Kõigil Eesti elanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Te olete kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse pärast uude elukohta kolimist, rahvastikuregistrist valede andmete leidmisel või elukoha andmete puudumisel.
Elukohateate saab esitada kohaliku omavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) rahvastikuregistriga tegelevale ametnikule (registripidajale), kui te:
- Rahvastikuregistris puuduvad Teie elukoha andmed.
- muudate elukohta Eestis.
- asute elama välismaale.
- kolite välismaalt tagasi Eestisse.
Kui te kasutate püsivaks või alaliseks elamiseks mitut elukohta, tuleb rahvastikuregistrisse elukoha andmete kandmiseks esitada omal valikul neist ühe aadress, lisades oma kontaktandmed (telefon, e-posti aadress). Teised püsivad või alalised aadressid on võimalik kanda lisa-aadressiks.
Välisriigis elades saab teatada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele.
Kuidas esitada elukohateadet
Elukohateadet saab esitada:
- e-rahvastikuregistris (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga). Teie poolt e-rahvastikuregistris esitatud elukohateate infot ja olekut saate näha samuti e-rahvastikuregistris.
- valla- või linnavalitsuses/ Tallinna linnaosavalitsuses kohapeal.
- kohalikule omavalitsusele posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest.
- kohalikule omavalitsusele digitaalallkirjaga allkirjastatult e-posti teel.
Elukohateate prinditava ja elektroonselt täidetava vormi leiab siseministeeriumi kodulehelt.
Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateate esitamisel toimub registreerimine uuele aadressile, väljaregistreerimine toimub automaatselt ja selleks ei pea midagi tegema.
Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linna- või vallavalitsusse saabumise päev.
Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb esitada ka teise hooldusõigusliku vanema nõusolek. Teise vanema nõusolek on vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument või allkiri elukohateatel.
Kui te ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, tuleb elukohateatele lisada ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku luba (vabas vormis kirjutatud ja allkirjastatud dokument või allkiri elukohateatel). Omaniku nõusolekut/üürilepingut ei ole vaja, kui rahvastikuregistrisse kantakse teie välisriigi elukoha andmed.
Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb elukohateate esitajal lisada elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei tulene teisiti.
Linna- või vallavalitsus kontrollib elukohateate nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul alates elukohateate saamisest. Kui teade vastab nõuetele ja ei esine elukoha andmete kandmisest keeldumise aluseid, kannab linna- või vallavalitsus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse.
Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik
Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi ELi kodanik) on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata. ELi kodaniku pereliikmel on õigus Eestis viibida kuni 3 kuud koos ELi kodanikuga ning pereliikmel peab olema kehtiv reisidokument ja vajadusel viisa.
Hiljemalt 3 kuu möödumisel tuleb ELi kodanikul elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris. Selleks tuleb esitada elukohateade valla-või linnavalitsusele/Tallinnas linnaosavalitsusele. Esmakordselt Eestisse elama asumisel on eelnevalt vajalik moodustada ELi kodanikule isikukood ning selleks tuleb kohalikku linna- või vallavalitsusse isiklikult kohale minna. Isikukoodi taotluse esitamisega samal ajal saab esitada elukoha registreerimise taotluse. Juhul kui ELi kodanikul on juba Eesti isikukood olemas (näiteks on tal varasemalt olnud kokkupuude Eestiga), saab elukoha registreerimise taotluse saata linna- või vallavalitsusele ka postiga.
Lisaks on elukohta võimalik registreerida e-rahvastikuregistris, kuid see võimalus eeldab Eesti ID-kaardi olemasolu. ID-kaardi taotlemise kohustus tekib ELi kodanikul aga pärast elukoha registreerimist Eestisse. Seega, reeglina ei saa esmakordselt Eestisse elama asumisel elukohta veebis registreerida.
Ühe kuu jooksul pärast oma elukoha registreerimist peab esitama politsei- ja piirivalveametile taotluse Eesti ID-kaardi saamiseks, millega tõendatakse inimese tähtajalist riigis elamise õigust. Kehtivat isikutunnistust või passi ega muud isikut tõendavat dokumenti ei ole kohustust kaasas kanda, kuid inimesel peab see olemas olema ning ametivõimude nõudmisel tuleb see ka esitada.
ELi kodaniku pereliige peab taotlema elamisõigust politsei- ja piirivalveameti teeninduses või välismaal olles Eesti välisesinduses. Perekonnasidemete tõendamiseks tuleb esitada välisriigi pädeva asutuse väljastatud tõend (nt sünnitõend, abielutõend), rahvastikuregistri väljavõte või kohtuotsus koos tõendiga. Dokumendid peavad olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde. Pärast elamisõiguse saamist peab ELi kodaniku pereliige registreerima oma elukoha valla-või linnavalitsuses/Tallinnas linnaosavalitsuses ühe kuu jooksul alates elamisõiguse saamisest.
