, kuni Minski lepinguid ei täideta. Oleme Ukrainaga ka nende püüdlustes Euroopa Liidu ja NATO suunal ning toetame neid idapartnerluse ja arengukoostöö kaudu.“ Peaminister Ratas ja president Zelenskõi rääkisid kohtumisel Ukraina ees seisvatest reformidest. „Saame väga hästi aru teie pingutustest riigi uuendamisel. Oluline on, et Ukraina inimesed mõistaksid, et valitud on parim tee, ning tuleksid muudatustega kaasa. Eestil kulus Euroopa Liidu ja NATOga liitumiseks ning sellega kaasnenud reformide läbiviimiseks aastaid, kuid see töö on olnud seda väärt,“ kinnitas Ratas. Riigijuhid vahetasid kohtumisel kogemusi maareformi läbiviimisest, mis on Ukraina valitsuse tööplaani oluline osa. Veel rääkisid Ratas ja Zelenskõi rääkisid ka kahe riigi koostööst. „Oleme alati valmis jagama oma kogemusi erinevate reformide läbiviimisel, näiteks e-teenuste valdkonnas, kus koostöö toimib juba väga tihedalt, aga ka hariduses, kus Ukraina on meile tähtis partnerriik. Ukraina tudengid on Eestisse väga oodatud, aga saame jagada oma oskusi ja teadmisi ka haridussüsteemi üles ehitamisel ja arendamisel,“ ütles peaminister. Ratas ja Zelenskõi puudutasid ka eelolevat nn Normandia formaadi kohtumist Pariisis, kus saavad kokku Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa riigijuhid. Kohtumisel räägiti ka koostööst kaitsevaldkonnas. Fotod: https://www.flickr.com/photos/stenbockimaja/albums/72157711948425083 Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalminister Tanel Kiik osales täna, 26. novembril Londonis toimuval vähikonverentsil, kus andis ülevaate vähki haigestumusest Eestis, vähi ennetusest ja peamistest riskiteguritest. Ministri sõnul on vähi ennetuseks oluline, et elukeskkond toetaks tervise hoidmist ning ka inimesed enda ja abivajavate lähedaste tervist hoiaksid. „Vähki haigestumine on kogu Euroopas kasvav rahvatervise probleem, mis ohustab inimeste tervist ja koormab tervisesüsteeme. Riik ja tervisepoliitika peavad toetama tervise hoidmist, kuid palju sõltub ka meie enda igapäevastest valikutest,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Vähi peamised riskitegurid on tubakas, alkohol ja tasakaalustamata toitumine. Hinnanguliselt kuni 30% vähijuhtudest oleks ennetavavad, kui ka inimesed ise oma tervist rohkem väärtustaksid, teeksid tervislikumaid valikuid, vähendaksid alkoholi ja tubaka tarbimist, käiksid tervisekontrollis ja osaleksid sõeluuringutes.“ Ministri sõnul on terviklik alkoholi- ja tubakapoliitika aidanud nende toodete tarbimist ja seeläbi ka tervisekahju oluliselt vähendada. „Näiteks on viimase 10 aastaga vähenenud alkoholitarbimine kolmandiku võrra ja alkoholist tingitud suremus 40%, kuid seatud eesmärkidest oleme veel kaugel,“ ütles minister Tanel Kiik. „Ka tubakatarbimine on Eestis vähenemas. Viimase kümne aastaga on tubakasuitsuga kokku puutuvate inimeste osakaal vähenenud poole võrra, kuid tubakatarvitamise tagajärjed on ühiskonnale endiselt kulukad ja kannatusterohked. Seetõttu on oluline veelgi vähendada suitsetamisega alustamist noorte hulgas ja suitsetamise asendamist samuti tervist kahjustavate alternatiivtoodetega.“ Kasvavaks probleemiks on ministri sõnul ka tasakaalustamata toitumisest ja vähesest liikumisest tingitud ülekaal ja rasvumine. „Vähkkasvajate varajase avastamise ja ravivõimaluste laiendamise kõrval peame enam panustama ka teavitustöösse ning tervist toetava elukeskkonna loomisse,“ lisas Kiik. Vähist paranemine on viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt kasvanud, kuid jääme endiselt paljudest teistest riikidest maha. „Varasema avastamisega saaksime päästa paljude inimeste elu. Näiteks avastatakse meil vaid 44% rinnavähi juhtudest varajases staadiumis, samas kui OECD riikides keskmiselt 51%. Seega vajab ülevaatamist ja ajakohastamist ka sõeluuringute korraldus ja kvaliteet, sh elanikkonna hõlmatus,“ ütles minister Kiik. Vähiravi on kulukas ja tervishoiuressursid piiratud, mistõttu tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ennetusvõimalusi. Minister tõi näitena Eesti geeniprojekti, mille eesmärk on võtta igapäevameditsiinis ühe lisa andmeallikana kasutusele ka inimese geeniandmed. „Praeguseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori, mis on ligi 15% kogu elanikkonnast. See annab võimaluse pakkuda tulevikus efektiivsemat ravi, kuid avab ka täiesti uued võimalused personaalseks ennetuseks,“ ütles Tanel Kiik. „Kogutud geeniandmete põhjal oleme tänaseks käivitanud kaks kliinilist uuringut, mille eesmärk on töötada välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südameveresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Tulevikus peaks see võimaldama arstil neid haigusgruppe tänasest varem diagnoosida ja nõustada patsiente terviseprobleemide ennetamisel.“ Eesti Vähiregistri andmetel registreeritakse Eestis igal aastal ligikaudu 9000 esmast vähijuhtu ja ligi 4000 vähist põhjustatud surma. Vähk on Eestis enneaegse suremuse põhjusena südameveresoonkonnahaiguste järel teisel kohal ja vähki haigestutakse üha sagedamini. h Kõik uudised Keel EST

