Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides.
Seaduse algatamise õigus on:
- riigikogu liikmel
- riigikogu fraktsioonil
- riigikogu komisjonil
- vabariigi valitsusel
- vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks.
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda valitsuse poole ettepanekuga algatada riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus.
Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni
Algatatav seaduseelnõu antakse riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.
Eelnõu esimesel lugemisel arutatakse eelnõu üldpõhimõtteid. Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu. Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile riigikogu liikmetele.
Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine.
Eelnõu lõpphääletus toimub eelnõu kolmandal lugemisel. Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja.
Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu. Vastuvõetud seadusele kirjutab alla riigikogu esimees ning seejärel esitab riigikogu kantselei seaduse väljakuulutamiseks vabariigi presidendile.
Seaduse eelnõu riigikogu koosseisu vahetumise korral
Kui riigikogu koosseisu volitused lõpevad, langevad riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda. Eelnõu algatanud riigikogu liige ei pruugi olla enam uues koosseisus, eelnõu algatanud valitsuse asemel on aga uus valitsus ja uus riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga.
Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks, mida teeb president.
Kuskohalt leida õigusteavet!
Riigi Teataja
Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, kuhu on koondatud kogu oluline õigusteave. Riigi Teataja väljaandja on Justiitsministeerium.
Põhiseaduse § 3 lg 2 sätestab, et täitmiseks saavad kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 108 sätestab muuhulgas, et seadused avaldatakse Riigi Teatajas.
Riigi Teatajas on avaldatud olulised aktid vastavalt Riigi Teataja seaduse §le 2. Samuti on Riigi Teatajas avaldatud kõik kohaliku omavalitsusüksuste kehtivad määrused, Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite kokkuvõtted, ajakohases seisus seaduste ingliskeelsed tõlked ning seaduste kokkuvõtted.
Lisaks sellele on Riigi Teatajas otsitavad kõik kohtute poolt kohtute infosüsteemis avaldatud jõustunud kohtulahendid ning kohtuistungite ja lahendite avalikustamise ajad. Samuti on otsitavad ja leitavad õigusaktide eelnõud ja menetlusteave Riigikogu eelnõude ja Vabariigi Valitsuse menetlussüsteemidest.
Riigi Teataja on ka „õiguse ajamasin“, mis võimaldab alates ametliku elektroonilise Riigi Teataja kasutuselevõtmisest 2002. aasta 1. juunist leida lihtsa ja terviktekstide täpse otsingu abil kõik seaduste ja üleriigiliste määruste redaktsioonide sõnastused iga ajahetke seisuga. Vaikimisi juhatatakse kasutaja alati otsimise ajal kehtiva teksti juurde.
Ajakohases seisus terviktekstidena on leitavad ka Vabariigi Valitsuse korraldused ja Riigikogu otsused.
Selleks, et õigusaktid oleksid leitavad ajakohastena, koostab ja avaldab Riigi Teataja väljaandja nendest koos muudatustega neid sisaldava tervikteksti.
MinuRT teenus võimaldab tellida oma e-postile kogu Riigi Teatajas avaldatud teabe: nii kohtulahendeid ja nende kokkuvõtteid menetlusliikide kaupa kui ka eelnõusid nende etappide kaupa, samuti kõiki akte ja nende terviktekste ning tõlkeid. Enne 1944. aastat Riigi Teatajas avaldatud õigusaktid on leitavad Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Riigi Teataja väljaandja ja Rahvusraamatukogu koostöös Digaris avaldatud 1918 kuni 1944 avaldatud Riigi Teatajatest.
Põhiseaduse muutmine
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ja presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:
- rahvahääletusel
- riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt
- riigikogu poolt kiireloomulisena.
Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne 2020