Igaühel õigus vabale eneseteostusele ning keegi ei tohi kasutada oma omandit avalike huvide vastaselt. Isik ei tohi kasutada oma vara, sealhulgas oma kinnisasja nii, et see oluliselt takistaks teisel oma (kinnis)asja kasutada.
Kui tekib probleeme naabritega
- Rääkige probleemist. Andke teada, et olete oma õiguste rikkumist märganud ning ei ole sellega nõus.
- Kui rikkumine jätkub ja olete päris veendunud, et süüdlaseks on naaber, saatke naabrile kiri, millest hoidke alles koopia. Teatage, et rikkumised on teile teada ja peavad lõppema. Märkige, mida kavatsete edasi teha – naabri kohtusse kaevata või politseisse teatada või veel midagi muud ette võtta. On rikkumisest jälgi maha jäänud (lõhutud asi, rämpsukuhi rõdul vmt), tehke olukorrast fotosid ja hoidke need alles, et teil oleks hiljem võimalik korduvaid rikkumisi tõendada.
- Rahurikkumiste, vandaalitsemise või varguste puhul võib kutsuda politsei. Asjaõigusseadus annab igaühele õiguse jõuga, hädakaitse piire ületamata, ajada minema kinnisasjale ebaseaduslikult sisenenud isikud ning varga käest ära võtta varastatud asi.
- Pidage nõu juristiga ning esitage hagiavaldus kohtusse, nõudes rikkumiste lõpetamist, uutest rikkumistest hoidumist ja kahjude hüvitamist. Hoolitsege, et kohtuvaidluse puhuks oleks piisavalt mitmesuguseid tõendeid, millega rikkumist ja sellega tekitatud kahju ulatust tõendada.
- Teatage ebaseaduslikust tegevusest riigiametitesse või kohalikule omavalitsusele.
Kui tekib probleeme üürnikega
- Kui üürnik hoolimata üürileandja hoiatusest rikub kohustust kasutada asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, samuti siis, kui üürnik ei maksa üüri (ja kõrvalkulusid, kui need on jäetud üürniku kanda), on üürileandjal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. Erakorralise ülesütlemise õigus on üürileandjal ka siis, kui üürnik olulisel määral või tahtlikult ei arvesta teiste elanike ja naabrite huvidega.
- Ülesütlemiseks tuleb üürnikule esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma andmed üüritud asja, lepingu lõppemise päeva, ülesütlemise aluse ning eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.
- Erinevate rikkumiste puhul on ülesütlemisest etteteatamise tähtajad ja tingimused erinevad. Üürileandja võib üürniku makseviivituse tõttu lepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kahel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetava üüri summa ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Samuti peab üürileandja andma üürnikule enda kohustuse täitmiseks vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja. Ülesütlemine on välistatud, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Kui üürnik rikub asja hoolika ja sihtotstarbelise kasutamise kohustust või majaelanike ja naabrite huvidega arvestamise kohustust, peab üürileandja üürnikule ülesütlemisest vähemalt 30 päeva ette teatama. Seda tähtaega ei pea aga järgima, kui üürnik kahjustab elu- või äriruumi tahtlikult. Üürilepingu ülesütlemise võib üürnik kohtus või üürikomisjonis vaidlustada.
- Kui leping on üles öeldud ja üürnikult nõutud asja tagastamist (eluruumi vabastamist), kuid üürnik seda teinud ei ole, tuleb asi üürnikult kohtu kaudu välja nõuda. Selleks tuleb kohtusse esitada hagiavaldus üüritud asja tagastamiseks. Hagiavalduse võiks lasta koostada juristil.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.
Viited
- Mida peab jälgima lepingute sõlmimisel
- Kuidas pöörduda kohtusse
- MTÜ Eesti Naabrivalve
- Tasuta õigusportaal Jurist Aitab
- Euroopa e-õiguskeskkonna portaal
- Nõuandeid üürilepingu sõlmimiseks