Raha on riigi kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tšekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks alates 1. jaanuarist 2011 euro.
Eesti Pank
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi liige.
Eesti Panga peamine ülesanne on aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna pisut madalamana kui 2% aastas. Hinnastabiilsus on tugeva majanduse eeltingimus. Selle ülesande täitmiseks kujundab Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega euroala ühtset rahapoliitikat ning viib seda ellu Eestis. Kui hinnastabiilsuse eesmärk on täidetud, siis toetab Eesti Pank ka muude Eesti ja euroala majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist.
Eesti Pank täidab kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid:
- korraldab sularaharinglust
- toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise
- osaleb finantsstabiilsuse tagamises
- haldab ja hoiab Eesti välisreserve ning muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
- koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat
- nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.
Finantsinspektsioon
Finantsinspektsiooni eesmärk on finantsjärelevalve, mis aitab kaasa finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsuse ja teenuste kvaliteedi tagamisele ning seeläbi toetab Eesti rahasüsteemi usaldusväärsust. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita – maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Samuti on finantsinspektsiooni oluliseks ülesandeks aidata kaasa Eesti finantssektori efektiivsuse suurendemisele, süsteemsete riskide vältimisele ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele. Järelevalve tööks on ka selgitada, millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks.
Riigieelarve
Riigieelarve on riigi ühe aasta sissetulekute ja väljaminekute plaan. Selle alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsusasutused riigile laekuvat raha eri poliitikate elluviimiseks. Riigieelarve koosneb eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest, mis kinnitatakse riigieelarve seaduses.
Riigieelarve kõige olulisemad õiguslikud alused on sätestatud põhiseaduses ja riigieelarve seaduses ning selle alusel antud määrustes. Riigieelarve kavandamisel arvestatakse riigi pikaajalise arengustrateegiaga Eesti 2035, poliitika põhialustega ning valdkondliku arengukavadega, mis sisaldavad strateegilisi eesmärke.
Alates 2020. aastast on valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade eelarve tegevuspõhine: iga euro on seostatud konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega, mis aitab saavutada seatud eesmärki.
Riigieelarve koostatakse paralleelselt riigi nelja-aastase eelarvestrateegia uuendamisega. Riigieelarve eelnõu esitab valitsus riigikogule, kes võib teha muudatusettepanekuid ja võtab selle seadusena vastu. Riigieelarve üheks mõõdupuuks on valitsussektori eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk).
Riigieelarve tulud pärinevad peamiselt seadusega sätestatud riiklikest maksudest, lõivudest ja trahvidest. Märkimisväärse osa riigieelarve tuludest moodustavad Euroopa Liidu eelarvest saadud toetused. Riigieelarve kulutuste poolel kajastuvad lisaks riigi tegevuskuludele ja investeeringutele ka kohalikele omavalitsustele riigieelarvest ettenähtud osa, riigieelarvest antud toetused ning riigi rahvusvahelised kohustused.
Viited
Seadused
- Eesti Panga seadus
- Riigikogu kodu- ja töökorra seadus
- Maksukorralduse seadus
- Riigivaraseadus
- Riigieelarve seadus