Elamisõiguse saamiseks ja elukoha registreerimiseks Eestis ei ole ELi kodanikul vajalik esitada tõendeid piisavate rahaliste vahendite olemasolu või ELi kodaniku perekonnaliikmel majandusliku sõltuvuse kohta.
Juhul kui ilmneb, et ELi kodanik on jätnud elukoha registreerimata, juhitakse sellele tema tähelepanu.
Elukoha registreerimisel väljastatakse inimesele soovi korral elukoha registreerimise tõend (väljavõte rahvastikuregistrist). Tõend antakse välja tähtajatult ning vajadusel on seda võimalik igal ajal valla-või linnavalitsusest/Tallinnas linnaosavalitsusest uuesti küsida.
Välisriiki elama asumisel tuleb teatada oma välisriigi elukoha andmed ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Elukohateade uute elukohaandmetega tuleb esitada oma Eesti elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele kohale minnes, postiga või e-rahvastikuregistris. Viimast võimalust saab kasutada vaid juhul, kui inimesel on olemas kehtiv Eesti ID-kaart koos kehtivate sertifikaatidega, Smart-ID või mobiil-ID. Andmed on soovitav uuendada enne Eestist lahkumist. Juhul kui ELi kodanik teab juba Eestisse elama asumisel aega, millal ta Eestist lahkub, saab ta juba Eestisse elama asumisel elukohateatel esitada selle kuupäeva koos riigiga, kuhu ta elama asub.
Lisa-aadressi kandmine rahvastikuregistrisse
Kui te kasutate alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, tuleb valida neist üks, mis kantakse rahvastikuregistrisse õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (põhielukoht). Teised elukohad saab esitada rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
Lisa-aadressi saab esitada:
- e-rahvastikuregistris „Minu andmete“ teenuses
- elukohateatega, märkides lisaks uuele põhielukoha aadressile ka lisa-aadressi andmed
- allkirjastatud taotlusega valla-või linnavalitsusele/Tallinnas linnaosavalitsusele.
Minu ruumi registreeritud isikud ja nende aadressi lõpetamine
Kui te eluruumi omanikuna ei tea, kas eluruumi on registreeritud inimesi, kes tegelikult ei ela teile kuuluvas ruumis, saate seda kontrollida e-rahvastikuregistri teenuses Minu ruumi elanikud ja aadresside lõpetamine (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga) või küsida eraldi kohalikult omavalitsuselt.
Juhul kui inimese elukohaks on rahvastikuregistris märgitud omanikule kuuluv ruum, aga ruumi registreeritud inimene ei ela sellel aadressil ning tal puudub ruumi kasutusõigus, on omanikul õigus ruumi registreeritud inimese elukoha aadress lõpetada ehk esitada avaldus rahvastikuregistris kajastuva elukoha aadressi lõpetamiseks. Seda avaldust saab esitada kohalikule omavalitsusele e-rahvastikuregistris teenuses Minu ruumi elanikud ja aadresside lõpetamine, samuti kohapeal või posti teel kirjalikult või e-posti teel digitaalallkirjaga. Omanik peab kinnitama avalduses oma allkirjaga, et isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku. Vajadusel avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui inimene ühe kuu jooksul teavituse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elavate välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab siseministeerium.
Teil on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimalik õigustatud huvi korral. Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse pidevalt inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses.
Teil on õigus tutvuda oma rahvastikuregistrisse kantud andmetega. Lapse andmete vaatamise õigus on tema vanemal või eestkostjal, piiratud teovõimega täisealise isiku puhul eestkostjal. Juurdepääsu andmetele võimaldab kas kohalik omavalitsus või registri andmete volitatud töötleja, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) isiku avalduse alusel.
Lisaks saate oma andmeid vaadata siinsamas portaalis, kui logite portaali sisse (ID-kaardiga, mobiil-IDga või internetipanga kaudu) ja valite teenuse Mina ja minu alaealised lapsed. Andmetes vea leidmisel on teil võimalik sellest teada anda e-rahvastikuregistri kaudu.
Ise saate e-rahvastikuregistris esitada ja uuendada enda kohta järgmisi andmeid: ütluspõhised andmed (rahvus, emakeel, kõrgeim omandatud haridustase), lisa-aadress (kui elatakse paralleelselt mitmel aadressil), kontaktandmed (e-post ja telefon) ja välisriigi isikukood (kui on olemas). Esitatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt.
Blanketid
Seotud artiklid
Viited
- Elukohatoimingud (siseministeerium)
- Püsivalt välisriigis elava Eesti kodaniku elukoha registreerimine (välisministeerium)
- Rahvastikuregistrist (siseministeerium)
Teenused
- Elukohateate esitamine e-rahvastikuregistris
- Enda andmete muutmine rahvastikuregistris
- Enda ja oma alaealiste laste andmete päring rahvastikuregistrist
- Minu ruumi registreeritud isikud ja nende väljaregistreerimine
Seadused
- Rahvastikuregistri seadus
- Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend
- Isikukoodide moodustamise ja andmise kord
- Euroopa Liidu kodaniku seadus