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati välja laureaadid viies kategoorias, aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla. Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch, kes tegutseb Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja EBSi Gümnaasiumis. Ettevõtlikud õppijad on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning mentor Vaido Mikheim Tartu Teaduspargist. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist. Minister Mailis Repsi sõnul on imetlusväärne kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas muuta õppimine huvitavaks ja eluliseks. Õppurid aga on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada uusi teadmisi ja kogemusi praktikas,” ütles Reps. „Mul on siiralt hea meel, et ettevõtlusõpe on leidnud kindla koha haridussüsteemis ja koolide õppekavades. Suurt rõõmu valmistab see, et ettevõtete ja koolide koostöö ei ole enam erand, vaid tavapärane paljudes koolides.“ Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla, mis annab võimaluse kogeda ettevõtjaks olemist mängides. Tänavu jaanuarist oktoobrini käis Ettevõtluskülas mängimas üle kolme tuhande noore ja täiskasvanu. Rahatarkust ja ettevõtlikkust jagatakse erinevatele vanuseklassidele. 5-9-aastased saavad teada, kust raha tuleb ning mis erinevus on soovil ja vajadusel. 7-12-aastased juhivad pereettevõtteid ja tegelevad säästmisega, suuremad lapsed ja täiskasvanud saavad olla ettevõtjad. Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja EBSi Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch, kes juhendab noori mini-minifirmadest õpilasfirmadeni ja korraldab ettevõtlusõppe üritusi nii koolis, maakonnas kui üle Eesti. Ta külastab õpilastega ettevõtteid, kutsub äriinimesi külalistunde andma, kaasab õpilasfirmade juhendamisse mentoreid ja korraldab õpilasfirmade laatu. Ta innustab õpilasi pingutama ja tema juhendatavad saavutavadki võistlustel kõrgeid kohti. Aasta ettevõtlusõppe mentor on Vaido Mikheim, kes töötab Tartu Teaduspargis. Mentori ja äriideede arendamise programmi STARTER töötubade läbiviijana on ta innustanud noori üle viie aasta. Sageli võtab ta vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlusel Kaleidoskoop ja lööb kaasa erinevates sTARTUp Labi projektides, mille eesmärgiks on ettevõtlusalaste oskuste ja teadmiste arendamine. Ta on juhendanud sadu meeskondi. Aasta ettevõtlikud õppurid on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Neil on silmapaistev õpilasfirma ning nad esinevad üritustel ja nõustavad teisi noori. Noormehed võtsid ette valdkonna - meeste ökoloogilised kosmeetikatooted, mis on rangete nõuete tõttu keeruline isegi professionaalidele. Aastaga töötati välja kolm toodet, millele saadi Euroopa kvaliteeditunnistused ja mida hakkas kasutama 15 juuksurisalongi. Tegevus õpilasfirmas andis noortele soovi alustada päris ettevõttega kohe kooli lõppedes. Nad on saanud ka rohkelt auhindu, millest kaalukamad on Eesti parima õpilasfirma tiitel ja Euroopa õpilasfirmade võistluse teine koht. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist, kes jagab infot, kirjutab artikleid, korraldab üritusi ja teeb palju muud selleks, et programm jõuaks võimalikult paljude koolide, õpetajate ja õpilasteni. Ta tunneb hästi programmi temaatikat ja tunnetab tasakaalu teemade vahel ning juhib osavalt tähelepanu just neile mõtetele ja aspektidele, mis sihtrühmadele korda lähevad. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi kolmandat korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 37. Fotod: laureaadid ministriga; nominendid ministriga. Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kõik uudised Keel EST

President Kersti Kaljulaid kohtus täna Kadriorus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kellele kinnitas Eesti jätkuvat toetust Ukraina reformiplaanidele, mis aitavad tõsta riigi inimeste elatustaset ja parandavad ärikliimat. President Zelenskõi visiidi keskmes on kahe riigi praktiline digikoostöö, millele keskenduti ka riigipeade kohtumisel.

Stenbocki maja, 26. november 2019 – President Kersti Kaljulaid vabastas eile peaminister Jüri Ratase ettepanekul ametist maaeluministri Mart Järviku. Kuni uue ministri ametisse asumiseni täidab maaeluministri kohuseid 29. novembrini siseminister Mart Helme ja alates 30. novembrist ning kuni uue ministri ametisse astumiseni keskkonnaminister Rene Kokk. Kõik uudised Keel EST

Kolmandat korda toimunud Digiriigi häkatoni võitis konsultatsiooniettevõtte Civitta ja IT-ettevõtte Singleton ühislahendus, mille eesmärk on Äriregistri e-koosolekute platvormi abil lihtsustada ühingute tööd, parandada suhtlust registripidajaga ja vähendada koosolekutega seotud bürokraatiat. Žüriis osalenud ja auhinna üle andnud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karul oli hea meel näha ettevõtteid ja riigiasutusi koostööd tegemas. „Riigiasutuste probleemipüstitused olid väga mõistlikud ja mitmed lahendused oleksid pärast väiksemahulisemat lisatööd valmis kasutuselevõtuks. Loodan, et häkatoni tulemusel jätkub reaalne koostöö riigi ja ettevõtete vahel ja majandusministeerium on selles protsessis kindlasti toeks,“ lisas Karu. Civitta ja Singletoni poolt välja käidud lahenduse eesmärk oli muuta koosolekute pidamine ja muude toimingute (nt juhatuse liikmete või põhikirja muutmine) tegemine Äriregistris e-koosolekute platvormi abil digitaalseks, mis võimaldaks ühingutel korraldada koosolekuid efektiivsemalt, kontrollida hääletustingimusi ja tulemusi automatiseeritult ning nõuetele vastavaid dokumente automaatselt genereerida ja registripidajale esitada. Probleemipüstituse häkatonile välja käinud Justiitsministeeriumi ühe esindaja õiguspoliitika osakonna nõunik Kairit Kirsipuu sõnul on praegu käimas ühinguõiguse revisjon, mille raames on pakutud uuendusena välja ka e-koosoleku pidamise võimalus. Häkaton andis võimaluse eelnõu väljatöötamise faasis pakutav uuendus nö praktikas tehnoloogiliselt läbi mängida. „Nii saame eelnõu veel vajadusel kohendada ja ei pea hiljem seadust tehnoloogiasse pressima, vaid vastupidi – seadus ja vastav tehnoloogiline lahendus luuakse koostöös,“ lisas Kirsipuu. Justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Berit Tasa sõnul on e-platvorm kindlasti vajalik ja erinevad huvirühmad on antud tagasisides selle idee ka hästi vastu võtnud. „Uudne lahendus aitaks ühingutel edaspidi koosolekuid senisest mugavamalt ja lihtsamalt korraldada ning otsuseid vormistada ja äriregistrile edastada. See võimaldab märkimisväärset aja ja raha kokkuhoidu nii ühingutele kui ka riigile“ tõi Tasa välja. „Hea lahenduse leidmisele olid väärt nõuga abiks meie IT-partner Registrite ja Infosüsteemide Keskus ja Tartu maakohtu registriosakonna esindaja,“ tänas Tasa. Žürii esimehe, IKT-asekantsler Siim Sikkuti sõnul on võidutöö puhul positiivne, et sellise e-platvormi loomine on juba ka vastavasse seaduseelnõusse sisse kirjutatud ja see annab lootust ettevõttega reaalse koostöö jätkumiseks. „MKM-i poolt püüame pakkuda omapoolset tuge kõigile osalejatele ja teha üha enam, et häkatonidel väljatöötatud lahendused ei jääks seisma, vaid leiaksid oma koha meie digiriigis,“ ütles Sikkut. Ettevõtteid Civitta ja Singleton esindas kuueliikmeline meeskond, mida juhtis Triin Andersson ning kuhu kuulusid Meelis Niinepuu, Giorgi Khundzakishvili, Raman Shapaval, Jurgen Herzmann ja Indre Suur. Häkatonil 2.-3. kohta jagama jäänud Proeksperdi meeskond lahendas Prokuratuuri pakutud probleemi ja töötas välja kantseliidi väljajuurimise tööriista Microsoft Wordile. Meeskonna esindaja Kunnar Kuke sõnul oli üritus osalejatele väga motiveeriv. „Häkatonil pakutud probleemi oli etteantud vähese aja jooksul nii tootearenduselt kui ka tehniliselt väga huvitav lahendada. Loodan, et meeskondade pingutus jõuab peagi ka Eesti inimeste igapäevaellu.“ 20.-22. novembrini toimunud järjekorras kolmas Digiriigi Häkaton tõi kokku 12 tiimi tehnoloogiaettevõtetest, kes püüdsid 48 tunni jooksul lahendada erinevaid avaliku sektori päriselulisi probleeme. Arendustalgutel läks 2.-3. koht jagamisele Proeksperdi ja Küberväejuhatuse tiim #3 vahel. Esimene lõi Prokuratuuri jaoks kantseliidi väljajuurimise tööriista ning kaitseväelased lõid rakenduse Maanteeametile, mis aitaks dokumentidest automaatselt sõiduki tehnilisi andmeid maha lugeda. Digiriigi häkatoni korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Garage48-ga. Lisainfo ürituste sarja kodulehel https://hakaton.ee/. Kõik uudised Keel EST

25.11.2019. Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et leida järgmiseks aastaks eakatele tasuta õigusabi andmiseks koostööpartner. „Toetame eakatele tasuta õigusnõu andmist juba neljandat aastat ja on selge, et vajadus sellise teenuse järgi on selgelt olemas. Näiteks 2018. aastal käis nõustamisel 580 inimest, keda kokku nõustati 817 tundi. Peamiselt küsiti pärimise, perekonna, korteriomandi ja asjaõiguse teemadel,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg. Justiitsministeeriumi toetus ühele taotlejale koos käibemaksuga on 10 000 eurot. Eesmärgiks on tagada eakatele isikutele õigusnõustamine, teavitus ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Toetatud tegevusega tuleb alustada hiljemalt järgmise aasta 3. veebruaril. Taotlus konkursil osalemiseks tuleb esitada eesti keeles elektrooniliselt meiliaadressil info@just.ee hiljemalt 31. detsembril 2019 kell 23. Konkursi tingimuste kohta täpsemate selgituste saamiseks saab edastada oma küsimused elektrooniliselt meiliaadressile info@just.ee. Konkursi käskkirjaga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Leping eelmise konkursi võitjaga saab läbi aasta lõpus. Uue konkursi võitjaga sõlmitakse leping kuni 31. detsembrini 2020.

 Riigipea avaldus peaminister Jüri Ratasega kohtumise ja minister Järviku ametist vabastamise järel: Allkirjastasin just otsuse nr 510, millega vabastasin peaministri ettepanekul ametist maaeluminister Mart Järviku. Aga ma ei taha täna rääkida üldse Mart Järvikust. Ma ei taha ka Illar Lemettist rääkida rohkem kui tema ees vabandada selle pärast, kuidas tema riik on temaga täna käitunud. Millest ma tahan rääkida, on see, et tänase otsusega said kõik inimesed, kes moel või teisel riiki – meie oma Eestit – teenivad, teada, et: kui nad kaitsevad õigusriiki, kui nad lähtuvad ametnikueetikast ja oma ametivandest, kui nad juhivad tähelepanu poliitikute sigadustele, saab neist Vabariigi Valitsuse jaoks lihtsalt „juhtimisprobleem“. On lubamatu, et ministri ebakompetentsusele ning võimalikule korruptsioonile tähelepanu juhtinud riigi tippametnikust tehakse poliitilise kauplemise osa. Kui selline käitumine muutub mustriks, on meil kõigil põhjust muret tunda. Tänase otsusega tegi Vabariigi Valitsus enda ja ühe ministri probleemist terve ühiskonna probleemi. Mulle jääb see sügavalt arusaamatuks ja vastuvõetamatuks.

