Korraldatud jäätmeveo lepinguid saab sõlmida jäätmevedajaga, kes tegeleb olmejäätmete veoga majapidamise või ettevõtte asukohajärgses piirkonnas. Jäätmeveo lepinguid saab sõlmida ainult selle ettevõttega, kellega kohalik omavalitsus on sõlminud kontsessioonilepingu ja andnud ainuveo õiguse. Info jäätmevedajate kohta leiab kohaliku omavalitsuse kodulehelt ja lepingute sõlmimiseks saab abi kohaliku omavalitsuse keskkonnaametnikult.
Kohaliku omavalitsuse keskkonnaametnik nõustab mistahes jäätmevaldkonna küsimustes ning probleemide või kaebuste korral tuleb temaga ühendust võtta kas telefoni või e-kirja teel.
Jäätmeveoleping peab olema igal majapidamisel ja ettevõttel, kus tekib jäätmeid. Elamule või hoonele kasutusloa taotlemisel peab olema sõlmitud jäätmeveoleping. Jäätmeveolepingud on personaalsed ja need tuleb sõlmida kinnistu valdajal. Erandiks on korteriühistud, kus on kasutusel ühised konteinerid – sellisel juhul iga korterivaldaja eraldi lepingut sõlmima ei pea, seda teeb korteriühistu.
Jäätmeveoteenus on tasuline ning see erineb jäätmeveo piirkondade lõikes. Jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust, näiteks jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude katmine ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud. Näiteid jäätmeveo hindadest leiab Eesti Keskkonnateenuste veebilehelt või Ragn Sellsi veebilehelt.
Jäätmeveo teenustasudes majanduslikult vähekindlustatud isikutele soodustusi ette nähtud ei ole, välja arvatud siis, kui seda on otsustanud kohalik omavalitsus. Selle kohta saab infot kohalikust omavalitsusest. Kui arvete tasumisega tekib raskusi, tuleb kohe ühendust võtta kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutajaga, et leida sobivaim viis probleemi lahendamiseks. Tasumata arved esitatakse nende väljanõudmiseks inkassoettevõttele.
Kui inimene vajab eriabiteenuseid seoses majandusliku toimetuleku või puudega, tuleb täiendava abi saamiseks ühendust võtta kohaliku omavalitsuse sotsiaalametnikuga.
Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid. Olmejäätmeid, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, saab ära anda jäätmejaamades.
Olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamise korralduslikud alused kehtestab kohalik omavalitsus jäätmehoolduseeskirjas, millega sätestatakse:
- jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine,
- olmejäätmete äraveo sagedus,
- jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded, nt ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded.
Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
Kohalik omavalitsus peab tagama, et:
- elanikud, suvilaomanikud ja ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnasõbralikult
- omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda
- omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne)
- elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.
Olmejäätmeid tuleb liigiti koguda juba nende tekkekohas.
Kasulikku infot jäätmeveo kohta leiab ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt.