Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus.
Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid, näiteks individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need organid on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu põhiseaduse kohaselt kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud.
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline:
- esimese astme kohtud – neli maakohut ja kaks halduskohut,
- teise astme ehk apellatsioonikohtud – kaks ringkonnakohut ja
- kõrgema astme ehk kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus – riigikohus.
Üldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi maakohtute ja halduskohtute lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab ringkonnakohtu lahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Täpsema ülevaate kohtusüsteemist ja kohtute kontaktandmed leiab kohtute veebist.
Kohtu juhtimine ja haldamine
Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarve raha ja vastutab teiste tugiteenuste korraldamise eest.
Esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium koostöös kohtute haldamise nõukojaga. Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud nõuandev kogu, mille tööd juhib riigikohtu esimees. Nõukoda koosneb üheteistkümnest liikmest: sinna kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Kohtute haldamise nõukoja pädevuse ja tegevusega saab tutvuda kohtute veebis.
Riigikohus haldab ennast iseseisvalt ja tal on eraldiseisev eelarve.
Kohtusse pöördumine
Kohtusse pöördumine toimingud ja tähtajad sõltuvad sellest, kas tegemist on tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või halduskohtumenetlusega. Kohtusse pöördumise nõuetega saab täpsemalt tutvuda kohtute veebis.