Eluaseme üürimisel on mõistlik sõlmida kirjalik üürileping. Seadus võimaldab üürilepingut sõlmida vormivabalt, sh ka suuliselt. Aga kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult. Samuti on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid kirjaliku lepingu abil parem tõendada.
Üürileandjaks saab olla kas eraomanik või kohalik omavalitsus (vald, linn, linnaosa). Kohaliku omavalitsuse poolt üürile antavat pinda nimetatakse munitsipaalpinnaks või sotsiaalpinnaks. Munitsipaalmajja eraldatakse eluruumid neile inimestele, kes on sunnitud eraomanikule kuuluvast majast välja kolima. Sotsiaalmajas saavad peavarju raskustes pered ning endaga mitte toime tulevad inimesed, kes saavad seal viibida seni, kuni on suutnud oma elujärge parandada. Üürilised peavad ise tasuma kommunaalkulud.
Üürisuhted
Üürisuhted puudutavad kaht poolt – üürileandjat ja üürnikku. Üürisuhteid reguleerib võlaõigusseadus, milles on sätestatud üldine kõikvõimalikke üürilepinguid puudutav regulatsioon ning ka erireeglid äri- ja eluruumide üürimise kohta. Oluline on tähele panna, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Üürilepingu võib sõlmida kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtajatu üürilepingu korral on võimalik üüri muuta iga aasta möödumisel, teatades sellest üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel) ette vähemalt 30 päeva. Tähtajalise üürilepingu kehtivusperioodil on võimalik eluruumi üüri tõsta üksnes juhul, kui selle tõstmise ulatus ja arvestamise viis on üürilepingus täpselt näidatud, üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ja üüri tõstetakse mitte rohkem kui kord aastas.
Kui üürileandja võõrandab (müüb, kingib vm) kinnisasja pärast üürilepingu sõlmimist, jääb üürileping kehtima endisel kujul, kuid üürileandjaks saab asja uus omanik. Kui üürnik soovib oma üüriõigust kellelegi loovutada või anda eluaset allüürile, on see võimalik ainult üürileandja nõusoleku olemasolul.
Eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks võib üürnik või üürileandja pöörduda üürikomisjoni või kohtusse. Üürikomisjoni asutab kohalik omavalitsus. Üürikomisjon lahendab vaidluse, mis on tekkinud tema tööpiirkonnas asuva eluruumi üürimisest, kui samas asjas ei ole varem kohtusse pöördutud. Üürileandja peab oma kinnisvara ja vallasvara (näiteks korteris olev vara) üürimisel saadavast tulust maksma tulumaksu. Üüritulu tuleb deklareerida igal aastal maksu- ja tolliametile esitatavas tuludeklaratsioonis.
Üürilepingu koostamine
Elamispinna üürimisel tuleb jälgida, et üürileandja oleks üüritava pinna omanik või omaks omaniku volitust. Allüüri puhul peab üürileandjal olema omaniku nõusolek. Üürilepingus ei ole vaja üksikasjalikult reguleerida selliseid küsimusi, mis on nii või teisiti seaduses sätestatud ja millest näiteks eluruumi üürimise puhul ei ole üürniku kahjuks võimalik kõrvale kalduda. Samas on mõistlik teatud küsimused lepingus täpsemalt ära määratleda, näiteks kirjeldada üürile antava asja seisukorda või reguleerida kommunaalkulude tasumisega seonduvat. Kui lepingus pole kõrvalkulude maksmist kokku lepitud, tasub nende eest seaduse kohaselt üürileandja. Pooled võivad aga kokku leppida, et kõrvalkulud kannab üürnik.
Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab.