Eesti Vabariigi õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, see ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri ülesanded ja tema kantselei töökorraldus on sätestatud õiguskantsleri seaduses.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. 20. jaanuaril 2015 nimetas Riigikogu õiguskantsleriks Ülle Madise, kes andis ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 31. märtsil 2015. 2021. aasta 15. detsembril nimetas Riigikogu Ülle Madise õiguskantsleriks teiseks ametiajaks. Tema teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.
Õiguskantsleri peamised ülesanded:
-
põhiseaduslikkuse järelevalve. Õiguskantsler kontrollib, kas seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid on põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas;
-
põhiõiguste kaitse. Õiguskantsler kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud ei rikuks oma tegevuses põhiseadusega sätestatud õigusi ja vabadusi, seadusi ega teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava.
2007. aastast alates on õiguskantsleri ülesanne ka väärkohtlemise ennetamine. Inimväärikust alandava kohtlemise ärahoidmiseks tehakse kontrollkäike kõigisse asutustesse, kus inimeste vabadust on piiratud või võidakse piirata.
2011. aastal andis Riigikogu õiguskantslerile lasteombudsmani pädevuse, millest tulenevalt täidab õiguskantsler laste õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid.
2015. aastast teeb õiguskantsler järelevalvet riigiasutuste tegevuse üle, kes korraldavad telefonikõnede ja vestluste pealtkuulamist, kirjavahetuse jälgimist ning koguvad, töötlevad ja kasutavad isikuandmeid muul varjatud viisil.
2019. aastast alates täidab õiguskantsler ka riikliku inimõiguste asutuse ülesandeid ning puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevaid puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid.
Õiguskantsler täidab veel mitmeid teisi talle seadusega antud ülesandeid:
-
edendab võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist;
-
lahendab lepitusmenetluse korras füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute vahel tekkinud diskrimineerimisvaidlusi;
-
algatab kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse;
-
esitab Riigikohtule arvamusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse asjades;
-
teeb riigi peaprokuröri taotluse alusel Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks;
-
vastab Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjalikele küsimustele.
Avaldus õiguskantslerile
Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks. Igaüks, kes leiab, et avalikke ülesandeid täitev asutus on rikkunud tema õigusi, kohelnud teda seaduse või hea halduse tava vastaselt, võib esitada avalduse õiguskantslerile oma põhiõiguste kaitseks. Õiguskantsleril on õigus alustada menetlust ka omal algatusel talle teadaoleva informatsiooni (nt ajakirjanduses kajastatu) põhjal.
Mida on vaja teada enne avalduse esitamist
Õiguskantsleri ülesanded ja pädevus avalduste lahendamisel on sätestatud õiguskantsleri seaduses. Muu hulgas sätestab seadus juhud, millal õiguskantsler jätab või võib jätta avalduse lahendamata.
Õiguskantsler jätab avalduse lahendamata, kui:
-
küsimus ei ole õiguskantsleri pädevuses (nt kui palutakse õigusabi);
-
avalduse lahendamine on teise ametiasutuse pädevuses (nt selgitustaotlusele vastamine, kriminaalasja algatamine);
-
avaldus puudutab eraõigusliku juriidilise isiku (nt aktsiaseltsi, osaühingu) või füüsilise isiku tegevust, kes ei täida avalikke ülesandeid (v.a diskrimineerimisküsimuse korral);
-
avalduse aluseks olevas küsimuses on jõustunud kohtuotsus, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetav määrus või kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluses;
-
avalduse aluseks olevas küsimuses on käimas kohtumenetlus, süüteomenetlus või kohtueelne kohustuslik kaebemenetlus.
Õiguskantsler võib jätta avalduse lahendamata, kui:
-
avaldus ei vasta õiguskantsleri seaduses sätestatud nõuetele ja avaldaja on jätnud puuduse tähtaja jooksul kõrvaldamata;
-
avaldus on esitatud hiljem kui üks aasta pärast seda, kui avalduse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest;
-
avaldus on ilmselgelt alusetu;
-
avalduse aluseks olevas küsimuses on võimalik esitada vaie haldusakti andjale või kasutada muid õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda kohtusse);
-
avalduse asjas toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus (nt on esitatud vaie asutuse otsuse või tegevuse peale asjakohasele järelevalveasutusele või kõrgemalseisvale asutusele);
-
avalduse lahendamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve asjas puudub oluline avalik huvi.
Õiguskantsler võib jätta lepitusmenetluse algatamata, kui:
-
avaldus on esitatud hiljem kui neli kuud pärast seda, kui avalduse esitaja sai teada või pidi teada saama diskrimineerimisest;
-
avaldus käsitleb füüsilise või eraõigusliku isiku tegevust registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel; perekonna- või eraelu suhetes või pärimisõiguse teostamisel.
Õiguskantsler teavitab avaldajat kirjalikult avalduse läbi vaatamata jätmisest, põhjendades oma otsust.
Õiguskantsler võib edastada avalduse lahendamiseks asjakohasele järelevalveorganile, kui see aitab avalduse esitaja õigusi paremini kaitsta. Avalduse edastamisest annab õiguskantsler avaldajale teada. Delikaatseid isikuandmeid sisaldava avalduse edasisaatmiseks on vaja avaldaja nõusolekut. Järelevalveorgan teavitab avalduse lahendamisest õiguskantslerit.
Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt ei vasta (täielikult või osaliselt) Eesti Vabariigi põhiseadusele või kõrgemal seisvale õigustloovale aktile, teeb ta akti vastu võtnud organile põhjendatud ettepaneku viia akt või selle säte kooskõlla põhiseaduse või seadusega.
Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse või ametniku tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus rikkunud isiku õigusi. Ühtlasi saadab õiguskantsler vajaduse korral asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Oma seisukohas võib õiguskantsler kritiseerida, avaldada arvamust või anda konkreetseid soovitusi rikkumise kõrvaldamiseks. Õiguskantsleri seisukoht on lõplik ning seda ei ole võimalik kohtulikult vaidlustada.
Tegevuse ülevaade
Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate oma tegevusest. See on ühelt poolt aruanne põhiseaduslike ülesannete täitmise kohta ning teiselt poolt võimalus juhtida Riigikogu tähelepanu seaduste rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õiguslikele probleemidele.