Välisõhust sõltub meie kõigi elu ja tervis. Välisõhu all mõistame eelkõige maapinnalähedast õhukihti.
Välisõhu kvaliteet
Välisõhu kvaliteeti mõjutavad järgmised tegurid:
- mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2)
- müra
- tolm
- vibratsioon
- mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus)
- elektromagnetväljad.
Välisõhu kvaliteeti mõjutavad peamiselt tööstus, elektri ja soojuse tootmine, sh kohtküte, kemikaalide kasutamine, aga ka näiteks maantee-, mere- ja lennutransport.
Mida saab ise teha
Üks kõige problemaatilisemaid sektoreid, kust õhusaaste eraldub vahetult inimeste läheduses ning hajub atmosfääriõhus tihti kehvasti, on kohtküte. Kuna koduses küttekoldes on võrreldes tööstusliku põletamisega madalam temperatuur, eraldub sellisel põlemisel märksa enam saasteaineid, sh enim inimeste tervist kahjustavaid peenosakesi ja kantserogeene. Väga tähtis on kütta võimalikult kuiva ja puhta puiduga, kindlasti vältida jäätmete põletamist koduahjus ning võimalusel eelistada kaugkütet või muid õhusaastet vähendavaid lahendusi.
Igal võimalikul juhul tuleks õhukvaliteedi huvides kasutada ühistransporti või valida muu vähem saastav liikumisviis, nt jalgratas. Sõidukite heitgaaside vähendamiseks tuleb kasutada kvaliteetsemat kütust ja ökonoomsemaid autosid, mis on ka varustatud katalüsaatoriga heitgaasides sisalduvate saasteainete vähendamiseks.
Kust leida infot
Eesti välisõhu kvaliteedi kohta saab reaalajas infot keskkonnauuringute keskuse kaardirakendusest.
Lühiülevaate Eesti õhusaasteainete heitkogustest leiab keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Keskkonnalube koondab keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS.