Eesti-vastase sõjalise tegevuse ennetamiseks ja tõrjumiseks kasutatakse totaalkaitse põhimõttel kõiki võimalusi, sealhulgas nii riigistruktuuride kui ka rahva jõupingutusi. Eesti-vastase sõjalise tegevuse korral rakendatakse riigikaitset tervikuna. Riigikaitse osad on sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ja psühholoogiline kaitse.
Eesti sõjaline kaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel.
Eesti julgeolekupoliitikast saab lugeda kaitseministeeriumi kodulehelt.
Kaitsevägi
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates.
Kaitseväe ülesanne rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel.
Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded:
- kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega
- riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine
- merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine.
Meestel on 17.–60. eluaastani kaitseväekohustus. Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse noormehed vanuses 17–27, naistel on võimalus läbida ajateenistus oma algatusel.
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Koos Kaitseliidu eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidus üle 25 000 vabatahtliku.
- Naiskodukaitse – üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis toetab riigikaitset ja ühiskonna arengut.
- Noored Kotkad – organisatsioon, mis kasvatab noori vaimselt ja kehaliselt terveks Eesti kodanikeks.
- Kodutütred – tütarlaste vabatahtlik isamaaline skautlik Kaitseliidu eriorganisatsioon, mis kasvatab noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut Eesti iseseisvust kaitsta.
Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas. Samuti on Kaitseliit erakonnaväline organisatsioon – erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate erakondlik tegevus Kaitseliidus on keelatud. Kaitseliidus on sõjaväeline korraldus, seal tegeletakse sõjaväeliste harjutustega ja vallatakse relvi.
Riigikaitse juhtimine
Kaitseväge juhib rahuajal ainujuhtimise põhimõttel kaitseväe juhataja, kes allub kaitseministrile. Kaitseväe juhataja vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita kaitseväele pandud ülesandeid. Kaitseväe juhataja tööorgan on kaitseväe peastaap, mille ülesanded on strateegiline planeerimine, dokumentide väljatöötamine ja väeliikide koostöö planeerimine.
Kaitsevägi jaguneb kolmeks väeliigiks:
Väeliigid alluvad kaitseväe juhatajale, kellele allub ka Kaitseliit.
Viited
- Laiapindne riigikaitse
- Iseseisev kaitsevõime ja kaitseväeteenistus
- Liitlasväed eestis
- Eesti kaitseväelased välisoperatsioonidel
Seadused
- Riigikaitseliste sundkoormiste seadus
- Riigikaitseseadus
- Erakorralise seisukorra seadus
- Hädaolukorra seadus
- Kaitseliidu seadus
- Kaitseväe korralduse seadus
- Kaitseväeteenistuse seadus