Maareformi elluviijaks ja vahetuks korraldajaks on kohalikud omavalitsused ja maa-amet. Maareformi teostamise suunamine, koordineerimine, kontrollimine on üks maa-ameti tegevusvaldkondi ja ülesandeid.
Maa-ameti peamised maareformialased tegevused on:
- kohalike omavalitsuste ja teiste asutuste nõustamine ja kontroll maareformi alases tegevuses
- maa munitsipaalomandisse andmisega ja munitsipaalomandis oleva maaga seotud ülesannete täitmine
- maa riigi kulul tagastamise finantseerimise korraldamine
- riigi omandisse jäetavate maade väljaselgitamine koos maa riigi omandisse jätmiseks vajalike toimingute läbiviimisega
- maa erastamise, põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ja ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmise korraldamine
- osalemine maareformialases seadusloomes.
Aastal 1991 Eestis alanud maareformi aluseks oli 1991. aasta 1. novembril kehtima hakanud maareformi seadus. Maareformi eesmärk oli anda maa eraomandisse, pidades seejuures silmas nii endiste omanike õigusi kui ka maakasutajate huve. Samuti sooviti luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks.
Aastaks 2019 oli maareform läbi viidud ligikaudu 99% ulatuses maismaa territooriumist. Maareformi täpsema statistikaga saab tutvuda maa-ameti kodulehel.
Maareformiga on pandud alus maa tsiviilkäibe tekkimisele, mis omakorda on üheks turumajanduse aluseks. Võib julgelt väita, et maareformi tulemusel tekkinud kinnisvaraturg on oluliselt mõjutanud Eesti majanduse arengut.