Stenbocki maja, 25. november 2019 - Peaminister Jüri Ratas kohtus täna Soome parlamendi spiikri Matti Vanhaneniga, et rääkida Eesti ja Soome piiriülesest andmevahetusest, regionaalsetest taristuprojektidest, kliimamuutustega võitlemisest ja Euroopa Liidu tulevasest pikaajalisest eelarvekavast „Mul on hea meel, et mulluse Eesti-Soome valitsuste ühisistungi järel on naabritevaheline alati tihe koostöö veelgi hoogsamaks muutunud. Kindlasti on üks suuri edulugusid meie ühine kultuurifond,“ ütles Ratas. Peaminister rõhutas, et üks ühisistungil vastu võetud olulisi punkte on piiriülene andmevahetus ja koostöö digivaldkonnas. „Oleme liikunud edasi vastastikuse digiretseptide tunnustamisega, aga saame teha veelgi enam koostööd Eesti ja Soome rahvastikuregistrite andmete vahetamisel,“ ütles ta. Peaminister ja spiiker arutasid ka kliima- ning energiapoliitikaga seotud küsimusi. „Kliimamuutuste debatt on Eestis ühiskonnas väga hästi käivitunud. Üks olulisi valdkondi sellest on energeetika, kus meil on Soomelt õppida näiteks tuuleenergia arendamise vallas. Lisaks on meile väga oluline Põhjamaade elektriturg,“ ütles Ratas. Euroopa Liidu eelarvekavast rääkides kinnitas Ratas, et Eestile on tähtis, et ELi tulevane eelarve võtaks arvesse erinevate liikmesriikide huvisid ning toetaks majandusarengut. Lisaks rääkisid Ratas ja Vanhanen Rail Balticust. Peaminister avaldas lootust, et Soome mängib tulevikus projektis aktiivset rolli. Kohtumisel puudutati ka kahepoolse ja regionaalse kaitsekoostöö küsimusi. Fotod: Kõik uudised Keel EST

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas täna, 25. novembril toimunud kodanikupäeva tunnustusüritusel aasta kodanikuks muusiku ja pedagoogi Riina Roose. Riina Roose on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulupedagoog ja Tallinna Linnateatri muusikaala juhataja. Ta on muuhulgas laulupidude uurija, pidude liikumises oluline kaasamõtleja ning korraldaja. Riina Roose oli üksiti tänavuse Tartu laulupeo, mis tähistas 150 aasta möödumist esimesest laulupeost, üks lavastajatest. „Raske on leida pühendunumat ja oma ideid energilisemalt ellu viivamat inimest kui Riina Roose. Kogu rahvuskultuur ja asjad selle sees, mis võivad tunduda teistele pisiasjadena, on Riina jaoks meeletult olulised. Ja loomulikult on kõige olulisem kõik see, mis puudutab muusikat ja eesti muusikakultuuri ning inimesi, kes seda kultuuri igapäevaselt loovad. Mälestust nendest ja nende tehtust hoiab Riina igapäevaselt tähelepanu all. Tema eriline lemmiklaps on loomulikult laulu- ja tantsupeo traditsioon,“ kirjeldas kultuuriminister Tõnis Lukas laureaati. „Tunnustus oli meeldiv üllatus. Väljendan siirast tänu ja heameelt, et keegi on minu peale mõelnud rohkem kui möödaminnes,“ ütles aasta kodanik 2019 aunimetuse pälvinud Riina Roose. „Muusikateadlane Toomas Siitan tõdes 1. oktoobril, muusikapäeval: „See on vaimu kriis keset majanduse kõrgaega“. Me peame endale aru andma, et see majanduslik heaolu on juba ammu tuleviku arvelt. Tuleks lõpetada see laristamine igal tasandil. Me peame koguma ja pingutama vaimu,“ toonitas Roose. Aasta kodaniku 2019 aunimetusele esitati ühtekokku 14 kandidaati. Aunimetusega kaasneb rahaline preemia ning alati ka Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Aasta kodaniku tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu anti aunimetus välja 17. korda. Varasemate aasta kodanikega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel. Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril. See on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Pildid ürituselt leiab siit, autor Annika Haas. Lisainfo Mall Saul Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik 628 2261mall.saul@kul.ee

President Kersti Kaljulaid andis täna Kadriorus üle presidendi hariduspreemiad. Noore haridustegelase preemia pälvis Tartu Forseliuse Koolis ahhaaliku koolimudeli käivitanud õppejuht Kristi Mumm ja haridustegelase reaalainete preemia Väätsa Põhikooli füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja ning kosmosekoolide võrgustiku rajaja Jonas Nahkor.

