Surmateatis – dokument, mis kinnitab, et inimene on surnud.

Surmatõend – rahvastikuregistri andmetel põhinev riiklik dokument, millele märgitakse surnud isiku nimi, isikukood, sünniaeg, surmaaeg, surma registreerimise aeg ja kande number. Surmatõend on ametlik, kui sellel on väljastaja allkiri ja väljastaja asutuse tempel.

Miks seda vaja on?

Ilma surmatõendita ei saagi edasi tegutseda, kuna seda nõutakse praktiliselt kõigi asjaajamiste juures. Sealhulgas ei tohi inimest ilma surmatõendita matta.

Kuidas toimub tõendi väljastamine?

Kui andmed isiku surma kohta on rahvastikuregistrisse edastanud tervishoiutöötaja, saab lahkunu lähedane esmase surmatõendi tervishoiuasutuse arsti käest. Esmase surmatõendi saab lähedasele väljastada pärast seda, kui surma põhjus on teada ja tervise infosüsteemi edastatud ning surm on rahvastikuregistris registreeritud. Ainult erandjuhtudel, kui surma registreerib perekonnaseisuasutus, annab esmase surmatõendi perekonnaseisuasutus.

Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit, surma tõendab ja matmist võimaldab arstlik surmateatis.

Korduva tõendi taotlemine

Juhul, kui olete surmatõendi kaotanud või vajate seda välisriiki esitamiseks võõrkeeles (inglise, saksa, prantsuse keeles, koos mitmekeelse standardvormiga või CIEC-vormil), saate uue korduva tõendi taotleda, esitades avalduse maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti välisesindusele.

Tõendi korduva väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu suurus kohalikust omavalitsusest väljastatava tõendi eest on 10 eurot, Eesti välisesindusest väljastatava tõendi puhul aga 20 eurot. Mitmekeelse standardvormi väljastamise eest koos surmatõendiga tuleb tasuda riigilõiv 20 eurot dokumendi kohta. Täpsema info saamiseks võtke ühendust maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse või Eesti välisesindusega.

Erandjuhtudel ei edasta meditsiiniasutus automaatselt surmaandmeid rahvastikuregistrisse. Sellisel juhul ei väljasta tervishoiuasutuse arst ka surmatõendit ja lähedastel tuleb surma registreerimiseks seitsme päeva jooksul alates surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele avaldus. Avalduse võib täita ka kohapeal.

Kes saab surma registreerida?

• abikaasa
• sugulane
• hõimlane
• lahkunuga koos elanud isik
• tervishoiuteenust osutava asutuse juht
• politseinik
• muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta

Kus saab surma registreerida?
Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Tallinnas perekonnaseisuametile. NB! Alates 01.07.2019 muud kohalikud omavalitsused surma ei registreeri. Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist.

Surma registreerimiseks perekonnaseisuametis tuleb esitada:

• surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
• avalduse esitaja isikut tõendav dokument

Eesti kodaniku või määratlemata kodakondsusega inimese surm on vaja registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses (tavaliselt perekonnaseisuasutuses). Kui surnukehal on vägivalla tundemärgid, võivad surma registreerimisele eelneda politseijuurdlus ja lahkamine. On riike, kus lahatakse kõik välismaalastest (välisriikide kodanikest) surnud (nt Tai). See tähendab, et surmatunnistuse väljastamine võib sellevõrra kauem aega võtta (umbes nädal kuni kuu, sõltuvalt asjaoludest ka kauem).

Surmadokument on vaja lasta kinnitada apostilliga (riikide nimekiri, mille dokumente kinnitatakse apostilliga) või legaliseerida (riigid, kes ei kasuta apostilliga kinnitamist), välja arvatud juhul, kui dokumendi on väljastanud Euroopa Liidu liikmesriigi, Venemaa või Ukraina ametiasutus.

Surmadokument peab olema kas eesti-, vene- või ingliskeelne. Muude keelte puhul on vajalik vandetõlgi tehtud tõlge kas eesti, vene või inglise keelde (info välisriigi dokumentide tõlkimise kohta ).

CIEC-vormil väljastatud surmadokument ei vaja tõlkimist ega kinnitamist või legaliseerimist. Lühiajaliselt välismaal viibinu (nt inimene oli puhkuse- või tööreisil) surma registreerimise ja surmatunnistuse kinnitamisega (st apostillimise või legaliseerimisega) tegeleb reisikindlustusfirma, kui surnul oli sõlmitud reisikindlustus, või lähedaste valitud matusebüroo.

Lähedastel on vaja otsustada, kas põrm soovitakse tuua Eestisse ning kas seda teha kirstuga või lasta surnukeha tuhastada ja säilmed transportida urniga. Surnukeha transporti kirstuga saab korraldada vaid rahvusvahelist tegevusluba omav matusebüroo. Urniga võib surnu säilmed Eestisse tuua ka eraisik (nt surnu lähedased). Nii kirstu kui urni transpordiks on vaja need pitseerida, mida teeb tavaliselt transporti korraldav matusebüroo.

Lisateavet saab välisministeeriumi 24/7 konsulaarabi valvetelefonilt (+372) 5301 9999 või Facebookis veebikonsulile kirjutades. NB! Surnukeha transpordikulud Eestisse katab kindlustusfirma, kui surnul oli sõlmitud reisikindlustus. Kui kindlustust ei olnud, tuleb kulud kanda surnu lähedastel.

Surmadokument ja vajadusel selle tõlge tuleb esitada Eesti maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse.

Kui surnu lähedased otsustavad, et surnu maetakse välisriiki (surnu elas ja töötas seal, lähedastel pole raha, huvi või soovi põrmu Eestisse tuua vms), on vaja korraldada surmadokumendi kinnitamine (kui on nõutud apostillimine või legaliseerimine) ning lasta vandetõlgil teha tunnistusest tõlge vene või inglise keelde (kui dokument ei ole juba nendes keeltes välja antud). Surmatunnistus ja vajadusel selle tõlge tuleb esitada Eesti maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse.

Välisriigi kodaniku surmast teavitab surma fakti tuvastanud arst Välisministeeriumi, mis omakorda teavitab välisriigi kodaniku surmast surnu elukohamaa välisesindust. Lahkunu lähedastele väljastab surma fakti tuvastanud tervishoiuasutus esmase eestikeelse surmatõendi juhul, kui välisriigi kodanikul on olemas Eesti isikukood. Kui välisriigi kodanikul Eesti isikukood puudub, väljastab tervishoiuasutus lahkunu lähedastele eestikeelsed surma fakti ja surma põhjust fikseerivad dokumendid.

Juhul, kui osutub vajalikuks esitada surmatõend lahkunu kodakondsus- või elukohariigi asutusele (näiteks kui isik viibis Eestis ajutiselt), saavad surnu lähedased taotleda Eesti maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest surmatõendi inglise, saksa või prantsuse keeles või rahvusvaheliselt tunnustatud vormidel (CIEC, tõend koos mitmekeelse standardvormiga). Korduva surmatõendi eest tuleb tasuda riigilõiv.

Kui lahkunu lähedastel on soov surnukeha või surnu tuhka sisaldav urn toimetada teise riiki, lähtutakse transpordil sihtriigi nõuetest ning ühendust tuleb võtta selle riigi Eestis asuva välisesindusega või välisministeeriumiga. Surnukeha või urni piiriülese transpordi korraldamise ning hinnanguliste transpordikulude kohta saab infot matusebüroodest.

Rahvastikuregistrist on surmafakti küsimise teenuse kaudu võimalik pärida, kas inimene on surnud. Päringu tegemiseks on vaja teada inimese isikukoodi või nime või nime ja sünniaega. Surmafakti teavet (st kuupäev) väljastatakse pärast 01.07.2010 surnud inimeste kohta.