Teisipäeval, 26. novembril kell 12 kuulutatakse Tallinnas Õpetajate majas välja Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursi laureaadid. Minister Mailis Reps tunnustab aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee. Kokku esitati 37 kandidaati. Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa. Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu kolmandat korda. Ajakirjanikud on oodatud! Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kõik uudised Keel EST

Järgmise aasta märtsiks viib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös ministeeriumi haldusalas oleva nelja ametiga läbi analüüsi, et selgitada välja millist kasu tooks ametite funktsioonide ühendamine. MKM moodustas koos Maanteeameti, Veeteede Ameti, Lennuameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga juhtkomisjoni, et viia läbi analüüs ja luua võimalik tegevuskava transpordi ühendametite loomiseks. Analüüs lähtub võimalusest luua praeguse nelja ameti asemel kaks, kus üks tegeleks transpordiliikide ülese planeerimise ja investeeringutega ning teine järelevalvega. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rõhutab, et peame esmalt hindama, mil moel oleks ametite ühendamine kõige mõistlikum. „Märtsiks valmiva analüüsiga näeme, kas ametite funktsioonide ühendamine tooks endaga kaasa kodanikele paremaid teenuseid ning siis saab valitsus otsustada, kas liikuda ühendamisega edasi või ei,“ lisas Aas. Loodud juhtkomisjoni veab eest MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas ning juhtkomisjoni liikmeteks on nelja ameti peadirektorid. Komisjon peab järgmise aasta 1. märtsiks esitama Vabariigi Valitsusele ühendametite loomise analüüsi ja tegevuskavad, mis lähtuvad eeldusest, et uued ametid saaksid alustada ümberkorraldatud kujul tegevust 2021. aasta jooksul. Kuna analüüsitakse kahte võimalikku eraldi ametit, luuakse ka eraldi töörühmad, kus MNT peadirektor veab eest liikuvuse töörühma ning TTJA peadirektor juhib järelevalve töörühma. „Nii väikses riigis nagu Eesti on mõistlik üle vaadata erinevate transpordiliikide planeerimine ning kas nende koos planeerimine ja elluviimine oleks otstarbekam. Mitmed Euroopa väikeriigid on selle suuna võtnud ning töörühmadega oleme sammu võrra lähemal, et saada teada meile parim lahendus,“ lisas liikuvuse töörühma juht ja Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Kõik uudised Keel EST

Sotsiaalministeeriumi strateegiliste partnerite teise taotlusvooru, milles otsiti koostööpartnereid vaimse tervise, laste heaolu, vanemaealiste ja puuetega inimeste huvikaitse ning võrdse kohtlemise teemadel, laekus kaheksa taotlust ning läbirääkimisi jätkatakse seitsme organisatsiooniga. Läbirääkimiste vooru kutsub sotsiaalministeerium SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi, Lastekaitse Liidu, SA Väärtustades Elu, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, MTÜ Kuldne Liiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning SA Inimõiguste Keskuse. „Keskendume läbirääkimistes suuresti huvikaitse võimekuse tõstmisele ja tegevuste eesmärgistamisele,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Nii organisatsioonidele endile, riigile kui ka avalikkusele peab olema väga selge, milliseid pikaajalisi tulemusi avaliku rahastuse abil saavutama lähme.“ Asekantsler Rait Kuuse sõnul on üks suurimaid väljakutseid huvikaitse korraldus nii vanemaealiste inimesi esindavate kui puudega inimeste ühingute valdkondades. „Näiteks hiljuti Puuetega Inimeste Fondi tellimusel valminud analüüs tõi esile mitmeid kitsaskohti huvikaitse korralduses alates erinevate ühingute tegevuste ebapiisavast eesmärgistamisest, omavahelisest koostööst kuni piirkondliku võrgustikutöö korralduseni. See on kindlasti teema, millele soovime läbirääkimiste käigus tähelepanu pöörata, et võrgustiku jätkusuutlikkus oleks tulevikus tagatud ja ühingute toimimine oleks laiemal alusel kui riigipoolne tegevustoetus seda võimaldab,“ selgitas Kuuse. Lisaks, 10. detsembrini on avatud sotsiaalministri ja rahvastikuministri koostöös avatud kolmas taotlusvoor “Peresõbralik ja lasterikas Eesti“, millega riik otsib strateegilisi partnereid perepoliitika valdkonnas. Tegevuste rahastamiseks on ette nähtud aastas kuni 400 000 eurot hasartmängumaksu toetusi, strateegilisi partnereid otsitakse kaheks aastaks. Septembris lõppenud esimeses taotlusvoorus otsiti koostööpartnereid annetatud toidu jagamiseks, esmaabi koolitusteks, hasartmängusõltuvuse ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel. Läbirääkimiste tulemusena on partnerluse ettepanek tehtud neljaks aastaks MTÜ-le Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ja SA Eesti-Hollandi Heategevusfondile (Toidupank) ning kaheks aastaks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ja Eesti Naisühenduste Ümarlaua Sihtasutusele. Läbirääkimised jätkuvad Eesti Punase Ristiga. Rohkem infot strateegiliste partnerite taotlusvoorude kohta: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/sotsiaalne-taristu-ja-toetused/hasartmangumaksu-toetused Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 25. november 2019 – Valitsus otsustas täna hommikul erakorralisel telefoniistungil vabastada maaeluminister Mart Järviku ettepanekul ja koostöö mittelaabumise tõttu tänasest ametist kantsler Illar Lemetti. Avaliku teenistuse seaduse järgi saab kantsleri enne tähtaega teenistusest vabastada, kui ministri hinnangul nende koostöö ei laabu ning ministri ja kantsleri koostöötamise algusest on möödunud vähemalt pool aastat. Maaeluminister Mart Järviku hinnangul ei laabu tema koostöö kantsler Illar Lemettiga. Pool aastat koos töötamisest möödus 29. oktoobril. Kõik uudised Keel EST

Stenbocki maja, 25. november 2019 – Head ajakirjanikud, täna kell 10.40 toimub Stenbocki maja rohelises saalis pressikonverents, kus peaminister Jüri Ratas kommenteerib olukorda maaeluministri valitsemisalas. Kõik uudised Keel EST

Esmaspäev, 25. november Kell 12:15 Kohtumine Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse ja liikmeskirikute juhtidega Kell 13:45 Kohtumine Soome parlamendi esimehe Matti Vanhanen’iga Teisipäev, 26. november Kell 10:15 Kohtumine lahkuva Türgi suursaadiku Ms Hayriye Kumaşcıoğlu’ga Kell 13:30 Kohtumine Ukraina president Volodymyr Zelensky’ga Kell 15:00 Teadus-ja Arendusnõukogu nõupidamine Kell 19:00 Osalemine Ukraina president Volodymyr Zelensky auks korraldataval õhtusöögil Kolmapäev, 27. november Kell 10:15 Kohtumine Riigikogu väliskomisjoniga Kell 13:10 Kohtumine Kanada kindralkuberner Julie Payette’iga Neljapäev, 28. november Kell 10:00 Valitsuse istung ja kabinetinõupidamine Kell 12:00 Valitsuse pressikonverents Kell 13:00 Osalemine Rail Baltica ehituse alguse tähistamisel Kell 14:00 Valitsuse kabinetinõupidamine Reede, 29. november Kell 10:10 Tervitussõnad Eesti-Saksa majanduskonverentsil 1.-2.detsembril viibib peaminister Madriidis, kus osaleb COP25 kliimakonverentsil. Kõik uudised Keel EST

25.11.2019. Täna öösel peeti kinni 28-aastane Jaanis Arro, kes lahkus eile omavoliliselt Tartu avavanglast. Jaanis Arro on 180–190 cm pikk, kõhna kehaehitusega ja ta vasakul käel on pöidla lähedal tätoveeritud tähed J.A. Kinnipeetav kannab musta karvase kraega parkat ja tal on jalas mustad püksid, tumedat tooni saapad ning peas must müts. Arro kannab karistust kelmuste ja varguste eest. Vanglateenistus algatas kriminaalmenetluse karistusseadustiku § 328 alusel (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu põgenemine).